Pärilikkuse alused (3)

Bioloogia kontrolltöö
Pärilikkuse Alused
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi.
DNA on aine, mis paikneb rakutuumas asetsevates kromosoomides ning sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul .
Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi e. alleeli.
Dominante alleel on selline alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub.
Retsessiivne alleel on selline alleel, mille määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed .
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine.
Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas.
Esmased sugutunnused (on sünnihetkeks juba olemas) on sugunäärmed ja suguelundid .
Teisesed sugutunnused (arenevad suguküpsuse saabudes) on meestel: karvakasv näol, madalam hääletoon, tugevam lihastik , laiad õlad, kitsad puusad; naistel: rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude , kõrgem hääletoon.
Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda.
Pärilik muutlikkus – muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümberkombineerumine.
Mittepärilik muutlikkus – keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine
Mutatiivne muutlikkus – väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide arvus.
Mutageenid on mutatsioone põhjustavad tegurid. Nendeks on: Bioloogilised mutageenid (viiruste, bakterite, hallitusseente mürgid, taimsed alkaloidid); Keemilised mutageenid (tugevatoimelised alused ja happed , olmekeemia tooted, ravimid ); Füüsikalised mutageenid (radioaktiivne kiirgus, röntgen- ja ultraviolettkiirgus)
Kombinatiivne muutlikkus - annab põhilise osa pärilikust muutlikkusest.
Geenides oleva informatsiooni avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal.
Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele, kuid nad on vajalikud organismide kohanemiseks keskkonnatingimustega.
Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast.
Ühemunakaksikud: üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased.
Kahemunakaksikud: valmib korraga kaks eraldi viljastatud munarakku. Need kaksikud võivad olla ka erinevast soost, pärilikkuselt on nad alati erinevad.
Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired, väärarendid,arengupuuded ja kasvajad.
Vigased geenid põhjustavad – kurttummus, hemofiilia , skisofreenia.
Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine.
Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNA-d.
Pärilike haiguste ravi: 1)Asendusravi – organismi viiakse puuduvaid hormoone või ensüüme. 2) Dieetravi – loobutakse sellest toidu- või toitainest, mida organism omastada ei suuda. 3) Kirurgiline ravi – saab kõrvaldada pärilikke väärarenguid. 4)Eriõpetus – kasutatakse vaimupuudega inimestel.
Pärlike haiguste profülaktika: 1)Mutageenide vältimine 2)Suguabielude hoidumine 3)Sünnieelne diagnostika
Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid tugevatoimeliste mutageenidega. Sellega kaasnevad puudused:1) mutatsioonid tekivad juhuslikult ja nii ei saa soovitud omadustega organismi teket planeerida . 2)Mõjutada tuleb väga paljusi isendeid. 3)Organismid ei saa enam normaalsel viisil elada. 4)Saavutatud kasulik omadus võib kaduda.
Transgeensete taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene.