Astronoomia (0)

Astronoomia

• Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega ( tervikuna )
  
• Geotsentriline maailmapilt -maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. ( Platon , Eudox, Aristoteles, Ptolemaios )
  

Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler)

• Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur - teleskoop . Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast.
  
• (Optiline) teleskoop on vahend kaugete objektide uurimiseks, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Need suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust.
  

Refraktor -objektiiviks kasutatakse koondavat läätse (Galilei, Kepler)
Reflektor -objektiiviks nõguspeegel (Newton, Gregorius , Cassegrain, Richie- Chretieni)

• Sodiaagi (Loomaringi) moodustavad need kolmteist tähtkuju, mida Päike näivalt oma aastasel liikumisel läbib (ekliptika).
  
• Taevasfäär ehk taevaskera on vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfäärile projitseeruvad taevakehad , mis asuvad vaatleja ja taevasfääri vahel. Punktide asukohta kirjeldavad taevakoordinaadid. Asukoht määratud suunaga.
  
• Taevavõlv ehk taevalaotus on taevas, niivõrd kui ta näib kuplikujulise võlvina.
  
• Horisont on see koht, kus mõtteline kuppel kohtub maaga.
  
• Seniit on punkt täpselt pea kohal.
  
• Keskpäeva joon on horisontaaltasapinnal, mida mööda kulgevad keskpäeval vertikaalsete kehade varjud . Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel: pool suurringist, hulk lõputu, põhja-lõuna sihilised , üksteisest kõige kaugemal ekvaatoril ja koonduvad poolustel. Maa pinnale tõmmatud mõeldavaid ringjooni, mis kulgevad läbi põhja- ja lõunapooluse, nimetatakse meridiaanideks. Meridiaani suund langeb kokku kõikjal esemete poolt jäetava varju suunaga. Hakatakse lugema Greenwichi meridiaanist. Meridiaane võib tõmmata läbi mistahes punkti Maa pinnal.
  
• Asimuut on nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. Võib olla 0-st kuni 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil.
  
• Kõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.
  
• Afeel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal. Maa on afeelis juulis, mistõtt on põhjapoolkera suved üldiselt jahedamad ja pikemad kui lõunapoolkera suved.
  

Periheel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris, mistõttu on põhjapoolkera talved üldiselt pehmemad ja veidi lühemad kui lõunapoolkera talved.

• Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari lageb Kuule . Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
  
• Maa-tüüpi planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad tahketest koostiosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus; vähe kaaslasi, pikk ööpäev ja väikesed mõõtmed.
  

Merkuur-Päikesele kõige lähem ning Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet, ei ole kaaslasi, orbiit piklik, atmsfäär puudub, suured temperatuuri erinevused, sarnaneb Kuu pinnaga: kraatermäed ja tumedad tasandikud; omased astangud

Veenus -Maaga peaaegu ühesuurune, meile lähim planeet, hele, kaetud kogu ulatuses läbipaistamatu pilvekihiga, pöörleb väga aeglaselt, aastaaegade vaheldumine puudub, pinnavormilt sarnane Maaga, tuhandeid vulkaane , atmosfääri koostises domineerib CO2, vedel vesi ja magnetväli puudub, pöörleb vastassuunas, kaaslased puuduvad

Maa-pöörlemine kiirem kui kahel eelmisel, 71% ulatuses kaetud soolase veega, litosffär jaotunud laamadeks , omab magnetvälja, aastaajad , keskmine temp 15C, Kuu on Maa ainus kaaslane: Maale lähim taevakeha, faasid, iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus , puudub atmosfäär, Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega, magnetväli puudub

Marss-kõige rohkem uuritud planeet, esinevad aastaajad ja kliimavöötmed, 2 kaaslast, polaarmütsid poolustel, punakas kivikõrb, Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kuivanud jõesängid, Phobos ja Deimos: juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid , korrapäratu kujuga kaljurahnud, meteoriidikraatrid ja lõhed

• Hiidplaneedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst, puudub tahke pind, vaadeldav ainult pilvkatte välispind, iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased, lühike ööpäev
  

Jupiter-suurim, tiirlemisperiood 12 a, pöörleb kiiresti, atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, 63 kuud, triibuline, Suur Punane Laik, tugev Magnetväli, Io:kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha, Jupiterile lähim suur kuu; Europa:pind sile ja detailivaene; Ganymedes:suurim kuu päikesesüsteemis; Callisto

Saturn-sarnane Jupiteriga, eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu, 60 kuud, kõige lapikum, koosneb peamiselt vesinikust, Titan :Saturni suurim kuu, Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär; Rhea; Japetus, Pandora, Enceladus, Phoebe

Uraan -atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, värvus sinine, 21 kaaslast, pöörleb päikesega risti, rõngad

Neptuun -tuuled kõige kiiremad Päikesesüsteemis, 8 kaaslast, atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, orbiit ei ole kooskõlas Newtoni seadustega, sinine, tumedad rõngad, Triton; Nereis

• Pluuto-alates 2006 kääbusplaneet, orbiit teistest piklikum, ei ole külastanud ükski automaatjaam, atmosfäär hõre ja koosneb peamiselt lämmastikust, 3 kaaslast, eemaldub Päikesest, Charon
  
• Asteroid-väikesed planeedisarnased taevakehad, tiirlevad ümber päikese, Peamine asteroidide vöö asub Marsi ja Jupiteri vahel
  

Komeet -Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist, ilmuvad ootamatult ja harva, helendavad, saba, Halley komeet
Meteoor-Maa atmosfääri sattunud taevakeha, ilmuvad tihedalt, atmosfääris põleb või aurustub , väikse massiga
Meteoriit-suur meteoor, mis ei aurustu atmosfääris täielikult ja jõuab maale, koonevad rauast, tekivad kraatrid

• Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat.
  

Prototäht-tekkiv täht

• Supernoova-arengu lõppjärku jõudnud täht
  

Valge kääbus (ka: valge kääbustäht) on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.
Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks , siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuumareaktsioonid , mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik- neoon -magneesium-räni-väävel-raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev.
Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks.
Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest seejärel tekivad kõik olemasolevad keemilised elemendid. Lõpuks jääb järele väga tihe neutrontäht, ehk pulsar .
Pulsaris olevad neutronid (energiakandjad) tungivad omakorda üksteisesse, aine läheb meile teadmata olekusse ja omandab nii tugeva külgetõmbejõu, et sellest ei pääse läbi isegi valgus. Tekib must auk, mis imeb endasse universumis olevat materjali ja millest välja ei pääse mitte miski. Mis mustast august edasi saab, ei ole täpselt teada.

• Suuremad tähed kulutavad vesiniku kiiremini ära ja nende eluiga on lühem. Ja nad ka ei stabiliseeru ehk neist ei pruugi lõpuks saada kääbuseid.
  
• Pulsar-tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neurontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid
  

Neutrontäht-peamiselt neutronitest koosnev täht, päikesest suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium, neurotähtedeks muutuvad tähed, mille mass jääb vahemikku 5-15 Päikese massi, suuremad muutuvad mustadeks aukudeks, väiksemad valgeteks kääbusteks.

• Gravitatsiooniliselt alahoitud termotuumareaktsioon toimub tähtede sisemuses, kus vesinik põleb heeliumiks. Tähe mass peab olema piisavalt suur, et gravitatsioonijõuga suruda kerged aatomituumad teineteisele piisavalt lähedale, et toimuks tuumaühinemine. Sellist tüüpi termotuumareaktsioon toimub ka päikese sees ning sealt on praktiliselt kogu päikesesüsteemis tekkiva energia allikas.Tähtede termotuumareaktsioonid toimuvad aeglaselt tänu sellele, et tähtede sisemuses puudub piisavas koguses deuteeriumi. Selleks, et tekiks deuteerium , peavad kaks vesiniku tuuma omavahel ühinema, et ühe vesiniku tuuma prooton saaks laguneda beetalagunemise tulemusena neutroniks. Kuna sellise protsessi toimumise tõenäosus on ülimalt madal, siis põlebki päike aeglasel, ega plahvata termotuumapommina.
  

• Tähtede näiv liikumine: Sarnaselt Kuu ja Päikesega ka tähed tõusevad ja loojuvad Maa pöörlemise tagajärjel, tõusevad idast ja loojuvad läände, pooluslähedased tähed ei looju .
  

1) Päikesesüsteemi mittekuuluvad taevakehad, millest näeme palja silmaga põhiliselt tähti. Tähtede näiv omavaheline asend päikesesüsteemist vaadatuna on alati ühesugune ja kogu nende liikumine taevavõlvil on põhjustatud maakera pöörlemisest. Maalt vaadates paistab, nagu taevasfäär koos tähtedega pöörleks ümber taevapooluse. Tähtede omavahelisest liikumisest põhjustatud näiv liikumine on nii aeglane, et seda on võimalik tajuda alles tuhandete aastate möödumisel.
2) Päikesesüsteemi kuuluvad taevakehad, millest näeme palja silmaga päikest, kuud ja viit planeeti. Nende puhul on näha ka liikumist üksteise suhtes, kuid see on Maa pöörlemisest põhjustatud liikumisest oluliselt aeglasem . Päikese ja planeetide asendi muutust tähtede suhtes on märgata alles mitme päeva möödudes. Kuna kõik päikesesüsteemi planeedid liiguvad enam-vähem ühes tasapinnas, siis maalt vaadates näeme neid alati taevas ligikaudu ühel joonel (ekliptikal) paiknevana.
Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast Maa pinnalt, siis need liikumised on näivad, nad oleksid tegelikud , kui Maa oleks nende liikumuste liikumatu keskpunkt.

• Astronoomilised aastaajad-need, mis on kalendri järgi paika pandud, neid piiritlevad pööripäevad
  
• Fenoloogilised aastaajad-ilmast sõltuvad, nt kui temperatuur üle nulli siis algab kevad jne
  
• Kuu tiirleb ümber Maa, liigub läänest itta , pöörleb ümber oma telje nii, et Maa poole jääb üks ja sama külg, looded . Faasid: sõltub kui suur osa valgustatud on, parem-kasvab, vasak-kahaneb, kuu loomine-ei ole näha, noorkuu , poolkuu , kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu
  
• Sideeriline kuu-Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8h-ga, tegelik tiirlemisperiood, tähtede suhtes
  

Sünoodiline kuu-29 ööpäeva ja 12h, Päikese suhtes Maalt vaadatuna

• Suhteline heledus on seotud väljuva kujutise suurusega ja märgib, kui hästi binokliga näha on, mida suurem, seda parem. Siirius on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas
  
• .
  
• Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter . Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid , on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Astrofüüsikud jaotavad tähed spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik. Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000- 30000 °. Tähe spekter ütleb meile, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis.
  

* Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid )
* Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika
* Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500 - 10000° (Siirius, Veega, Altair)
* Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon)
* Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike)
* Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500 - 5000° (Aktuurus, Aldebaran , Polluks)
* Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares)

• Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu. Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg .Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast.
  
• Valgusaasta on vahemaa , mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut.
  
• Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest.
  
• Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü.
  
• Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti ja mitmiktähti tekib harvem. Suuremjagu tähti, mis silmaga vaadates tunduvad üksikutena, on tegelikult kaksik- või mitmiktähed. Kaksiktähtede elu erineb üksiktähtede omast. Kui üks tähtedest läbi põleb, saab kaksiku kaaslaseks olev täht endale materjali juurde ja suureneb.
  
• Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Linnutee on meie galaktika, tuumaks must auk, meie Päikesesüsteem paikneb ühes harus. Meile lähimaks spiraaseks galaktikaks on Andromeeda udukogu , mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel.