10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
97 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
margustoo
Õppematerjali autor
täitma, seal on puudutatud praktikas enamlevinunumate lepingute vorme konkreetsemalt nt käsunduslepingu 619-634 regulatsioonid ● Üldosa 1-207 (üldnormid) ● Reguleerib nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid võlasuhteid ● 9-62 lepingute sõlmimine ● EELDUSED, alati tuleb kontrollida kas seadusest tulenevad eeldused on täidetud ● Peale lepingu sõlmimist tuleb asuda lepingust tulenevaid kohustusi täitma ● Kuidas täita kohustust? Kui lepingus pole kohustuse täitmise tingimusi välja toodud siis tuleb teenust täita keskmise kvaliteediga. ● I sammas lepingute sõlmimine ● II sammas lepingute täitmine ● III sammas on seotud kohustuste rikkumiste ja õiguskaitse vahenditega. VÕS 100-140 ● IV sammas puudutab lepingute lõpetamist. 186-207
Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3
Kolm nädalat pärast ettemaksu tasumist helistas ostja müüjale ja uuris, miks ei ole müüja ostja köögimööblit ostjale üle andnud. Müüja selgitas, et tootmishoone põles maha, mistõttu ei saa tellimusi täita ja üldse on ta otsustanud äri lõpetada. Lisaks väitis müüja, et tingimuste punkti 8 järgi ei saa nad paraku ettemaksu tagastada. Nimelt oli see ettenähtud asja ettevalmistamise kuluna ning müüja võis selle endale jätta, kui temast ei sõltunud lepingu rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning nõudis lepingu täitmist või raha tagastamist. Põhikaasuse ülesanne: vasta järgmistele küsimustele vastavalt nende järjekorrale. 1. Kas ostja saab nõuda lepingu täitmist? H: Ants saab nõuda OÜ-lt köögimööbli üleandmist VÕS § 108 lg 2 I lause järgi (Eeldused: võlasuhe (mitterahaline kohustus), rikkumine, vastutus/täitmise välistatus, nõue on esitatud mõistliku aja jooksul) 1. Võlasuhe Leping on sõlmitud
Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest): TsÜS § 6 lg 3 ja 4. Tarbijalemüügileping: mõiste § 208 lg 4 (+ § 1 lg 5 ja 6)
üleandmine) või negatiivne sooritus (teatud käitumisest hoidumine). Võlasuhe ei tähenda ainult üht kohustust ja sellele vastavat nõuet. Võivad olla sellisd, kus pooltel on samaaegselt nii õigused kui ka kohustused. Võlaõiguse keskne instituut on nõue. Nõude eesmärgiks võib olla asja välja andmine, kahju hüvitamine, elatise maksmine jne. Eraõiguslikud nõuded: 1. võlaõiguslikud nõuded lepingulised lepingu täitmise nõue lepingu rikkumisest tulenev nõue nõuded lepingu sarnastest võlasuhetest (eelleping) deliktilised nõuded e nõuded õigusvastasest kahju tekitamisest alusetust rikastumisest tulenevad nõuded 2. asjaõiguslikud nõuded (omanik/mitteomanik) 3. perekonnaõiguslikud nõuded (elatis, ülalpidamine) 4. pärimisõiguslikud nõuded Vastutus minu negatiivse käitumise korral pean kandma õiguslikke tagajärgi, mida võlausaldaja võlgniku suhtes sunniviisiliselt kohaldab (§ 103 lg 1)
seega 10 000 eurot (100 tk x 100 eurot/tk = 10 000 eurot). Kohale toimetada aadressile Pärnu mnt 27, Tallinn, Eesti. Lugupidamisega Peeter Küla Juhatuse liige“ Müüja vastab ostjale järgmiselt: „Tere! Tänud kirja eest. Rekvisiidid raha ülekandmiseks leiate meie kodulehelt. Samuti leiate käesoleva kirja manusest meie tüüptingimused. Lugupidamisega Müüja tüüptingimustes on mh järgmine punkt 10: „Müüja ei vastuta lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest.“ Ostja maksab müüjale kingade eest ära. Nädal pärast makse tegemist saab ta kingad kätte ning võtab nende seast neli paari testimiseks. Ostja töötajad testivad neid paare kuu aja jooksul. Pärast kuuajalist proovimist kirjutab ostja müüjale, et ta ei soovi neid kingi, sest talle ei sobi kingade kvaliteet. Ostja soovib kõik kingad (100 paari) müüjale tagastada. Müüja keeldub sellest. Ostja pöördub müüja vastu kohtusse
EL õiguses on enamikes tarbijaõiguslikes direktiivides defineeritud tarbija isikuna, kes tegutseb kaupade või teenuste hankimisel väljaspool majandus- või kutsetegevust. Kehtiva TKS § 2 p 1 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Pakkumiseks tarbijakaitseseaduse tähenduses on majandus- või kutsetegevuses tegutseva kaupleja poolt tarbijale lepingu sõlmimiseks oferdi tegemine. Siduva oferdina käsitlemiseks peab pakkumine olema piisavalt määratletud ja väljendama kaupleja tahet olla ettepanekuga nõustumise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Tarbija mõistega on hõlmatud ka füüsiline isik, kes omandab või kasutab tarbimishüve. Omandamine võib toimuda müügi, vahetuse või kinkelepingu alusel. Kasutamise põhitüüpideks on tasuta kasutamise leping, üür, ehitise ajutise kasutamise leping,
palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põhivõla katteks. Nii jäi V võlgnevuse suuruseks 3404.64 + 8010.93 + 40 eurot, kokku 11455,57 eurot. A saatis V-le teate, et pärast makse tegemist on võlgnevus ikka 11455,57 eurot ning teatas, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid