Ühiskonna konspekt. Majandus (0)

Ühiskonna konspekt.Majandus

TEADUSPÕHINE MAJANDUS

Haritud inimesed + teadusuuringutest sündivad head ideed. Ettevõtjad teevad tihedat koostööd teadlaste ja haridusasutustega.Taolises ühiskonnas on kesksel kohal inimkapital – inimeste oskused, teadmised ja kogemused. Väga oluline on üles leida võimalikult palju andekaid inimesi. Inimkapitali juurde kuuluvad ka motiveeritus ,ettevõtlikus ja tervis. Inimkapitali täiendab sotsiaalkapital – inimestevahelised tihedad ja toetavad suhted. Teaduspõhine majandus põhineb innovatsioonil – uute ideede leidmisel ja elluviimisel. Innovaatiline mõtlemine võimaldab ettevõtjatel teenida suurt raha. Innovatsioon on seotud intellektuaalse omandiga. Loometöö on isiklik tulemus,millele inimesel on ka juriidilised õigused.

Intellektuaalse omandi liigid :

1)Autoriõigus – kirjandus-,kunsti- ja teadusteos ;
2)Autoriõigusega kaasnevad õigused – teose esitus,fonogramm,tele- ja raadiosaade jne ;
3)Tööstusomand – leiutis, tootearendus ,kaubamärk.

Intellektuaalset omandit kaitsevad :

1)Põhiseadus;
2)Autoriõiguse seadus;
3)Patendiseadus.

TÖÖTURG

Koht ,kus kohtuvad tööotsijad ja tööandjad.Tööturu aluseks on asjaolu,et elatise teenimiseks peavad inimesed müüma oskusi, kogemusi ja teadmisi.

Tööealine ühiskond jaguneb :

1)Majanduslikult aktiivsed (tööjõud)

• Töötajad
  
• Tööotsijad (isik,kes aktiivselt otsib uut töökohta)
  

2)Majanduslikult mitteaktiivsed (ülalpeetavad)

• Õpilased,pensionärid,haiged ja puudega inimesed; laste või haigete eest hoolitsejad,heitunud (isikud,kes on kaotanud usu tööd leida)
  

Tööjõuga seonduvad mõisted tööpuudus,tööjõupuudus.
Tööpuudus – tööjõu pakkumine on suurem saadaval olevatest töökohtade arvust. Tööjõupuudus on vastupidine . Mõisteid täiendavad struktuurne tööpuudus ja struktuurne tööjõupuudus. Esimene tähistab olukorda, kus teatud valdkondades napib töölisi.
Tööpuuduse tase eestis 2012. aastal oli umbes 10%. Suurima tööpuudusega riigid Euroopa Liidus olid Hispaania ja Kreeka – üle 20%. Tööpuudust pole võimalik likvideerida ,kuid kasulik on selle madal tase. Selle arvelt kulutab riik vähem toetustele ja üleüldine tarbimine on suurem.
Tööturu juurde kuulub tööränne , mis tähendab, et inimesed lähevad tööle teise riiki või piirkonda. Tavaliselt minnakse vaesemast rikkamasse. Väljaränne vähendab küll tööpuudust ,ent riigile tervikuna võib olla kahjulik. Eriti ,kui inimesed lahkuvad alatiseks.
Eestis tegeleb töötutega Eesti Töötukassa. Selle ülesanded on :
1) Tööpakkumiste vähendamine;
2) Ümberõpe ja koolitused;
3)Töötu abirahad ja hüvitised;
4) Kogub töötavatelt inimestelt töötuskindlustusmaksu.
Töötuskindlustusmaks on 2% inimese palgast. Riik lisab sellele 1% omalt poolt – kokku seega 3% kuus . Tagab inimesele hüvitise koondamise korral. Esimesed 100 päeva saab tööotsija 50% palgast , alates 101. päevast 40% . Hüvitise saamise aeg sõltub sellest,kui kaua on inimene kindlustust maksnud. Maksimaalselt antakse hüvitist 1 aasta vältel. Töötamisel on tähtsam töölepinguseadus. Sellel põhineb ka töötaja ja tööandja vaheline tööleping. Seal on kirjas töötingimused, tööaeg, puhkus,töötasu, jne.
Töötajate kaitseks on arenenud riikides ametiühingud. Kutsealade kaupa – nt meditsiinitöötajad, raudteelased, õpetajad, jne. Väga tugev on ametiühinguliikumine Põhjamaades, samuti nt Prantsusmaal, Saksamaal, jne.Eestis on liikumine arengufaasis. Ametiühingute liikumist kordineerib keskliit (EAÜL), esimees Peep Peterson .

SOTSIAALNE TURVALISUS

Sotsiaalne turvalisus on ühiskonna terviklik heaolu ehk elukvaliteet . See väljendub :
1)materjaalses kindlustatuses;
2)tulude ja kulude õiglases jaotumises;
3)hästi korraldatud haridus - ja meditsiinisüsteem
Elukvaliteedi põhinäitajaks on inimarenguindeks (IAI),kus riigid reastatakse:
1)keskmise eluea ;
2)haridustaseme(nt kirjaoskus );
3)elujärje järgi (SKP).
Ühiskondi, kus on kõrge elukvaliteet, nimetatakse heaoluühiskondadeks (NB! õhuke ja paks riik) . Kuna Eesti on pigem õhuke riik, on meie sotsiaalkulutused ühed madalamad terves Euroopa Liidus.Nt. 9 korda madalamad kui Luksemburgis.
Sotsiaalhoolekanne on vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajajate toimetuleku. Sellest võivad Eestis osa saada alalised elanikud, siin alaliselt elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatut sotsiaalabi (toit,riided ja ajutine peavari) saavad kõik Eestis viibivad inimesed. Sotsiaalabi jaguneb sotsiaalteenusteks ja sotsiaaltoetusteks. Sotsiaalteenus on toimetulekut soodustav mitterahaline toetus (nt supiköök,naiste varjupaik, kodutute varjupaik ,jne). Sotsiaaltoetus on aga rahaline,nt peretoetused ,lapse sünnitoetus,vanemahüvitis, lapsetoetus.
Vaesusrisk on oht langeda allapoole vaesuspiiri. Eestis on vaesuspiir 174 eurot inimese kohta, 87 eurot lapse kohta.

Vaesus jaguneb:

1)Absoluutne – inimese tulu jääb allapoole riiklikku vaesuspiiri;
2)Suhteline – inimese elatustase on allpool ühiskonna keskmist.
Riik maksab vaestele toimetulekutoetust. Seda saab inimene vallalt või linnalt. Toetus on mõeldud nt kommunaalteenuste tasumiseks. 2011. Aastal eraldas riik toetusteks 23,8 miljonit eurot (3 aastat varem – 2007.aastal 7,7 miljonit).

GLOBALISEERUMINE

Üleilmastumine
Majanduses on see kaupade, kapitali, teenuste ja tehnoloogia laialdane levik. Tähtis roll on selles rahvuslikul kaubandusel ning suurfirmadel.

Globaliseerumine positiivsed küljed

1) Tootmiseks leitakse kõige paremad tingimused ;
2) Kapital ei tunne riigipiire;
3) Inimestel tohutu kaubavalik;
4) Suuremad kultuurikontaktid;
5)Peaaegu piiramatud reisimisvõimalused(eestlastele).

Globaliseerumise negatiivsed küljed

1)Suurfirmade liigne laiutamine;
2)Kohaliku majanduse probleemid(nt kohalike tootjate väljatõrjumine);
3)Tooted liiga ühetaolised;
4)Kultuuriliste eripärade kadumine.
Üleilmastumist majanduses nimetatakse mõnikord McDonaldiseerumiseks. Sellel on 5 põhimõtet :
1) Efektiivsus – kiire ülesande täitmine ;
2) Mõõdetavus – kogus on võrdse kvaliteediga;
3)Prognoositavus – McDonald’s on igal pool ühesugune;
4)Kontroll – nt ühtemoodi klienditeenindajad ,kelle tegevus on masinlik ;
5)Kultuur – kontrollitakse tarbijate harjumusi ning muudetakse kohalikku kultuuri läänelikumaks.