PRANTSUSMA A 2011 kevad Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia Masinatööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Paberitööstus Haridussüsteem 13. astmeline TOIT Alkohoolsed joogid: konjak, sampanja, benediktiin, vein Juustud: Camembret'i, ro...
Euroopa liidu liikmesriigid pealinnadega liitumis järjekorras Järjekorra Vana/uus Liitumis Riik Pealinn number ELi liige aasta 1 Vana ELi 1951 Belgia Brüssel Liige 2 Vana ELi 1951 Luksemburg Luxembourg Liige 3 Vana ELi 1951 Holland Amsterdam Liige 4 Vana ELi 1951 Prantsusma Pariis Liige a 5 Vana ELi 1951 Itaalia Rooma Liige 6 Vana ELi 1951 Saksamaa Berliin Liige 7 Vana ELi 1973 Taani Kopenhaage Liige n 8 Vana ELi 1973 Iirimaa Dublin Liige 9 Vana ELi 1973 UK London Liige
EUROOPA LIIT KUJUNEMINE JA ARENG · 1946 W.Churchilli kõne Zürichis · 1949 J.Mannet' kavand Saksa-Prantsuse liidu loomiseks · 1950 R.Schumani ettepanek asutada Euroopa Söe-ja Terase Ühendus ehk ESTÜ · 1952 lepete jõustumine (ratifitseerimine) · 1957 moodustasid samad 6 riiki (Prantsusma, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa) o EMÜ Euroopa Majanduse Ühendus o EURATOM Euroopa Aatomienergia Ühendus Sõlmiti Roomas nn Rooma lepingud 3 organisatsiooni ühendnimena hakati kasutama mõistet ühisturg · 1967 toimus 3 organisatsiooni (ESTÜ+EMÜ+EURATOM) ühinemine -> Euroopa Ühendus · 1978 ühinesid Suurbritannia, Iirimaa, Taani · 1981 ühines Kreeka
Riis et Venemaa, Venemaa, Venema USA, Venemaa, Hiina, India, Venema Brasiilia, Venemaa, Hiina, Hiina, a, Poola, Hiina, Saksamaa, India, Usa, a, Poola, Kolumbia, Prantsusma USA, Usa, Saksam Brasiili Prantsusma Banglade Hiina Hiina, Indoneesia, a, USA, India ja India,Kana aa a a, sh Usa Mehhiko Saksamaa Kanada da, Poola, Hispaania Soome Põllumajandusliku tootmise vormid 1. Agraarajastu põllumajandus minevikus elatusid inimesed korilusest, küttimisest ja kalapüügist, kasutades toiduks vaid looduses leiduvat
nisu tootmine ja tarbimine 2005. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1. Hiina 97 445 1. Hiina 79 171 2. India 68 637 2. India 71 209 3. USA 58 740 3. USA 28 117 4. Venemaa 47 698 4. Venemaa 20 490 Prantsusma 5. Pakistan 17 227 5. 36 841 a 6. Iraan 12 775 6. Kanada 26 775 7. Türgi 12 261 7. Austraalia 25 090 8. Egiptus 9 639 8. Saksamaa 23 693 9. Brasiilia 8 918 9. Pakistan 21 612 10. Itaalia 7 969 10. Türgi 21 500 11
Births population) Deaths population) (percent) population) of Migrants Sündide arv Surmade arv (tuhandet Sündimus (tuhandete Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide es) () s) () iive () kasv (%) () üldarv Prantsusma a 835 13 581 9 3,8 0.5 1 72 Imikusuremus Prantsusmaal on väike, sest meditsiin on piisavalt arenenud, et aidata kõiki abivajajaid. Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Life Total fertility Infant mortality Under 5 Expectancy at rate per
Pratslased Prantsusma CClilcikckiciocon a ntotoadaddppici tcuturere Prantslastele meeldib, et riik sekkub nende ellu! Riik ongi Prantsusmaa! Nad näevad toredust kõiges Click to edit Master text styles mida nad teevad! Second level Third level Fourth level Prantslased peavad Fifth level oluliseks seda, mis elus on tõesti tähtis- OLLA PRANTSLANE! Nad on perekeskse CClilcikckicioconn d! totoadaddppicitc uturere · Nad uhkustavd oma lastega! · Vanu inim...
EUROOPA SUURIMAD STAADIONID Staadioni nimi Riik Valmimisaasta Mahutavus Koduväljak Camp Nou Hispaania 1957 99354FC Barcelona Wembley Inglismaa 2007 90000 Santiago Bernabéu Hispaania 1947 85454Real Madrid C.F. Signal Iduna Park Saksamaa 1974 80720Borussia Dortmund San Siro Itaalia 1926 80018AC Milan Prantsusma Stade de France a 1998 80000 Luzhniki Venemaa 1956 78300 Old Trafford Inglismaa 1910 75811Manchester United Atatürk Olimpiyat Stadi Türgi 2002 75145Istanbul BBSK Millenium Wales 1999 74500 10 11 RAHVUSVAHELISED SUURVÕISTLUSED • MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED
N 18 1 1 Norra 2 1,2 inglise 1 4 N 16 1 1 Norra 1 2 inglise 1 3 M 17 1 1 Norra 4 2 inglise, vene, soome 1 5 M 16 1 2 Norra 2 1 inglise 1 4 N 17 1 1 Norra 1 1,2 vene, prantsuse 2 4 N 17 1 1 Poola 2 1,2 inglise 1 4 Prantsusma M 18 1 1 a 2 1 inglise 1 4 Prantsusma vene, inglise, N 17 1 1 a 2 2 ukraina 1 4 Prantsusma N 17 1 1 a 1 1,2 inglise 1 3 N 17 1 1 Rootsi 1 1 inglise 1 4 M 16 1 1,2 Rootsi 1 1 inglise 2 4
pärilussõda Inglismaa langeisd Rootsi ja Holland Tõusuteel olid Venemaa ja Pariis **Austria 1740-48 Austria Austria sai lüüa.Preisimaa pärilussõda Preisi sai Sileesia. **Seitsme- 1756-63 Suurbrit. Preisimaa peaaegu hävitati. aastane sõda Prantsusma Prantsusmaa kolooniaalad Austria kaotati. Enne olid seal indiaanlased.Haridus hakkas etendama suuremat osa.Euroopa valgustajad jõudsid oma ideedega USA-sse (Benjamin Franklik,Thomas Jefferson,Georges Washington) 1774.aastal septembris Ameerika asumaade I kontinetaal- kongress katekstas kaubavahetuse Suurbritanniaga. II kontinentaalkongress otsustas kõigepealt luua regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks G.Washingtoni. 4
Tallinna Tehnikagümnaasium Deodora-J.-M. Vahtel Harry Potter ja Azkabani vang Referaat kirjandusteosest Õpetaja: Ave Teder Tallinn 2011 KIRJANIKU CV: a) nimi:Joanne Rowling b)pseudonüüm: J. K. Rowling c)sünniaeg ja koht: 31. juulil 1965 Yate'is Inglismaal d) surmaaeg ja koht:- e) elukohad: Inglismaa, Prantsusma, Portugal f) perekonnaseis: Jorge Arantesest lahutatud g) haridus: St Michael'si Põhikool, Wyedean'i Kolledz, Exeteri Ülikool, h) töökohad: Amnesty Internationalis uurija ja kahekeelse sekretärina, Portugali Porto linnas õpetas inglise keelt. i) mida kirjutanud: põnevusromaan j) teosed: ,,Harry Potter ja saladuste kamber" , ,,Harry Potter ja Azkabani vang", ,,Harry Potter ja tulepeeker" , "Harry Potter ja Fööniksi ordu", ,,Harry Potter ja segavereline
Tuumaene Elektriene Austraalia, Kanada,Aus Venem Euroo Radioaktiivsed rgia rgia Kanada,Ka traalia,Vene aa pa jäätmed, Taastumat tootmine shastan,Br maa,USA,Ja Austra Jaapan Avariioht,väga kallis u asiilia apan alia Rajada,vee 5% Prantsusma Kanad soojusreos- a a Tus. Saksamaa Geotermin Elektriene Laamade USA,Filipiini - - Väike energiahulk, ile energia rgia,toode äärealadel d Kasutusala piiratud,
Eriti vene uusrikkurid kes jätavad meie riigist lahkudes siia maha palju raha. 2. Millised uuendused on tulnud autotööstusest, mida kasutatakse ka tänapäeval. – Uued mootorid, uuenenud elektri-ja bensiinimootorid. Energiasäästlikus muutub tänapäeval aina kättesaadavamaks ja lihtsamaks. Selgita, miks just autotööstuse ettevõtted on muutunud rahvusvahelisteks. Nimeta suuremaid autosid tootvaid maid ja firmasid. – Korea, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Prantsusma. Firmadeks näiteks enamlevinult Ford ja Toyota. 3. Milliseid masinatööstuse harusid on Eestis mõtet arendada, milliseid mitte? Põhjenda oma vastust. – Näiteks põllumajanduse tarbeks masinaid, kuna Eestis on väga palju talumehi, põlde on palju. Kättesaadavus vajalikkudele masinatele, tõstaks tööjõu suurust ja samas jällegi suureneksid meie toiduvarud. Eestis pole mõtet arendada näiteks sõiduautodetööstust, kuna meie väikses Eestis pole
apelsinide kogutoodangu, seega on suurima ülderikaaluga. Suurimad tootjad. Import riigid Toodang(2012),to Osakaal(20 Riik Import (2014/2015), Riik nnides 12)% tonnides Hiina 9 600 000* 14,3 Türgi 18 304,16 USA 6 661 820 9,9 Poola 1 563,16 Itaalia 5 819 010 8,7 Moldova 668,22 Prantsusma 5 338 512 8,0 Itaalia 533,88 a Hispaania 5 238 300 7,8 Peru 247,37 Türgi 4 275 659 6,4 Kreeka 209,02 Tsili 3 200 000* 4,8 LAV 196,78 Argentiina 2 800 000* 4,2 Egiptus 102,92 Iraan 2 150 000* 3,2 Hispaania 74,19 LAV 1 839 030 2,7
· riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet uuendused sõjapidamises: · kaeviku- ehk positsioonisõda · uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi · tsepeliinid, mis hiljem asendati pommituslennukitega jõuvahekordade muutused maailmas: · eriti tugevaks muutus Ameerika Ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline jõukus maailmas. · Uue jõuna tuli rahvusvahelisele areenile Nõukogude Venemaa · Prantsusma ja Inglismaa rõõmu võidu üle tuimestasid tohutud inimohvrid ja üleelatud sõjakoledused · Venemaa ja Austria-Ungari lagunemine andis väikerahvastele ajaloolise võimaluse iseseisvumiseks · Venemaa lagunemisel tekkisid Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti · Austria-Ungari laguemisel tekkisid Tsehhoslovakkia ja Ungari · Suurbritanniast eraldus Iirimaa
jpt). Prantsuse keel on arenenud ladina keele murdest, mis sai 4. sajandil Gallias üldkõneldavaks keeleks. 17. ja 18. sajandil kõneldi prantsuse keelt paljudes Euroopa riikides kõrgklassi keelena. Prantuse keele ajalugu algab roomlaste koloniseerimisega Gallia. Keldid, kes asutasid Gallia olid Indo-Eurooplased ja suguluses kreeklaste, roomlaste, germaani rahvastega nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt. Gallia, Rooma ning Lõuna- ja Põhja-Prantsusma vahel toimus lõhenemine. Nimi Prantsusmaa tuleneb põhja germaani keelt rääkivate frankide nimest. Lõuna prantsuse keeles on palju murdeid. Pariisi murre hakkas aga järkjärgult muutuma ametlikuks keeleks, kuid pealinna poliitiliste mõjutuste tõttu on see tunnustatud prantsuse keele näitena. 1.emakeel1 2.ametlik keel2 3.teisane keel3 4.vähekasutatav keel4 1 2 3 4 3.3. HISPAANIA KEEL Hispaania keel, ka kastiilia keel, on indoeuroopa keelkonna romaani keel, mida kõneleb
dollarit Prantsusmaa: Rikkus praegu ja veel suurem rikkus tulevikus sellised on Versailles´ lepingu tulemused 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhrimaa Hüpeinflatsioon 15.nov 1923 maksis 1 $ 4 200 000 000 000 marka Dawesi plaan: aastas 1 mrd, USA laen Demilitariseerimisest militariseerimiseni 1931 Saksamaa lõpetab reparatsioonide maksmise 1932-34 desarmeerimiskonverents 1933 Saksamaa astub välja Rahvasteliidust Sõjalised kulutused : Saksama Suurbritanni Prantsusma Itaalia a a a 1932 253 milj 426 milj 509 milj 271 milj 1936 3,6 mrd 847 milj 834 milj 916 milj 1939 4,5 mrd 1,8 mrd 1,8 mrd 873 milj Versaille´s süsteemi lammutamine 1. märts 1935 Saarimaa liitmine Saksamaaga 16. märts Saksamaa taastab sõjaväekohustuse 18. juuni Saksa-Inglise mereväekokkulepe 7. märts 1936 Saksa väed sisenevad Reini jõe demilitariseeritud tsooni 25
essio smini, nism ini. Majanduse Prantsusma põllumajandus a o n saadu E u ro s o te p a to suurim o tja . T e as
..................................................................9 Sissejuhatus- Prantsusmaa Valisin selle teema, sest ma olen Prantsusmaal käinud ning olen ise ka huvitatud sealsest kultuurist ning ajaloost. Prantsusmaal on ka väga huvitav köök. Prantsusmaa on üks väga eriline riik ning sellest on palju uut teada. Kirjutasin Prantsusmaa ajaloost, vaatamisväärsustest ning köögist. Referaat on üles ehitatud ajas edasi liikudes alates Frangi riigi (tänapäeva Prantsusma) loomisest kuni tänapäevani. Kirjas on kõige olulisemad ja huvitavamad faktid. Referaadis on ka mõned pildid, mis täiustavad teksti. 3 Prantsusmaa ajalugu Prantsusmaa ajalugu algas sellega, kui 3. sajandil Rooma riigi nõrkusperioodil tungisid frangid üle Reini jõe Rooma. Nad elasid külades, harisid põlde ja karjatasid loomi. Ühe sellise piirkonna juhiks sai Clodovech 481
Siiski pole inimkond veel jõudnud sünteesireaktsioonide rakendamiseni energeetikas. Ainult termotuumareaktor suudab anda inimkonnale praktiliselt ammendumatu energiaallika, sest deuteeriumi varud maailmaookeanis on ülisuured. Tuumareaktorite arv esikolmik RIIK TUUMAREAKTORIT VÕIMSU E ARV(seisuga 2011.a.) S Kogu 442 374973 maailmas USA 104 100683 Prantsusma 58 63260 a Jaapan 54 45957 Kokkuvõte Tuumaelektrijaamadel on omad head, kuid ka halvad küljed. Teaduslikult on see suur edasiminek, mis nõuab oskuslikku ümberkäimist radioaktiivsete ainetega. Seda mitte tehes on tagajärjedõudsad. Kasutatud Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaam https://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_katastroof https://et.wikipedia.org/wiki/Radioaktiivsus
d: Prantsusm Niger, Belgia, väike, energia mille kahjutuks tegemise tehnoloogia 5% Austraalia, aa, Jaapan, Kanada, Slovakkia kasu suur, ei puudub. Ehitamne on väga taastumatu, Kanada, Saksamaa, Prantsusma saasta kapitalimahukas. Avarii korral traditsiooniline LAV, Venemaa a keskkonda, keskkonnasaastatus VÄGA SUUR Namiibia, suurtes Prantsusma kogustess saab
tootmine, paljud sulamid on isegi paremad Raua metallurgia Rauamaak, koks ja lubjakivi läheb kõrgahju sisse ja teisest otsast tuleb välja malm, kolmandast räbu. Edasise töötlemise käigus eraldadakse süsinik ja malmist saab teras. Teras on tõmbemele tugev. Rauamaaki on palju Hiinas, Brasiilias, Austraalias, Venemaa, Kasashastaan, Rootsi, India, USA. Sisse veab kõige rohkem Jaapan Austraaliast. Peale selle ostavad veel sisse Saksamaa, Prantsusma, Suurbritannia, Belgia, Luksemburg, Poola. Terast toodavab kõige rohkem Hiina, kellele järgneb Jaapan. USA, Venemaa, Saksamaa. Hiina ja India metallurgia osakaal kasvab väga kiiresti. Vanasti ehitati kõik söe juurde, aga tänapäeval ehitatakse nad sadama linnadesse ja sinna, kus on odavat elektrienergiat või maagaasi. Alumiiniumi tootmine Kõige rohkem boksiidi on Austraalias, Guineal, Brasiilias, Jamaical ja Hiinal. Ajalooliselt
Sai võimule Napoleon 1799,loetakse revolutsiooni lõpuks. Algas konsulaadiajastu. Kõige olulisen konsul oli loomuliklt Napoleon. 1802 nimetati Napolelon eluaegseks konsuliks. 1804 kuulutas ta välja keisririigi ja sai ise keisriks. Kroonis ise ennast.USURPAATOR isehakanu, illegaalselt võimu haaranud.Hakkas elluviima unistust saada kogu euroopa valitsejaks. 1810 oli tea võimsusetipp, jagati euroopa koleks, Prantsusmaaga liidetud alad, Prantsusmaa liitlased ja Prantsusma vastased. 1807 sõlmiti Venemaa ja Prantsusmaa ,,Igavene sõpruse leping" . Prantsusmaa võimu all olevates riikides kaotatai pärisorjus ja alad olid sunnitud Prantsusmaale makse maksma.Alistatud rahvaste seas tekkis Prantsusmaavastane hoiak,mis süvendas,põhjustas rahvuslikku liikumist ja vabadusvõitlusi. Sõjaliselt ei suutnus Prantsusmaa Inglismaad vallutada. Tuli teha seda majanduslikult e. kontinentaalblokaad
taasavati, esimeseks rektoriks sai Barrot (vms), ülikooli peahoone valmis 1809, peahoone ehitati Maarja kiriku koha peale, lisaks Tartu Ülikoolile tegi vana anatoomikumi,tähetorni ja Toome varemetesse raamatukogu, terve rea hooneid Tartu kesklinna(aadlielamud), hakati Toomemäge välja kujundama pargiks Geist ja Kranhals – kaubahoov Tartus Engler – siirdus 1815 aastal Helsingisse, suur osa Helsingi kesklinnast oli tema projekteeritud MAAL Prantsusma - Jacques-Louis David – tema maali iseloomustas range ülesehitus, skulpturaalsed poosid, äärmine lineaarsus, mütoloogia, ajalugu, koloriidi vastu huvi ei tuntud, 1805-1807 6,1 m kõrge ja 9,31 m lai Napoleoni keisriks kroonimine, oli hinnatud portretist Ingres 1780-1867 – jäi elu lõpuni klassitsistiks, eelkõige portretist, alasti maal „Suur odalisk”, „Türgi saun” Prud'hon – allegoorilised maalid, Õiglus ja Jumalik kättemaks, kes ajavad kuritegu taga,
1893. sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu, millega kohustusid kallaletundi korral teineteisele appi ruttama Nende liiduga ühines Inglismaa, kes otsustas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus ja et selle säilitamiseks tulab luua Saksamaale vastukaal 1904. kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe Antant 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. Antandi võtmeriigiks oli Prantsusma. Inglise-Vene leping viis suurriikide blokkide moodustamise lõpule. Blokkide loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuigi lõi tegelikult eeldused Esimese MS puhkemiseks. Euroopa tahtis sõda. Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine. KOLMIKLIIT ANTANT (südamlik liit) Saksamaa 1879 Prantsusmaa 1893, 1904
6. II maailmasõja peamised tagajärjed. a) II maailmasõja võitja- ja kaotajariigid; ● maailm jagunes kahe tugevama suurriigi NSVL ja USA vahel ○ USA oli heal majanduslikul järjel, asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa ○ NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias ● Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati ○ sõjakulud maksid kaotajariigid ● võitsid ka Inglismaa ja Prantsusma b) sõjakurjategijate karistamine (Nürnbergi protsess); ● 20 kohtualust- Natsi- Saksa riigi- ja sõjaväejuhti ○ Stalini roll sõja puhkemises lükati kõrvale ● 4 võitja riigi (NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa) kohtunikud mõistsid kohut ● Esimene kohtuprotsess, kus süüdistati inimsusvastastes kuritegudes ● Inimsusvastased kuriteod kuulutati aegumatuteks
Prantsusmaa. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari. Sajandi algul toimus mitmeid konflikte ja kriise: Maroko kriis, Bosnia kriis ja Teine Maroko kriis, konflikte toimus ka Balkanil. Esimene Maroko kriis tagajärjel Maroko iseseisvus säilis ning Prantsusmaale ja Saksamaale anti Marokoga majandussuhetes vabadus ning võrdsed võimalused. Bosnia kriisi järel olid Antandi riigid sunnitud tunnistama Austria-Ungari annektsiooni. Teise Maroko kriisi järel nõustus Saksamaa Prantsusma protektoriaadi kehtestamisega Marokos. Vastutasuks sai Saksamaa osa Prantsuse Kongost. Balkani ,,püssirohukeldris" sõlmisid Balkani riigid Türgi vastase liidu, esimeses sõjas sai Türgi kiiresti lüüa. Vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes teine sõda. Balkani sõjad tugevdasid Serbia positsioone, mis viis suhete pingestumiseni Austria-Ungariga. 12.ESIMENE MAAILMASÕDA (õpiku II osast lk 82-89) ·
Saksamaa Uute kolooniate hankimiseks teiste riikide suhtes suuremat võimu koguda Itaalia Kaitse Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu + tahtis Türgi käest endale Kürenaikat ja Tripolitaaniat Austria- Kaitse Serbia ja Venemaa eest, kes soovisid Austria-Ungari arvelt alasid suurendada + Ungari tugevdada positsioone Balkanil Türgi Toetus Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu Antandi eesmärgid Riik Eesmärgid Prantsusma Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas + tagasi saada Elsassi ja Lotringit a Suurbritann Saksamaa võimu kontrolli all hoida ja tema koloniaalvaldused ümber jagada ia Venemaa Omada võimu Balkanil, et Türgi alasid endale saada + Saksamaa võimu vähendamine Jaapan Üle võtta Saksamaa koloniaalvaldused Aasias 1905. aasta revolutsioon Venemaa olukord 20. saj algul - välispoliitika agressiivne o Vene-Jaapani sõda (1904-1905)
o Spitfire hävituslennuk o Poola&Tsehhi abi Inglismaale o Hitleri I tagasilöök IIMS Okt Itaalia vs Kreeka, sai lüüa Saksamaa meelitas/sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia, Bulgaaria 6. Aprill 1941 Saksamaa ründas ja purustas Jugoslaavia 20.mai Smaa langevarjuüksused Kreetale, Inglased taandusid *RINDED Läänerinne Belgia, Hollaand, Luksemburg, Prantsusma, Taani, Norra Vaikse Ookeani rinne Jaapan 5. II maailmasõja laienemine: NSV Liidu ja USA sõttaastumine 1941.a ning sõjategevus idarindel ja Vaikse ookeani piirkonnas. *SAKSAMAA vs NSVL 22 juuni 1941 Saksamaa ründas NSVL, Barbarossa plaan o Rahvakomissaaride Nõukogu kuulutas sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks Saksa armee hõivas 1941 sügiseks suure osa NSVL Euroopa osast, sh
Pühapäeval, 19-ndal augustil 1828 Jakob avastab endale jõe ja selle lõbud. Teeb tutvust Tiiduga , kes Timo läbi oma silma on kaotanud. Jakob hakkab Anna juures tihedamini käima aga, et külamutti Lotet ei oleks läheduses mõtles Jakob välja , et ta teeskleb , et läheb kalale aga võtab anna peale võsikust.;) 21. Augustil 1828 Kahetseb oma eelmist kirjapanekut. Esmaspäeval, 3-ndal septembril 1828 Homme asub ta Pärnu teele. Jakob jutustab Timo sangarlikest tegudest Prantsusma rünnaku ajal , kui nad kolmekesi mitme tosina vastu võitlesid. Siis räägib Tiit selle sama loo ja ütleb et oli üks nendest Timo alluvatest sel ajal ainud kes haavata sai. Tima mõõgaga silma aga Timo ise ka seda ei tea. Neljapäeval, 13-ndal septembril 1828 Jakob kohtub Pärnus Amelungi kapteniga ning see annab talle juhtlõngad kuidas edasi tegutseda, kuna sadamavalve kapten käib kontrollimas, ja peaks ennad talle usaldusaluseks
Palk pidi jääma samaks. Kui oli tarvis, et tehtaks pikemat tööd, siis ületundi tuleks tasustada. Rahvarinde valitsus lagunes seetõttu, et kommunistid nõudsid, et reformid jätkuks ning kahest ei piisa. Sotsialistide arvates polnud õige aeg reformide jätkamiseks. Kommunistid loobusid valitsuse toetamisest ning parlamendis kadus Rahvarinde absoluutne enamus kadus ja valitsus lagunes. Välispoliitikas oli Saksamaa, nende vana vaenlane, purustatud. Prantsusma tahtis Saksamaa karistamist. Kõik Prantsusmaa sammud ei pruukinud kasuks tulla, nt Ruhri okupeerimine. Selleks, et Saksamaast lähtuvat ohtu vähendada, sõlmiti Reini garantiipakt. 1930ndatel üritas Prantsusmaa olukorda kuidagi muuta ning sõlmida Idapakti. See pidi seisma selles, et Nõukogude Liit, Saksamaa, Tsehhoslovakki, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola sõlmiksid vastastikkuse abistamise lepingu
Koostanud A. Adamson lk 100. Riik Juute Tapetud Tapetute % Ellujäänuid enne sõda sõja ajal Poola 3 300 000 3 000 000 91 300 000 Nõukogude 3 020 000 1 100 000 36 1 920 000 Liit Ungari 800 000 596 000 74 204 000 Saksamaa 566 000 200 000 84 366 000 Prantsusma 350 000 77 320 22 272 680 a Leedu 168 000 143 000 85 25 000 Läti 95 000 80 000 84 15 000 Tsehhimaa 118 310 71 150 60 47 160 Austria 185 000 65 000 35 120 000 Kreeka 77 380 67 000 87 10 380
Maa jagati erinevateks garnisonideks. Ta kehtestas üldise koolikohustuse. Friedrich II oli Vana Fritz. Ta pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu. Haris üles sööd ning rajas uued külad ja talud. 1740-1748 Austria pärilussõda Preisimaa võit, Sileesia läheb preislastele 1756-1763 Seitsmeaastane sõda Preisimaa võit, Austria ei suuda Sileesiat tagasi võita. 1701-1713 Hispaania pärilussõda Kuningas suri ilma järglasteta ja võitlus käis trooni pärast. Austria Habsburgid ja Prantsusma Bourbonid võitlesid. Prantsusmaa võitis, Bourbonid said võimule Louis Ivpoeg sai troonile Philippe II nime all. Hispaania Bourbonid ei tohtinud samal ajal olla Prantsuse troonile. Austria keisririik Austria oli osa Habsburgide valdustest. Austriaga oli liidetud Ungari ja Tsehhi kuningriik, mis olid Austriaga liitunud vabatahtlikult. See oli neile parem variant kui sattuda Türklaste võimu alla. Austria keisririigi koosseisu kuulusid veel Tirool ja Edela-Saksamaa piirkond(Svaabimaa).
lahinguväljal hukkus Ameerika poolel u 5000 sõdurit (1776 1783a). Murrang sõjas toimus 1777a Saratoga(?) lahingus, kus jõuvahekorrad hakkasid tasakaalustama ja üha enam ameeriklaste poolele kanduma. See tulenes 1)Suurbritannia oli ammendamas oma kohapealseid ressursse 2) Ameerika sai üha suuremat toetust Prantsusmaalt, kes oli huvitatud kättemaksust 7 -aastase sõja kaotuse eest. 1778a Ameerika ja Prantsusmaa liidu sõpruse ja kaubanduslepingu B.Franklinii vahendusel, millega Prantsusma atunnustas juriidiliselt Ameerika iseseisuvst, sõlmiti väga soodsad kaubavahetuslepingud. Peetud esimeseks mingiks asjaks. Kui 1778 tulistasid GB alused Prantsusmaa aluseid, siis puhkes otsene sõda ka nende vahel.1779 konflikti astus Hispaania(Bourbonid) Prantsusmaa poolel. 1780 GB kuulutas sõja Hollandile, sest Holland ei nõustunud oma koloniaalkaubavahetust Ameerika kolooniatega katkestama, misjärel liitus Holland ka sõtta. See tähendas, et GB jäi üksi sõjas Ameerika,
Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat see, kes kogub kõige enam hääli, st saab enamuse. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised. Majoritaarsete presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, st et valimised võita, tuleb koguda 50% pluss üks hääl (nt ka Prantsusma parlamendivalimistel). Selle süsteemi peamine pluss on selgus ja lihtsus, kuid miinusteks see, et annab eelised juhtivatele suurparteidele, ning kaotsiläinud hääled, st need, kes eelistasid kaotanud kandidaate või parteisid. Proportsionaalne valimissüsteem Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks partei, kes kogub 7% valijate häältest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta. Valimisringkonnad on mitmemandaadilised.
Taani X X* X Eesti X X 115 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Soome X X Prantsusma X X X aSaksamaa X X X X Kreeka X X Ungari Island Iirimaa X X Itaalia X X X Läti Leedu
annaabi.ee 
