Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Uus Meremaa" - 501 õppematerjali

thumbnail
18
docx

UUS MEREMAA

Kool Nimi Klass UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Uus-Meremaa uurimise, sest mulle väga meeldib see riik, ja ma tahaks sinna kunagi reisida. Ja just sellepärast tahangi rohkem teada selle riigi kohta. Referaadis on juttu Uus-Meremaa majandusest, arengust, tööstusest ja veel paljust huvitavast. Minu eesmärgiks on uurida Uus-Meremaa arengut, ning riigi sise- ja välisoludest. Teema valdkond on seotud geograafiaga. Uus-Meremaa Riigi geograafiline asend Uus-Meremaa asub Okeaania edelaosas...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Uus meremaa

a. Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a. Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt. [25 november 1947.a.] [Uus-Meremaa 1950.a.akt] Uus-Meremaa New Zealand Aotearoa Pindala 268,046 ruutkilomeetrit. Elanikke 3.389.000 (1990.a.). Iseseisvus 1931.a. Rahvuspüha 6.veebruar, Waitangi päev (1840.a. maoorid tunnistasid selle lepinguga Briti ülemvõimu). 1907.a. dominiooni staatuses. Peale Westminsteri statuudi aktsepteerimist sai 1947.a. täieliku iseseisvuse. Uus- Meremaa esimesest põhiseaduslikust 1852.a. Konstitutsioonilist Aktist on tänapäevaks [82 paragrahvist oli viimati (1960) 19 paragrahvi.] jõus enamus paragrahve kaotanud jõu ja asendatud uutega, mis on vastu võetud kas Inglise või oma parlamendi poolt. Paljud eluvaldkonnad ei ole reguleeritud normatiivaktidega, vaid tavadega – konstitutsiooniliste kokkulepetega. Hümn: “God De...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat Uus - Meremaa

Referaat Uus ­ Meremaa Nimi.............. Klass.................. 2008 Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington (inglise k); Te Whanganui-a-Tara / Poneke (maoori) Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, tugevate regionaalsete kontrastidega Geograafiline asend Uus-Meremaa asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Vaikse ookeani lõunaosas, Cooki väinaga eraldatud Põhja-ja Lõunasaarel, samuti Chathanni ja Stewardi saartel...

Geograafia
54 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Uus meremaa uurimus

RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Austraalia ja Uus Meremaa majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga

SKP jaotumine sektoritesse. Andmete allikas : https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/.html Austraalia SKP elaniku kohta kasvas keskmiselt 2,1 protsenti ajavahemikul 1995- 2015 ning Uus Meremaa kasvas keskmiselt 1,8 protsenti. Eesti keskmine näitaja SKP elaniku kohta on aga 5,4 protsenti, ehk kõrgeim. Hiljutine ülemaailmne majanduslangus mõjus kõige vähem Austraaliale. Eesti ja Uus-Meremaa SKP elaniku kohta langes aga 2008-2009 aastate keskmiselt vastavalt -9,5 ja – 1,1 protsenti. Austraalia puhul jäi majanduslanguse ajal SKP näitaja siiski kergelt plussi, 0,8 protsenti elaniku kohta. Graafikul kujutatud joonisel 2. Growth of GDP per capita, percent change 15.0...

Makroökonoomika
6 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Kalev Kesküla: Uus veinijuht

Kalev Kesküla uus veinijuht Kalev Kesküla uus veinijuht Eesti Ekspressi Kirjastus 2008 SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118...

Ãœhiskond
7 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Minu unistuste riik Austraalia

Austraalia Koostaja Liisi Koppel Kehtna Mtk 2012 TT-12 Majandus Pealinn: Canberra Iseseisvus:01,01,1901a Pindala:7704366km Keel :Inglise keel ruudus Segamajandus Rahvaarv:22106112 miljonit Rahaühik:Dollar Kuninganna: Elizabeth teine Vaatamisväärsused Sinimäed ­ kauni loodusega piirkond Austraalias Sydney lähistel Tasmaania saar ­ omapärane loodus ning haruldased taime- ja loomaliigid Fox ja Franz Josef ­ liustikud uus-Meremaa Lõunasaare läänerannikul Otago ­ poolsaar Uus-Meremaa Lõunasaare idarannikul, kus elavad pingviinid Bora Bora ­ paradiisisaar, mille ilus sinine laguun on hotelle täis ehitatud Pildid pildid Kliima põhjaosa asub lähisekvatoriaalses, keskosa troopilises ja lõunaosa lähistroopilises...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

BodyAttack

Hüpped, löögid, jooksu- ja tasakaaluharjutused. Aeroobikatrennidest tuttavad põhisammud kombineeritud jõu- ning koordinatsiooniharjutustega. Koosneb 11-12 laulust, igaüks arendab konkreetseid võimeid. Erineva raskusastmega harjutused 1. osa: soojendus 2. osa: suureneb liigutuse ulatus ja jalalöögid, valmistades keha ette intensiivseks tööks. 3. osa: suureneb veel intensiivsus ja liigutuste ulatus. 4. osa: saavutatakse intensiivsuse tipp, pannes keha tugevate äkiliste liigutustega koormuse alla. 5. osa: Ülakeha vormimine, intensiivsus tuuakse alla. Fookuses õlad, rind, triitseps. 6. osa: jooksuharjutused, ajades südamelöögisagedus taaskord üles. 7. osa: rõhk on kiirusel, kasutatakse suurel osal spordist inspireeritud liigutusi. Suheldakse rühmaga. 8. osa: intervall 9. osa: võimsus,...

Spordifüsioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Veiniriik Uus-meremaa

Valisin just seetõttu selle riigi, kuna esimene kokkupuude Uus-meremaa veiniga oli sel suvel, kui töötasin klienditeenindajana laeva peal. Meil oli veinikaardis Uus-meremaa vein, nimega ARA Sauvignion Blanc (kui ma õieti selle nime nüüd mäletan). See pälvis väga palju kiidusõnu klientidelt. Veini degusteerimisel oli võimalus ka ise seda veini maitsta ning tõepoolest hakkas see ka mulle meeldima. Peale seda olen restoranides käies valinud huvi pärast just selle maa veini. Seega valisin selle veinimaa kuna olen ise joonud päris mitut head selle maa veini – eriti meeldib just Sauvignion Blanc marjasordist valmistatud veine. Nimelt on siis tegu kõige lõunapoolsema veini tootva riigiga maailmas. Esimesed viinapuud istutati Uus-Meremaale 1819. aastal pastor Samuel Marsden’i poolt Northlandi veinipiirkonda. Aastal 1851 loodi vanim siiani...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Uus-Meremaa (inglise keelest eesti keelte)

c kl. 24.05.2015 a. Jakob Westholmi gümnaasium Vapustav Uus-Meremaa Geograafiline asukoht. Uus-Meremaa on üks esimesi riike maailmas, et näha iga uusi päevi. Rahvusvaheline kuupäevajoon on vähem kui 500 kilomeetrit idast Aucklandi. Põhja Island on ainult sama suur kui pool Lõuna Islandit. Aga ligi 75% rahvastikust elab Põhja Islandil. Umbes kaks kolmandikku South Island on kaetud mägedega. Rohkem kui 220 mäed on kõrgemad kui 2200 meetrit. Uus- Meremaa on geograafiliselt üsna isoleeritud ülejäänud maailmaga. Austraalia ja Uus-Meremaa vahemaa on umbes 1600 kilomeetrit. Ajalugu. Esimesed inimesed saabusid Aotearoasse, maooride Uus-Meremaa nimetus, aasta 1200-1300 vahel. 1840. maoori ja Briti tehti kokkulepe ja Uus-Meremaa anti Suurbritanniale. Alguses Auckland oli pealinn, kuid kuna 1865 aastast Wel...

Inglise keel
1 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vulkanism

Õpikut selle kohta veel ei ole. Sellega seoses pakun siin ühe abimaterjalina loenguteksti . Lisan ka viiteid abimaterjalidele, kust võib leida täiendavat teksti, jooniseid, tabeleid tunni näitlikustamiseks. Lisan ka tundide läbiviimise kavad. Teema. Litosfäär: kivimid, vulkanism, maavärinad Magmatism ja vulkanism. Maa sisemuses valitseb termodünaamiline tasakaal, selle rikkumine temperatuuri või rõhu tõusu tõttu põhjustab kivimite ülessulamise ja magma tekke. Magma kujutab endast keerulise silikaatse koostisega looduslikku sulamit, mis tekib vahevöö või maakoore teatud piirkondades. Seoses kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism- tardkivimite teke) või koguni maapinnale ( efusiivne magmatism e.vulkanism). Maapinnale tungimisel eralduvad seoses...

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga ­ Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tek...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Culture of New Zealand

600 smaller islands The capital is Wellington, was built in 1839 and named after the first mayor Highly mountainous with lots of rivers and lakes 14,000 earthquakes a year, many floods and tsunamis CLIMATE Reversed seasons compared to Europe Oceanic climate POPULATIO N SYMBOLS 4,836,520 People Bird ­ Kiwi 74.0% European Plant ­ Silver fern 14.9% Mori Flower - Kowhai 11.8% Asian 7.4% Pacific peoples 1.2% Middle Eastern/Latin Americans/African 1.7% Other GOVERNME NT Constitutional monarchy with a parliamentary democracy Elizabeth II is the Queen of New Zealand and the head of state Currency is New Zealand Dollar NZD LANGUAGES New Zealand English Te Reo Maori New Zealand Sign HISTORY Ancestors of Mori, arrived from Polynesia betwe...

Inglise keel
4 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...

Eesti keel
283 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Demokraatia aastatel 1920-1930

Samuti saab kandideerida riigiametites. Demokraatiale on iseloomulik: Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel Kodanikuvabadused (õigus avaldada meelt; sõnavabadus; õigus tööle, perele, kodule) Kodanikuõigused(õigus inimväärsele elule; juriidilisele kaitsele; haridusele; töötada riigiametites; sõjaväeteenistusele) Demokraatia areng, valimisõiguse laienimine: Valida saavad naised (esimesena Uus-Meremaal , viimasena Shveits ja Liechtenstein) Kaotatakse kõrge vanusetsensus Kaotatakse varanduslik tsensus Impeeriumite lagunemisel tekivad uued demokraatlikud riigid Liberalism- Uuendustele vastuvõtlikud ning vaba turumajanduse pooldajad Konservatism- Kõik, mis toimib olgu vana, hea ja järgi proovitud, eraomandi toetajad Sotsialistid- Tööliskonna huvede kaitsaj...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Kapten Granti Lapsed" Jules Verne - lühikokkuvõte

aastal Prantsuse sadamalinnas Nantes'es kus ta elas ka terve lapsepõlve. Juba lapsepõlves oli tal palju kokkupuuteid laevade, sadama ja merendusega. Ta käis laevareisidel Ameerikas, Euroopas ja Aafrikas. Sirgunud noormeheks hakkas Jules Verneuvi undma teaduslike saavutuste ja tehnika vastu. Pärast lütseumi lõpetamist kodulinnas sõitis Jules Pariisi, kus õppis õigusteadust. Siin elas ta üle 1848. a.revolutsiooni ning võttis osa Preisi-Prantsuse sõjast. Ta tunnistas Pariisi kommuuni ajaloolisi päevi. See kõik jättis Jules Verne mällu jälje ja ka tema teostes on tunda vabaduse armastust. Algul ei löönud ta kirjanikuna läbi, kuid jäi kindlaks ja pühendus kirjandusse. Lõpuks tuli tunnustus tema kolmekümne viiendal eluaastal hoopis uus, varem vähe viljeldud zanr- teaduslik- fantastilised seiklusjutud ehk r...

Kirjandus
177 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Egiptuse üldandmed

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Demograafilise siirde teooria

Demograafiline siire Elle Reisenbuk TDLi geograafiaõpetaja Tartu 1999 Demograafilise siirde teooria kirjeldab muutusi rahvastiku taastootmises - sündimuses ja suremuses. Taastootmise muutused põhjustavad rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutumist. Demograafilise ülemineku käigus läheb iga inimrühm ajaloo jooksul traditsiooniliselt rahvastiku tüübilt üle kaasaegsele rahvastiku vaheldumisele. Demograafiline üleminek toimub koos industrialiseerumisega. Põlvkondade vaheldumine toimub kahe etapi kaudu: · demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus · demograafilise ülemineku teine etapp ehk rahvastiku vananemine ETAPID Traditsiooniline rahvastiku tüüp Demograafilise ülemineku esimene etapp Demograafilise ülemineku teine etapp Kaasaegne rahvastiku tüüp Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Kõrge suremus Põhjuseks: - vaesus, halvad...

Geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
20
doc

ÃœRO

Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Arvutiteenindus ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Referaat Kuressaare 2008 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2.Ajalugu....................................................................................................................................4 3.ÜRO eesmärgid ......................................................................................................................6 3.1Tegutsemispõhimõtted.......................................................................................................... 6 4LIIKMESRIIGID...

Ãœhiskond
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun