Valgustuseajastu (1)

Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal:
Valgustusajastu mste vtis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant . Taolise nimetusega taheti v舁jendada inimkonna v舁jumist vaimupimedusest, uue maailmak舖itluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tedes ja ttis esile inimm stuse. Valgustajate jaoks oli kgi hinnangute peamine kriteerium inimm stus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmak 舖itlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka еus humanism Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Vtlus katoliku kiriku ja ldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema pvkonna suurim ideoloog . Kesksel kohal Voltairei hiskondlik poliitilises tegevuses oli vtlus katoliku kirikuga , mida ta pidas peavaenlaseks. - Кui jumalat ei ole, tuleks ta v舁ja mlda Ta l臧tus ka loodusguse teooriast, mille kohaselt inimhiskond peab l臧tuma loodusseadustest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Ta arvas , et tugev kungingas v keiser suudab hiskonna filosoofide nannetest juhindudes mber kujundada.
MONTESQUIEU ta analüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates oli despootia, monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Ta arvas ka veel, et seadusandlik, t臺desaatev ja kohtuvm peavad olema eraldatud.
ROUSSEAU - tema piteosed on Бrutlus teadustest ja kunstidest Ühiskondlik leping milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. V舁jap蒿su n臠i Rousseau rahva suver舅iteedis, mis t臧endab, et vm l臧tub rahvast. Kge paremini vastas sellele pimtele vabariik. Ta pidas hiskondliku korra aluseks eraomandit.
Valgustusideede levitamisel haritlaskonna seas oli eriline t臧endus v舁jaandel nimega Еntsklopeedia mille alusepanijaks oli filosoof DIDEROT . Selle v舁jaande vastu astusid katoliku kirik ja ametivmud. See keelati ning selle trkkimise ja mümise eest 臧vardas vanglakaristus. Diderot j舩kas td illegaalselt ja viis selle 1772a luni. Еntsklopeediauudsus seinses eelkge selles, et see k舖itlses teaduse ja hiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, andes samas h舸itavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja guslikel institutsioonidele ning ideedele.
Saksa valgustus:
Saksa valgustuse erip舐a Prantsusmaaga vreldes ilmnes eelkge asjaolus, et saksa mlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantstlastele. Saksa valgustusideoloogia l臧tus suuresti pietismist – luteriku kiriku sees kujunenud voolust, mis pras erilist t臧elepanu vagadusele ja rutas kgi kristlaste vdsust. Pietismis rajajaks oli SPENER. G.W.LEIBINZ oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete l臧tekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lutult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu inversumi peegeldus. Kge krooniks on Jumal, kes aga maailma loomisel polnud vaba, vaid pidi l臧tuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Majandusliku ja hiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivmu. Eesm舐giks oli kllus, sest selle tingimustes tahavad kk inimesedttada. Suurt t臧elepanu pras ta ka teaduse arendamise probleemidele. Ta arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu ningi sellep舐ast püdis filosoof konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles m臚ndusega. WOLF esitas nn. Terve mstuse filosoofia, mille ttu teda peetakse ratsionalismi heks rajajaks Saksamaal. Ta arvas et loodus on inimesele kaasa andnud helt poolt kalduvused ja teisalt lesanded. Wolf oli kll ratsionalist, kuid astus 臠edalt v舁ja ateismi vastu ja arvas, et hiskond ei tohiks ateiste taluda. ﾜhiskonna mberkorraldamise lootis ta valgustatud absolutismile. ﾜhiskondliku arenguvmalused peitused tema arvates kodanlikus ettevlikkuses. HERDER saksa filosoof, kes pooldas progressi ideed, mille j舐gi hiskonna kgeim seisun on humaansus. Ta rutas vajadust kujundada vastikustunnet sade vastu. Ta v臺tis et ei ole koledamat asja olemas kui 2 armeed sivad ksteise vastu. Herder taunis kangelaste kummardamist ning püdis hajutada aupaistet vallutajate ja sades silma paistnud valitsejate mber. Ta arvas et rahval on vaja isandaid seniks kuni tal j蒿b endal puudu mstusest. J舐elikult tuleb rahvast harida ja kasvatada.
Prantsuse absolutism: