Vaadeldav: Karl Vaadeldava vanus: 5 kuud Vaatluse koht: elutuba lapse vanemate kodus Vaatluse aeg: reede, 14 november, vahemik 10.00-10.45 Situatsioon: Alguses on laps vanema õe käes söögitoas, natukese aja pärast asetatakse elutuppa põrandale oma mänguasjade Inimesed: Laps, lapse vanem õde Keili ja vaatleja. Esemed: Põrandal olev tekk, lutipudel, kõristi, mängupall, pehmed mänguloomad (2 tk) Sündmused: 10.00 Laps ja õde istuvad köögitooli taga, laps näeb esimest korda vaatlejat. Alguses on uudshimuliku, kuid natuke segaduses ja hirmul näoga, seejärel keerab pea ruttu ära ja hakkab nutma. Õde rahustab ta maha ja laps keerab uuesti pea vaatleja poole. Kordub sama. Kolmandal korral laps enam nutma ei hakka, lihtsalt on natuke segaduses. Õde viib ta suurde tuppa põrandale oma teki ja mänguasjade juurde. 10.05 Laps pandi kõhuli maha ja õde annab talle lutipudelist vett juua. Laps on huvitatud vaatlejast, hoiab oma silmi vaatlejal, kes on otse tema ees
2 KUNINGAT VANEMATE (juhtisid sõjaväge, NÕUKOGU kuulusid tõid jumalatele ohvreid) (tähtsamate riigiasjade üle otsustamine) kontrollisid Kolleegium 5 EFOORI ehk vaatlejat RAHVAKOOSOLEK valivad (kiitis heaks või lükkas tagasi vaemate nõukogus vastu võetud otsused) Spartiaatide kasvatus Poistele õpetatimuusikat, laulmist, lugemist, kirjutamist, maadlust, ujumist, relvade võitlust. Tüdrukutele õpetatikeha karastamist, oda viskamist, koduste tööde tegemist, tantsu, koorilaulu. Spartalaste omapära tugevad
peamiselt pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. 1930.a. avaldas ta ballaadide kogu ,,Sinine kari", mis põhineb samuti regivärsil ning järgib hoolsalt selle stiili. Tema algatuslikud katsed ei toonud luuletajale lugejamenu ega arvustuse tunnustust, kuid teadlased on neid hiljem lähemalt analüüsinud ja väärtustanud. Ridala looming rikastas sajandi alguskümnendite eesti luulet. Võitlusvalmis Suitsu kõrval esindab Ridala üksildast endamisi vaatlejat ning kirjeldajat. Uudsena tõi ta luulesse impressionistliku stiili tunnustega saaremaastikud ja rannapildid. Ta virguas otsima ilmekat ja täpset sõna. Kirjaniku vormikatsetused näitasid eesti värsikunstile uusi võimalusi.
üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitruult ja varjunditekõlaliselt. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Samuti on ta koostanud eesti keele õpikuid ja kirjanduslugusid koolidele. Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. Lisaks Villemist Ridala on tõlkinud soome ja itaalia keelest ning kirjutanud
"Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". „Talvises õhtus” on kurb ja rahulik, kuid armas luuletus, milles Ridala kirjeldab pigem nukral toonil tasast ja lumist talveõhtut. Justkui jalutaks üks vaatleja metsas või aasal ja silmitseks regesid, mis aeglaselt kaugenevad ja lõpuks silmapiiril kaovad. Ridala luuletustes kajastub palju päevast-öösse üleminekuid. Ta kirjeldab palju üksildast endamisi vaatlejat ja arutlejat. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli väga eriline ja täpne ja ta õhutas ka teisi autoreid vormimuutustele. Samuti on Ridalale iseloomulikud kevadmotiivid („Kevade tunne”). „See helendab, helgib, särab, sätendab”…Südames midagi salaja tärkab…“. Ridala sõnakasutus ja kirjeldus kevade kohta on meeldiv ja tekitab mõnusa tunde
Vend, seletanud lapsele ära, millega tegu on, hakkas habet ajama. Laps tundis huvi ning kui vend küsis, kas laps hakkab ka tulevikus habet ajama nii nagu venna, vastas laps, et ta hakkab habet ajama nagu tema isa (isa ajab elektripardliga habet). Vaatluse analüüs Esiteks tooksin välja, kuidas vaadeldav laps kasutas niinimetatud sümbolilist mõtlemist. Lapsele tuli vaatleja kohalviibides meelde, et eelmisel korral, kui laps vennal külas käis, siis vaatlejat ei olnud. Lapsed nimelt ei pea olema sensomotoorses kontaktis eseme, inimese või kohaga, et sellest mõelda (Papalia, Feldman, Martorell 2012). Muidugi võib öelda, et tänu vaatlejale tuli lapsele meelde, et ta eelmisel nädalavahetusel külas käis, kuid siiski tuli talle ka meelde, et vaatlejat ei olnud, mida võib samuti vaadelda sümbolilise mõtlemisena. Paremini oli aru saada sümbolilisest mõtlemisest vaatluse
5. Mida näitab kiirus? Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust – näiteks keemilise reaktsiooni kiirus. Kitsamas mõttes mõeldakse kiiruse all liikumiskiirust – füüsikalist suurust, mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. 6. Teisenda kiirus 72 km/h – m/s. 72000 m : 3600 s = 20 m/s 7. Kes on vaatleja? Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla: 1.Vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; 2.Aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; 3.Mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada 4.Mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata. 8. Selgita kulgevat liikumist
Sparta. Sparta valitsemine Sparta riigikord oli aristokraatlik, kus nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti ainult rikaste ja suursuguste kodanike seast. Spartas valitsesid kaks vähemalt 30-aastast kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi – tõid jumalatele ohvreid. Nad pidid otsuse langetama üksmeelselt. Kuningad kuulusid vanemate nõukokku, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Valitsusse kuulus 5 efoori ehk vaatlejat, kes kontrollisid kuningaid ja vanemate nõukogu. Rahvakoosolek kiitis heaks vanemate nõukogus vastu võetud otsused. Sparta ühiskond Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Nende õiguseks oli osaleda riigi valitsemises. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik elanikke oli peroigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväe kohustuslikud mittekodanikud
Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kuressaare õpilasalmanahhis "Noor-eestlane". "Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustamise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, ,,... kus kurb ja pime ootamas mu tuba..."
kuid nüüd leidub neid ka mujal üle kogu maa (v.a. saartel; talviti jõuavad linnud siiski aeg-ajalt ka Manija ja Kihnu saarele). Pesi on leitud isegi metsatalude õuedest põlispuudelt ja põldudevaheliselt alleelt võimsa tamme õõnsusest. Pesitseb nii suurtes õõnsustes, murdunud kõrgetes kändudes kui ka suurte kulliliste ja ronkade risupesades. Meelsasti asustab suureavalisi pesakaste. Asustatud pesa juures on händkakud väga agressiivsed ja ründavad sageli poegade juurde ronivat vaatlejat (rõngastajat)! Aeg-ajalt tuleb ette juhuseid, kus pesitsevaid händkakke on murdnud metsnugised. Emaslind muneb tavaliselt 1-8 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4) märtsi lõpul või aprilli alguses. Haudevältus kestab 32-34 päeva. Pojad püsivad pesas 26-30 päeva. Pesa läheduses viibib pesakond veel 2-3 kuud. 5 1.5. Rõngastamine ja eluiga Eestis on aastatel 1922-2007 rõngastatud 417 händkakku (neist 406
MONITOR Märt Kukke 10B 2010 SISUKORD: I. Kuvarite ajalugu II. Monitoride liigid III. Kuvareid iseloomustavad tegurid IV. Kasutatud kirjandus AJALUGU Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leia (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutatakse selliseid aparaate just
loodusteadustest? Füüsika on loodusteadvus, mis uurib looduse põhivormide liikumist ja looduses esinevaid vastastikmõjusid ning Füüsika määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte 6. Kes on vaatleja ja mis on tema tunnusteks? Inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta, tunnused:Vaba tahe, aistingute saamise võime, mälu, mõistus 7. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? Kui pole vaatlejat, siis pole ka füüsikat, sest füüsika on nende ühine peegeldavate kujutluste süsteem. 8. Mis on nähtavushorisont? Piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. 9. Mis on sisemine ja väline nähtavushorisont? Sisemine nähravushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha väiksemate objektide poole, välimine
sotsiaalpsühholoog, on määratlenud ,,küberneetikat'' kui teadust, mis uurib juhtimist ja seoseid mehhanismides ning ühiskonnas. Küberneetika on tulnud kreekakeelsest sõnast, mis tähendas laevajuhtimiskunsti. Enne Wienerit oli küberneetika prantsuse füüsiku ja matemaatiku Andre-Marie Ampere poolt määratletud kui valitsus- või riigiteadus. Filosoof Warren McCulloch'i jaoks oli küberneetika eksperimentaalne epistemioloogia seotud informatsiooniga vaatleja sees ning vaatlejat ümbritseva keskkonnaga. Stafford Beer, juhtimiskonsultant, defineeris küberneetikat kui effektiivse juhtimise teadust. Antropoloog Gregory Bateson märkis ära, et kuigi eelnevad teadused tegelesid probleemi ja energia uuringutega, siis uus teadus küberneetika keskendub vormil ja struktuuril. Margaret Mead defineeris küberneetikat kui viisi heita asjadele teistmoodi pilk ja nägi seda kui keelt kirjeldamaks, mida vaatleja näeb. (Web Dictionary of Cybernetics and Systems, 2002)
Seda saab teha ka kodus ise. Mida pimedam ja läbipaistvam on taevas ja mida tundlikumad silmad, seda rohkem meteoore te näete. Et teha teie vaatluste teaduslikku analüüsi, peab neid parameetreid kvantitatiivselt kirjeldama. Piirtähesuurus (mis defineeritakse kui seniidis nähtava nõrgeima tähe, mida vaatleja palja silmaga eristab, tähesuurus) määratleb ühekorraga nii taeva selguse kui ka vaatleja silmade kvaliteedi. Palun mõistke, piirtähesuurus on vaatlejat iseloomustav suurus. Ärge imestage, kui teised vaatlejad saavad samas kohas teist erineva piirtähesuuruse. See on pigem reegel kui erand. Salvestage ainult enda poolt saadud väärtus! Piirtähesuuruse määramiseks on mitmeid meetodeid Meteoor. Meteoorid laiendasid Universumit: ERIK TAGO astronoom Kui 1997. aasta jäi astronoomidele meelde komeediaastana, siis möödunud aasta oli suuresti meteooriaasta. Lisaks tavapärastele meteoorivooludele oodati 17. novembril 33 aasta tagant
Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Teosed · "Villem Grünthali laulud" (1908) · "Kauged rannad" (1914) · "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) · "Merineitsit" (1918) · "Saarnak" (1918) · "Toomas ja Mai" (1924) · "Tuules ja tormis" (1927) · "Sinine kari" (1930)
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Veebidisaini ja digitaalgraafika õppekava Arvutikuvar 1. Ajalugu Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On juba kadunud need kuvarid, mis suutsid esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leidnud (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutati selliseid aparaate just UNIXi terminalidena.
Vaatlusel selgus ka, et mitmel juhul oli süsteemi jälgimiseks kasutusel mitu arvutit või ekraani, kuid videosalvestuse tegemiseks vaid üks kaamera, mis toimingut täielikult ei salvestanud. Näiteks juhtus uurimisrühm pealt nägema mittefilmitavale ekraanile ilmuvat veateadet, mille serverioperaator kiirelt sulges. Teisel juhul, kui veateade ekraanile ilmus, palus töötaja uurimisrühmal ruumist lahkuda, et uued vaatlejad ruumi lasta – see aga jättis operaatorile ajal, mil ühtegi vaatlejat ruumis ei viibinud. Uurimisrühma vaatlustulemuste põhjal ei saa Tarmo Kaldma kartust, et “serveri haldaja võib teha kõike, mida ise tahab” ümber lükata. IT-spetsialist Märt Põder (2017) peab e-valimiste suurimaks probleemiks kontrollitavuse puudumist – inimene, kes andis hääle, peaks saama vaadata, kas see ka reaalselt loetud sai. Põder nimetab praegust e-valimiste süsteemi poolikuks, sest e-hääli on võimalik muuta nii, et sellest ei saa mitte keegi aru
katsete läbiviimiseks ja tulemuste vaatlemiseks. Etendus ei saa olla puhtalt reeglitele ja nõutele alluv, vaid mängib ka vastuoludega see on ohtlik aste, ilma milleta tegutseda ei saa. Tänapäevaks on teater oma mõju kaotanud. Kunstil on Ranciere'i sõnul kolm mõju, üks neist on eetiline, mis orienteerib ning suunab vaatleja hinnanguid. Tänapäeva kunst omab oma endisele kujule vastupidist, ta on astunud välja piiratusest ning kaasanud endaga vaatlejat. Üldises plaanis on kunst pahupidi pööratud, kuna nagu Ranciere ütleb: ,,...kunsti mõju ei avaldu väljenduse ega liikumise lisanduses, vaid, vastupidi, taandumises radikaalses ükskõiksuses või passiivsuses." Siinkohal on võimalik öelda seda, et kunst võib meile näidata valitseva poliitilise vormi viletust, ja selle leviku tulemusel on valitsuse ülesandeks see teos maha suruda (tänapäeva kontekstis kehtib see radikaalse äärmuslikkuse puhul), ja suurem osa
arvame, et see peegeldab) 30. Kuidas vaatluse puuduste mõju vähendada? Süstemaatilisus vaatluse planeerimisel: Vaadeldavate kategooriate defineerimine Kriteeriumid kategooriatele Operatsionaalne defineerimine: selgelt määratletud vaatluse tulemuste saamise ja mõõtmise protseduurid ehk operatsioonid Protokoll: määratlus, kuidas täpselt mõõtmisi teostada, et need toimiks ühtviisi Mitu vaatlejat: Mitu vaatlejat kategoriseerivad, tulemusi võrreldakse Vaatlejatevaheline reliaablus Kuivõrd vaatlejate hinnangud sama asja kohta ühtivad Protsent - kokkulangevused / kõik võimalused x 100 Korrelatsioon Mida suurem, seda kõrgem nõustumise tase Madala vaatlejatevahelise reliaabluse võimalikud põhjused Erineva kogemuse, suhtumise ja ootustega vaatlejad Treenimine ,,pimekodeerijad" Vaadeldav pole täpselt defineeritud Andmete registreerimine:
kuidas linnakeskkonda tajutakse. Struktuur ja identiteet on järgmine punkt, millele peatükk põgusalt ning raamat edaspidi rohkem keskendub. Esimeses peatükis tuuakse välja 3 tõhusa keskkonnakujutluse koostisosa: identiteet, struktuur ja tähendus. Kujuteldavus on füüsilise objekti see omadus, mis annab sellele võime tekitada vaatlejale selge ettekujutus objektist. Kujuteldavuselt kõrge linn tunduks hästi moodustatud, eraldiseisev, eriline; see kutsuks vaatlejat suuremale osavõtule, kõrgendatud tähelepanule. Kujutluse loomise puhul on oluline mõista et kujutlus keskkonnast on vaatleja ja keskkonna kahepoolse protsessi tulemus, ning et kujutlus võib oluliselt varieeruda sõltuvalt vaatlejast. Tõenäosus sarnase kujutluse tekkimisest on suurem sarnaste omadustega ( näiteks sugu, vanus, kultuuriline taust) gruppides. Esimese peatüki lõpus selgitatakse muutust ajaloos keskkonna tajumises ja tuuakse välja tänapäeva maastikukujundajate eesmärk.
Planeet asub peaaegu teisel pool Päikest ning asudes Päikesele lähemal orbiidil, jälitab ta Maad, lähenedes sellele. Et Veenus on kaetud tiheda pilvkattega, mis ei lase otseselt vaadelda tema pinda, on amatöörastronoomile kõige huvitavam jälgida Veenuse faaside muutumist. Parim aeg Veenuse vaatlemiseks pole mitte siis, kui ta särab tumedas öötaevas, mil ta on tavaliselt nähtav läbi horisondilähedase turbulentse õhukihi ning tema eredus pimestab vaatlejat. Parimad tingimused on hoopis siis, kui planeet on päevavalguses kõrgel taevas. Hästijoondatud komputeriseeritud teleskoobi abil on võimalik ta kergesti leida Tavaliselt on Veenus nähtav palja silmaga. . Kokkuvõte Veenus on väga hele planeet, mida tuntakse esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues meie päikesesüsteemis
TAPA GÜMNAASIUM MONITOR Uurimistöö TAPA 2011 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö eesmärgiks on võrrelda kahte monitori. Võrdluseks olen valinud CRT ja LCD monitorid. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor kui ka klaviatuur. Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On kasutatud erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 1113-tollistest 90ndate algul ja lõpetades 1924-tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk spetsiaalseid portree tüüpi
5. Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb? Inimene on looduse vaatleja, kes saab infot looduse kohta oma meeleorganite vahendusel. Kuna inimese peamiseks aistinguliseks infokanaliks on nägemismeel, siis hakkab maailmapildi kujundamist oluliselt mõjutama valguse kiiruse väärtus. Oma aistingute alusel kujundab iga vaatleja maailmast omaenda spetsiifilise pildi ning relatiivsusprintsiibi kohaselt pole mitte ükski vaatleja eelistatud. Kui kaks vaatlejat on erinevates tingimustes (näiteks liiguvad teineteise suhtes), siis nad saavad erinevaid aistinguid ja maailm ongi nende jaoks erinev, mitte ei tundu erinevana. Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla: 1. vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; 2. aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; 3
elektromagnetilist kiirgust. Need suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Refraktor-objektiiviks kasutatakse koondavat läätse (Galilei, Kepler) Reflektor-objektiiviks nõguspeegel (Newton, Gregorius, Cassegrain, Richie- Chretieni) · Sodiaagi (Loomaringi) moodustavad need kolmteist tähtkuju, mida Päike näivalt oma aastasel liikumisel läbib (ekliptika). · Taevasfäär ehk taevaskera on vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfäärile projitseeruvad taevakehad, mis asuvad vaatleja ja taevasfääri vahel. Punktide asukohta kirjeldavad taevakoordinaadid. Asukoht määratud suunaga. · Taevavõlv ehk taevalaotus on taevas, niivõrd kui ta näib kuplikujulise võlvina. · Horisont on see koht, kus mõtteline kuppel kohtub maaga. · Seniit on punkt täpselt pea kohal.
Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel BosniaHertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 19961997 ÜRO UNIFIL missioonil LõunaLiibanonis. ÜRO relvarahu järelvalve organisatsiooni UNTSO (UN Truce Supervision Organization) missioonil Lähis Idas osaleb Eesti aastast 1997. Praegu on missioonil Eestist kaks sõjalist vaatlejat. Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on alates 1996. aastast üle 30 politseinikuga osalenud ÜRO Rahuvalveosakonna koosseisus politseimissioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos.
Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikusstiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Teosed "Villem Grünthali laulud" (1908) "Kauged rannad" (1914) "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) "Merineitsit" (1918) "Saarnak" (1918) "Toomas ja Mai" (1924) "Tuules ja tormis" (1927)
Juku + X + 2+ Kai + - X 1-; 1+ Populaarsus 2+ 2- 1+ 21-09-2006 Vaatlus (passiivne ja aktiivne ehk teaduslik) Vaatlus nõuab aega ja jälgida saab vaid piiratud arvu inimesi ja juhtumeid. Samuti ei suuda vaatleja näha kõike- me kaldume nägema seda, mida ootame, ja mööda vaatama sellest, mis ei ole ootuspärane. Vaatlused on piiratud keskkonnaga, kus vaatlejat ei märgata või kus teda võetakse loomulikuna, vastasel juhul võivad inimesed hakata tegutsema sellistena, nagu nad tahaksid, et neid nähtaks. 1. Kindel ja kitsas eesmärk + hüpotees. 2. NB varem väljatöötatud kava = süsteemsus. 3. Uuritavate tunnuste arv olgu minimaalne ja täpselt fikseeritud/ piiritletud (fikseeri kategooriad ka teoreetiliselt) 4. Nähtusi vaadeldakse sobival ajal ning analoogsetes oludes (väldi
1.Kes on vaatleja ja millistele tunnustele ta peaks vastama? Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla: * vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu *aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; *mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada ning *mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingutsaamata. 2
Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Talvine õhtu Üle hämara, varjudest tume, õrna ja sinava lume
HD 720p telerite ja 16:10 pildisuhtega monitoridega; valmistades praegusel ajal (2011. seisuga) juba täis-HD 1080p telereid ning mõnedel juhtudel ainult 16:9 pildisuhtega arvutiekraane. Järgmise põlvkonna seadmete pikslite arv on 4K ja 8K, vt ka UHDTV 15 9 Ajalugu Joonis 7. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit või suurarvuti videokonsooli). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leia (kui nn "kastigraafika" välja arvata).
Mitte kõik, mis toimub, pole vaadeldav. Eelnevalt juhuslik vaatlus, et teha kindlaks vaadeldavad kategooriad. Sammud süstemaatilise vaatluse läbiviimisel: 1. Vali teema. 2. Vii läbi juhuslik vaatlus. 3. Määratle küsimused, millele vastata. 4. Loo mõõtmisvahendid (nt protokolli vorm, kategooriad, hindamissüsteem jne). 5. Õpeta vaatlejaid. 6. Tee pilootuuring a. Testi protseduuri b. Kontrolli reliaablust, kasutades vähemalt kaht vaatlejat. 7. Kui vaja, paranda protseduuri ja mõõtmisvahendeid. Kui sai tehtud märkimisväärseid muutusi, viia läbi uus pilootuuring. 8. Tee plaan andmete kogumiseks (aeg ja koht). 9. Kogu, analüüsi ja interpreteeri andmed. 10. Kirjuta raport. Näide: alkoholi tarbimise uuring baarides 15 baarist kogutud andmed: · jookide arv; joogi tüüp; promillide hulk joogis; manustamise aeg; kogu baaris
1300 Eesti rahuvalvaja. Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel Bosnia- Hertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis-Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 1996-1997 ÜRO UNIFIL missioonil Lõuna-Liibanonis. ÜRO relvarahu järelvalve organisatsiooni UNTSO (UN Truce Supervision Organization) missioonil Lähis-Idas osaleb Eesti aastast 1997. Praegu on missioonil Eestist kaks sõjalist vaatlejat. Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on alates 1996. aastast üle 30 politseinikuga osalenud ÜRO Rahuvalveosakonna koosseisus politseimissioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos. 2005. a. 4.-15
5.2 Piirtähesuuruse määramine Mida pimedam ja läbipaistvam on taevas ja mida tundlikumad silmad, seda rohkem meteoore te näete. Et teha teie vaatluste teaduslikku analüüsi, peab neid parameetreid kvantitatiivselt kirjeldama. Piirtähesuurus (mis defineeritakse kui seniidis nähtava nõrgeima tähe, mida vaatleja palja silmaga eristab, tähesuurus) määratleb ühekorraga nii taeva selguse kui ka vaatleja silmade kvaliteedi. Palun mõistke, piirtähesuurus on vaatlejat iseloomustav suurus. Ärge imestage, kui teised vaatlejad saavad samas kohas teist erineva piirtähesuuruse. See on pigem reegel kui erand. Salvestage ainult enda poolt saadud väärtus! Piirtähesuuruse määramiseks on mitmeid meetodeid. Siin kirjeldame seda, mida eelistavad paljud meteoorivaatlejad. Tabelis 2 on antud rida täheväljasid. Üle tuleb lugeda kõik nendel väljadel nähtavad tähed, kaasa arvatud need nurgatähed, mille abil väli määratakse.
kordaläinud tegevust kiidetakse. Tasakaalutu laps kaldub eneseteostus-rõõmust veelgi enam eemale, kui t aõpib pingutama selleks, et kasvataja tunnustust pälvida. *Kui kasvataja ei oska teha vahet hea ja kurja alge vahel, kui ta ei suuda märgata erinevust tegevuse impulsside vahel(ära tunda elujõudu, spontaanset vajadust rakendada oma energiat), siis ei saagi kasvtaja töö vilja kanda. Temast ei saa oskuslikku lapse lapse vaatlejat ja abistajat. *Kasvataja ja õpetaja peavad oskama eristada normaalset patoloogilisest, tervet pulbitsevat elujõudu arenguhälbest. Mõned näited viimasest: 1)Liigutuste koordineerimatus, allumatus tahtele. Liigutused on saamatud, järsud või katkendlikud. Laps käitub halvasti, togib, väänleb, kiusab jne. 2)Võimetus tähelepanu suunata ja keskenduda. Puudub oskus olemasolevat tegevust juhtida ja lõpetada. 3) Pidev kalduvus kedagi jäljendada
3. illusioon eesmärkide õilsusest 4. vastaste alahindamine 5. grupp avaldab survet eriarvamusel olijatele 6. grupp väldib infot, mis võiks kõigutada juba vastuvõetud otsust. Kohesiivsus- näitab, kuivõrd grupp selle liikmeile meeldib ning nende soovi gruppi kuulda Sotsiaalne soodustamine lihtsates ülesannetes parem sooritus kui teised vaatavad; keerulisi tehakse sageli halvemini; teiste arvamuse olulisus, vaatleb võõras ja/või ei näe hästi vaatlejat Sotsiaalne looderdamine (social loafing) kalduvus "viilida" kui töö jagunev ja individuaalset sooritust ei hinnata; mida enam grupi liikmete arv kasvab, seda enam üksikliikmete panus väheneb Konformism- enamuse arvamuse sisemine omaksvõtt; Solomon Asch (1951); tekitavad: · Grupi olemus - mida atraktiivsem grupp, seda suurem võime konformsust tekitada. Mida madalam on isiku
2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis valisingi referaadi teemaks mulle kõige lähedasema ja olulisema teema- monitori ja graafikaga seonduva. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja tänapäevasel ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks. Oma käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevate monitoride iseärasused, sealhulgas ehituslikud, graafilised ja visuaalsed omadused ja anda lühiülevaade mõistetest ja informaatilistest näitudest. 3 4 MONOKROOMSED KUVARID
lihtsalt mõiste, mis hõlmab kunstnikke, kes tegelesid algselt impressionistiga, kuid siis liikusid sellest edasi. Eraldi tuleks rääkida kolmest tähtsamast postimpressionistist, kes on Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Van Gogh ei tahtnud enam maalida ainult seda, mida ta näeb. Tema eesmärgiks sai väljendada oma tundeid värvidega. Vastandus suhtumisele, mis käsitles kunstnikku kui erapooletut vaatlejat, ning selle käigus vastandas väljendamist ka jäljendamisele. Uskus, et värvid võivad väljendada ka ideid, sai seega ekspressiivse kunstisuuna rajajaks. Paul Gauguin pidas samuti impressionismi vooluks, mis muudab kunstniku passiivseks maailma jäljendajaks. Arvas, et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt midagi müstilist ja salapärast. Otsis seda primitiivsetest kultuuridest. Tema eesmärgiks sai seinamaal või selle taoline tahvelmaal
Luules saab elavaks ka keel ise. Heidegger toonitab, et eristust ei ole sõnas öeldu ja ütleva sõna vahel. Inimese eesmärk on ühineda loodusega, leida oma koht oleva tervikus. Loodus ja füüsiline reaalsus oli kreekalikus 16 mõttes aga kõike hõlmav protsess, ka inimesi ja jumalaid. Inimest ei eritletud, kui looduse vaatlejat, nagu uusaegne loodusteadus seda teeb. 8 & 9 10). Foucault, Michel 1990 Seksuaalsus ja üksindus Vikerkaar 3/ 63-67 Foucault, Michel 1996 1983 Eetika genealoogiast Vikerkaar 8–10/ 192-204 ja 92–99 (KÜSIMUS: Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. ) MICHEL FOUCAULT (1926 - 1984) on samuti kontinentaalne filosoof, tuntud ühiskonna institutsionaalsuse kriitika poolest, võimu, iha, seksuaalsuse, identiteedi ja vaimuhaiguste
Pärast talvist pööripäeva muutub öö põhjapoolkeral lühemaks ja lõunapoolkeral pikemaks. Vastupidiselt talvisele pööripäevale muutub suvine pööripäev pikemaks ja lõunapoolkeral lühemaks. Polaarjooni ja pooluse vahel võib öö kesta üle ööpäeva, see on polaaröö. Astronoomia seisukohast esineb öö kui päike on horisondi suhtes üle 18 kraadi nurga all. Kui päike on horisondi all, aga tema hajutatud valgus jõuab vaatlejat, on hämarik. Kõrgemates laiuskraadides on suvel kogu öö jooksul hajutatud valgus. See on valge öö. · Hobune (lk 574) - Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael
Joonis 8 Joonis 8 püüab näidata maakera ja taevasfääri omavahelist sidet. Vaatleja asub mingis põhjapoolkera punktis O. Geograafilistel kaartidel oleme harjunud nägema põhjapoolust otse ülal ja lõunapoolust otse all, s.t. Maa telje vertikaalset paigutust. Siin aga on otse üles paigutatud vaatleja asukoht ja Maa telg on kaldasendis, sõltuvalt vaatleja geograafilisest laiusest. Nii saab Maad ja taevasfääri siduda Maa keskpunkti ja vaatlejat läbiva loodjoone abil. Loodjoone lõikurnisel taevasfääriga tekib punkt Z, seniit e. lagipunkt (ar.sente pea). Vaatleja geograafiline meridiaan on suurring joonise tasandil. Maa ekvaatoritasand on teljega risti ja lõikumisel maakera pinnaga annab ekvaatoriringi qq'.Vaatleja asukohas O puudutab Maa pinda loodjoonega risti asuv horisonditasand, kuhu on projekteeritud meridiaan N-S,samuti ida-lääne suund E(Ost)-W. Vaatleja
peakorteris, mis paikneb Pristinas. Olemasolev Riigikogu mandaat kuni 40 kaitseväelase 7 osalemiseks operatsioonil kehtib 2009. aasta 1. jaanuarini, hetkel on Kosovos 30 Eesti kaitseväelast; Eesti jätkab osalust Bosnia-Hertsegoviinas EL poolt juhitud operatsioonis ALTHEA kolme staabiohvitseriga; ÜRO missioonil Lähis-Idas (UNTSO) jätkatakse sõjaliste vaatlejate roteerimist, 2008. aastal on seal kaks Eesti sõjalist vaatlejat; Ühtlasi valmistub Eesti koos Läti ja Leeduga panustama 2010. aasta esimesel poolel NRFi maaväekomponendi koosseisu ühise mehhaniseeritud jalaväepataljoni (BALTBAT). NRFi maaväekomponendi juhtriik on sel ajal Taani. Eesti osaleb ühispataljonis kompanii(+) suuruse üksusega; Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis, mis on valmisolekus 2008. aasta esimesel poolel. Eesti panuseks lahingugruppi on
vanemate laste puhul hinnatakse verbaalseid oskusi meetodid: vaatlus, juhtumianalüüs, intervjuu, küsimustik, eksperiment, testid, joonisuste analüüsimine vaatlus on kohustuslik meetod iga teise meetodi juurde ja selle tulemused on ülimuslikud teiste meetodite tulemuste suhtes vaatlemine: ◦ kirjeldav - objektiivselt kõik nähtu kirja ◦ hindamisskaalat kasutav - hinnatakse üht kindlat aspekti ▪ hea oleks mitu vaatlejat, et hindamine oleks objektiivne, kokkulangevuse protsent peaks olema maksimaalne (samade/kõigi vastuste arv * 100) ▪ siis tagatud reliaablus (samad tulemused teistega) ja valiidsus (vaadeldakse sama asja) intervjuu ja juhtumianalüüs levinud kliinilised psühholoogias ◦ intervjuu jaoks vajalikud eelteadmised, milline oleks oodatav vastus selles vanuses lapselt, tähtis oskus küsida ja kontakti loomine lapsega
Oluliseks rolliks on sageli uute ideede genereerimine. Ekstrospektsioon – erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs. See võimaldab selgitada inimese võimeid, teadmisi, oskuusi, vilumusi, mõningaid isiksuseomadusi, hoiakuid, täpsust jne. Uuritakse päevikuid, taieseid, kirju, loomingut. Käitumise kategooriad Vaatleja mõju (subjektiivsus, tähelepanu kõikumine) Materjali salvestamine, mitu vaatlejat Arhiiviandmetega tutvumine Eksperiment ehk katse – põhjuslik seos – manipulatsioonid kontrollitud tingimustes – vastavalt eksperimendi eesmärgile võib see tegevus olla sihipäraselt organiseeritud ning sellest võivad osa võtta mõned „kunstlikud“ liikmed, st inimesed, kes eksperimendist teavad ja käituvad instruktsiooni kohaselt. – naiivsed katseisikud – peab vältima muutuseid (pinget, kahtlusi), mis katsealustes tekivad teadmisest, et
enamik Päikesesüsteemi planeete pöörlevad samas suunas kui tiirlevad, siis Uraan ja Veenus pöörlevad vastassuunas idast läände. Maal on üldse üks suurim kuu võrreldes planeedi suurusega Päikesesüsteemis 6.Päike Maal toimuvate protsesside keskne energiaallikas. 95,35% Päikesesüsteemi massist koondub Päikesesse 7.Taevaskera mõiste, selle tähtsus geograafias. Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfääri kasutatakse taevakehade näivate asukohtade määramiseks ja taevaskera keskpunktiks sobib valida vaatleja silm. Taevasfääri mudeliks võib olla taevagloobus. 8.Taevaskera põhipunktid ja jooned. Punkti Maa põhjapooluse kohal nimetatakse taevasfääri põhjapooluseks ehk taeva põhjapoolus. Punkti Maa lõunapooluse kohal nimetatakse taevasfääri lõunapooluseks ehk
Peaaegu kõik Maa atmosfääris toimuvad protsessid kulgevad Päikese kiirgusenergia arvelt. Päikesekiirgus on Maa jaoks võimsaim energiaallikas. Maa pinnale jõuab energiat ka Maa sisemusest, kuid 20 000 korda vähem, kui Päikeselt. Päike on stabiilne kiirgusallikas, mille kuurgusvõimsus 11-aastase tsükli jooksul muutub vähem kui 0,1%. 7. Taevaskera mõiste, selle tähtsus geograafias. Taevasfaar ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat umbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on maaramata. Taevasfaari kasutatakse taevakehade naivate asukohtade maaramiseks ja taevaskera keskpunktiks sobib valida vaatleja silm. Selleks, et taevakehade asukohti taevasfaaril maarata voi kirjeldada, peame paika panema teatud taevasfaari alusjooned ja -punktid. Punkti Maa pohjapooluse kohal nimetatakse taevasfääri põhjapooluseks ehk taeva põhjapoolus
• Valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune. Tegemist on füüsika üldprintsiibiga, mida nimetatakse absoluutkiiruse printsiibiks. • Makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks on Newtoni sõnastatud mehaanika seadused nimetatakse klassikaliseks füüsikaks (ld classicus 'kõrgeimate hulka kuuluv’). • Aeg ja ruum on vaid vaatleja kujutlused. Iga vaatleja tekitab need omaenda aistingute põhjal ja kannab neid endaga kaasas. Kui kaks vaatlejat saavad erinevaid aistinguid, siis nende vaatlejate kujutlused ajast ja ruumist peavadki olema erinevad. • Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Kokkuvõte • Absoluutkiiruse printsiip- Absoluutkiiruse printsiip väidab, et looduses eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt väljalise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste objektide omavaheline liikumine aga suhteline.
asemel on otstarbekam vaadelda kogu sündmust (event sampling) ehk teisisõnu - sündmuse toimumise aeg määrab vaatluse aja. Üldjuhul on parem, kui käitumist saab vaadelda erinevates olukordades, paikades, tingimustes. Erinevate situatsioonide valikuga (situation sampling) vähendame võimalust, et vaatlustulemus kehtib ainut ühel vaatlustingimustel. Kui kaks vaatlejat vaatlevad samaaegselt sama käitumist, saame arvutada vaatlejatevahelise reliaabluse e. selle, kuivõrd erinevate vaatlejate hinnangud sama asja kohta ühtivad. Seda võib väljendada 5. vaatlustevahelise korrelatsioonina, hea uuringu korral suurem kui 0.70; 6. nõustumise protsendina: (nõustumiste arv/kõigi võimaluste arv)X 100; hea uuringu korral tavaliselt suurem kui 85%. Madala vaatlejatevahelise reliaabluse põhjuseks võivad olla 6
Naiivinduktivism väitis, et vaatlus annab tõese aluse teaduslike teadmisele. Vaatluse osas isaldab naiidinuktivistlik seisukoht tähtsat eeldust: teadus saab alguse vaatlusest ja vaatlus annab kindla aluse, millelt teadmisi tuletada. Peatükis on kriitika vaatluse staatuse ja rolli osas. 1.Tavaarusaam vaatlusest (49-50). Induktivistile on nägemine oluline kahes aspektis. Esiteks saab vaadelda ümbritsevat otsesel teel ehk sama informatsioon. Teiseks näevad kaks vaatlejat üldjuhul sama asja, kui vaatlevad sama objekti või olukorda ühes ja samas kohas ehk sama informatsioon. 2.Visuaalset kogemust ei määra alati kujutis võrkkestal (50-55). Ei pruugi samad vaatlejad saada sama visuaalset kogemust. Vaatlused pole ühesugused sest nägemistoimingul vaatlejati saadavat tajukogemust ei määra ainult kujutis võrkkestal. See, mida vaatleja näeb sõltub osalt vaatleja varasemast kogemusest, teadmistest ja ootustest saadava kogemuse suhtes. Vaatlused on
65 Kolmikharjutus: kus on ahv? Harjutus sooritatakse kolmeliikmelistes gruppides. Harjutus võimaldab lähemalt uurida probleeme, mis on seotud inimeste aitamisega siis, kui on vaja mõista nende probleeme ja püüda neid probleeme lahendada. Harjutus annab osale- jale võimaluse mängida kolme eri rolli: nõustatavat, abistajat ja vaatlejat. Ajavajadus: umbes 1–2 tundi. Gruppi kuulub kolm inimest. Umbes 7 minuti jooksul üks grupi liikmetest (nõustatav) räägib teisega (nõustaja) probleemist, mis on seotud tema tööga, haridusega või eraeluga. Kolmas isik (vaatleja) kontrollib aja kasutamist, kuulab, vaatleb ning annab hiljem tagasisidet nii nõustajale kui nõustatavale. Rollimängu tuleb korrata kolm korda, nii et igal grupi liikmel oleks võimalus olla kõigis kol- mes rollis
Millal, kui sageli, kui kaua. Vormid: loomulik, struktureeritud, osalusvaatlus. Erinevad meetodid ja tehnikad. Vaatlejate hinnang peab kokku langema, mida kõrgem on see protsent seda objektiivsem vaatlus oli. Vaatlus on väga paindlik meetod ja teatud arengutasemete puhul ka ainsaks meetodiks. Saab läbi viia loomulikus keskonnas. Vaatleja võib olla kallutatud, lapse käitumine on nt mõjutatud kui hästi ta inimest (vaatlejat) tunneb. Intevjuu. Verbaalse-mitteverbaalse info vahetus. Intevjuul on alati mingi kindel eesmärk, suunatus ja sisu. Nt mille kohta küsimused täpselt kävad. Intervjuul on erinevaid vorme: küsimustikud, süvaintervjuud; struktureeritud/mittestuktureeritud, 53 jututamine. Intervjuud on eriti levinud kliinilises töös ja väikelastega: küsimuste ja vastuste analüüs; lapstunnistajate ütlused.
annaabi.ee 
