1922. abiellus soomlannaga Ida Emilia Hokkaneniga ja sai tööd Helsingi ülikooli eesti keele lektorina. 1941. kaitses doktoritöö lingvistikas, kuid suri juba järgmisel aastal 16. jaanuaril ning on maetud Helsingisse. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema regivärsiliste loomingute põhjal võib öelda, et Ridala oli kiindunud nö kaugetesse asjadesse. Ta kirjutas oma luulet uudses impressionistlikus stiilis ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikasutustele. Tema esimesed luulekogud "Villem Grünthali laulud" (1908) ja "Kauged rannad" (1914) olid omas ajas väga uuenduslikud. Regivärsivormis on Ridala kirjutanud ballaadikogu "Sinine kari" (1930).
* "Kadunud kodu" (1920, 1950) * "Valge öö" (1920) * "Valitud värsid" (1937) * "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) * "Väike luuleraamat" (1964) * "Rändaja õhtulaul" (1998) * "Laps ja tuul" (2000) -2- Villem Grünthal-Ridala Sündis aastal 1885 Muhumaa Kuivastus. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. Gümnaasiumi aastatel kiindus Ridala keeltesse ja omandas peale kohustuslikke saksa, vene, kreeka ja prantsuse keelte ka itaalia, soome keele. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus aastatel19101919. Alates 1923
Kevade tunne Vesi kuldne Õhtu ood Midagi helendab, helgib ja tuikab Vesi kuldne, sinav vesi, Kui vaskjas ratas, voogude voodisse, kaugete kinkude takka, oled kõige elu esi, all, mere rüppe, päikene sukeldab, kaugete metsade takka oled elu, nagu valgus, kesk leegitsevat, loitvat kulda, midagi kutsub ja hüüab ja huikab. oled püha, kõige algus. lõkates viimsel helkjal ilul. Taevas sätendab, särab ja selgub Magad maa all, mühad meres, Ja pilveranku, veerengu leekides, õilmetes, aasade kohal, kohad laines, punad veres, kesk sära, hiilet, sammaste suuruseid, õitsval, lõhnaval luhal särad kuldse pilve süles, eel, tõuseb üles, eha tules, tundmatut puhmastes huljub ja pelgub. aurudena tõustes üles. õhkudes sula metalli sarna; Midag
1923. asus tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema tuntumad luuletused on ,,Kevade tunne" ja ,,Talvine õhtu". Ridala on eesti luules omaette vaatleja ja meeleolude kirjeldaja. Ridala oli Noor-Eesti keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid. Ernst Enno Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 8. juunil 1875. aastal. Tema isa Prits, endine Valguta mõisa kutsar, oli kõrtsipidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond: nii Prits kui ka ema Ann olid tõsiusklikud inimesed. Elu
Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste peamine sõnum on see, et elu liigub pidevalt oma rada ja elus tuleb ette palju takistusi. Ometi tuleb kõik mured lahendada ja kõik halb unustada. Ennole on iseloomulik müstilisus, sümboolika ja sugestiivne kirjutamine. Tema luulele on iseloomulik lõputu otsimine ja igatsus millegi kauge ja küttesaamatu järele. Villem Ridala luuletuste meeleolu on tundeline ning sageli kauge. Ta kasutas oma tunnete väljendamiseks murdesõnu, mistõttu on luuletusi raske mõista. Samuti kasutas ta oma teoste palju loodusdetaile ning see andis luuletustele nukra, sünge, unistava või filosoofilise meeleolu (nt. ,,Pilved kuuvalges"). Teemaks on enamsti loodus. Ridala annab sõnadega edsi täpse looduspildi (nt. ,,Talvine õhtu"). Samuti meeldis talle kirjutada armastusest, kirest (nt
KOOL Nimi VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. ............. Koht, aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU.................................................................. 4 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD".......7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 9 Lisa 1........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala võrdlus Nende luuletused olid väga mõtlikkud. Vähesed kolleegid mõistsid nende luulet. Alles aastaid hiljem hakati neid tunnustama ning mõistma nende loomingu tagamaid. Ridala luule on sünge. Tema luuletuste teemaks on tihti üksinda olemine keset pilgast ööd ning kõik, mis sind ümbritseb, tundub salapärane ja hirmutav. Heaks näiteks on ,,Kadarikus". Nii Ennol kui Ridalal on luuletused, mis kannavad sama nime ,,Hall laul", kui neid võrrelda, siis Ridala luule on painajalik, rõske, masendav. Samas kui lugeda Enno ,,Halli laulu", tulevad meelde sõnad nagu teadmatus, igatsus, soov millegi järele, kuid teadmata täpselt mille.
Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luuletusi on tõlgitud väga mitmetesse erinevatesse keeltesse. Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kuressaare õpilasalmanahhis "Noor-eestlane". "Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele.
Kõik kommentaarid