Koramislehed KT-ks (0)

Euroopa Liit loodi peale teist maailmasõda 1957. aastal, et majandusliku koostööga suurendada üksteisemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu. Lisaks rahu hoidmisele on eesmärgiks ka elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades. EL on kaubandusliit, kus ka sotsiaalse kaitse ja inimõiguste küsimusi lahendatakse tööturu vaatevinklist. Tähtsal kohal on liikumisvabadus , normaalseks äraelamiseks piisav töötasu. Sotsiaalturva väljamaksed on seotud palgatasemega. Oluliseks peetakse tervisehoiu ja ohutuse nõuetele vastamist töökohtadel ja soolist võrdsust.
Eesti asus Euroopa Liitu 1. Mail 2004. Kokku on 27 liikmesriiki.
+ Eesti majandus on tihedamalt seotud teiste euroopa riikide majandusega (majanduslik koostöö)
+ Eesti turg on avatud välismaale
+ Uued välisinvesteeringud laiendavad välismaal õppimise võimalusi
+ Vabam liikumine välismaale
+ Suhtlemisvõimalused teiste riikidega
+ Rahu tagamine
- Eesti peab maksma liikmemaksu ja fondidesse
- EL-i seadused on Eesti seadustest tähtsamad (peab kooskõlastama seadusi)
- Elukalliduse suurenemine
- Tuleb täita keskkonnanõudeid ja sotsiaalprogramme
- Väheneb iseotsustamisvabadus
Eesti on taasiseseisvusaastatega saavutanud arvestatava rahvusvahelise tunnustatuse:
Diplomaatilised, majanduslikud ja kultuurilised suhted paljude riikidega,
Eesti on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide liige.
Haagi Rahvusvaheline Kohus
Käsitleb riikidevahelisi tüliküsimusi. Kohtusse võib asja anda riik, kes ei suuda teise riigiga jõuda rahuldavale kokkuleppele.
Euroopa Inimõiguste Kohus (Strasbourgis)
Pöörduda võib üksikisik või kodanikuühendus kui oma riigis on õiguse kättevõitmiseks võimalused ammendunud.
Euroopa Õiguskohus
Jälgib, et liikmesriigid täidaksid EL-i direktiive ja määrusi. Pöörduda võivad kõik juhul kui tegu on mitut riiki puudutava vaidlusküsimusega.
NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ) loodi 1949. aasta 4. aprillil USA, Kanada ja mitmete Lääne-Euroopa riikide poolt. Peakorter asub Brüsselis. Eesti sai liikmeks 2004. aasta 29. märtsil.
NATO on loodud julgeoleku suurendamiseks eeskätt sõjalise koostöö kaudu. Eesti kuulumine sinna on aidanud kaasa meie kaitseväe moderniseerimisele.
Eesti pinged ja probleemid
1. Erastamine ja suur ettevõtete sattumine väliskapitali kätte.
2. Põllumeestel tuleb konkureerida odava välistoodanguga.
3. Eri piirkondade ebaühtlane arengutase.
4. Noorte väljaränne.
5. Konkurentsi tulemusena pole enam nii kergesti kättesaadav kiire arstiabi, väärikas eluase ja kõrgharidus.
6. Palkade ebavõrdsus, ühiskonna kihistumine.
7. Rahulolematus valitsuse poliitika ja riigijuhtimisega.
8. Sotsiaaltoetused ei suuda puudust leevendada.
9. Heategevuse väike areng.
10. Seaduste kiire ja pidev muutumine.
11. Rahva eemaldumine poliitikast, demokraatia nõrgenemine.
12. Ühiskonna ja seaduste kiire muutumine.
13. Erakondadevahelised nääklemised.
Demokraatia tugevus seisneb rahva aktiivses kaasatuses ja huvitatuses.
Tegurid, mis kutsuvad esile erinevused ühiskonnas
Ajalugu
Rahva põlised väärtushinnangud
Maa geograafiline asend
1. vaba rahvas
2. Saksa ristirüütlite vallutused 13. saj.
3. Liivi sõda (Rootsi, Taani, Poola) 16. saj.
4. Alates 1645. algas Rootsi aeg
5. Põhjasõda, algab Vene aeg 1710
6. 1917. algab Nõukogude võim
7. Algab 1. ms. (28. juuni 1914)
8. Vabariigi väljakuulutamine 24.02.1918
9. Lühike Saksa okupatsioon
10. Vabadussõda NSVL -iga
11. EV – 1940. aasta suvi
12. Teine ms. jõudis Eestisse 1941. suvel
13. Nõukogude okupatsioon
14. Eesti taasiseseisvus 1991. august 20 ->
1. Vabadus
2. Võrdõiguslikus
3. Sallivus
4. Vägivalla hukkamõist
5. Haritus
6. Kodanikualgatus
1. Läänemere kaldal
2. Kaubateede läbikäik (suhted)
3. Kliima
4. Loodustingimused
5. Maavarad
6. Maaviljakus
Tööandja õigused ja kohustused
ÕIGUSED
KOHUSTUSED
1. Töölepingu lõpetamine
2. Sundpuhkusele saatmine
3. Karistada töölepingu rikkumise eest
4. Katseaja määramine
1. Palga maksmine
2. Töölepingust kinni pidamine
3. Puhkuse võimaldamine
4. Töökohatingimuste tagamine
5. Tööohutusnõuete järgimine
Müüja kohustused
1. Iga väljapandud kauba juures peab olema hind.
2. Kaubaga koos peab müüja andma maksmist tõendava tšeki.
3. Müüja peab suutma andma infot müüdava kauba kohta (omadused, tingmärgid, kasutamine).
4. Kaup, mille parim enne on möödas, peab olema muust kaubast eraldatud ja hoiatavalt märgistatud. Kaupa, mille kõlblik kuni on möödas, ei tohi müüa.
5. Ei tohi seada tingimust, et ühe kauba ostmisel peab ostma ka teise.
Sisemajanduse koguprodukt – SKP – üldine rahvuslik tulu, mis näitab ühiskonna rikkuse taset.
Inflatsioon – üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langus ja ostujõu vähenemine.
Nominaaltulu – rahasumma , mida inimene palgana saab.
Reaaltulu – kaupade ja teenuste hulk, mida inimene saab osta rahalise sissetuleku eest.
Elukallidus– elatusmaksumus, summa, mille leibkond kulutab aasta jooksul.
Tarbijahinna indeks– THI, statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks.
Toimetulekuressursid – vahendid, ehk ressursid , mis mõjutavad inimese toimetulekut.
Absoluutne vaesus ; Sotsiaalne tõrjutus– on olukord, kus inimesel napib toitu, riideid, vahendeid elamiseks.
Leibkond– sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb koos elavatest inimestest, kes ei pea olema sugulased.
Toimetulekupiir – vaesuspiir – rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused.
Toimetulekutoetus– abiraha , mis makstakse toimetulekupiirini jõudmiseks.
Tööturg– süsteem, kus ühed pakuvad tööd, teised töökohti.
Tööjõud– tööealised ja töövõimelised inimesed.
Tööpuudus– olukord, kus tööotsijaid on rohkem, kui pakutavaid töökohti.
Tööjõupuudus– olukord, kus töökohti on rohkem, kui töölisi.
Tööandja– asutus või ettevõte, kes pakub palgalist tööd.
Töövõtja– isik, kes nõustub töötama teatud tingimuste alusel.
Tööleping– töövõtja ja –andja vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe.
Töötu– tööealine inimene, kellel pole tööd.
Tööhõiveamet– asutus, mis püüab lahendada töötute probleeme.
Aktsia– väärtpaber, osak, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist.
Aktsionär– osanik , aktsia omanik.
Väikeaktsionär– inimene, kellel on vähe aktsiaid .
Tuumikaktsionär– inimene, kes omab üle poole firma aktsiatest (omab kontrollpakki).
Aktsiakurss– aktsia rahalise väärtuse muutuse näitaja.
Börs– koht, kus aktsiatega kaubeldakse.
TALSE – börsiindeks, mis näitab aktsia hindade muutusi.
Töötasu– palk tehtud töö eest, peamine sissetulekuallikas.
Brutopalk – kogu väljateenitud palk.
Netopalk – töötasu, mille inimene saab kätte, kui maksud on maha arvatud.
Alampalk– e. miinimumpalk , riiklikult kehtestatud palga alammäär, millest vähem maksta ei tohi. ( 4350.-)
Intress– tasu, mida pank maksab hoiustajale ( või laenaja pangale).
Deebetkaart – sellega saab maksta ostude eest, kui sul on vajalik rahasumma kaardil olemas.
Krediitkaart – kaart, mille alusel saab inimene laenu võtta.