Referaat Händkakkist ( linnust ) (0)

Tallinna 21.Kool
Händkakk
REFERAAT
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................. 3
I Sisu
1.1. Leviala............................................................................ 4
1.2. Välimus........................................................................... 4
1.3. Eluviis ........................................................................... 5
1.4. Elupaik ja pesitsemine .................................................. 5
1.5. Rõngastumine ja eluviis................................................. 6
Pildid............................................................................................... 7
Kokkuvõte....................................................................................... 8
Kasutatud kirjandus........................................................................ 9
Sissejuhatus
Händkakk on kaklaste sugukonda  kaku  perekonda kuuluv rööv- lind. Eesti keeles on händkakku varem kutsutud ka uurali kakuks ja uraali kakuks.
Ta kuulub samasse perekonda kodukaku ja habekakuga, olles esimesest pisut suurem ja teisest pisut väiksem. Tal on maailmas 15 alamliiki.
Eestis on händkakk väikesearvuline haudelind, kes on hajusalt levinud suuremate metsade piirkonnas , olles mõnelpool üsna tavaline. Eelistab kuuse-segametsades ja väiksemates metsades. Saare- ja Hiiumaal haruldane . Händkakk on riikliku kaitse all: kantud Eesti NSV Punasesse raamatusse ( valgel lehel).
I Sisu
1.1. Leviala
Händkakk on levinud Lapimaast Sahhalini ja Jaapanini, esineb ka Kesk-Euroopamäestikualadel Alpides, Karpaatides ja  Balkanil . Aasias elab händkakk  Siberis  kuni Altai, Sajaanide ja Taga Baikalimaani, Jakuutias, 
Põhja- Mongoolias , Koreas ja Primorjes. 
Laias laastus langeb levila põhjapiir kokku 65° põhjalaiuskraadiga ja lõunapiir metsapiiriga. Puhast  okasmetsa  ta Aasias väldib, aga Euroopas eelistab.
Euroopas arvatakse elavat 82 tuhat paari händkakke, neist Venemaal 65 tuhat ja Kesk-Euroopas 1000.
Mandri-Eestis on händkakk üldlevinud väikesearvuline haudelind. Mõnel aastal on ta põhjast tulnud isendite arvel ka arvukas talikülaline.
1.2. Välimus
Händkaku kehapikkus on 50–60 cm, tiiva pikkus 32–38 cm, tiibade siruulatus 115–125 cm, kaal 700–1000 g. Emased linnud on suuremad. 
Vanalinnu ülapool on hele, ookrivärvi pruunide triibukeste ja vähemärgatavate ristipidiste märgistega. Tiiva väikesed kattesuled on pruunid , hoo- ja tüürsuled on ookerpruunid tumepruunide vöötidega. Alapool on valge, pruunide pikimärgistega. Karpaatides esineb tumepruune isendeid. 
Vikerkest on tumepruun , nokk on kollane ja küünised mustad. 
Näoketas on hästi arenenud. Kõrvad asetsevad ebasümmeetriliselt. 
Saba on pikk ja kiiljas. Sulestik on ühesugune igal aastaajal ning kummastki soost lindudel.
1.3. Eluviis
Händkakk on öise eluviisiga  paigalind, kes toitub pisinärilistest ja väikelindudest. Pesitsemise ajal eelistab ta närilisi. Näriliste arvukus määrab händkaku arvukuse: headel hiireaastatel on pesas poegi rohkem. Halbadel saagiaastatel muutub händkakk hulgulinnuks. Ta ründab suuremaidki saakloomi, näiteks jäneseid. Väljaspool pesitsushooaega ründab händkakk linde alates värvulistest kuni tedreni. 
Pesa teeb enamasti puutüükasse või -õõnsusesse, tavaliselt teiste lindude vanades pesades.Kurnas on 3–4, harva 2–6 muna, mida emalind haub 27–29 päeva. Emalind alustab haudumist kohe pärast esimese muna munemist ja sellepärast on pojad pesas eri vanusega. Pojad on pesas ligi 5 nädalat. 
Viimasel ajal on täheldatud händkaku pesitsemist pesakastis, kui see piisavalt suur on.
Händkakk on väga agressiivne. Ta jälitab oma territooriumile sattunud teisi linde ja ründab isegi inimest, eriti kui pesas on pojad.
Laul on mõlemast soost lindudel ühesugune, pehme ja sügav.
1.4. Elupaik ja pesitsemine
 Eestis on händkakud pidevalt elanud suuremates metsamassiivides, kuid nüüd leidub neid ka mujal üle kogu maa (v.a. saartel; talviti jõuavad linnud siiski aeg-ajalt ka Manija ja Kihnu saarele ). Pesi on leitud isegi metsatalude õuedest põlispuudelt ja põldudevaheliselt alleelt võimsa tamme õõnsusest. Pesitseb nii suurtes õõnsustes, murdunud kõrgetes kändudes kui ka suurte kulliliste ja ronkade risupesades. Meelsasti asustab suureavalisi pesakaste. Asustatud pesa juures on händkakud väga agressiivsed ja ründavad sageli poegade juurde ronivat vaatlejat (rõngastajat)! Aeg-ajalt tuleb ette juhuseid, kus pesitsevaid händkakke on murdnud metsnugised.
Emaslind muneb tavaliselt 1-8 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4) märtsi lõpul või aprilli alguses. Haudevältus kestab 32-34 päeva. Pojad püsivad pesas 26-30 päeva. Pesa läheduses viibib pesakond veel 2-3 kuud.
1.5. Rõngastamine ja eluiga
Eestis on aastatel 1922-2007 rõngastatud 417 händkakku (neist 406 aastatel 1970-2007). Taasleide on 12. Üks Kabli linnujaamas rõngastatud lind leiti ligi viis aastat hiljem Leningradi oblastist . Raja tagant on Eestimaale saabunud vaid 1 rõngastatud lind, kes oli märgistatud Pihkva oblastis ja tabati Harjumaal . Händkaku käes on ka Eestis rõngastatud kakuliste eluea rekord – 9 aastat ja 10 kuud. Maailma vanim händkakk on rõngastusandmeil elanud 20 aastat ja 11 kuud (Rootsi).
Siin pildil händkakk peseb ennast
arvatavasti.
Siin pildid istub händkakk puuoksal ja
vaatab ringi.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et händkakk on kaku perekonda kuuluv röövlind musta kehaga , kollase nokaga ja hallide küünistega lind. Ta on öise eluviisiga kakk , kes teeb oma pesa puutüükasse või teiste lindude mahajäetud pesadesse. Händkakk on väga agressiivne. Ta jälitab oma territooriumile sattunud teisi linde ja ründab isegi inimest, eriti kui pesas on pojad. Händkakk elab peamiselt ainult metsas. Emane kakk muneb tavaliselt korraga 1-8 muna.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wik i.
http://www.eoy.ee
http://www.looduspilt.ee/
www.google.com
Renno.O. ,,Eesti linnuatlas”
9