Neljas novell Kokkuvõte Don Felice õpetas vend Pucciole üht patukahetsusviisi, millega võib õndsaks saada. Sellal kui vend Puccio tema nõuande järgi talitab, lõbutseb don Felice ta naisega. Loo alguses palus kuninganna Pamfilol rääkida neile mõne naljaloo. Pamfilo teeb seda meelsasti ning jutustab loo, mis juhtus tema naabrinnaga. San Brancazio lähedal elas mees nimega Puccio, kes elas ainuüksi vagadusele ja täitis kõiki kiriku kombeid ja tavasid. Tal oli naine nimega Isabetta, kes oli noor, ilus, värske ja ümmargune kui ladvaõun. Isabettal olid seksuaalvajadused, kuid ta mees Puccio tegi kohe teist juttu ning hakkas naisele rääkima vaimsestelust ja sellega seonduvast. Ühel päeval tuli Pariisist don Felice nimeline munk, kes oli noor ja ilus ning sügavate teadmistega. Felice ja Puccio sõbrunesid ning kõhklemata kutsus ta mitmel korral Felice enda poole.
pietistid esimene usuliikumine, mis põhjasõja järel tegutsema hakkab nende hulka kuuluvaks võib lugeda mitmeid kirikuõpetajaid, kes siin tegutsevad keskseks tuumaks/taotluseks võib pidada inimese suuremat isiklikku usuelu rõhutamist ja osasaamist sellest religioonist tähtis pole mitte 10 käsku vms pähe õppida, vaid seda südamega tajuda ja sellele usule isiklikult lähemale jõuda saavad tuntuks oma jutlustega, kus manitsevad talupoegi vagadusele isikliku usuelu rõhutamine religioon sügavam sisemine tunnetamine rootsi ajal riik pietismi ei toeta, sest rootsi luterlik ja riik tagab selle püsimist väga jõuliste vahenditega kirikuõpetajad väga olulisel kohal, et siin usuelu taastatakse ja käima lükatakse usuelu elavdajad põhjasõja järel südamega tajumine, koged või tunnetad seda terviklik piibel 1739 A. T. Helle hernhuutlased vennaste koguduse tegevus
valgustatud absolutism.Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria.Seadusandlik,täitesaatev,kohtuvõim peaks eraldi olema. Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus Lähtus pietismist,mis pöörab tähelepanu vagadusele ja rõhutab kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz-Pööras tähelepanu teaduse arendamisele ja probleemidele.Arvas et teadus peaks tooma praktilist kasu.Wolff-Esitas terve mõistuse filosoofia.Oli ratsionalist. Friedrich II -Oli Preisi kuningas.Pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu.Soode ülesharimine ningu uute külada ja talude rajamine.Õpetas preislastele kartulikasvatust.Arenes kooliharidus.Töötatti välja maakoolide reglement.Põhjustas Austria pärilussõja
Mittekristlike ja katoliiklike elementidega segatud rahvausund oli veel tugev. Katku ajal võeti kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi. Luteri kirikus võitlesid kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Jutlused olid tundeküllased ja kutsusid talupoegi vagadusele ning meeleparandusele. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Ei arvatud, et kõigis hädades on süüdi talupoegade kombelõtvus ja jumalakartmatus, vaid ka valitsev pärisorjuslik kord. Johann Georg Eisen von Schwarzenberg töötas välja konkreetseid projekte põllu- majanduse edendamiseks. Talurahvast puudutas kõige rohkem pietismiga seotud vennaskoguduste ehk
põhiseadusliku riigikorra nõue said 18. sajandi viimase veerandi revolutsiooniliste pürgimuste iseloomulikuks jooneks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (16351705), silmapaistev liider August Hermann Francke (16631727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. LÕPPSÕNA Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. Tänapäeva maailmale on see ajastu palju kaasa andnud. 18. sajandil mõjutas see
samas hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja õiguslikel institutsioonidele ning ideedele. Saksa valgustus: Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantstlastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luteriku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli SPENER. G.W.LEIBINZ oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu inversumi peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga maailma loomisel polnud vaba, vaid pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu
W. Leidniz- uus filosoofia, C. Thomasius- kõlblusfilosoof, nõiaprotsesside vastu, rõhutas hariduse andmist õpetatuse asemel, C. von Wolff- ratsionalist, esitas terve mõistuse teooria, riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, J. G. von Herder- progressi idee (ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus) Saksa valgustuse eripära oli see, et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu prantslastele. Lähtuti suuresti pietismist-pööras tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli P. J. Spener ja silmapaistev liider A. H. Francke, kes toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonna muutumist vaid selle täiustumist usu abil.
Idas oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, kuid Aleksandrio, Antiookia ja Jeruusalemma vana patriarhaadid olid administratiivselt iseseisvad. Õpetuses ja kristlikus praktikas olid sajandite jooksul tekkinud kirikute vahel erinevused. Läänes peeti tähtsaks moraalseid põhjendusi ning keskseteks mõisteteks olid patt, karistus, tasu, isiklik pääsemine. Idas aga arutleti kristluse ja kolmainsuse küsimuste üle ning pöörati tähelepanu müstikaga seotud vagadusele ja kloostrielule. Ida kirikus kasutati armulaual hapendatud leiba ja läänes hapendamata leiba. Idas lubati preestritel enne ametisse pühitsemist abielluda. Läänes aga nõuti preestritelt tsölibaati. Idas oli ristimisega ühenduses kasutusel müsriga võidmise sakrament. Läänes arenes see hilisemas eas toimuvaks konfirmatsiooniks. Pärast Lääne-Rooma riigi hukkumust 476 aastal algas Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel võitlus ülemvõimu pärast kirikus. 381
o õpetav-manitsev (maaharimine, karjakasvatus, õppimise kasulikkus). o Vo Luce ,,Juhhataja Piibli ramato sisse" (1788), ,,Sarema Jutto ramat" (1807) 43 algupärast juttu, tähelepanekud Saaremaa eluolu kohta 18. sajandi kirjakeel o Tartu murdel põhinev lõunaeesti kirjakeel hakkas pärast täispiibli ilmumist taanduma, o pietistlikku kirjandust (vagadusele ja headele kommetele innustav) ilmus lõunaeestikeelsena o Jihann Christian Quandti 1737.a ilm vagade juttude kogumik o eestlasest Mangu Hansult pietistlike tekstide tõlge + vaimulikud laulud o Ilmus usu- ja ilukirjandust, perioodikat, tarbekirjandust: 18. saj lõpus alustas Tarto-Ma Rahwa Kalender, Tarto maa rahwa Näddali-leht ü Valdav Forseliuse ja Hornungi nn vana kirjaviis
Ka lendrisabad. Põhjasõda oli olnud rakse katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus kannatanud, palju kogudusi ilma õpetajata jäänud. 18. Sajandil võistlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism.Pietlistlikud pastoid taotlesid, et usutüdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetakse sügavamalt. Nende jutlused olid sageli tundeküllased ja kutsusid talupoegi väsimatult vagadusele ning meele parandusele. Ratsionalistid astetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on süüdi talupoegade kombelõtvus ja jumalakartmatus, vaid panid osa süüd ka valitseva pärisorjusliku korra arvele. Talurahvast kõige otsesenakt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks oli siiski pietismiga seotud vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Kui Rootsi ajal oli Eestis valitsenud mõõdukas, nn
harimine ja tunnetamist ja elu kõlbeliseks valgustamine. muutmist. Mõju Omandas pastorkonnas Mõjutas eelkõige lihtrahvast, Andis tõuke hariduse Positiivsed ja valitseva seisundi, aitasid keda ärgitas kõlblusele ja levikule ning koolide Negatiivsed kirikut kiiremini üle saada vagadusele. rajamisele. Eestlased küljed Põhjasõja järgsest Positiivseks oli talurahva hakkasid oma madalseisust. lähendamine usule ning selle taluümbruse eest hoolt Levis pastorite, vaimulike selgitamine lihtrahvale, kanda, loomad viidi seas. kuritöö vähenes, algas teatav soojal ajal lauta. Emasid
köidetest kuni Voltaire'i pamflett- hõrgutisteni. ( 17. sajandi lõpp & 18. sajandi algus ) ; Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et Saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus peamiselt pietismist( luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust.) ( 17. sajandi lõpp & 18. sajandi algus ) Valgustusajastu tähtsaimad esindajad olid: · T. Hobbes elas Commonwealthi ajal pagulasena Prantsusmaal, seega tal ei olnud parlamendi ja vabariigi suhtes eriti sooje suhteid. Peateos ,,Leviathian. Ta arendas mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset
aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsamad valgustustegelased Saksamaal olid Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716), Christian Thomasius (1655-1728), Christian van Wolff (1679-1754) ning Johann Gottfried von Herder (1744-1803).
9. Novembril 1799. aastal hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel Võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. 9. Novembri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. Suure Prantsuse revolutsiooni maailmaajalooline tähtsus. sätestas, et kõigil inimestel on õigus vagadusele, omandile, välja astuda rõhumisele kehtestas sõna-, trüki- ja usuvabaduse andis inimestele õiguse kas ise või esindajate kaudu osaleda seaduste loomisel ja maksude kehtestamisel kuulutas kõrgeimaks võimukandjaks rahva Alates Suurest Prantsuse revolutsioonist hakkasid riigid tunnustama ja hindama oma rahvust ja rahvuslikkust, kõik inimesed muutusid kodanikeks. Revolutsioon põhjustas palju sõdu, mis omakorda põhjustasid majandusraskusi
nii mõisnikud kui kirik. Rahvalähedasemad olid aga kindlasti koolmeistrid, kelle missioonitundeta poleks eestlased saavutanud juba 19. sajandil üle 90% kirjaoskust ega oleks ilmselt jõutud ka rahvusliku ärkamisaja ning omariikluseni. 2 Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Vennastekogudused kutsusid üles jumalakartlikkusele, siirale usule ja rõõmsale vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa oli usulise kirjanduse lugemisel ja kirjutamisel, samuti lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisel. (Vikipeedia 2010) Kasutatud kirjandus 1. Berg, E.,Hiiemäe, M., Jansen, E. jt. (1998) Eesti rahvakultuur. Viires, A., Vunder, E. (Koost. ja toim.). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Harjumaa Muuseum . (2010).Virtuaalnäitus ,,Harjumaa mõisad" http://muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu.html, 24.11.2010 3
Kesksel kohal võimude lahususe teooria. Liberalismi isa. Konstitutsioon. Rousseau- riik peab toimima ühiskondlikut lepingu alusel. Ideaalne riigivorm vabariik. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist-luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Preisimaa valitsejate reformid ja riigi kujunemine Friedrich Wilhelm (1713-1740): lõi tohutu sõjaväe; hakati nõudma sõjaväelist haridust lisaks aadliseisusele; pidas tähtsaks aktiivset kaubandusbilanssi (bilanss - tulude ja kulude tasakaal) ning tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas importkangaste kasutamise;
Teose uudsus seisnes selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, kritiseerides samas feodaalkorda. Valgustusideed levisid ka Saksamaal. Sealse valgustuse eripäraks oli võrreldes prantsuse valgustusega tihe seos kristlike ideaalidega. Saksa valgustus toetus luterliku kiriku sees kujunenud pietistlikule voolule, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsaks peeti Piibli tundmist vaimulik peaks aastas korra läbi lugema Vana Testamendi algkeeles (heebrea keel) ja Uue Testamendi 2 korda (vanakreeka keeles). Tavaline usklik pidi Piiblit lugema iga päev. Saksa valgustaja Leibniz arvas, et riigivõimu ülesanne on oma alamate eest hoolitsemine ja külluse tagamine. Selle tingimustes tahavad kõik töötada
absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja õiguslikele asutustele ning ideedele. 3. Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära võrreldes Prantsusmaaga seisnes selles, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist , mis kujutab endast luterliku kiriku sees kujunevat vooli, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli Philipp Jakob Spener (1635-1705) ja silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727) . Francke toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid taotlesid ühiskonnakorra täiustamist usu abil. 3.1. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) Gottfried Wilhelm Leibniz oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest, mis on looduse vaimsed alged , mida on lõputult palju
See oli üks kõrgemaid Euroopas. Kirjavara 1739 anti välja esimene eestikeelne piibel. Selle tõlkijaks oli Anton Thor Helle. Hakati välja andma eestikeelseid rahvakalendreid. Usuelu Tulid välja uued usud pietism, ratsionalism, vennastekogudused ehk hernhuutlased. Pietism Taotles usu sügavamat mõistmist, mitte selle päheõppimist. Kutsusid talupoegi vagadusele ja sõnakuulmisele. Ratsionalistid Asetasid põhirõhu talupoegade valgustamisele. Vennaste kogudused Põhimõte oli võrdsus. Valgustusajastu ehitusstiilideks olid parokk ja klassitsism. Vabaks laskmine ja selle tagajärjed 19. sajandi alguseks oli väljakujunenud mõte: üks inimene on teise inimese ori. See 19. sajandisse ei sobi. 1801 tuli Venemaal võimule Aleksander I, kes oli liberaalsete võimetega.
Räägitakse põlluharimisest, heinamaa ja metsa hooldamisest, aiapidamisest, aga ka kohalikest pahedest nagu rannarööv, mõisavargus, nekrutikohustusest kõrvalehoidmine. II osas on 23 juttu ja üks luuletus. Luce keelekasutus on rahvapärane, saaremaalike murdejoontega. 9. 18. saj kirjakeele arengud (õp lk 93/konspekt) Tartu murdel põhinev lõunaeesti kirjakeel hakkas pärast täispiibli ilmumist taanduma. Pietistlikku kirjandust (vagadusele ja headele kommetele innustav) ilmus lõunaeestikeelsena Jihann Christian Quandti 1737.a ilm vagade juttude kogumik. Eestlasest Mangu Hansult pietistlike tekstide tõlge + vaimulikud laulud Ilmus usu- ja ilukirjandust, perioodikat, tarbekirjandust: 18. saj lõpus alustas Tarto-Ma Rahwa Kalender, Tarto maa rahwa Näddali-leht Valdav Forseliuse ja Hornungi nn vana kirjaviis 1739 piibli ilmumine ühtlustas kirjakeele, mis eeskujuks kuni 19. sajandi esimese pooleni.
Jean-Jacques Rousseau: Jean oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Aastal 1794 ehk 6 aastat pärast tema surma viidi tema põrm Pariisi Panthéoni. Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes seisnes selles,et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu Prantsusmaal. Saksa valgustus lähtus enamasti pietismist luterlikus kirikus kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Saksa tähtsam valgustajaskond Gottfried Wilhelm Leibniz: Saksa filosoof ja matemaatik. Veenas Peeter I Teaduste Akadeemia asutamiseks. Tema vaadete lähtekohaks oli kujultus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on universumi peegeldus. Tema arust oli kõige krooniks Jumal. 1. Juuli, 1646 14. November, 1716
2. Vana Testamendi tekstide iseloomu ja päritolu küsimus. Esimeses küsimuses väitis Spinoza, et usk peab jätma teadlastele täieliku mõtte- ja uurimisvabaduse. Teoloogial ja filosoofial pole tema arvates midagi ühist. Religiooni eesmärgiks on anda inimestele õpetusi, kuidas moraalselt elada ja käituda. Seepärast ei saa mingid teaduse ja filosoofia resultaadid olla vastuolus religiooniga. Nad ei saa ka olla ohtlikud religioossele vagadusele ja ühiskonna kõlblusele. Vastupidi, tõeline moraal ja ühiskondlik kord on ohustatud just seal, kus religioon ja riik mõttevabadust piiravad. Teises küsimuses väitis Spinoza, et Vana Testament ei ole tekkinud hoopiski nii kaua aega tagasi, nagu seda teoloogid traditsiooniliselt väidavad. Piibel ei ole jumaliku ilmutuse vili, vaid on inimeste poolt kirjutatud ja nende kõlbeliste veendumuste taset kajastavate raamatute kogumik. Piibli raamatud on kohandatud nende inimeste
külakalmistud, käidi jätkuvalt kabeliasemetel ohverdamas, peeti kodudes ohvriaedu ja vakku. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi. 18.saj võistlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Esimene oli ülekaalus saj I poolel, teine teisel. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Nende jutlused olid tundeküllased ja kutsusid tlp-i vagadusele ja meeleparandusele. Pietistidel õnnestus ristiusku rahvale lähemale tuua ja mõistetavamaks teha. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõiges on süüdi tlp, vaid panid osa süüd ka valitseva pärisorjusliku korra arvele. Nt Torma pastor J.G. Eisen von Schwarzenberg töötas välja rea konkreetseid projekte põllumajanduse edendamiseks. Talurahvast kõige rohkem raputanud nähtuseks oli pietismiga seotud vennastekoguduste (v
Lõi võimude lahususe teooria. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset, üks liberalismi isasid. Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Jean-Jacques Rousseau teos ,,Ühiskondlik leping". Pidas ideaalseks vabariiki, ühiskondliku korra aluseks aga eraomandit. Ptk. 6: Saksa valgustus Saksa mõtlejad ei olnud kiriku vastu nii vaenulikud. Lähtuti pietismist luterliku kiriku voolust, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ning rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz eesmärgiks oli küllus, teadus peab tooma praktilist kasu. Christian von Wolff ateismi-vastane, ühiskonna arengu tagab ettevõtlikkus, lõi terve mõistuse filosoofia. Johann Gottfried von Herder ,,Rahvaste laulud" ka 13 eesti rahvalauluga. Pooldas progressiideed ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus, rahvast tuleb harida ja kasvatada. Ptk 7: Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil
Nagu Eberhard Gutsleffi eessõnast võib välja lugeda, tegeles Thor Helle grammatika koostamisega juba sellest ajast peale, kui ta 1713 Jüri koguduse õpetajaks sai. Grammatika ilmus 1732, mil piiblitõlke Vana Testamendi keeleline toimetamine oli alles käimas. • Pietistlik usuvool (18.saj, Helle selle järgijaid), mis tähendas senisest tunduvalt suurema tähelepanu pööramist piiblitekstidele ja üritusi viia vagadusele koguduseliikmeid. Piibli ilmumise juures oluline ülestähendus. • Eestikeelse piibli ilmumine rahvale Põhja- ja Lõuna-Eestis: Uue Testamendi aluseks on 1715. aastal ilmunud põhjaeestikeelne tõlge, millel oli omakorda pikk ajalugu. 1720-ndate aastate teisel poolel redigeeriti seda tõlget Thor Helle juhtimisel, lähendades seni suhteliselt palju Martin Lutheri saksakeelsele versioonile toetuvat teksti kreekakeelsele originaalile ning parandades selle eesti keelt
Väljaanne koondas erinevaid inimesi, kes ilma "Entsüklopeediata" vaevalt oleksid kokku saanud. Saksamaa Saksa valgustuse eripära võrreldes Prantsusmaaga ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudel prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus suurel määral pietsismist-- Luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spenser, ning silmapaistvaks liidriks oli August Hermann Francke. Piestid taotlesid ühiskonna moraalset parandamist inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim.
· Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia Entsüklopedistid · Alusepanija ja esimene väljaandja Denis Diderot · ,,Entsüklopeedia" käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära · Eripära Prantsusmaaga võrreldes: o Ei olnud vaenulikud kiriku vastu o Ei eitanud niimoodi usku · Pietismis luterliku kiriku sees kujunenud vool, mis pööras tähelepanu vagadusele ja võrdusele Saksa valgustusideoloogia lähtus sellest o Rajajad Spener ja Francke · Gorrfried Wilhelm Leibniz: - uus filosoofia o Vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest (looduse vaimsed alged, universumi peegeldus) o Kõige krooniks on Jumal o Avastas diferentsiaal ja integraalarvutuse (sõltumatult Newtonist) o Arvas ,et riigi abil saab parandada kõike o Töö pidi meeldiv olema
alusepanija oli D. Diderot. 1751 ilmus1. köide. E. vastu astusid kat. kirik ja ametivõimud ning kaks esimest köidet hävitati. E.trükkimine ja müümine keelati. D. jätkas tööd salaja. E. uudsus seisnes selles, et see käsitles tähestiku järjekorras teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja ideede seisukohalt, andes nendele hinnanguid. Saksa valgustuse eripära-S. mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine. S V. lähtus pietismist-mis pööras tähelep. vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli P.J. Spener. Gottfried Wilhelm Leibnz-uus filosoofia Ta oli filosoof ja matemaatik. Ta vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest ehk looduse vaimsetest algetest. Ühiskonna arengu suunajaks pidas riigivõimu. Ta arvas, et riigi abil saab parandada töötajate olukorda ja hoolitseda vaeste eest. Rahva valgustamiseks korraldas ta kolektiivseid söömaaegu. Ta pidas vajalikuks Saksam. Ühendamist
Jõudis 1524. aastal Tartusse, olles eelnevalt jutlustajarännakutel sunnitud lahkuma Volmarist, süüdistuseks ristirahva märatsema õhutamine. Hofmanni juures saavad kokku reformatsiooni usulised ideed ja sotsiaalsed liikumised. Erinevalt teistest Liivimaa jutlustajatest oli Hofmanni käsitööline, st ilmalik inimene ega omanud jutlustaja väljaõpet. Aga tema karismaatilisus rääkijana, jutluste maagilised eshatoloogilised nägemused, sisenduslikud üleskutsed meeleparandusele ja vagadusele mõjusid kuulajaile erakordse väega. ,,Tema kuulutuse sisu ei olnud teoloogiliste vaadete arutlus ja usuline poleemika, vaid kõige tihedamalt seotud elu ja olukordadega. Hofmanni kuulutus oli kantud prohvetlikust teadvusest. Tema oli nägija, kes tahtis evangeelset visiooni ellu rakendada. [...] Hofmanni mõju eestlastele oli seda suurem, kuna temas astus rahvale lähedale tavaline käsitööline harilikkude inimeste hulgast." (Võõbus 2011: 21
ähvardas vanglakaristus. D jätkas tööd illegaalselt ja viis selle, 28 köitest koosneva väljaande 1772.a lõpule. §6. SAKSA VALGUSTUS. Saksa valgustuse eripära Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus,et saksa mõltejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist- luterliku kiriku sees kujunenud voolust,mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdeust. Pietismi rajaja oli Philip Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Gottfried Wilhelm Libnz (1646-1716) oli filosoof ja matemaatik,kelle vaadate lähtkohaks on kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged,mida on lõputult palju,kusjuures iga moonad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu
templi hävitamine 70 pkr. 7. Suur diasporaa (kr. k. 'laialipillutamine') ehk massiemigratsioon kuni Iisraeli riigi rajamiseni 1948. Kultuslugu Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi. Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma templi ülempreester. Pärast 70 a pkr kadus templikultus ning rõhk asetus isiklikule vagadusele ja jamalateenistusele sünagoogis (kr 'koosolekumaja'). Preestreid ei ole, rabi on eespalvetaja ja õpetaja. Mõiste ,,juut" tekkis pärast 583 a ekr, olles seotud nii usu kui ka päritoluga. Juudiks peetakse juuditari sünnitatud last ja judaismi pöördunud isikut. Pühakiri Juutide religiooni, kultuuri ja ajaloo alus Tanah, mida kristlased tunnevad Vana Testamendina, on kirjutatud heebrea, osaliselt ka aramea keeles, kujunes pühakirjana välja 1. at jooksul 2
· Rosseau: nägi väljapääsu rahva suveräniteedist- võim lähtub rahvast. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Vajalikud olid abinõud ebavõrdsuse vastu. Ta pooldas Vabariiki. Usu koha pealt arvas, et ideaali juurde ei saa inimene tagasi pöörduda. Saksa valgustuse eripära: Oli see, et sakslased ei olnud nii vaenulikud kiriku ja usu vastu, kui prantslased. Sakslased lähtusid suuresti pietismist- mis oli siis rõhutatus vagadusele ja kristlaste võrdsusele. Nende jaoks oli usk tähtsal kohal just sellepärast, et neil oli Saksamaal juba kirik reformeeritud. Herder: Saksa filosoof . Taunis sõdasid ja kangelaste tähtsustamist. Arvamusel, et rahvast tuleb harida ja kasvatada, mille tulemusena ei olegi riiki vaja. Tähtsal kohal oli patriotism. Pilet 3 *Feodaalsuhted. Aadel Feodaalsuhete algus on seotud Frangi riigi loomisega varakeskajal, sest Karl Martell oli see, kes pani aluse senjööri- vasalli suhetele.
hinnang.Väljaanne koondas oma aja eesrindlike, kuid samas siiski erinevaid inimesi, kes ilma "Entsüklopeediata" vaevalt oleksid kokku saanud. Saksamaa Saksa valgustuse eripära võrreldes Prantsusmaaga ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudel prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus suurel määral pietsismist-- Luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spenser, ning silmapaistvaks liidriks oli August Hermann Francke. Piestid taotlesid ühiskonna moraalset parandamist inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim.
1. Arnstadt ja Müllhausen (1703-08) D.Buxtehude mõjutused. Töötas Arnstadtis organistina, selt tegi õppereisi Lübeckisse D.Buxtehude juurde. Fantaasiarikas orelimäng(koraalidest variatsoonide tegemine, neisse võõraste helide segamine) pani kogudus pahaks ning väikelinnakirikut ka see köitis üha vähem. Seejärel kolis Müllhauseni kus B-le ikkagi polnud vastuvõetav kiriku uks(pietistlik-pandi rõhk isiklikule kogemusele, moraalile ja vagadusele) ja tauniti kunstmuusikat(kindla autorsusega muusika). Tulekahjus hävis parem osa Müllhausenist enne B ametissenimetamist. Linna majandus langes. Aasta hiljem B linnaorgamisti karjäär lõppes, edasi teenis pikalt õukonnamuusikuna. 2) Weimar (1708-17) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Hertsogil oli suur kapell. Raamatukokku telliti noote itaalia ja prantsuse uusima muusikaga. Seetõttu B puutus kokku F. Couperini ja A
Pietismi peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietsimile on omane individuaalsus ning teadmine inimliku eksistentsi raskustest ja lõhestatusest. Vennaste ehk hernhuutlaste liikumine ● 18. sajandist KeskEuroopast pärinev protestantlik äratusliikumine ● Vennastekogudused kutsusid üles jumalakartlikkusele, siirale usule ja rõõmsale vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa oli usulise kirjanduse lugemisel ja kirjutamisel, samuti lugemis ja kirjutamisoskuse levitamisel. Vennastekoguduste positiivne mõju eestlastele: ● Kõrge moraal, kõlblus ja karskus ● Lugemise ja kirjaoskuse tähtsustamine ● Sotsiase eneseteadvuse tõus ● Usuliste tõekspidamiste mõistmine ja rakendamine
Rahvas pidas ennast juudamaalasteks. Juudamaal oli ränk vahetegemine juudalaste ja mittejuudalaste vahel, vahetegemise märk oli ümberlõikamine, sabati pidamine (juudi hingamispäev, mis kestab reede õhtust laupäeva õhtuni), sabatiaasta, Moosese Seaduse (Toora) tunnistamine ja kohustuste täitmine Jeruusalemma Templi ees. Kõigil oli Juudamaal võimalik palverännakutel käia Jeruusalemma Templisse.) Pärast 70. a pKr kadus templikultus ning rõhk asetus isiklikule vagadusele ja jumalateenistusele sünagoogis (kr `koosolekumaja'). Preestreid ei ole, rabi (rabiinlik judaism) on eespalvetaja ja õpetaja. Mõiste "juut" tekkis pärast 583. a eKr, olles seotud nii usu kui ka päritoluga. Juudiks peetakse juuditari sünnitatud last ja judaismi pöördunud isikut. AJALOOPERIOODID (1) esiisad Aabraham, Iisak, Jaakob ca 20001750 eKr (6-5 sajand ema). Aabraham sõlmis lepingu
usu eitamine Looduse tähtsustamine Mõjutused luterluses Teaduste suur osatähtsus Pietistid ei taotlenud ühiskonna muutust vaid Töö vajalikkus selle täiustamist Humanism - inimesekesksus Rahvuse tähtsustamine Suurem rõhk haridusel Pietism luterliku kiriku sees kujunenud vool., mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener, silmapaistev liider Francke. Gottfried Wilhelm Leibniz uus filosoofia Filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks kujutlus monaadidest looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunaja riigivõim. Eesmärgiks oli küllus. Rahva valgustamiseks kavandas kollektiivseid söömaaegu.
Pietismi peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest. tähtsamad valgustajad: Hobbes, Locke, Voltaire, Montesque, Rousseau, Herder. Friedrich II Suur, Joseph II Habsburg, Katariina II, Gustav III Saksa valgustusideoloogia lähtus peamiselt pietismist( luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust.) ( 17. sajandi lõpp & 18. sajandi algus ) Ühiskondliku lepingu teooria (Hobbes, Locke). Hobbes väitis, et kuningavõim pole Jumalast vaid rahvast, seletades esimesena riigi kujunemist ühiskondliku lepingu sõlmimisena. Rahvas on füüsilise eksistensti säilitamiseks sunnitud sõlmima lepingu, millega ohverdati senised vabadused piiramatu võimuga suveräänile
IV novell: Don Felice õpetas vend Pucciole üht patukahetsusviisi, millega võib õndsaks saada. Sellal kui vend Puccio tema nõuande järgi talitab, lõbutseb don Felice ta naisega. Loo alguses palus kuninganna Pamfilol rääkida neile mõne naljaloo. Pamfilo teeb seda meelsasti ning jutustab loo, mis juhtus tema naabrinnaga. San Brancazio lähedal elas mees nimega Puccio, kes elas ainuüksi vagadusele ja täitis kõiki kiriku kombeid ja tavasid. Tal oli naine nimega Isabetta, kes oli noor, ilus, värske ja ümmargune kui ladvaõun. Isabettal olid seksuaalvajadused, kuid ta mees Puccio tegi kohe teist juttu ning hakkas naisele rääkima vaimsestelust ja sellega seonduvast. Ühel päeval tuli Pariisist don Felice nimeline munk, kes oli noor ja ilus ning sügavate teadmistega. Felice ja Puccio sõbrunesid ning kõhklemata kutsus ta mitmel korral Felice enda poole. Felice sõbrunes ka
karistuseta, sest ta oli ka ise sama pattu teinud. IV novell: Don Felice õpetas vend Pucciole üht patukahetsusviisi, millega võib õndsaks saada. Sellal kui vend Puccio tema nõuande järgi talitab, lõbutseb don Felice ta naisega. Loo alguses palus kuninganna Pamfilol rääkida neile mõne naljaloo. Pamfilo teeb seda meelsasti ning jutustab loo, mis juhtus tema naabrinnaga. San Brancazio lähedal elas mees nimega Puccio, kes elas ainuüksi vagadusele ja täitis kõiki kiriku kombeid ja tavasid. Tal oli naine nimega Isabetta, kes oli noor, ilus, värske ja ümmargune kui ladvaõun. Isabettal olid seksuaalvajadused, kuid ta mees Puccio tegi kohe teist juttu ning hakkas naisele rääkima vaimsestelust ja sellega seonduvast. Ühel päeval tuli Pariisist don Felice nimeline munk, kes oli noor ja ilus ning sügavate teadmistega. Felice ja Puccio sõbrunesid ning kõhklemata kutsus ta mitmel korral Felice enda poole
Vennastekogudega seotud inimeste kodud olid samuti rohkem korras. Liikumine ei 42 tolereerinud ka alkoholitarbimist, joomarlus oli põlu all, seega jäi alles rohkem raha oma majapidamisse investeerida, selle asemel, et juua. Õpetuse osas midagi erilist ei olnud. Ametlikust luteri kirikust lahku ei lööda. Valitsevast õpetusest midagi erinevat väga polnud. Vennastekogud kutsuvad üles isiklikule vagadusele, ärkamisele, seotusele kiriku ja õpetusega. 19. sajandi II veerand on vennastekogude elu äärmiselt intensiivne, eriti laupäeviti ja pühapäeviti. Kogu aeg on ka peale palvetundide ja mitmesuguseid teisi ettevõtmisi. Vennastekogude liikumise juurde kuulub ka muusika, laul, pillimäng. 1869. aastal, kui toimus esimene laulupidu, olid paljudes kohtades instrumendid ja kollektiivid olemas. Kogud tegutsesid 20. sajandi alguseni. Võimud mingil momendil hakkasid liikumist
muretsemata.» Porthos jätkas käsi selja peal hoides ja pead noogutades edasi-tagasi kõndimist ning ütles: «Mina viin oma kavatsuse täide.» Murelik ja halvasti aetud habemega Aramis ei öelnud midagi. Nendest süngetest detailidest võib näha, et sõprade ringis valitses täielik lohutamatus. Teenrid omalt poolt jagasid isandate rasket muret otsekui Hippolütose lahinguhobused. Mousqueton korjas koorikute tagavarasid. Alati vagadusele kaldunud Bazin ei lahkunud enam üldse kirikust. Planchet jälgis kärbeste lendu ja Grimaud, keda üldine häda ei suutnud panna katkestama isanda poolt pealesunnitud vaikust, ohkas ainult nii südantlõhestavalt, et kividki oleksid heldinud. Kolm sõpra -- Athos, nagu öeldud, oli vandunud, et ta ei tee ühtegi sammu varustuse muretsemiseks -- väljusid varahommikul ja tulid tagasi hilja õhtul. Nad ekslesid
annaabi.ee 
