Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Monitor (0)

1 HALB
Punktid
Nõo Reaalgümnaasium
KUVAR
e.
MONITOR
Märt Kukke
10B
2010
SISUKORD:
  • Kuvarite ajalugu
  • Monitoride liigid
  • Kuvareid iseloomustavad tegurid
  • Kasutatud kirjandus
    AJALUGU
    Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat
    ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis
    soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka
    klaviatuur (st 70ndate arvutit).
    Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki
    kuvarid , mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust
    suurt ei leia (kui nn “kastigraafika” välja arvata). Enim kasutatakse selliseid aparaate just
    UNIXi terminalidena, sest seal polegi muid omadusi vaja. Tänapäevastesse
    arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid , millede värvilahutus on
    viimase 10 aasta jooksul märgatavalt paranenud . Sellest aga lähemalt hiljem.
    Kasutatud on ka erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 11-13 tollistest 90ndate
    algul ja lõpetades 19-24 tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride
    ekraanikujud: portrait ehk portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) spetsiaalkuvareid
    kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutame
    me kõik igapäevatöös, sest need on levinumad.
    Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile “öelda”. Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eiti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvarite soetamisel ei maksa tänapäeval enam alla SVGA vaadata. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Üks jaotus on värviline, ühevärviline ( color - monochrome). Ühevärvilises kuvaris kasutatakse siiski heleduse gradatsiooni (nt. must - tumehall - helehall - valge). Värviline kuvar esitab tavaliselt 16- värvilistest kuni miljonite värvidega kujutisi. On tõsi, et kuigi värviline kuvar tundub silmale ilusam, ei ole ta alati just tarvilik. Teine oluline liigitus on tärk- ja graafiline kuvar. Tärkkuvar võimaldab ekraanil esitada ainult sümboleid (tähed numbrid , kirjavahemärgid ja nn. “kastigraafika”) ja on kasutusel vaid vananenud arvuteil. Jooniseid sel juhul koostada ei saa. Graafiline kuvar esitab nii sümboleid kui pilte, sest tema ekraaniväli on jaotatud suureks hulgaks väikesteks punktideks – piksliteks ( piksel = picture element) – ning nendest punktidest võib koostada kujutisi. Värvikuvaril võib punkt olla mitut värvi ja sel juhul on pilt muidugi värviline. Mida tihedamalt on ekraanil punkte (mida väiksem on piksel), seda kvaliteetsem on kujutis. Kunagi alustati 350 pikselist 200 reas, jõuti siis 1024 pikslini 1024 reas. On olemas ka kuvareid, millel on 4096 pikslit 4096 reas. Sel juhul on tegu kallite eriseadmetega, nn. kõrglahutuskuvaritega (high resolution display ), mida tarvitatakse eelkõige seal, kus taoline kuva kõrge kvaliteet on hädavajalik – kartograafia , joonestamine jne
    LIIGID
    CRT- Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop (CRT, cathode ray tube ),mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris(vanemates).Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi,mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist(punane,roheline ja sinine(RGB). Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur , mis saadab välja elektronkiire . Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele.
    LCD-Vedelkristallkuvar ehk LCD( liquid Crystal Display).Klassikaline LCD-kuvar kasutab vedelkristallidel põhivevat tehnoloogiat ja on nn passiivse kujutisega.Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kiletransistoreid,millest on moodustatud pikslitest koosnev maatriks (LCD,TFT).Vedelkristallkuvar erineb kineskoopkuvarist selle poolest,et vedelkristallkuvaril pole kineskoopi.Pilt tekitatakse poolkristallilises olekus vedeliku abil.
    LCD koosneb paljudest kihtidest. Täpsemalt LCD monitori üks punkt koosneb taustvalgusest, kahest polariseerivast kihist ja vedelkristalli molekulidest ning värvifiltrist nende vahel. Iga värvilise punti kohta ekraanil on tegelikult ekraanil kolm punkti: üks punase värvifiltriga, üks rohelise ja üks sinisega. Punkte LCD monitoril juhib digitaalne juhtseade, mis kasutab üldjuhul TFT ( Thin Film Transistor ) tehnoloogiat.
    PDP ( Plasma Display Panel)- Plasmakuvar, mille puhul tekitavad pildi  gaaslahendused
    OLED ( Organic Light-Emitted Diode)- Orgaanilised valgusdioodid. Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud fluorestseeruvate molekulidega ja elektrilaengu saades hõõguvad.
    Uus tehnoloogia , mis võimaldab veelgi õhemaid ja teravama pildiga kuvareid.
    Monitore iseloomustavad:
    • Ekraani mõõt- Mõõdetakse ekraani diagonaali. Esitatakse tollides. Nt 17’’ või 63’’.Nimimõõtmed ja maksimaalne kuvaala diagonaal .

    • Kaadrisagedus-Sagedus millega toimub kaadri uuendamine. Tavaliselt 50-90 Hz.
      Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz. Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul
      85-90 Hz, 1600x1200 puhul 75-80 Hz).
    • Reasagedus-Sagedus millega toimub ridade laotamineTavalises televiisoris on see ca 15,6 Hz, siis arvutimonitoris 24-115 Hz.

    • LahutusvõimeResolutsioon- (resolution) nimetatakse ekraanikuva eristatuse astet, mida mõõdetakse pikslite vertikaal - ja horisontaalsuunas. Tänapäeva monitori eraldusvõime miinimum peaks olema 600x800 punkti. Suurem eraldusvõime lubab ekraanil näidata rohkem ja detailsemat informatsiooni.

    • Värvide arv-Monokroomsed (Monochrome),Halltoonesitlus (Gray- scale ),Värviline( Color). Värvisügavus (Color depth) mõõdetakse bittides.

    • Punktisamm-Kahe samavärvilise punkti vaheline kaugus.Tüüpiline vahemik 0,21-0,28mm.Mida väiksemad väärtused,seda paremad.
    • Energiasääste-Kuvari osaks langeb arvestuslik osa arvutisüsteemi energiatarbest.Monitori tarbitav võimsus ei ületa 30 vatti (Energy Star markeering ). DPMS(Display Power Managernent System), mis lubab pikka aega kasutamata seisval arvutil lülituda säästurežiimi või päris välja(pikendab arvuti eluiga).

    • Ühilduvus erinevate graafikastandarditega

    Kasutatud kirjandus:
    • Referaadid:
    • Kuvariga töötamise ohud
    • Monitor
    • Kuvarid



  • Monitor #1 Monitor #2 Monitor #3 Monitor #4 Monitor #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ahviperse Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    KUVARID
    38
    docx

    KUVARID

    ......................... 3 2 Terminoloogia...................................................................................................... 3 3 Kuvari olulisemad näitajad.................................................................................. 4 4 Kineskoopmonitor (CRT)...................................................................................... 6 5 Plasmakuvar........................................................................................................ 8 6 LCD monitor........................................................................................................ 9 7 CRT vs LCD........................................................................................................ 11 8 Videoliidesed..................................................................................................... 13 8.1 Lahutusvõime ja pildisuhe...........................................................................14 9 Ajalugu...................................

    Arvutite lisaseadmed
    Monitor
    6
    odt

    Monitor

    Tartu kutsehariduskeskus Maarja Pukk Monitor referaat Tartu 2008 Mis on kuvar? Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eiti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvarite soetamisel ei maksa tänapäeal enam alla SVGA vaadata. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Üks jaotus on värviline- ühevärviline

    Informaatika
    Arvutikuvar
    9
    docx

    Arvutikuvar

    EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Veebidisaini ja digitaalgraafika õppekava Arvutikuvar 1. Ajalugu Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On juba kadunud need kuvarid, mis suutsid esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leidnud (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutati selliseid aparaate just UNIXi terminalidena. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 25 aasta jooksul märgatavalt paranenud

    Arvuti monitor
    Monitor - uurimistöö
    13
    docx

    Monitor - uurimistöö

    TAPA GÜMNAASIUM MONITOR Uurimistöö TAPA 2011 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö eesmärgiks on võrrelda kahte monitori. Võrdluseks olen valinud CRT ja LCD monitorid. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor kui ka klaviatuur. Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On kasutatud erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 11­13-tollistest 90ndate algul ja lõpetades 19­24-tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk spetsiaalseid portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) kuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutatakse igapäevatöös, need on ka levinumad.

    Arvutiõpetus
    Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid
    49
    ppt

    Arvuti sisend- ja väljundseadmed.Kuvarid e. monitorid

    2008 Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardilugeja, veebikaamera. Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid, kõrvaklapid. Mälukaardid, kontorikombainid. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Üks arvuti olulisemaid komponente. On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö mugavusest, seega on soovitav klaviatuuri ennem proovida. · Tüüpiline klaviatuur ja tähtsamad klahvid. · Mõningate erimärkide nimesid · ~ tilde ` rõhumärk (graavis) ´ rõhumärk (akuut) # numbriosund ' ülakoma (apostroof) * tärn & "ja"märk ¤ rahamärk % protsendimärk ^ katusemärk (tsirkumfleks) _ alajoon Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatuuri kohal

    Arvutite lisaseadmed
    LCD ja CRT monitorid
    12
    docx

    LCD ja CRT monitorid

    Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja võrgud Referaat LCD JA CRT Märt Virunurm Juhendaja: Egel Aasamets Järvamaa 2013 1 LCD EHK VEDELKRISTALL MONITOR Ülevaade Vedelkristallid ise valgust otseselt ei kiirga. LCD'sid kasutatakse paljudes erinevates seadmetes nagu arvuti monitorid, televiisorid, seadmete infotablood, lennuki kokpiti displeid jne. Neid kasutatakse väga laialdaselt laiatarbeseadmetes nagu näiteks elektroonilsed mängud, (käe)kellad, kalkulaatorid ja (mobiil)telefonid. LCD'd on kompaktsemad, kergemad, mobiilsemad, töökindlamad, odavamad ning kahjutumad silmadele kui CRT monitorid

    Arvutite lisaseadmed
    Monitorist-graafikakaardist-
    19
    doc

    Monitorist, graafikakaardist...

    5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis valisingi referaadi teemaks mulle kõige lähedasema ja olulisema teema- monitori ja graafikaga seonduva. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja tänapäevasel ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks. Oma käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevate monitoride iseärasused, sealhulgas ehituslikud, graafilised ja visuaalsed omadused ja anda lühiülevaade mõistetest ja informaatilistest näitudest. 3

    Informaatika
    Kuvariga töötamise ohud
    33
    doc

    Kuvariga töötamise ohud

    KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 2 SISSEJUHATU

    Arvutiõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun