Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Londoni Olümpiamängud 2012 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tallinna Kunstigümnaasium
Londoni Olümpiamängud 2012
Referaat
Koostas: Kristiina  Tammik
Juhendas:  Tiiu  Vändrik
Tallinn 2012
                                             SISUKORD
Sissejuhatus : lehekülg  
Eestlased olümpial: lehekülg
Londoni olümpiamängude statistika: lehekülg 
Natuke numbreid : lehekülg
Kasutatud allikad: lehekülg
             SISSEJUHATUS
Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid 
pühitsetakse
Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise 
kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel 
aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk 
suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on 
sätestatud, et nende kestus ei tohi ületada 16 päeva.
2012. aasta suveolümpiamängud olid juba XXX olümpiaadi suveolümpiamängud.
Mängude toimumislinnaks oli London ning  toimumisaeg  oli 27. Juulist 12  augustiniKusjuures  selle 
suveolümpiamängude  toimumiskoht  oli küllaltki eriline – London on esimene linn, kui 
olümpiamängud  toimusid juba kolmandat korda. Eelmistel kordadel olid toimumisaastateks 1908. 
Ning 1948. aasta.
London ei olnud ainus linn, kes juba  seitse  aastat tagasi mõtles suveolümpia läbiviimisele, teised 
kandideerinud linnad olid näiteks ka metropolid New  YorkMoskvaMadrid  ning Pariis.
Eesti lippu  kandis  avatseremoonial 39-aastane  kettaheitja  Aleksander  Tammert . Lõputseremoonial sai 
taolise au  osaliseks   27-aastane maadleja  Heiki   Nabi .
Suursugune   avatseremoonia  kandis pealkirja „ Imede  saared“ ning selle oli lavastanud filmirežissöör 
Danny  Boyle. Avamispeol oli näha palju erinevaid kuulsuseid, ka esinejateks olid tuntumatest ikka 
need kõige kõige tuntumad inimesed nagu näiteks Paul McCartney,  Rowan  Atkinson,  Daniel  Craig 
ning David  Beckham  jpm. 
Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort  britti  atleeti. 
Olümpiamängude avajaks oli loomulikult  Suurbritannia  kuninganna  Elizabeth  II.
Olümpiavande andis  sportlaste  nimel  Sarah  Stevenson, kohtunike nimel Mik  Basi  ja treenerite nimel 
Eric Farrell.
Eesti delegatsioon pidi esialgu olema 76-liikmeline, kellest 34 pidid olema  sportlased  ning 42 
treenerid  ja muud tähtsad isikud. Paraku osales esialgest 34st sportlasest Londoni XXX 
olümpamängudel vaid 32. Vigastuste tõttu jäid olümpiast eemale kümnevõistleja  Mikk  Pahapill ja 
tennisist  Kaia Kanepi.
Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist.
Kuna tegemist oli  metsikult  suure üritusega siis ei  puudunud  Londoni olümpiamängudelt ka 
skandaale. Näiteks oli  Jordaania  sunnitud oma paraolümpiakoondisest eemaldama kolm meessportlast, 
keda süüdistati seksuaalses kokkupuutes lastega ning ka seksuaalses ahistamises. 
Suveolümpiamängudel jäi dopinguga vahele 12 sportlast, õnneks eestlasi dopinguga ei kahtlustatud. 
Lisaks selle süüdistati  kaheksat  sulgpallurit kokkuleppemängus, skandaali tekitas isegi USA 
kergejõustikukoondise Lolo Jonesi twitteripostitus.. 
         NATUKE NUMBREID
2 korda on London varem suveolümpiamänge korraldanud – 1900.  ja 1948. Aastal
302 alal selguvad olümpiamedalistid
8,8 mln piletit on müüdud võistlustele
700 000 peatvaatajat  mahub spordisuursündust vaatama
205 riiki osaleb olümpiamängudel
147 riiki osaleb paraolümpiamängudel
28 rajatist on ehitatud, kus selguvad medalivõitjad
587. aakril toimusid tänavused olümpiamängud
80 000 pealtvaatajat mahutab olümpiastaadion
58 500 kohta on mõeldud olümpiastaadionil tavainimestele; ülejäänud jagavad ajakirjanikud, 
sportlased ja nende pered ning ametnikud  
4000 puud istutati olümpiaparki
200 maja lammutati, et teha ruumi mängudele
10 000 000 liitrit vett kulub selleks, et täita olümpiaujula basseinid
273 aastat kulub keskmisel eestlasel nii suure hulga vee  tarbimiseks
10 000 ajutist tualetti on eri võistluspaikades, seda on just nii palju, et terve Malta riik saaks 
teenindatud
76 miili ehk 122,3 km ajutist aeda on ehitatud olümpiarajatiste ümber
4700 medalit  antakse välja olümpia- ja paraolümpiamängudel
97% on pronksmedalites vaske
6% on kuldmedalites kulda
10 000 000 on suur arv, kuid just nii palju on mängudel kasutuses erinevaid 
sportimisvahendeid
600 korvpalli  on kasutuses naiste ja meeste olümpiaturniiril
2700 jalgpalli on kasutuses naiste ja meeste olümpiaturniiril
541 päästevesti on olemas aerutamise, sõudmise, triatloni, purjetamise ja maratoniujumise 
võistluste jaoks
361 poksikinnast on mängude ajal kasutuses
74 000 taime istutati olümpiaparki
45 000 toiduportsu serveeritakse olümpiakülas iga päev
30 uut silda ehitati olümpiaparki ja selle ümbrusesse
150 000 kondoomi jagatakse olümpiamängude ajal välja
22 000 patja  on olümpiaküla tubades
203 000 kohvrit läheb 13. augustil, päev pärast mängude lõppu Heathrow lennujaamast lendu
110 miili ehk 177 kilomeetrit liigub olümpiatuli päevas
1018 erinevat kohta läbib tõrvikujooks teel Londoni olümpiastaadionile
8000 miili ehk 12 875 km, 3 tiiru ümber Eesti joostakse olümpiatõrvikuga
50% olümpiatõrviku kandjatest on 12–24-aastased
27 000 000 naela  ehk 34,4 mln eurot maksab olümpiamängude avatseremoonia
23 000 kostüümi on õmmeldud olümpiamängude ja paraolümpiamängude erinevat kohta 
avatseremooniaks
12 956 rekvisiiti on õmmeldud/ehitatud avatseremooniateks
1100 automaatselt süttivat ja kustuvat lampi on avatseremoonial kasutusel
50 tonni helitehnikat on avatseremoonia tarbeks  viidud  olümpiastaadionile
70 lammast  jookseb  avamisel staadionile
46 000  inimest ehitas olümpiaparki (Pärnu linnas elab näiteks 42 470 inimest)
23 700 turvatootajat tagab mängude ajal Londonis korda, sealhulgas sõdurid
12 000 politseinikku täidab iga päev oma töökohustusi
3000 kohtunikku töötab Londonis mängude ajal
7500 treenerit, massööri, arsti ja tehnilist töötajat  abistab mängude ajal sportlasi
375 arsti on võistluspaikades valmis vajaduse korral tegutsema
10 500 sportlast võistleb Londoni olümpiamängudel
70 000 vabatahtlikku töötab mängude ajal Londonis. (Narva linnas elab näiteks 65 881 
inimest)
21 000 ajakirjanikku töötab olümpiamängudel. (Viljandi linnas elab näiteks 19 100 inimest)

Vasakule Paremale
Londoni Olümpiamängud 2012 #1 Londoni Olümpiamängud 2012 #2 Londoni Olümpiamängud 2012 #3 Londoni Olümpiamängud 2012 #4 Londoni Olümpiamängud 2012 #5 Londoni Olümpiamängud 2012 #6 Londoni Olümpiamängud 2012 #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristiina.tammik Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Londoni om 2012

Tallinna Kunstigümnaasium Londoni OM 2012 Referaat Reino Ostra 10k Krista Kallas Tallinn 2012 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks oli Londoni olümpiamängud 2012. aastal. Selles referaadis saate teada Londoni olümpiamängude toimumise kohast ja ajast. Samuti saate põhjaliku ülevaate Eesti sportlaste meeskonnast, kes, mis ala esindas ja kes eestlastest said olümpiamängudel medali või medalid. Eestlaste kohta saab veel teada, kes kandis eesti lippu avatseremoonial ja kes lõputseremoonial. Kindlasti pakuvad suurt huvi ka maailma 9 paremiku medali saavutused ja tasavägine tabel annab sellele üldise ülevaate.

Kehaline kasvatus
thumbnail
5
docx

Referaat : Londoni olümpiamängud 2012

Ardu Kool Rynaldo Puusep Kehaline kasvatus Londoni olümpiamängud 2012. Referaat Ardu, 2012 Sisukord Sissejuhatus. 2012. aasta suveolümpiamängud Avatseremoonia Eesti sportlased Londoni olümpial. Dopingu testimine. Sissejuhatus Referaat on tehtud, et kirjeldada londoni olümpiamänge 2012 aasta suvel. 2012. aasta suveolümpiamängud 2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud.Mängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal.Londoni olümpiamängudel osales rohkem kui 100000 sportlast 204'st riigist.Teised linnad, kes kandideerisid olümpialinnaks olid : New York, Pariis, Moskva ja Madrid.

Kehaline kasvatus
thumbnail
6
doc

2012. AASTA SUVEOLÜMPIAMÄNGUD

.................................................................... 5 3.TOIMUMISPAIK.............................................................................................................5 3 SISSEJUHATUS Suurbritannia pealinnas, Londonis, toimusid 27. juulist 12. augustini juba kolmekümnendad olümpiaadi suveolümpiamängud. Londonist sai ka esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. 1. EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le

Kehaline kasvatus
thumbnail
9
doc

Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel

kohaneda ning leppis kesise tulemusega Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. odavise 38 eelvõistlusel 75.56 ANNA ILJUSTSENKO vihmasajus kulgenud olümpiadebüüt piirdus eelvõistlusega, kolmandal katsel hüpatud 1.89 andis lõpptulemuseks 21. koha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. kõrgushüpe 31 eelvõistlusel 1.89 MOONIKA AAVA viskas kvalifikatsioonivõistlusel oda 56.94 ja lõpetas olümpia 26. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. odavise 54 eelvõistlusel 56.94 TAAVI PEETRE etteaste Pekingi olümpiamängude kuulitõukevõistlusel piirdus kvalifikatsiooniga, tulemus võrreldes Ateena olümpiaga oli parem, koht aga mitte Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. kuulitõuge 44 eelvõistlusel 19.57 Eesti jagab medaliriikide edetabelis 46.-49. kohtaEesti võitis Pekingi olümpialt ühe kulla ja

Kehaline kasvatus
thumbnail
31
doc

Naiste 800 m, 1500 m jooks

Mustvee Vene Gümnaasium Kehalise kasvatuse referaat teemale: «Naiste 800 m, 1500 m jooks» 12.klass Ksenia Bibikova Õpetaja: Jaan Rahuküla Mustvee 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 1.1 Kaasaaegsete OM ajalugu...........................................................................................3 1.2 Millal ei toimunud OM...............................................................................................4 1.3 Londoni OM 2012...............................................................

Kehaline kasvatus
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11 Lõpetuseks.............................................................................................. 23 Kasutatud allikad..................................................................................... 24 Olümpiamängud Sissejuhatus Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga

Kehaline kasvatus
thumbnail
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4

Sport
thumbnail
33
docx

Kergejõustik

Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150­190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun