Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valgustuseajastu (1)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal:
Valgustusajastu
mste vtis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant . Taolise
nimetusega taheti v舁jendada
inimkonna v舁jumist
vaimupimedusest, uue maailmak舖itluse
tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani
kahtlema vanades tedes ja ttis esile inimm stuse. Valgustajate jaoks oli kgi hinnangute peamine kriteerium inimm stus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmak itlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka еus humanism Esiplaanile seati
inimene oma vajadust ja krigedega. Vtlus katoliku kiriku ja ldse
kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE
Valgustajate vanema pvkonna suurim ideoloog . Kesksel kohal
Valgustuseajastu #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor manki Õppematerjali autor
Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal

Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil ,

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopas

Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopa riikide valitsemisel Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus. Tema poliitiline ideaal oli va

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Valgustusajastu algus. (ajalugu)

Pooldas vabariikliku korda kuigi ka selle suhtes oli skeptiline, ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit. Entsüklopedistid: Entsüklopeedia= teaduse, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandja oli Denis Diderot, kelle toimetamisel ilmus esimene kõide 1751.aastal. Katoliku kirik kuulutas selle keelatuks ja põletamisele, selle lugemise eest ootas vanglakaristus. 1772.aastaks oli Diderot teinud illegaalselt 28 köidet. 6.Peatükk SAKSA VALGUSTUS Saksa valgustatuse eripära- saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine, nagu Prantsusmaal oli. Saksamaal lähtus see pietismist(e vagadus+ kõigi kristlaste võrdsus e jumalakartus), ei taodeldud ühiskonnakorra muutmist vaid selle täiustamist usu abil. Nad nõudsid, et tavaline usklik loeks iga päev Piiblit. Gottfried Wilhelm Leibniz- uus filosoofia Lähtekohaks oli kujutlus monaadidest( looduse vaimsed alged, mida on lõputult, iga monaad

Ajalugu
thumbnail
23
doc

Euroopa 16.- 19. sajand

........................................................................................................................................ 20 Sissejuhatus 2 Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Mis on valgustus?

Mis on valgustus? Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Valgustusajastu

Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 ­ 1804) ­ VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Uusaeg

o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastamine · Tööstuslik revolutsioon · 19saj kujunes industriaalühiskond. Tõi kaasa: o Masintootmise o Linnastumise o Uus elulaadi o Uute majandusteooriate kujunemise Vaimumaailm · Usuline võitlus · Puritanismi alusel kujunes uue maailmavaade ja ellusuhtumine · Uus ilmalik ideoloogia ­ valgustus o Uued riigivalitsemise ideaalid o Uued ühiskonnakorralduse suunad o Hariduse rõhutatus · Rahvuslik liikumine o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Valgustusajastu

5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned

Ajalugu




Kommentaarid (1)

prituuu profiilipilt
prituuu: olen tänulik tegijale.

21:58 08-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun