Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempooluse mõistest. Parempool jäigemad,vasakpool liberaalsemad. 1830-ndatel aastatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal majandusel (ettevõtlusel) põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele. Sotsialismi õpetused jagunevad: ·revolutsioonilised sotsialismi õpetused taotlevad õiglase ühiskonna rajamist vägivalla teel. ·reformistlikud õpetused taotlevad tööliste olukorra parandamist reformide teel. Kõige olulisem oli Karl Marxi teooria. Ta pani aluse klassivõitluse teooriale: ühiskonnas on kaks vastandlikku klassi ja klassivõitlus viib ühiskonda edasi
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem valimistega, lõpeb d
ja eraomandus. Nt aktsiaseltsid, pangad, osaühingud III. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit; vabatahtlikud ühendused. Nt MTÜ, sihtasutused, seltsingud. Peamised teooriad, mis käsitlevad riigi sekkumist majandusse: REGULEERIMISTEOORIAD VABA ETTEVÕTLUSE TEOORIAD John Maynard Keynes Milton Friedman Kapitalistlik majandus on ebastabiilne stabiilne Maj probleemid on seotud mitteküllaldase nõudlusega mitteküllaldase pakkumisega Peamine eesmärk täistööhõive isereguleeruvad hinnad Nõudlus suurendamine võib kaasa tuua ei tohi mõjutada, sest rikub majanduse inflatsiooni, ent tõstab tööhõivet iseregulatsiooni
rahandusaastaks. Lisaeelarve koostatakse, kui on tekkinud eelarve ülejääk, st on laekunud rohkem tulusid kui planeeriti. Maksude maksmine on kohustuslik Tulud: Sotsiaalmaks, käibemaks, riigi majandustulud, tulumaks,aktsiisid,edasiantavad tulud Kulud: Sotsiaalne kaitse, valitsussektori teenused (rahanduspoliitika, liikmemaksud jne), riigikaitse,avalik kord ja julgeolek ( politsei- ja piirivalveamet, kohtud, pääste),keskkonnakaitse, kultuur ja sport, majandus, haridus, tervishoid Praeguse seisuga ületab import ekspordi. Aasta jooksul on eksport kasvanud 2% ja import 3% Eksporditakse elektrikaupu, puitu, põllumajandussaadused, toidukaubad.(Rootsi, Läti, Soome, Saksamaa, Mehhiko) Imporditakse elektriseadmeid, transpordivahendeid, toidukaupu.(Soome, Saksamaa, Holland) Progresseeruv astmeline maksusüsteem: koos tulu kasvuga suureneb ka maksudeks makstav %. Otsesed maksud: arvestatakse maha sissetulekult.
riigi sekkumine, Konservatism tugineb traditsioonidel, rahvuslusel, kristlikul moraalil. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad. Vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile, sega majandus, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad maksavad rohkem makse, riik peab tagama igale inimesele väärika elutaseme, tasuta meditsiin ja haridusteenused Moodne On hakatud rõhutama aktiivse kodaniku ideaali, Uusvasakpoolsus heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma inimestelt suuremat pannustamist. Rahva heaolu tagab lisaks riigile ka koostöö ka era ja kolmanda sektoriga. Töö leidmine on ka riigi mure
elukestev õpe Terve elu kestev õpe, koolitused, inimene ise harib end Formaalharidus paberiga haridus, gümnaasium, keskkool, ülikool jne. Mitteformaalne haridus elukestev õpe, koolitused, kursused E-majandus pea kõiki majandustegevusi saab teha ka internetis, nt. e-poodides shoppamine Haridus Õpitud koolitarkus Haritus Omandatakse läbi lugemuse, kogemuste jne. Selline inimene oskab loetut seostada, mitte vaid faktipõhiseid asju teada. Loomemajandus majandus mida teevad loomeinimesed Kaugtöö Tehakse tööd kodust lahkumata Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumine Kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Eelduseks on kaasaegsed tehnilised lahendused, mille baasil see toimuda saab. Globaliseerumist mõjutavad tegurid: 1. Side, infotehnoloogia, transpordi ja lennunduse areng 2
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor)
Kõik kommentaarid