Vastus leiad õppematerjalist: Füüsika kontrolltöö

Füüsika kontrolltöö (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida näitab kiirus?
Kes on vaatleja?
Milline on matkaja nihe ?
Kuidas saab kirjeldada füüsikalisi nähtusi?
Milles seisneb mõõtemääramatus?
Milles seisneb mõõteriistade taatlemine ?

Füüsika kontrolltöö

Iseloomusta mõistet nähtavushorisont .
Piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta.

Nimeta si-süsteemi põhiühikud .
(SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin , mool ja kandela )

Loodusteaduslike mudelite liigid
Loodusteaduslikke, sealhulgas ka füüsikalisi mudeleid, liigitatakse tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks.
Ainelised mudelid- jagunevad pildilisteks mudeliteks, animatsioonideks ja interaktiivseteks arvutimudeliteks.
Abstraktsed mudelid- jagunevad graafilsteks mudeliteks ja siis on ka veel näiteks matemaatilised avaldised . Matemaatilisele avaldisele tuginevat loodusnähtuse (nt rongi liikumise) kirjeldust nimetatakse analüütiliseks mudeliks.

Selgita vektoriaalse suuruse erinevust skalaarsest.
Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks, mida iseloomustab peale arvulise väärtuse ka suund.
Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda.
Ehk siis vektoriaalsel suurusel on peale arvulise väärtuse ka suund aga skalaarsetel suurustel on ainult arvuline väärtus ja seda saab esitada vaid ühe mõõtarvu või mõõtühikuga.

Mida näitab kiirus?
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust – näiteks keemilise reaktsiooni kiirus.
Kitsamas mõttes mõeldakse kiiruse all liikumiskiirust – füüsikalist suurust, mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul.

Teisenda kiirus 72 km/h – m/s.
72000 m : 3600 s = 20 m/s

Kes on vaatleja?
Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla:
1.Vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu;
2.Aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot;
3.Mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada
4.Mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata.
8. Selgita kulgevat liikumist.
Kulgev liikumine - keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt.
Kulgev liikumine – keha kõikide punktide trajektoorid on ühesuguse kujuga.

Selgita pöörlevat liikumist.
Pöörlev liikumine – nt palli veeremine .

Matkaja liikus 3 km põhja, seejärel 5 km ida suunas. Kui pika tee läbis matkaja ja milline on matkaja nihe ? Lahenda graafiliselt ja algebraliselt ( Pythagorase teoreemiga).
Matkaja läbis 8 km.

Kuidas saab kirjeldada füüsikalisi nähtusi?
1.tabeli abil
2.graafiku abil
3.sõltuvust väljendava valemi abil.

Sagedamini looduses kohatavateks sõltuvusteks on

võrdeline ( graafik sirge)

astmefunktsioon , n. ruutsõltuvus (graafik parabool)

pöördvõrdeline (graafik hüperbool )

Milles seisneb mõõtemääramatus ?
Mõõtemääramatus ∆x on suurus mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja mis iseloomustab selle mõõtesuuruse x võimalikke väärtusi.

Milles seisneb mõõteriistade taatlemine ?
Mõõteriista taatlemine on mõõtevahendi näitude võrdlemine tööetaloniga õiguspädeva (akrediteeritud) taatlusasutuse poolt vastavalt taatluseeskirjadele.
Taatlemine on üks metroloogilise kontrolli liikidest, mis selgitab, kas mõõtevahendi mõõtehälve on lubatud veapiirides.

Too 3 näidet põhjuslikult seotud nähtustest füüsikas.
1. Õun tuleb oksa küljest lahti → õun langeb allapoole → õun jõuab maapinnale;
2. Püssikuul tabab palkseina → kuul peatub seinas → seina sisse tekib auk;
3. Valgus neeldub kehas → see keha soojeneb → see keha paisub;
4. Elektrivool läbib metallkeha → see keha soojeneb → selle keha takistus suureneb.
15. Too 2 näidet füüsikaga seotud ohtudest.
1. Elektrilöögi saamine
2. Kokkupõrked, avariid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jaanus367 Õppematerjali autor

matkaja arvuline väärtus trajektoorid Füüsika kontrolltöö

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus füüsikasse-Kulgliikumise kinemaatika

150

pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit.

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne

docx

Füüsika 10.klass I kursuse (FLA) kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused

hakata neid analüüsima. Nende andmete abil saab arvutada ka teisi vajalikke suuruseid (standardhälve, keskmine jne) Eesmärk saada soovitud infot, tegemaks nt järeldusi ja hõlbustada otsustuste tegemist. 9. Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad? Erinevad loodusteadused tegelevad looduse erinevate struktuuritasemetega. Värvikoodiga (sinine, kollane, roheline, hall) on vastavalt näidatud vaadeldava struktuuritasemega kõige rohkem tegelev loodusteadus: füüsika, geograafia, bioloogia või keemia. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla

Füüsika

txt

FÜÜSIKA KORDAMINE 10.KLASS

1.Mis on füüsika üldmudelid? Too näiteid. (veebiõpik 3.1.1); (76) Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. (Füüsika üldmudeliks on näiteks keha. Rääkides füüsikalistest kehadest, peame silmas ükskõik mida, millel on kindlad piirjooned, mõõtmed ja mass. Füüsikaline keha võib olla õun, auto, inimkeha või terve planeet Maa.) 2.Füüsikalised objektid. Näited. (3.1.2); (77) Füüsikaline objekt on kas keha, väli või loodusnähtus, mis eksisteerib looduses sõltumatult vaatlejast ja tema teadmistest objekti kohta. 3. Üldmudelid: keha, punktmass, rõhk, pindala.

Füüsikaline maailmapilt

odt

Füüsika mõisted

Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks

Füüsika

doc

Füüsika EKSAMIPILETID

1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi

Füüsika

odt

Füüsika eksam

1 miil = 1,609 km 1 pint = 0,568 dm3 1 gallon = 4,55 liitrit 1 nael = 0,454 kg 1 unts = 28,4 g 4.SI-süsteemi põhiühikud SI algseteks põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. Aastal 1971 lisati neile ka ainehulga ühik mool. 5.Füüsikalised üldmudelid ja objektid. Too näiteid. Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Füüsika üldmudeliks on näiteks keha ja ka punktmass. Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma ning elektri- ja magnetvälja koos mõjutavad silma närvirakke selliselt, et tajume valgust. Mitteainelisteks ehk väljalisteks objektideks on veel näiteks heli ja soojus.

Füüsika

docx

Füüsikaga seotud mõisted

Energia on keha või jõu võime teha tööd. Kui see võime on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, siis on tegemist kineetilise energiaga Ek. Kui see võime on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes, siis räägitakse potentsiaalsest energiast Ep. Füüsika (kr. k. physike looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde). Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste suuruste ning

Füüsika

docx

Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused)

Energia on keha või jõu võime teha tööd. Kui see võime on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, siis on tegemist kineetilise energiaga Ek. Kui see võime on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes, siis räägitakse potentsiaalsest energiast Ep. Füüsika (kr. k. physike – looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde). Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste

Füüsika

Rohkem sarnaseid