UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport......................................................................................................
rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaa oma merealaga on maailma suuruselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala. MÄED Lõunasaar on saartest suurim ja on pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. KLIIMA Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik muutub Uus- Meremaa lääneranniku niiskest ja jahedast kliimast kuivaks ning mandriliseks Mackenzi nõost edasi sisemaale Cantenbury ümbruses ja on peaaegu troopiline Põhja-Aucklandi poolsaarel. Linnadest on kõige kuivem Christchurh, kus langeb taevast alla kõigest 640 mm sademeid aasta kohta
Uus-Meremaa Kliima, muld Põhjasaar-lähistroopiline Lõunasaar-parasvöötmeline pruunmullad Taimestik Sõnajalad tõlvpuud kauripuud kivijugapuud Kauripuu Ponga Mamaku Loomad kiivi nahkhiired tuatara polüneesia rott tui papagoid Tui Kiivi Inimtegevus põlluharimine kaubandus lambakasvatus turism Keskkonna probleemid Mulla degradeerumine vesi bioloogiline mitmekesisus Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=569 https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel403_381.html Tänan kuulamast!
Nimeta paleosoikumi ajastud, millises ajastus toimus elurikkuse kiire kasv ja kuidas seda nimetatakse? Ajastud: · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · PERM 299-251 m.a.t. Kambrium Kambriumi plahvatus kiire loomade areng 3. Uus-Meremaa (kliima, topograafia, elustik) · Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. · Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021 km²[3]. Ta on pisut väiksem Itaaliast ja Jaapanist ning pisut suurem Suurbritanniast. · Kaks suuremat saart on Põhjasaar (inglise North Island, maoori Te Ika a Maui) ja Lõunasaar (South Island, Te Wai Pounamu). Neid lahutab Cooki väin, mis on kitsaimas kohas 20 km laiune. · Rannajoone pikkus on umbes 15 134 km.
lambaliikidel. Vill on väga kaunis ja pehme, kuigi pealt tundub villak hallikas on see seestpoolt kreemikasvalge. Vill on 6,5 kuni 10 cm pikk ja kergelt lokkis. Üks meriino lammas kasvatab 3,5 kuni 5 kg villa aastas. Meriino villast tehakse väga kvaliteetseid ja kauneid kangaid riiete õmblemiseks aga ka nišitooteid, näiteks piljardilauda katvat kangast. Meriinovill Uus-Meremaalt Uus-Meremaa paikneb põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Ja just seal on meriinovill tunnustatud kui kauneim, pehmeim ja puhtaim vill maailmas. Kasvatatuna reostusest vabadel Lõunasaare mägialadel, peegeldab see oma kasvukoha ilusat loodust. Meriinovill on pehme, kerge, luksuslik ja äärmiselt mitmekülgne, see kindlustab täieliku mugavuse iga
Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Norra, Kanada ja Karjala rannikule, samuti Laadoga järve rannikule. Pankrannikud võivad kujuneda Rahuliku lasumusega serrekivimite paljandumise korral. Eesti kõrgeim kuni 55 meetrit üle merepinna ulatuv Ontika pankrannik on ...
Uus-Meremaa Kristiina Marga HTG e8 Geograafiline asend Asukoht: Okeaania edelaosas, saared Vaikse ookeani lõunaosas, Austraaliast edelas, neid lahutab Tasmani meri Valdused: kaks suurt saartLõuna ja Põhjasaar. Valdusse kuulvad Cooki saared ja Niue. Põhjasaarel asub pealinn Wellington Pindala: 270 534 km² HTG Üldandmed Rahvaarv:: 4 035 461 inimest (2005) Riigikeeled: inglise ja maoori keel Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Riigipea : Elizabeth II Rahaühik: UusMeremaa dollar Usundid: kristlus, ateism ja loodususundid HTG Ajalugu 11. ja 13. sajandil saabusid polüneesia meresõitjad UusMeremaale, lõid maoori kultuuri Maoorikeelne nimi Aotearoa, tõlgitakse "pika valge pilve maa" James Cook nimetas avastatut Uus Meremaaks Oli Inglismaa koloonia H...
See maa on moodustatud kahest suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Lõunasaare lääneosas asuv Alpi murrang on kahe tektoonilise laama vahepiiriks. Laamade vastastikune erisuunaline liikumine põhjustab piirkonnas maavärinaid. Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väikese riigi kohta leidub palju erinevaid maastikutüüpe,sealhulgas fjorde,jääliustikke,mägesid,liivarandasid,tasandikke,soid ja lainjaid küngastikke. Uus- Meremaa põhjasaare on kujundanud vulkaanid. Siin on ka riigi suurim , rohkem kui 600 ruutkilomeetrine Taupo järv,mis asub hiiglasliku kustunud vulkaani kraatris. Taranaki mägi on uinunud vulkaan,mis asub Uus-Meremaa Põhjasaarel.Selle kõrguseks on 2518 meetrit merepinnast
assotsieerunud Niue Vabariik (kokku 510 km2, u. 23 000 el.). 4. Pinnamood Uus-Meremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12% sellest asub kõrgemal kui 1000m, 67% vahemikus 200-1000 m ja ülejäänu madalamal kui 200m üle merepinna. Uus- Meremaa asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel. Mägisem ja kõrgem on Lõunasaar, selle telgmise osa moodustavad Uus-Meremaa ehk Lõuna-Alpid (kõrgeim Mount Cook ehk Aorangi mäetipp 3764 m), mille idanõlvad alanevad laugjalt maa suurimaks, Canterbury tasandikuks. Piki läänerannikut paikneb kitsas Westlandi madalik. Lõunas on fjordrannikut. Põhjasaare keskosas paikneval keskmaal 500 m kõrgusel vulkaanilisel laval on vulkaane (Raupehu 2797 m), geisreid, mudavulkaane ja kuumaveeallikaid. Saare idaosas asuvad madalad kurdmäed (kõigest kuni 1754
Energeetika Mäetööstus Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodangust ja üle poole koguväljaveost. Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaad kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime ~"Aotearoa" ('Pika Valge Pilve Maa'). Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina; Tokelau; ja Rossi Sõltuvuses (Uus-Meremaa territoriaalsed nõuded Antartikas).
Minu eesmärgiks on uurida Uus-Meremaa arengut, ning riigi sise- ja välisoludest. Teema valdkond on seotud geograafiaga. Uus-Meremaa Riigi geograafiline asend Uus-Meremaa asub Okeaania edelaosas Riigi asendi kaart (http://www.anewzealand.com/where-is-new-zealand.php) Riigi pindala on 268 680 km2. Uus-Meremaa on ümbritsetud Tasmania mere ja Vaikse ookeaniga. Uus-Meremaa paikneb põhiliselt kahel saarel: Põhja-ja Lõunasaar. Saared asuvad enamasti parasvööndis, ainult põhjaosa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Uus-Meremaal on kaasaegselt arenenud majandus. Riik toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule. Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on: piimatooted, liha, kala, puit ja masinad. Ning suurimad impordiartiklid on: nafta, masinad, sõidukid, elektroonika ja tekstiilid. Riigi kuulumine suurregiooni Uus-Meremaa kuulub Kaug-Lõuna suurregiooni
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asukoht UusMeremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. UusMeremaa paikneb UusMeremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. UusMeremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue. UusMeremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse jääva Tasmani mere poolt. Lähimad naabrid põhjas on UusKaledoonia, Fidzi ja Tonga. Ajalugu Polüneesia meresõitjad saabusid UusMeremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Enamus UusMeremaast jagati hõimude vahel territooriumiteks, mida nimetati
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Riigikeeled: inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Geograafiline asend Uus-meremaa on saare riik Okeaania edelaosas. Ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal (nn. Vaikse ookeani tulerõngas). Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiliselt paikneb ta kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Neid kahte saar eraldab Cooki väin. Väiksemad saared võrreldes nende kahe suurimaga on tühise pindalaga. Uus-Meremaa pealinn Wellington asub Põhjasaare lõunakaldal, Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue, mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina, nad on Tokelau ja Rossi Sõltuvuses, mis tähendab Uus-Meremaa territoriaalseid nõudeid Antartikas.[3]
Veeringe maal Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo, hüdro, lito ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt • Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt • Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õh...
Ja 50. Laiuskraadi vahel, mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood : 6-12 kuud · Sademed : 500- 1000 mm/a , vihmametsades üle 2000 mm/a · Muld : tüse, viljakas, mullafauna aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine mõne aastaga · Regioonid : Euroopa; Kirde-hiina, Korea, Põhja-Jaapan; Kagu-Kanada, kirde USA; Lääne-kanada, Loode- USA; Lõuna Tshiili; Kagu-Austraalia, Tasmaania, Uus-Meremaa lõunasaar Subtroopika 1. Vahemere tüüpi · 30. Ja 40. Laiuskraadide vahel kontinentide lääneservades · Kuiv suvi ja vihmane talv, sademed 500-600 mm/a · Mullad viljakad · Igihaljad kõvalehised metsad · Levivad : vahemere, california, Tsiili, Lõuna-Aafrika, Edela-ja Lõuna-Austraalia subtroopika 2. niisked subtroopilised metsad · 25. ja 35. laiuskraadide vahel kontinentide idaservades · vihm aastaringselt, maksimum suvel, tsüklonid sageli
pealinn. Usutunnistuselt on 24% anglikaane, 18% presbüterlasi ja 14% katoliiklasi. U-M asub Austraalia mandrist 1600 km kagus. Põhjasaart eraldab Lõunasaarest Cooki väin. Põhjasaare rannik on tugevalt liigestunud, Lõunasaarel on liigestunud põhjarannik ja fjordiderikas edelarannik. Geoloogiliselt on U-M noor ja ta asub Vaikse ookeani tulerõngas. Sagedasti on maavärinaid ja rohkesti on geisreid. Rotorua järve ümbruses on kuumaveeallikaid ja mudavulkaane. Lõunasaar on mägisem aga mööda Põhjasaare kagurannikut kulgeb kurdmäestik. Lõunasaare Lõuna-Alpides on 18 tippu üle 3000 meetri ja kõrgeim mägi on 3764 meetri kõrgune Mount Cook. Liustikke on u. 1000 km2. Põhjasaar ja Lõunasaare põhjaosa asuvad lähistroopikas, ¾ Lõunasaarest on parasvöötmes. Kliima on mereline ja ühtlane, keskmine temp. on 12oC. Lõuna-Alpides on kliima karmim ja sagedasti esineb pakast. Sajab kogu aasta ja sademeid toovad peamiselt läänetuuled. Keskmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
