uuritava teemaga seotud organisatsioonis olemasolevate andmete (organisatsiooni etapp 4 dokumendid, varasemad samateemalised uuringud jms) kaardistamine andmete analüüs etapp 7 andmekogumise instrumendi pilootimine Vali... andmete kogumine etapp 2 uurimustulemuste tutvustamine (esitlus) tellijale Vali... valimi moodustamine etapp 3 uurimisraporti koostamine etapp 9 konkreetse uurimisküsimuse püstitamine etapp 1 Kontrolli Tagasiside Õige vastus on: uurimismeetodi valik etapp 6, uuritava teemaga seotud organisatsioonis
Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Õige Punkte selle esituse eest: 1,00/1,00. Küsimus 6 Osaliselt õige 0,11 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Järjesta organisatsiooniuuringu etapid nii, et see oleks uuringu läbiviimise seisukohast õige uurimismeetodi valik uuritava teemaga seotud organisatsioonis olemasolevate andmete (organisatsiooni dokumendid, varasemad samateemalised uuringud jms) kaardistamine andmete analüüs andmekogumise instrumendi pilootimine andmete kogumine uurimustulemuste tutvustamine (esitlus) tellijale valimi moodustamine uurimisraporti koostamine konkreetse uurimisküsimuse püstitamine Tagasiside Õige vastus on: uurimismeetodi valik etapp 6, uuritava teemaga seotud organisatsioonis olemasolevate andmete (organisatsiooni dokumendid, varasemad samateemalised uuringud jms) kaardistamine etapp 4, andmete analüüs etapp 1, andmekogumise instrumendi pilootimine
Uurimuse tulemused Reklaam peab olema tõene, naljakas ning lühike ja konkreetne. Peaks tõmbama tähelepanu ning olema pilkupüüdev ja inimest meelitav. Kõige enam on meelde jäänud reklaamid mida lastakse palju nagu näiteks pesupulbrireklaamid ja top shopi reklaamid.Kuid ka lõbusad rimi reklaamid(tudis piip) ning Tele2 reklaamid. Kõige häirivamad/ebameeldivad reklaamid on hilisõhtused ning ka need reklaamid mis on väga pikad ja igavad. Uurimustulemuste rakendamine Uurimustulemusi saab rakendada uute reklaamide tegemiseks, et toodete müüdavust suurendada. Uurimuse eetika Uurimistöös osalemine ei kahjusta kedagi. Küsimustiku täitjad on anonüümsed ja vabatahtlikud. Kasutatud allikad http://setcom. ee/tanno/info/is/teave/ained/psu/psu_alu_bachmann_re klaamipsuhholoogia_2004.pdf http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-11958/Reklaami- eesm%C3%A4rk-on-tarbijaid-m%C3%B5jutada
selle ületamiseks on Scott Jarvisi poolt loodud lähtekeele mõju uurimise ühtne metodoloogiline raamistik. Tegu on võdluspõhise lähenemisega lähtekeele mõju uurimisele, mis keelesüsteemide võrdluse kõrval näeb ette võrdlust õppijate ja õppijarühmade vahel. Artiklis kirjeldatakse väga põhjalikult antud metodoloogilise raamistikku ülesehitust ja selle rakendusvõimalusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et antud meetod võimaldab uurimustulemuste paremat võrreldavust ja üldistatavust. Artikli viiendas peatükis selgitatakse psühholingvistilisi mõisteid tunnetatud ja oletatav sarnasus ja nende olulist rolli keeleõppija jaoks keeleõppimisprotsessis. Tunnetatud sarnasus on kirjeldatav selle esinemisvormide ja – tingimuste kaudu ja on potensiaalselt teadvustatud protsess. Selle roll saab ilmsiks sihtkeele mõistmisel. Oletatav sarnasus lähtub tunnetatud sarnasusest ja seda näitlikustakse
Et sotsiaalala ekspert saaks analüüsida ja arendada sotsiaalpoliitikat, on vaja teha ja kasutada tõenditel põhinevaid uurimusi. (Heinonen & Spearman, 2001) 1 Tõenditel põhinev praktika Tõenditel põhinev praktika tähendab lähenemist otsustusprotsessi, mis on läbipaistev, vastutustundlik ja põhineb praeguste tulemuste arvestamisel, eelkõige indiviidide, gruppide kogukonna heaolu sekkumise mõju kohta. Uurimustulemuste kasutamine sotsiaaltöös on oluline seetõttu, et aitab hinnata sotsiaalpoliitika mõju indiviididele, perekondadele ja gruppidele, mõjutab arengupoliitikat, pakkudes tõestusi ebaõigluse põhjustest, tõstes esile eri gruppide raskeid olukordi, vajadusi ja kogemusi. Uurimustulemused määravad sotsiaaltöö mõju, sealhulgas ka selle otstarbeid, ülesandeid ja protsesse. Erinevad tõenduspõhised uurimused julgustavad meetodeid valima.
küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias. 3 Pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias kasutatavate uurimismeetodite tundmine on vajalik pedagoogilise psühholoogia kursuses tutvustatavate uurimustulemuste paremaks mõistmiseks. Sarnaselt teiste sotsiaalteadustega jaotuvad pedagoogilise psühholoogia uurimismeetodid kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed uurimismeetodid seavad esiplaanile uuritavaid nähtusi iseloomustatavate muutujate statistilise analüüsi ja üldistamise. Kvalitatiivsed uurimismeetodid toetuvad konkreetsete pedagoogiliste üksikjuhtumite ja nähtuste interpreteerimisele.
Sarnane Freudi mõttega, et soovid jäävad seniks, kui need saavad rahuldatud. Lewin ütles, et ta ei suuda mõelda produktiivselt, kui ta ei räägi teistega. See mõtlemine-läbi-rääkimise lähenemine pani Lewinit avastama gruppi nimega Quasselstrippe ("chatter line"). Quasselstrippe diskussioonid olid avatud, ilma kriitikata. Igaüks võis rääkida ja kõiki julgustati seda tegema. Tavaliselt räägiti uurimisplaanidest või uurimustulemuste tõlgendamisest. Quasselstrippe näitas, et uurimus on sotsiaalne protsess, mis vajab diskussiooni. Inimesed käisid jätkuvalt diskussioonides iga nädal ning ootasid järgmist kohtumist. Lewin töötas teistega rääkides. Ta organiseeris Quasselstrippe gruppe igas ülikoolis, kus ta õpetas. Lewin uskus, et looming on pigem sotsiaalne protsess kui indiviidi pingutus. Kurt Lewin mitte ainult ei õpetanud grupi kommunikatsiooni, vaid ka kasutas seda oma tudengite ja kolleegidega.
Missugused on sisekommunikatsiooni võimalused? Grupidiskussioonid, ühis- konsultatsioonid, käsiraamatud, firma ajaleht ja ajakirjad, videod, bukletid. 14. Missugused on kommunikatsiooni põhireeglid? Mida tähendab efektiivne kommunikatsioon? Tähtis on sõnumi saaja. Alustada sellest, mida teised tahaksid kuulda ja mitte sellest, millest sina tahaksid kõnelda. Rääkida tuleb vaid tõtt. Tõe väärtust suurendab uurimustulemuste kasutamine. Tekita sõnumi saajas kaasahaaratuse tunne (ta on osaline, mitte kõrvalseisja). 15. Reklaam kui kommunikatsioon. Reklaami funktsioonid: Ettevalmistamine peab aitama inimestel avastada oma realiseerimata soovid ja vajadused, mida reklaamitavaga saaks rahuldada. Tutvustatakse tundmatut või uut toodet, kaupa või kaubamärki. Veenmist kasutatakse margieelistuse loomisel, näiteks kui soovitakse
EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Arheoloogiliste andmete järgi üle 5000 aasta. Geneetika uurimustulemuste järgi üle 10 000 aasta (kohe pärast jääaja lõppu) 2. Kui vana on eesti keel? Umbes sama vana kui meie ajaarvamine. Tekkis ~2000 a tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Pikaajalise keelemuutumise tagajärjel. Alguses oli erinevusi vähe, kuid aja jooksul tekkis erinevusi aina juurde. Tagajärjeks ei saanud Soome lahe lõunakaldal elavad soome- ugrilased enam põhjakaldal elavate hõimukaaslaste keelest aru. 4
kooskõla ehituse ja juur, õis ja vili uurimuslik õpe katse sinine toiduvärv (või talitluse Füüsika, keemia: katse planeerimine, tint või vedel vesivärv), Mõisted: kude kooskõla. planeerimine, uurimustulemuste sellerivars, nuga või loodusteaduslik meetod vormistamine ja skalpell, Petri tass või 2) Iseseisev töö: Kunstiõpetus: järelduste tegemine, taldrik või muu alus, joonise
minakontseptsiooni määratlused 17 kontseptuaalseks lähenemiseks, Marsh (1993) aga leiab, et probleem on alguse saanud enesehinnangu mõiste laiemast populaarsusest ning kasutamisest nn. igapäevakeeles, kus igaüks arvab teadvat enesehinnagu mõiste tähendust. B)Sünonüümide kasutamine- kokkuleppelise ja ühtse määratluse puudumise tulemusena kasutavad enesehinnangu uurijad paralleelselt mitmesuguseid mina tuletusi ja sünonüüme, mis muudavad uurimustulemuste võrdlemise keerukaks. Enesehinnagu psühholoogiline olulisus. Enesehinnagut on paljud uurijad pidanud üheks põhiliseks psühholoogilst heaolu säilitavaks teguriks ning olulisemaks isiksuse näitajaks. Selliste käsitluste raames on uurijad keskendunud peamiselt kahele motivatsioonilisele jõule. 1) Sisemise kooskõlalisuse teooria väidab, et inimesed kalduvad omaks võtma vaid sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega, ning püüavad
20. saj lõpuks oli nende arv hinnanguliselt 30 000. Džianistide arv kasvab ka Põhja-Ameerika kutsetööliste sektoris, kus liikmete arvukus küündib 100 000 kanti. Toetutakse peamiselt džianismi iidsetele allikatele (Bowker; 2005 lk 63). KOKKUVÕTE Käesoleva referaadi käigus tutvustati üldist India džainismi ajalugu läbi India ajaloo. Kergelt sai vaadeldud ka uskumusi puudutavaid teemasid, kuid nendesse teemavaliku tõttu nii sügavalt ei süübitud. Väljatoodud uurimustulemuste seisukohtade ja arvamuste põhjal tehti üldistavaid järeldusi ja kokkuvõtteid. Džainism on uskumuse kohaselt ajatu religioon, mis on rajatud ennekõike looduse säästmisele, mateeria põlgamisele, ning sansaarast lahti saamisele, et hing võiks jõuda kõiketeadja tasemeni. Džainistide hulgas on kaks peamist kogukonda – digambarad ja švetambarad. Džainism ei ole kunagi olnud gigante usk massidele, pigem vähem levinud uskumus tõelistele eskeetidele
................................................................................................8 1.4 Küberkuritegevuses liikuv raha.................................................................................................9 1.5 Huvitavaid fakte küberkuritegevuse kohta..............................................................................10 1.6 Küberkuritegude legaaldefinitsioonid......................................................................................10 2. UURIMUSTULEMUSTE ANDMETE METOODIKA JA ANALÜÜS........................................12 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................16 RESÜME............................................................................................................................................17 ALLIKALOEND.........................................................................................................................
7.3. Esmajuhendamise lõppedes kontrollib juhendaja küsitluse või testimise teel, kas töötaja on talle tutvustatud nõuetest aru saanud. 29. Tööõnnetuse uurimine ja arvele võtmine Tööõnnetuse asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osaleme töökekkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik.kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. Tööandaja esitab uurimustulemuste kohta kirjalike raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustus andjale. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ennetamiseks. Tööõnnetuse uurimeise andmed säilitatakse 55 aastaks. 30. Kaubaaluste tüübid. EUR ja FIN kaubalaused. On EUR-alused 800x1200x144 mm ja väike EUR 600x800x144mm ning FIN-alused 1000x1200x144mm. 24. Laadurjuhi tegevus laaduriga töö lõpetamisel.
(diebetes mellitus), diabeedi tüsistused (diabetic complications), nefropaatia (nephropathy), retinopaatia (retinopathy), neuropaatia (neuropathy). Intervjuu arstidega viiakse läbi eelnevalt koostatud küsimustega planeeritud järjekorras ehk struktureeritud intervjuuna. Intervjueeritavate arstide valik on juhuslik ning nad ei saa intervjueerimise eest tasu. Käesoleva uurimuse valimi moodustavad diabeedihaiged või nende vanemad üle eesti vanuses 18-80. Uurimustulemuste saamiseks kasutatakse ankeetküsitlust, mida levitatakse Facebookis, Eesti Diabeediliidu ning Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu kodulehekodulehe foorumites. Ankeetküsimustik võimaldab saada arvulisi andmeid diabeetikute või nende vanemate suhtumist ning teadlikkust diabeedist ning selle haiguse tüsistustest. Küsimused on nii avatud, valikvastustega kui ka skaalal põhinevaid ning neid on kokku 11. Saadud andmeid analüüsitakse MS Office Exel programmiga.
kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist käiberentaablus kattetulu kaubalisus Põllumajandusökonoomika eksam 2 1. Põllumajandusökonoomika jagunemine erinevateks teooriateks ja uurimustulemuste formuleerimise viisid. 2. Nimetage olulisemad teemad põllumajandusökonoomika kui teaduse arenguloos Eesti oludes. (4tk.) 3. Toidu ja põllumajandussektori iseärasused, lisada ka lühikesed selgitused, mitte paarisõnaline vastus. 4. Nimetage maa kui loodusressursi iseärasused. 5. Majandusteooria üheks loomise põhimeetodiks on abstraheerimine. Mida see tähendab ja millised on kaks olulist asjaolu, mida tuleb silmas pidada majandusmudelite
vääritimõistmisi ja selgitada oma tulemusi. Teised seevastu on väärtõlgenduste vastu võitlemises aktiivsemad. Üldine seisukoht on, et teadlased peaksid vastutama kui nad ei ole suutnud hoiatada otsustajaid (nt poliitikuid) negatiivsete tagajärgede osas, mis võivad uuringust saadud teadmisi rakendades tekkida. Viimastel aastatel on teadlased üha enam pidanud vajalikuks arendada oskusi meediaga suhtlemisel, et parandada uurimustulemuste korrektset kasutamist. Kuna avalikkuse huvi on suurenenud käitumuslike teadusharude uurimisvaldkondade vastu kutsutakse teadlasi ka üha sagedamini ka uurimustulemusi selgitama erinevates meediakanalites (ajakirjades, ajalehtedes, raadio- ja telesaadetes). Kasulikku lugemist teadlastele, kes on huvitatud oma uurimustulemuste edastamisest massimeediakanalite kaudu võib leida järgmisest kolmest teosest: Gasteli Presenting Science to the Public (1983), Goldstein Handbook for Science
eluaastal (Kokko 1999, 33). 2.Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga Eestis sünnib enneaegsena igal aastal ca 7-9% kõikidest lastest. Olla tavalise ehk normaalse lapse ja enneaegse ema on kardinaalselt erinev(Eensaar 2003, 12). Enneaegsuse kontekstis peetakse lapse arengu seisukohalt riskiteguriks lapse väikest sünnikaalu. Meditsiinilises kirjanduses tähistab seda lühend IUGR(interauterine growth retardation-üsasisene kasvupeetus). Uurimustulemuste põhjal on väikesel sünnikaalul seos lapse hilisema arenguga. Kui probleeme esineb siis valdavalt motoorika, matemaatika, visuaalse analüüsi ning tähelepanu osas. Seejuures 4 matemaatika võib probleemiks nendelegi väikese sünnikaaluga lastel, kellel muu areng tundub normikohane olevat(Korhonen jt. 1997, 172, 175). 3.Antisotsiaalse käitumisega õpilased
Petmine teaduses On selge, et psühholoog peab oma uurimistöös olema kristalselt ausad. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 5 ,,American Heritage Dictionary" (1971) määratleb tüssamist kui ,,ettekavatsetud pettust, mida praktiseeritakse eesmärgiga saada teenimatut või ebaseaduslikku kasu". Teaduses on levinud kahte peamist tüüpi tüssamist: 1) plagiaat eesmärgipärane teiste ideede esitamine enda omade pähe. 2) Uurimustulemuste võltsimine Kui plagiaati esineb kõikides inimtegevuse valdkondades, siis uurimustulemuste võltsimist esineb ainult teaduses. 1. Esimene võimalus on seotud sellega, et uurija ei kogu üldse neid andmeid mida ta esitab, vaid lihtsalt mõtleb need välja. 2. Teine võimalus on seotud sellega, et muudetakse osasid andmeid selleks, et saada paremat lõpp-resultaati. 3. Mingi osa andmete kogumine ja ülejäänu väljamõtlemine. 4
Üksi läbiviidud meetod ei välista uurija erapooletust ja samas ei pruugi uuritava vastus anda täielikku õigsust. Teaduslik uurimismeetod eeldab uurijalt täielikku objektiivsust. Ta peab mõistma et peab kõrvale jätma oma hinnangud ja väärtused. Ning kirjutama üles kõik antud vastused. Mitte ainult küsimusega seotud vastused. Uurimist uurima hakates ei tohiks olla küsimusel juba vastust. Sest siis sa otsiksid oma eelarvamusele kinnitust. Väga oluline on uurimustulemuste avaldamine. Kuna selle põhjal saaks vajaduse korral uurimust korrata. Et olla täiesti kindel oma tulemuste saamises. Peame küsitlema õigeid inimesi moodustades valimi. Kuna meil ei ole võimalik küsitleda ainult 50 aastaseid mehi tööjuures kas tööga ja palgaga rahul. Sest see küsitlus poleks objektiivne. Kuna ... mõõtmiseks kasutatakse blankette küsimustikke kontrollitakse mitmekordselt küsimustel sama küsimust siis on vastus usaldatav. 5
pole aga veel nii positiivne, kuna ettevalmistus selleks on vähene. Tavakooli õppima asunud kuulmislangusega last ootab lisaks õppimisele ka õpetajate ja kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, igal juhul mõjutavad need õpilase sotsiaalset edukust tavakoolis. Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega laste probleeme tavakoolis. Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud vähe ning peamiselt paari küsimusega mingi teise uurimuse käigus. Töö autor leiab, et teema vajab edasist põhjalikumat uurimist Eesti koolides. Küsitluses
kogumisaja kultuurisituatsiooniga - Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus - Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, koguja, informant) 7.1.10. Tagasiside uurijalt uuritavale: - Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 7.1.11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: - Pärimusrühma osalemine uurimistöös - Ühiste ürituste korraldamine - Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 7.1.12. Folkloori teaduslik analüüs: - Uute teaduslike teadmiste loomine 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7.1.13. Folkloori ,,teine elu": - Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse zanritesse - Folklorismi mõiste 7.1.14. Pärimusrühma solvusest või kitsendusest
kogumisaja kultuurisituatsiooniga - Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus - Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, koguja, informant) 7.1.10. Tagasiside uurijalt uuritavale: - Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 7.1.11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: - Pärimusrühma osalemine uurimistöös - Ühiste ürituste korraldamine - Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 7.1.12. Folkloori teaduslik analüüs: - Uute teaduslike teadmiste loomine 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7.1.13. Folkloori ,,teine elu": - Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse zanritesse - Folklorismi mõiste 7.1.14. Pärimusrühma solvusest või kitsendusest
....................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus · Mida tean kvalitatiivsetest meetoditest? Lähenemine, mis lähtub pigem üksikutest juhtudest kui arvukast statistikast. Uurimused põhinevad nt intervjuudel, üksikjuhtude analüüsil. Ei looda nii suuri ja mastaapseid üldistusi see on rohkem kvantitatiivse uurimuse rida, mis hõlmab uurimisalustena suurt hulka objekte/uuritavaid
.......................... 16 4. UURIMUSTÖÖ ANALÜÜS................................................................................... 18 4.1 Harrastussportlane ratsaspordis ........................................................................ 18 4.2 Ratsaspordi treenerite töökogemused harrastussportlastega ............................ 20 4.3 Võistluste korraldust määratlevate küsimuste analüüs ..................................... 22 5. UURIMUSTULEMUSTE ARUTELU JA JÄRELDUSED .................................... 24 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 29 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 31 LISAD ............................................................................................................................... 34 LISA 1 Küsitlus .......................................
seega saab nende aju palju enam kiirgust kui täiskasvanul, selgitas ta. Ka võib kiirgus kõige rängemalt mõjuda just arenevale organismile. Laste jaoks on mobiilikasutuse aeg pikem, sest tänapäeval räägivad lapsed mobiiliga juba varajasest east ja juba paarikümneaastaselt võib see neile rängalt kätte maksta. Mobiiltelefoni jälgitav mõju tervisele tekib uuringute järgi alles alates kümnendast kasutamise aastast (Tihhonov 2005). Samuti ka saksa teadlased järeldasid oma uurimustulemuste põhjal, et mobiiltelefonid võivad tekitada kroonilisi haigusi. Haiguste riskigrupiks peavad uurijad eelkõige lapsi. Näiteks oli 2002. aastal Suurbritannia valitsuse tellitud Stewarti raporti järelduseks, et mobiiltelefonide kasutamisega ei kaasne kahjustusi, kuid lastel soovitati siiski mobiili kasutada vaid hädaolukordades (Olesk 2004). 1 Joonis 5. Lapsed ja mobiil/ Olesk 2004 6. Kuidas ennast mobiilide eest kaitsta?
uurimisobjekti ja selle olekutingimusi eriomase seadmekogumi vahenduselt. Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2)Vaatlus- jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks 3)monitooring ehk seire- plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 4)modelleerimine- tunnetusmeetod. mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimustulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas, raske või eetiliselt lubamatu. 5)Proovialade meetod: nt:taimkatteüksus<->kvadraali pindala(tabel) 6)Loendus-loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. Loendus võib olla absoluutne(kõik isendid) või suhteline(osa tervikust). 7)analüüs- teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus
dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi 9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: – Teha see kättesaadavaks neile kasutajatele, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga 10. Tagasiside uurijalt uuritavale: Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: Pärimusrühma osalemine uurimistöös; – Ühiste ürituste korraldamine; – Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 12. Folkloori teaduslik analüüs: – Uute teaduslike teadmiste loomine 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1. Folkloori “teine elu”: – Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse žanritesse; • Nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk 2
peamiste infrastruktuuri objektide, nagu kiirteede, raudteede ja lennuväljade, rajamisel. (Dieleman et al., 1999) Linnaarengu juures on veel üheks oluliseks aspektiks omavalitsuste mõju linnamaa hindadele (Spit & Kreukels, 1991). 4.1. Kompaktse linna plussid Burton tõi oma 2000 aasta artiklis välja, et kompaktse linna plussideks võib lugeda ühistranspordivõrgustiku parema arengu võrreldes hajalinnaga, vähenenud inimestevahelise sotsiaalse segregatsiooni ja ühtlasi oli tema uurimustulemuste järgi kompaktses linnas parem ligipääs vajalikele teenustele ja ametiasutustele. Lisaks sellele arvatakse, et kompaktne linn on hea ka seetõttu, et väheneb mootorsõidukite kasutusvajadus. Tihedam asustus soosib ka majanduslikult kehvemal järjel olevaid inimesi. Nimelt kui erinevad vajaminevad teenused ja poed on ligiduses, ei ole vaja kasutada autot, et minna näiteks linna äärealal olevasse supermarketisse oma sisseoste tegema. Auto ülalpidamine on tänapäeva
See tähendab, et põhivara kasutatakse natukene efektiivsemalt, kui varusid. Kuigi kokkuvõttes on näha, et üldiselt on nii varade- kui ka põhivarade käibekordaja madal, mis näitab juhtkonna ebaefektiivset varude ja põhivara kasutust. 17 Võõrkapitali kasutamise analüüs Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Võlakordaja suurenedes kasvab ettevõtte finantsrisk. Empiiriliste uurimustulemuste kohaselt võlakordaja kasvades dividendide väljamaksed vähenevad. Joonis 9. Võlakordaja 2010-2015 (autorite koostatud) Võlakordaja 110% 105% 100% Võlakordaja 95% 90% 85% 2015 2014 2013 2012 2011 2010 Joonis 8 võlakordaja näitab, kui suurt osa firma varast finantseeritakse laenude abil, sealhulgas nii lühi- kui ka pikaajaliste laenude abil
Omab vähemalt bakalaureusekraadi psühholoogias ning kuulub erialasesse assotsiat-siooni või ühingusse. Ettevalmistuselt arst, kes on residentuuris spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete hindamisele ning ravimisele. Teraapiaassotsiatsioonide juures väljaõppe omandanud psühho-loog või psühhiaater Teooria vs. argipsühholoogia Teadusliku psühholoogia eksperimentide läbiviimine, et leida põhjuseid ja tagajärgi. 1. Probleemide defineerimine 2. Uurimustulemuste seostamine olemasolevate teooriate ja varasemate uuringutega 3. Testitava hüpoteesi formuleerimine 4. Uurimisprotseduuride kindlaksmääramine 5. Uuringutulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine 6. teadusliku teadmise kohandamine uuringute tulemustega Psühholoogia koolkonnad Ebbinghaus (1907): ,,Psychology has a long past, but only a short history" Eksperimentaalpsühholoogia - teaduspsühholoogia algus 1879, mil W.Wundt rajas I eksperimentaalpsühholoogia labori
· Vaatlus jälgimine · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. Monitooringu üheks liigiks on kaugseire Maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla nt taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine. · Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimustulemuste tõlgendamises. · Proovialade meetod · Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. Loendus võib olla: 1) absoluutne hõlmab uuritava kogumi kõik isendid; 2)suhteline hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega). · Analüüs seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises
... .................................................................................................................................................. Sõnastage uurimuse hüpotees. .................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. Tehke kaks järeldust uurimustulemuste kohta graafiku alusel. 1) .............................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 2) .............................................................................................................................................. ....................................
......... ................................................................................................................................................. Sõnastage uurimuse hüpotees. ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................ Tehke kaks järeldust uurimustulemuste kohta graafiku alusel. 1) ............................................................................................................................................. ................................................................................................................................................ 2) ............................................................................................................................................. ........................................
*pädevus *kõlbelised ja õigusnormid *avalikud ülesastumised *konfidentsiaalsus *kliendi heaolu *kutsealased suhted *hindamismetoodikate kasutamine *uuringud inimestega *loomade kasutamine ja hooldamine Skandinaavia psühholoogide eetikakoodeks Oma tegevustes lähtub psühholoog eetilistest põhimõtetest järgmistes valdkondades: 1. Kohustused 2. Pädevus 3. Kohustused klientide ees 4. Konfidentsiaalsus 5. Psühholoogilised meetodid, uurimused ja uurimustulemuste esitamine. 6. Avalikud esinemised tuleb osata avalikult esineda näiteks ajakirjanduses. See teeb väga ettevaatlikuks, mida üldse kellele rääkida. Kujunevad välja usaldusväärsed suhted. 7. Ametialased suhted. 8. Uurimused. Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded 1. Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas. 2
andmeid. Olulisemate tulemuste rõhutamiseks tuleb need esitada graafiliselt. Asjakohased tabelid ja joonised võimaldavad uurimistulemusi esitada süstematiseeritult. Oluline on, et teoreetilises osas ei piirdutaks seisukohtade refereerimisel ühe autoriga, vaid tuleb toetuda erinevatele autoritele. 3.6.3. Arutelu Arutelu osas töö autor väljendab oma põhjendatud seisukohti uurimistulemuste osas ja kõrvutab varasemate kirjutistega. Kirjeldab, milles seisneb antud uurimustulemuste tähtsus eriala teadusele ja/või praktikale. Pakub välja antud teemast lähtuvalt edaspidist uurimist 25 vajav(ad) probleem(id). Arutelu lõpus teeb asjakohaseid ettepanekuid, mis tulenevad töö tulemustel põhineva arutelu käigust ja on reaalselt rakendatavad. Arutelus ei arendata tööd, vaid analüüsitakse saadud tulemusi. Peavad selguma autori seisukohad uurimistulemuste kohta
Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga. Eelteaduslikust psühholoogiast erineb ta range ülesehituse ja süsteemsuse poolest. Peamiseks funktsiooniks on tunnetusteoreetiliste ja olemisõpetuslike probleemide lahendamine. Püütakse lahti mõtestada psühholoogia teaduse fakte üldisemalt. Teaduslik psühholoogia on kõige hilisem. Ning kõige usaldusväärsem. Mõistete täpne defineerimine ja nähtuse objektiivne mõõtmine ja uurimustulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt. Kuid ükski kolmest psühholoogiast ei asenda teist. Psühholoogiat loetakse ühiskonnateaduste hulka ta uurib peamiselt terve ja normaalse psüühika käitumist, psühhiaatriat aga arstiteaduse valdkonda ning ta käsitleb psüühika haiguse või kahjustuse olemust, tekke põhjuseid, arengut jne. Psühhopatoloogia uurib psühholoogia ja psühhiaatria kokkupuute alasi.
2) filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga. Eelteaduslikust psühholoogiast erineb ta range ülesehituse ja süsteemsuse poolest. Peamiseks funktsiooniks on tunnetusteoreetiliste ja olemisõpetuslike probleemide lahendamine. Püütakse lahti mõtestada psühholoogia teaduse fakte üldisemalt. 3) teaduslik psühholoogia on kõige hilisem. Ning kõige usaldusväärsem. Mõistete täpne defineerimine ja nähtuse objektiivne mõõtmine ja uurimustulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt. Paraku pole veel tänapäevalgi kõik psüühilised nähtused üheselt mõõdetavad. Kuid ükski kolmest psühholoogiast ei asenda teist. Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg ja seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad. Skaalad : nominaal-, järjestus-, meetriline. Psühholoogia ülesanded võib laias laastus jagada kaheks: teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Teoreetiline
Intervjuu või osalusvaatluse käigus toimiv isiklik kontakt uurimise subjektidega on üheaegselt nii info kogumine kui inimlik suhtlus. Uurija ja uuritav subjekt muutuvad isiklikeks tuttavateks. Strömpl arvab, et kvalitatiivne sotsiaaluurimus ei ole üksnes demokraatlik uurimismeetod, mis võimaldab uurijale ja uurimuses osalejale partnerlust, vaid see on ka oluline vahend ühiskondliku sidususe suurendamiseks, sest selle kaudu areneb inimestevaheline usaldus. See eeldab ka uurimustulemuste avaldamist uurimuse subjektidele. Hea kvalitatiivuurija teab, et ühiskonna tavalise liikmena võib ta omada arvamusi, mis on erinevad uurimissubjektide omast. Vältida tuleks oma uurimusele toetudes formaalsete ettepanekute tegemisest. Ükskõik kui üksikasjalikult me ka mõnda nähtust tundma ei õpiks, elu on alati tunduvalt mitmekesisem. Seetõttu tuleb usaldada uurimistulemuste kasutamise üle lõplike otsuste tegemine nendele inimestele, keda see otseselt puudutab.
räägid teistest kurja vahvast; jätad maha tööd ja muret, 2. salm kaebad siis, et hädad suured. Oled sa siis nõnda hea, et sa üksnes teisi sead? 3. salm (Rahvalaul.) uurimisprotsess teaduslik uurimisprotsess koosneb kaheksast loogilises järjestuses olevast tegevusest: probleemi püstitamine; probleemi täpsustamine ja uurimiskava koostamine; ainese kogumine; ainese kirjeldamine; ainese analüüs; järelduste tegemine; uurimuse kirjutamine; uurimustulemuste avaldamine. uuskriitika New Criticism, teosekeskne uurimissuund, mis eirab analüüsis teoseväliseid ühiskondlikke ja kultuurilisi mõjutusi. Uuskriitikute lähtekohaks on tõdemus, et teose struktuuri ja tervikut ei saa tajuda teisiti kui tema enda kaudu. Uuskriitikuid ühendav joon on ka tekstianalüüsi kasutamine. Uuskriitika tekkis kahe maailmasõja vahelisel ajal Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides ning muutus 1940.1950. aastail akadeemiliseks uurimissuunaks
magistritöö lähteülesandele. Andmete kogumise käigus tuli autoril otsida inimesed kes olid seotud nende projektidega ning viia küsimustiku põhjal läbi intervjuud. Lähteandmed põhinevad erinevatel teadusarktiklitel, raamatutel ning teraskonstruktsioone ja mudelprojekteerimist käsitleval kirjandusel. Kirjanduse ülevaate põhjal moodustus viis hüpoteesi, mida kontrolliti analüüsi faasis intervjuude ja varasemate juhtumiuuringute abiga. Uurimustulemuste kokkuvõte on esitatud tabeli kujul, milles võrreldakse omavahel mudelprojekteerimise ulatust Seattle Keskraamatukogu ja Denveri Kunstimuuseumi erinevatel arendusetappidel. Kogutud andmete analüüsil selgus, et intelligentse mudelipõhise modelleerimistarkvara kasutuselevõtt on üks eeldustest ülikeeruka geomeetriaga ehitusprojektide elluviimisel. Uurimustöö käigus ilmnesid järgmised BIM’i eelised võrreldes tavapärase
lastekaitse ja laiemalt sotsiaaltöö üks alustõdesid (vt kaasaegse lastekaitse ja sotsiaaltöö võtmeallikaid, nt Kirton 2009, Parton 1997, Waterhouse, McGhee 2002). Kirjanduses keskendutakse siiski pigem negatiivsetele tagajärgedele, mis tekivad siis, kui õigeaegne preventsioon puudub, pakutav teenus on halva kvaliteediga või kui lastekaitsetöötajatel puudub pädevus kvaliteetse teenuse pakkumiseks (vt nt kõige uuemate uurimustulemuste kohta Chor jt 2013, Conn jt 2013, Johnson 2013, Ogbonnaya, Pohle 2013, Singer jt 2013). 1. Paraneb laste tervis ja ühiskonnas hakkamasaamine Ennetustöö ja õige(aegne) sekkumine (vt pikemalt ptk 4.2.1. „Varane märkamine ja õige(aegne) sekkumine“) ning lapse väärtustamise tugevnemine ühiskonnas (vt pikemalt ptk 4.2.3. „Laste väärtustamine“) tõstavad teadlikkust laste heaolust ja -kaitsest, mille tulemusena väheneb lastega seotud
annaabi.ee 
