Antud artikkel käsitleb Melbourne'is, Austraalia linnas, läbiviidud uurimust narkootikumide ja alkoholi tarbimise kohta noorte inimese seas. Küsitleti 379 inimest, kellega saadi kontakti külastades Melbourne'i baare ja ööklubisid. Keskseks uurimisteemaks oli joovet tekitavate ainete kasutamise sagedus käies sõpradega väljas ning kui normaalne selline nähtus on. Duffi uurimus tugineb sarnastele Howard Parkeri ning tema kolleegide uurimustele Põhja-Inglismaal. Duffi põhilisteks hüpoteesideks on Parkeri jt. uurimiste tulemused näiteks, et enamik küstletavaid on narkootikume proovinud enne 18. eluaastat ning 21. eluaastaks on potentsiaalsed tarbijad narkootikumide sagedased kasutajad. Parker samuti nendib, et lisaks deviantsetele ja narkomaaniaga seotud tarbijate seas on ka täiesti tavalisi ja normaalseid noori, kes tarbivad narkootikume lihtsalt niisama. Niisiis püstitas Duff endale ülesandeks teha sarnane
avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Kr.k Psyhe (hing/vaim) ja logos (õpetus) Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes Psüühika subjektiivsus ja objektiivsus Psüühika kõrgeim vorm teadus on omane ainult inimesele PSÜHHOLOOGIA KUI TEADUS Eelteaduslik psühholoogia Filosoofiline psühholoogia Teaduslik psühholoogia Tugineb teaduslikele uurimustele Himanitaarne Loodusteaduslik PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADSUTEGA Psühholoogia: Pedagoogika Sotsioloogia Geneetika Bioloogia Meditsiin Matemaatika Lingvistika PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD Pedagoogiline psühholoogia: õpetamise ja õppimise psühholoogia, ealised individuaalsed erinevused Koolipsühholoogia Arengupsühholoogia Kliiniline psühholoogia: neuropsühholoogia, psühhofarmakoloogia, psühhoteraapia, patopsühhholoogia Looduspsühholoogia
Ilmumise aasta: 1985(jaanuar) Köite (vloume’i) ja lehekülgede numbrid: vol 10, leheküljed 76-88 Artiklis tahetakse leida lahendust probleemile, et mis ja kui palju mõjutab inimese rolle kodus ja tööl. Tuuakse välja, erinevad faktoreid, mis mõjutavad seda halvemuse poole ja ka neid, mis muudavad seda ümberlülitust ühelt rollilt teisele paremaks. Artikkel tugineb ka varasemalt tehtud uurimustele, kus jälgitakse inimeste käitumist olukordades. Kuidas uuritavad suudavad ennast eemaldada tööst ja keskenduda vaid perekonnale või vastupidi. Nendest uurimustest tuuakse seoseid ka reaalsete olukordadega, mis on ka tänapäevases ühiskonnas suurteks mõjutajateks. Täielikku tulemust pole võimalik nede uurimuste ja ka selle artikli põhjal luua sest inimesi on maailmas väga palju ja kõik on erinevalt kasvatatud,
Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad? Mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte? Kuna unenägusid on vähe uuritud, siis ikkagi on need küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada Aitäh tähelepanu eest!
Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad? Mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte? Kuna unenägusid on vähe uuritud, siis ikkagi on need küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada Aitäh tähelepanu eest!
· Koostöö majandusteadlase Christopher Freemaniga(1960. a London) · Tähtis uurida tegeliku elu nähtusi ja olla ühiskonnale kasulik Selleks, et välja selgitada, kuidas majandused ja ühiskonnad funktsioneerivad ning kuidas vältida majanduslangust ja tööpuudust David Storey Inglane 1947 Tuntuim tänapäeval tegutsev ettevõtluse uurija Suurbrittannias Uuringud ettevõtluspoliitikas Eri riikide valitsuste, EL ja OECD ekspert Uurimustele omane kõrgkvaliteediline kogemustel põhinev töö analüüside ja kirjandusülevaatega Lahendused hästi läbi mõeldud ja järeldused täpselt kaalutud Silla rajaja Lõi ühenduse ettevõtlusalaste uuringute ja ettevõtluspoliitika vahele Haridus ja looming Hulli ülikool Inglismaal Doktorikraadi kaitses Newcastle'i ülikoolis Entrepreneurship and the New Firm (1982) Tööstussektoristegutsevad uued ettevõtted ei hakka kunagi looma piisavalt uusi
vananevaid programme. Sotsiaaltöös, tõenditel põhinevad uuendused, vajavad rakendamist. On vaja julgustada sotsiaaltöötajaid, et nad kasutaksid tõenditel põhinevaid uurimusi ja viiksid ka ise uurimusi läbi. Sotsiaaltöötaja on kui laia ühiskonnaga tegeleja, edendades rahva heaoluliseks tegevuseks, vajalikke protsesse ja teadmisi, millega aitab inimestel kasutada oma võimeid ühiskondlikuks hüvanguks. Sotsiaaltöötaja peaks olema ka kursis teadustööga ja omab uurimustele orienteeritud distsipliini. Sotsiaaltöös on märkimisväärne, isegi võib öelda, et peamine roll sotsiaalpoliitikas, kes on poliitiline aktivist ja poliitika kujundaja. Sotsiaalpoliitika kujundaja, ühiskonna töö edendaja, uurimustel põhineja, mida näib tänapäeval vähe olevat, peaksid tulevikus nägema sotsiaaltöös üha rohkem kasutust. Kasutatud kirjandus Heinonen, T., & Spearman, L. B. (2001). Social work practice: problem solving and beyond. Irwin Pub. Kreem, R. (1995)
ceteris paribus- ladina keelest, kui muud tingimused on võrdsed
rejoneador- hispaania keelest, ratsa-härjavõitleja
12. Kuidas järgmisi tsitaatsõnu ja -väljendeid hääldatakse? (4 p) 4 p
café au lait-
teaduslik töö. 3.5 Meta analüüs Meta-analüüs on Weedi (2007, 292-300) sõnul mitme uurimuse kokkuvõtlik tulemus. See on kvantitatiivsetel protseduuridel põhinev kompleksne andmeanalüüsi meetod, toomaks sarnaste statistiliste, empiiriliste jm uurimiste tulemused kokku ühte uurimusse, et saada kõikehõlmav analüüs ja individuaalsete tulemuste kokkuvõtlik mõju koos teiste tulemustega. Meta-analüüsi kasutusala kitseneb uurimustele, mille valim on sarnaselt koostatud, sisuline uurimisküsimus on sama ning kasutatud on samu statistilisi protseduure. Krathwohl (2004b, 562) on kirjeldanud meta-analüüsi positiivseid ja negatiivseid külgi: - Kombineeritud tulemuste analüüs annab palju võimsamad tulemused kui üksikute uurimuste järeldused; - Ülevaatlikum arusaam erinevatest mõjuritest ja seostest; - Objektiivsem tulemus; - Tulemused sõltuvad kombineeritavate uurimuste valikust ning nende
lihaskasvu ja sportikke tulemusi (M J Rennie, 2003; 103) Kasvuhormoon ei parandanud jõunäitajaid, hapniku tarbimisevõimet ega ka anaeroobset vastupidavust. Kasvuhormooni tarbijatel esines sagedamini liigesvalusid ja karpaalkanali sündroomi (Hau Llu jt, 2008; 766). Pikaajaline tarbimine suurendab ka diabeedi, osteoporoosi, vererõhutõve, lihaste- ja liigesvalude ja impotentsuse riski. Tuginedes teadustöödele ja uurimustele, julgen öelda, et sünteetilise kasvuhormooni kuritarvitamine sportlaste seas toob endaga kaasa pigem kahju kui kasu. Kokkuvõte: Sünteetiline kasvuhormoon on üks keeruliseim ja enim küsimusi tekitav dopinguaine sportlaste seas. Paljud neist usuvad, et antud aine kasvatab nende lihasmassi, mis on iseenesest tõsi, kuid nad ei mõtle asjaolule, et seda tarvitades ei lisandu jõudu ja vastupidavust.Teaduslikult ei ole tõestatud, et kasvuhormooni pruukimine aitaks tulemusi
psühhiaatrilistes uurimustes juhtumeid, kus platseebo kontrollkatsetes on platseebo efekti tase kõrge. Näiteks depressiooni uurimustes on raporteeritud 50 % efekti määra, 34 % määra bipolaarse häire, 23% - 34 % määra paanikahäire ja 43 % efekti määra lühiajalise skisofreenia uurimustes (Lau & Mao 2003). Paranemine skisofreenikute hulgas, kes on saanud platseebot uurimuslikes katsetes, on isegi nii tavaline, et see representeerib kliinilistele uurimustele märkmisväärset teaduslikku takistust bioaktiivsete ravimite tõhususe tõestamisel (Kemp & Kalali jt, 2008). Sellised andmed näitavad ehk seda, et kuigi üksikisiku tasandil potentsiaalne risk mingeid tulemusi platseebo-ravist mitte saada või siis psüühilise seisundi halvenemiseks on jäädavalt olemas, ei saa platseebo efekti sagedust alahinnata. Ei saa alati eeldada, et alternatiiviks platseebo-ravile kliinilistes katsetes on standartne ravimeetod, mille tõhusus on kinnitatud
Tänapäeva kõige aktuaalsem probleem on rasvumine ehk ülekaalulisus, mis tähendam 20 % suuremat kaalu inimese normaalsest kaalust. Vaatamata sellele, et aastakümneid tagasi olid just priskemad naised kõige ahvatlevamad, miks siis nüüd selline probleem? Mis motiveerib meid sööma? Kas ainult mao suurus ja selle täitmine on olulised, või siis glükoosi sisaldus veres? Autor selgitab vastavalt erinevatele uurimustele, et nälja määratavaks bioloogilineseks teguriks on ajuosa Hyphotalamus, mis vastutab meie toidu tarbimise osas. Katsed rotidel tõestasid ära, et kui külgmine hyphothalamus oli vigastatud, söögiisu oli kadunud ja rotid surid näljasurma. Aga vastasel juhul kui oli vigastatud ventromediaalne hyphothalamus tõusis söögiisu märgatavalt ja vastavalt sellega ka kehakaal kuni 400 %. Seega Hyphothalamus vastutab kaalu seadepunkti eest, mis hoiab kehakaalu teatud tasemele
Uurimused näitavad ka, et imikute äkksurma sündroomi tuleb sagedamini ette poistel ning sotsiaalselt halvemas seisus olevates peredes või rahvusgruppides. Ometi ei ole imikute äkksurma sündroomile veel ühest seletust leitud ja uurimused on käimas. Kuidas vähendada riski? Juba sünnitusmajast vastsündinud beebiga lahkudes, antakse mitmesuguseid soovitusi, nende seas: pange beebi magama alati selili. Hollandis, Ühendkuningriigis ja USAs läbi viidud uurimustele toetudes on seda noortele emadele soovitatud alates aastast 1992. Ka uuringud kinnitavad, et aina rohkem inimesi paneb beebisid magama selili ja tänu sellele on imikute äkksurma sündroom vähenenud kuni poole võrra. Värsketel lapsevanematel on palju õppida. Kuigi enamik sellest omandatakse käigu pealt, tasub üht-teist juba varem meelde jätta, et tagada beebi ohutus, kohaneda paremini oma uue rolliga ja vähendada võimalikke hirme. Nii
säilinud motivatsiooniga ning need on omakorda seoses vaimse arengupeetusega laste kirjas esinevate vigadega .V. Nassonova arvates aga vaimse arengupeetusega lastel ei ole nägemis- kuulmis- ega tahteliste signaalide analüüsi puudeid vaid pertseptiivse informatsiooni kodeerimise hälve ning ta tõi ära järgmised vigade liigid vaimse arengupeetusega laste puhul: tähtede ärajätmised, asendamised, tähtede kordused, moonutused ja peegelkujutised. Samuti tuginedes erinevate autorite uurimustele on artiklis ära toodud tõik, et võib oletada, et kuigi vaegkõnega ja ja vaimse arengupeetusgea laste kirjapildis puudub märgatav erinevus, on häälikuanalüüsi ja kirjutamispuuete põhjused nimetatud kahel õpilasgrupil erinevad. Viimane artikkel („Abikooli õpilaste ärakiri“) pärineb aastast 1984, kus Karl Karlep kirjeldatab abikooli õpilaste kirjutamisoskust, selle arengut ning kui suur mahajäämus on neil normaalsetest lastest
''Püha õhtusöömaaeg'' sai eeskujuks mitmele kunstnike sugupõlvele, vaatamata sellele, et maal hakkas varsti pärast valmimist kooruma. Leonardo mitmeaastane Milano-periood hertsog Ludovico il Moro teenistuses katkes ootamatult, kui prantslased linna vallutasid. Uusi tellijaid otsides lahkus Leonardo Lombardiast ja reisis Montova ning Veneetsia kaudu kodulinna Firenzesse. Ta alustas mitut maali neist ühtegi lõpetamata. Ta pühendas palju aega matemaatilistele uurimustele. Seejärel oli Leonardo kümme kuud insenerina väejuht Cesare Borgia teenistuses ja reisis viimase valitsusaladel Toscanas ja Umbrias. Lõpuks naasis ta Firenzesse, kus ta sai riigilt tellimuse Palazzo Vecchio jaoks mõeldud seinamaalingule, mille teemaks oli Anghiari lahing. Pärast 1500. aastat kohtus Leonardo kahe oma aja silmapaistva kunstnikuga: Michelangelost sai Leonardo suurim võistleja, samas Urbinost
kasutamisele ja arengule võitluses materiaalse ja vaimse viletsuse vastu. Jan Amos Comenius (1592-1670) tsehh, kelle ideedes ühendusid usupuhastusliikumise ja humanismi traditsioonid. Nägi inimese kasvamist elukestva protsessina ja visandas sellele vastava koolitussüsteemi, mis kataks kogu inimese elukaare. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) individualistlik pedagoogiline teooria, mis mõjutas sotsiaalsete aspektide esiletõusu pedagoogikas. Teerajaja lapsepsühholoogilistele uurimustele. Mõistis kasvatuse ja ühiskondliku elu, pedagoogika ja poliitika kokkukuuluvust. 19. saj jooksul toimunud tööstusrevolutsiooni käigus , laienes ja mitmekesistus rahvaharidustegevus. Selle raames pöörati tähelepanu sotsiaalsetele aspektidele ning arendati pedagoogilisi programme hädasolijate probleemide lahendamiseks. Tekkis ulatuslik pedagoogiline liikumine, mida motiveerisid sotsiaalsed eesmärgid. Teaduslik sotsiaalpedagoogika Teadusena hakkas sots
Tõlge: "Kui muud tingimused on võrdsed"
rejoneador
Näidismenüü Hommikusöök: omlett singi, tomatite ja avokaadoga Lõuna: grillkana rohelise salatiga Õhtu: biifsteek röstitud spargliga Atkinsi dieet saavutas eriti suure populaarsuse Ameerika Ühendriikides ja Euroopas 2003.-2004. aastal ning seda on järginud mitmed meelelahutustööstuse staarid. Atkinsi dieet muutis süsivesikute vältimise populaarmeedias moeteemaks. Mitmetes eelretsenseeritavates meditsiiniajakirjades on ilmunud artikleid, milles viidatakse uurimustele, kus Atkinsi dieet näib olevat andnud kaalulangetamisel häid tulemusi. Võrdluskatses vähendatud rasvasisaldusega dieetide ning vähendatud süsivesikutesisaldusega dieetide vahel andsid viimased kaalu langetamisel paremaid tulemusi. Atkinsi meetodi pooldajate sõnul viib eeskätt süsivesikute tarbimine liigsöömisele ning nende koguse piiramine vähendab kogu toiduvajadust ja -tarbimist. Samuti väidavad pooldajad, et rasvade kahjulikkust on tublisti üle hinnatud ning küllastunud
(Rätsep 2002: 4849) Andrus Saareste arvates on eesti keeles umbes 6 000 erinevat sõnatüve, kuid Rätsep toob välja põhjuseid, miks võib see arv olla veel suurem. Ilmselt on uurimusest välja jäänud hilised võõrsõnad, lisaks võib sisse tuua ka murdesõnavara ning rahvalaulude sõnavara. Pealegi ei jõuta otsusele, kas lisada ka laensõnad ning arvestusest välja jäävad võõrsõnad. (Rätsep 2002: 49) Soomeugrilised sõnad eesti keeles Viimastele uurimustele tuginedes saab soomeugrilise omasõnavara hulka lisada need sõnatüved, millele leidub vasteid kaugemates soome-ugri keeltes: samojeedi, ugri, permi või volga keeltes. Rätsepa andmetel ulatub soomeugriliste sõnade hulk 800-ni, neist küsitava päritoluga on umbes 260. Ja seega võib järeldada, et vana soomeugriline sõnavara moodustab eesti keele tüvede üldarvust ühe seitsmendiku. Kõige varasemateks sõnatüvedeks peetakse sõnu, mille juured on uurali algkeeles ehk
järgijatele. Algatus avaldub tööst tulenevate ülesannete, standardite ja reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Michiganis tehtud uurimistes keskenduti kahele peamisele juhtimisstiilile: ülesandele orienteeritud juhtimisele ja suhetele orienteeritud juhtimisele. Esimest tüüpi juhid pöörasid põhitähelepanu ülesandele, toodangule ja töö tõhususele, teised aga juhi ja töötajate vahelistele suhetele. Antud uurimustele tuginedes töötasid Blake ja Mouton välja nn kahefaktorilise interaktiivse mudeli, milles käsitletakse mõlemat faktorit (inimesele ja toodangule orienteeritus) ning väidetakse, et neid ei ole otstarbekas teineteisest eraldada. Antud teooria on üks tuntumaid käitumisteooriaid, mille rakendamisel arvestatakse ka konkreetset olukorda. Teoorias esitatakse viis eestvedamise tüüpi, paigutades need kahefaktorilisse võrgustikku: vähendatud
järgijatele. Algatus avaldub tööst tulenevate ülesannete, standardite ja reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Michiganis tehtud uurimistes keskenduti kahele peamisele juhtimisstiilile: ülesandele orienteeritud juhtimisele ja suhetele orienteeritud juhtimisele. Esimest tüüpi juhid pöörasid põhitähelepanu ülesandele, toodangule ja töö tõhususele, teised aga juhi ja töötajate vahelistele suhetele. Antud uurimustele tuginedes töötasid Blake ja Mouton välja nn kahefaktorilise interaktiivse mudeli, milles käsitletakse mõlemat faktorit (inimesele ja toodangule orienteeritus) ning väidetakse, et neid ei ole otstarbekas teineteisest eraldada. Antud teooria on üks tuntumaid käitumisteooriaid, mille rakendamisel arvestatakse ka konkreetset olukorda. Teoorias esitatakse viis eestvedamise tüüpi, paigutades need kahefaktorilisse võrgustikku: vähendatud
(b) figuuri ja fooni muutumatud olles kontuur vaheldub (c) kontuur kuulub tajuvalt figuurile ja mitte foonile (d) figuuri ja fooni kontuurid on sõltumatud 23. Vahetu mälu (lühimälu) maht on tüüpiliselt (a) 2 füüsilist ühikut (b) 4 füüsilist ühikut (c) 6 psühholoogilist ühikut (d) D. 10 psühholoogilist ühikut 24. Skeemi mõiste mälupsühholoogias pakkus välja ..., vastandudes ... uurimustele "puhtast" mälust (a) Atkinson, Shiffrini (b) Tulving, Normani (c) Sperling, Milleri (d) D. Bartlett, Ebbinghausi 25. Üks alltoodud väidetest on vale; milline? (a) meenutamine on enamasti raskem kui äratundmine (b) meenutamisraskused on tüüpilised amneesia korral (c) taastamistunnuste ja mandamistunnuste suur kattuvus kergendab reprodutseerimist
lahendamist eri ühiskondades. Hõimurahvaste programm – raha läheb eliidile, kes on asjadega kursis, mitte tavainimestele. Tegu on bürokraatiaga, mis on üle maailma väga levinud. Kõiki inimesi on aidata väga keeruline, kui kodanikud pole adekvaatsed bürokraatiapartnerid. Antropoloogiline veto – kõik on suhteline, ühiskondlikke teadmisi/norme on võimalik ümber lükata toetudes antropoloogilistele uurimustele. Eetika – tuleb olla tähelepanelik ja osata prognoosida, kas uuritavad inimesed võiksid saada kasu väljapakutud muudatustest.
hinnanguid kui kuuljad kaasõpilased. Seevastu Tvingstedt´i (1993) tulemuste järgi tunnevad tavaklassis õppivad kuulmislangusega lapsed end pigem tõrjutuna. Hoiakuid, eriti siis, kui need on kogemuste alusel kujunenud, on äärmiselt raske muuta (Leppik, 2000). Eestis on veel vähe uuritud õpetajate ja õpilaste hoiakuid kuulmislangusega õpilasse tavakoolis. Mõningatest Eestis ja mujal maailmas läbi viidud uurimustest kajastab antud seminaritöö. Lisaks uurimustele antakse järgnevates peatükkides ülevaade kuulmislangusest ja selle põhjustest. Kokkuvõtlikult peatutakse ka tingimustel, mis kuulmislangusega õpilase hakkama saamist klassis ja kaaslastega suhtlemisel lihtsustab. Suhtumine kuulmislangusesse 5 Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega õpilaste olukorda tavakoolides
struktuurid (st teksti omadused, aspektid, detailid) väljendavad eeldatavasti kõige selgemini erinevusi või muutusi sotsiaalsetes struktuurides. Võib ka öelda, et analüüsitavad diskursuse struktuurid peavad aitama kõige otsesemalt vastata uurimisküsimustele. Operatsionaliseerimisel ehk analüüsikategooriate paikapanekul tasub võimalusel toetuda teoreetilistele käsitlustele ja varasematele analoogilistele uurimustele, aga ka analüüsitavate tekstide esialgsele lähi- ehk analüütiliselt tähelepanelikule lugemisele. Tavaliselt järgib diskursusanalüüs hermeneutilisele lähenemisele omast tsirkulaarset protsessi: esmane lähilugemine annab uurijale üldise arusaamise uuritavast materjalist, järgneb analüüsiks valitud tekstiliste aspektide (diskursuse struktuuride) lähivaatlus ja uurimisküsimuste täpsem fookustamine, mis võib viia muutusteni üldises arusaamises analüüsitavatest tekstidest
Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. Unenäod kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud sellest ka igasugused spekulatsioonid sellel teemal. Vaatamata sellele on uni ja unenäod lahutamatu osa meie igapäevaelust. ______________________________________________________________________ Andmed saadud: http://www.asdreams.org/ 6 Tallinn 2009
Lõuna: grillkana rohelise salatiga Õhtu: biifsteek röstitud spargliga Atkinsi dieet saavutas eriti suure populaarsuse Ameerika Ühendriikides ja Euroopas 2003.-2004. aastal ning seda on järginud mitmed meelelahutustööstuse staarid. Atkinsi dieet muutis süsivesikute vältimise populaarmeedias moeteemaks. Mitmetes eelretsenseeritavates meditsiiniajakirjades on ilmunud artikleid, milles viidatakse uurimustele, kus Atkinsi dieet näib olevat andnud kaalulangetamisel häid tulemusi. Võrdluskatses vähendatud rasvasisaldusega dieetide ning vähendatud süsivesikutesisaldusega dieetide vahel andsid viimased kaalu langetamisel paremaid tulemusi. Atkinsi meetodi pooldajate sõnul viib eeskätt süsivesikute tarbimine liigsöömisele ning nende koguse piiramine vähendab kogu toiduvajadust ja -tarbimist. Samuti väidavad pooldajad, et rasvade
teiste filosoofide teooriatest ja lõi läbi selle ka enda teooriad. Oma pikkade õppimis- ja tööaastate jooksul lõi ta palju filosoofilisi, poliitilisi ja ajaloolisi kirjutisi, mis aitasid inimestel mõista antud teemasid ja näha ka laiemat pilti. Ta julges olla vastu varasematele põhimõtetele ja pakkus välja enda lahendusi. Hume väide, et me ei saa tugineda oma eelnevale kogemusele, tehes otsust mõne objekti üle, mida me veel pole kogenud, andis aluse mitmetele uurimustele teiste filosoofide poolt. Ka seda uurimustööd tehes leidsin palju uurimustöid ja artikleid just Hume teooria teemadel. See näitab, et Hume tekitas oma teooriatega huvi inimestele mitmest eri sajandist ja eri paigast. Üllatas mind aga see, et eesti keelseid interneti artikleid Hume ja induktsiooniprobleemide kohta oli väga vähe. Antud teema on mulle juba varasemalt kõrvu jäänud ja olen selle kohta ka enne selle õppeaasta algust uurinud. Minu jaoks oli David Hume
Teinekod hommikul tõustes mõelge rahus mis näinud olete ja kirjutage üles. Ühel hetkel suudate kokku lugeda viis erinevat unenägu ning kirjutades tuleb unenägu taas ka meelde. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. Unenäod kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud sellest ka igasugused spekulatsioonid sellel teemal. Vaatamata sellele on uni ja unenäod lahutamatu osa meie igapäevaelust. Kasutatud kirjandus: · "Uni ja unenäod" "Loomade mõtlemine", Prof. K. Rammul, Eesti Kirjastuse Seltsi Kirjastus, Tartu, 1934 · "Understanding Psychology" fourth edition, Robert S. Feldman, 1996 · "Psychology" fourth edition, Mary. E
kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevus: Tutvusteadmine ehk kogemuste kaudu saadud teadmine nt peavalu. Oskusteadmine ehk õpitud/selgeks tehtud teadmine nt salli kudumine. 6. Proportsiooniline teadmine: Ehk „et“ teadmine. Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. Nt: 2+4=6 7. Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse kolme komponenti: Tõesuse tingimus ehk midagi teada, peab see juba nii olema/ olema juhtunud (keegi gripis ja ma tean et on haige). Uskumise tingimus ehk et teada pean ka uskuma/omaks võtma/ aktsepteerima (et teada et keegi on haige pean ma ka uskuma et ta on haige). Õigustatuse tingimus ehk uskumus/omaks
Seda toimetuleku viisi kasutatakse, kui nähakse mingeid konstruktiivseid käitumisviise. Tundekeskne toimetulek on suunatud emotsionaalse pingega hakkama saamisele. Seda toimetulekuviisi kasutatakse, kui ei näha reaalseid võimalusi pingeallika vältimiseks või kõrvaldamiseks. - Uurimused on aga näidanud, et eluraskuste traumade ja pingega toimetulek on märksa mitmetahulisem protsess. Carver, Scheier ja Weintraub (1989) kirjeldavad erinevatele uurimustele viidates erinevaid toimetulekustrateegiaid, viise, kuidas pingetega toime tulla. Autorite üheks põhimõisteks on stressor - normaalset elutegevust pärssiv pingeallikas, milleks võivad olla sündmused, suhted, elamused ja protsessid kõige laiemas tähenduses. - Hingetraumadega toimetulekuks võivad inimesed kasutada mõnda või mitut alljärgnevatest strateegiatest. - Aktiivne toimetulek tähendab konkreetsete sammude astumist selleks, et pinge allikat
Kvantitatiivne Võtab erapooletu seisukoha uurimises osalejate ja keskkonna suhtes. Uurib üldkogumit või valimit, mis esindab üldkogumit. Tekitab arvulisi andmeid esitamaks sotsiaalset keskkonda. Valmistab umbisikulise objektiivse raporti uurimustulemustest. Kombineeritud uurimus Kombineeritud meetodiga on tegemist juhul, kui uurimuses kogutakse ja analüüsitakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Kombineeritud uurimustele on iseloomulik: · nii etteplaneeritus kui ka kujunemine protsessi käigus · kombineeritud meetodite põhjendus · saadud andmete integreeritus uurimuse eri etappides · kasutatud protseduure kujutatakse visuaalselt · nii kinnised kui ka lahtised küsimused · erinevad andmekogumisviisid · statistiline ja tekstianalüüs Kombineeritud meetodid jagunevad: · Jätkuprotseduurid - Tegemist on mitme alamosaga kombineeritud disainiga. Uurija töötleb ühe meetodiga saadud andmeid
mehhanisme ning teadmiste omandamist. Võgotski panus aitab meil mõista, kuidas kultuur keele ja ühiskonna sotsiaalsete ning materiaalsete struktuuride kaudu arengut mõjutab. Bowlby oli eklektik, kes tugines Freudile ning paljudele bioloogia, psühholoogia ja etoloogia allikatele, selles, et töötada välja originaalne teooria inimestevahelistest suhetest ja sotsiaalemotsionaalsest arengust. Nagu teistes psühholoogia harudes, nii esitatakse ka arengupsühholoogias uurimustele olulisi metodoloogilisi piiranguid, et kindlustada nende vastavus teaduse standarditele. Lähtudes selles, millisele küsimusele antud uurimus vastust otsib, saab valida erinevate uurimuse ülesehituste ning andmekogumise meetodite vahel. Neid erinevaid teoreetilisi ja metodoloogilisi lähenemisi selle raamatu ülejäänud lehekülgedel käsitletaksegi. · Käesolevas peatükis käsitlesime inimese arengu päritolu ja loomusega seotud
vahendaja (lk 95-96) - See oli esimene teaduslik väljaanne, mis läbinisti oli pühendatud eesti keelele ja kirjasõnale. Ajakirjale tegid kaastööd peaaegu kõik ajajärgu tähtsamad baltisaksa estofiilid, aga siin esines juba ka eesti soost autoreid (K. J. Peterson, O. W. Masing jt.) ning kaastöölisi oli ka soomlaste hulgast. Ajakirjas avaldati uurimusi eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule kohta, lisaks uurimustele aga ka eestikeelseid tekste – sõnavara, rahvaluulet, tõlkeid, luuletusi, kirju jm. Rosenplänteri arvates pidid kõik sakslased, kes maarahvaga pidevalt suhtlesid, valdama eesti keelt. Seetõttu pidas ta vajalikuks eesti keele õpetamist ka gümnaasiumides. Üks “Beiträge” vihik oli tervenisti koostatud gümnaasiumi õpikuks, sisaldades mitmesuguseid eestikeelseid tekste tõlkeharjutuste tegemiseks.
mitte oma teadmiste edasi andja. · Individuaalsed erinevused inimeste vahel suurenevad koos vananemisega, seetõttu peab koolitus pakkuma optimaalsel määral erinevaid õppevorme ja stiile, samuti peab pakkuma koolitust erineval ajal ja kohas. Üks täiskasvanuhatiduse teooriatest pärineb M.S. Knowles´lt, kes tugineb oma töödes paljudele erinavate teadusharude teoreetikutele ja praktikute poolt aastatel 1960-1980 läbi viidud uurimustele. Kogutud andmed võimaldasid tal formuleerida andragoogika eeldused, printsiibid ja strateegiad. Oma töö esimesel perioodil vastandas Knowles andragoogikat ja pedagoogikat, aga lõpuks jõudis ta tõdemuseni, et andragoogika võtteid saab kasutada laste õpetamisel nii nagu mõnikord on vaja õpetada täiskasvanuid pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid
kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale. Veega kivimite lõhedes edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Maapinnast õhku pääsenud radoon haitub atmosfääris, normaalne sisaldus välisõhus on 10-20 Bq/m3. Õhuvahetus pinnase ja atmosfääri vahel on tavaliselt piiratud ja seetõttu on pinnasepoorides radooni kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus. Uuringute alustamine tutvumine kirjandusega ja andmebaasidega. 3-4. Vaatlus. Vaatluse liigid. Käitumise kaardistamine: Koha-keskne ja indiviidi-keskne kaardistamine. Vaatluse organiseerimine. Vaatlusega seotud ohud ja vead. Nõuded arvestuseks: 1. Loengutest osavõtt on kohustuslik. 2. Iseseisva vaatluse programmi koostamine ja teostamine mitte vähem kui 10 tunni
uut alustada, samuti valida endale sobiv mängukaaslane , mänguvahendid ja mänguteema.*Emotsionaalsus: mäng on tavaliselt seotud positiivsete emotsioonidega rõõm, elevus, naudingud jne. Kui see ka poleks nii, väärtustavad lapsed ikka mängu seost positiivsete emotsioonidega. 2.Mängu uurimise ajaloolised etapid: 1.etapp- 20.-30.a-d: uurimused tuginesid l/põlvega seotud töödele, käsiraamatutele, emade päevikutele ja kliinilistele uurimustele.2.etapp- 40.-50.a-d: Searsi jt. uurimused, mis vaatlesid eelkõige kujutlusmängu kui projektiiv testi lapse sisemaailma analüüsimisel. Samuti vaadeldi kokurentsi võistluse, agressiooni, perekonna rolli laste mängus. 3.etapp 60.-70. a-d: Plahvatuslik mängu uurimuse kasv (,,Sience of play") 4.etapp-Käesolev aeg. 3.Klassikalised mängu teooriad (Locke, Rousseau, Schille, Spencer, Groos jt): J. Rousseau: Lapse mänguline tegevus oma maailmas võimalsdab tal ilmutada erilisi võimeid. Rou.
4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademiline psühholoogia- tugineb teaudslikele uurimustele. Ei anna vastust küsimustele mis on seotus väärtustega, esteetikaga, eelistustega, religiooniga, eksistentsiaalsusega jms 5. Aistingute ja ärritaja intensiivsuse vaheline seos (õpik). 6. Hüpoteesi olemus Oletus/väide, mida tahetakse tõestada. Püstitatakse peale probleemi formuleerimist ja sellele järgneb andmete kogumine, andmete analüüs, andmete tõlgendamine ja järeldused ning täiendused. 7. Aistingute liigitus (õpik). 1.Eksterotseptiivsed
Ajaloolise konstruktsiooniga hakkas tegelema Türgi päritolu antropoloogist filmitegija Asen Balikci. Ameerikas loodi haridusprogramm Macos, mille raames oli plaan hakata juba põhikoolist alates õpetama sotsiaalteaduste põhikonseptsioone ja antropoloogiat läbi eksootiliste filmide. Balikci sidus end selle projektiga ning hakkas netsilike eskimodest filme tegema. Filmimine toimus Kanada arktilises osas Pelly Bay´s. Balicki toetus filmi tehes Knut Rasmusseni uurimustele. Netsilike elu kujutati nii nagu see kunagi oli olnud ilma vintpüssita (nt hülge küttimine oli olnud kollektiivne töö, aga vintpüssi tulekuga muutus see individuaalseks). Tänu vintpüssile oli võimalik pidada rohkem koeri, sest toitu oli rohkem ja mida rohkem koeri seda pikemaid vahemaid sai läbida. Eskimod paiknesid nüüd ümber katoliku misjonäride poolt rajatud kaubapunktide, samanism oli välja tõrjutud. Kõik see tuli filmist välja jätta. Filmimine kestis 1963-1965
maale nagu ,,Muusiku portree" ja ,,Madonna kaljukoopas". 1.3 Tagasi kodulinnas Firenzes Leonardo viieteistkümneaastane Milano-periood katkes aga Prantsuse vägede sissetungiga ning kunstnik on sunnitud linnast lahkuma, et otsida uusi tellijaid. Esialgu reisis ta Mantovasse, oma suure austaja Isabella d`Este õukonda, ning hiljem jõuab Veneetsia kaudu tagasi kodulinna Firenzesse. Seal pühendas ta palju aega matemaatilistele uurimustele, tehnikale (muuhulgas ka jalgratta leiutamisele) ning seejärel veetis kunstnik kümme kuud insenerina väejuht Cesare Borgia teenistuses ja reisis viimase valitsusaladel Toscanas ja Umbrias. Pärast naasmist kodulinna, sai ta riigilt tellimuse Palazzo Vecchio jaoks mõeldud seinamaalingule, mille teemaks oli Anghiari lahing. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. Firenzes alustas Leonardo aga oma kuulsaima
argumentatsioon kõmiseb tühjusest. -- Selle põhiideeks on, et arstiteaduse arendamine muutub üha kallimaks ning tehnifitseeruva raviga seotud kulutused kasvavad pööraselt. Samas aga ootavad ja nõuavad inimesed üha paremat ravi järjest rohkenevate haiguste ja vaevuste puhul. Ühest küljest on selge, et näiteks vähihaigele kiiret abi anda ei ole võimalik ning et paljudes valdkondades tammub arstiteaduse areng paigal, hoolimata sellest, et uurimustele antakse uskumatult tõhusat majanduslikku abi. Teisest küljest saab fundamentaaluuringute abil arendada suurtes haiglates üha keerukamaid ravimismeetodeid. Seda vinti ei saa lõpmatuseni keerata, lõpuks peab vastu tulema majanduslike ressursside lagi. Mida siis teha? Rescheri enda ravim põhineb lihtsal tähelepanekul: suure osa oma vaevustest oleme põhjustanud ise. Õhu saastatus, tubakas, alkohol, kaloririkas toit, liikumisvaegus ja muud sellised asjad kahjustavad meie tervist
nimed. Sobib sotsiaalsete võrgustike ja subkultuuride uurimiseks. Teoreetiline - tugineb uurimisküsimusest lähtuvatele sisulistele kaalutlustele ning võib kasutada ka mittetõenäosuslikke valikumeetodeid (vt. allpool). Teoreetiline strateegia sobib, kui eesmärgiks pole statistilised üldistused vaid konkreetse nähtuse sügavam mõistmine või esmase teoreetilise käsitluse arendamine. Iseloomulik kvalitatiivsetele uurimustele. Valim kättesaadavuse alusel nt. tänavaküsitluses esimese saja möödakäija peatamine, parajasti käepärastoleva rühma küsitlemine (lapsed kooliekskursioonil,üliõpilased loengus, haiged haiglahoovis). Kuna on täiesti plaanivabad, siis uurija ei saa endale teadvustada, keda/mida ta õieti uurib ning kas valim on kallutatud. Tulemused pole üldjuhul kasutatavad kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks. Siiski saab neid meetodeid kasutada, kui eesmärgiks pole järelduste
seoses jumalikuks peetavaga, seega hõlmab kõike, mis on seotud inimese jumalakujundiga. b. Usulise kogemuse moodustavad psüühilised protsessid, nt tunded, mõtted, motiivid ja tahe, mida tuntakse seoses jumala või kõiksusega. Komponendid: kognitsioon, emotsioon, kehaasend, füsioloogiline seisund. Tüpoloogiad: metaanalüütiline (järeldav), erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu, ja uurimuspõhine, konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid. Usuline kogemus mõjutab usuliste liikumiste tekkimist ja kujunemist = lähteimpulss. Kogenu leiab endale järgijad, nende arvu suurenedes muutub vajalikuks organiseerumine. Liikumine saab püsima jääda siis, kui ta organiseerub, kujundab välja juhtimisstruktuuri, leiab väljundi ühiskonda, loob oma allorganisatsioonid,
rahvakultuuri esindajad kasutavad neid objekte ☼ eliidikultuuri objektid võivad võtta teise kuju rahvakultuurist kriitika: ☼ keeruline piiritleda (kes kuulub rahvakultuuri?) – hajus ☼ rahva- ja eliitkultuur; kahepooluseline mudel on lihtsustatud ☼ kuidas uurida “vaikivat enamust?” - kas see on võimalik, et see ei ole moonutav ☼ kas ta üldse muutub või on ajatu kategooria Mihhail Bahtin (1895-1975) ☼ alusepanija rahvakultuuri uurimustele ☼ läks NSVL režiimiga vastuollu (ei lubatud töötada suurtes linnades) ☼ 1969. aastal sõitis Moskva ☼ “Dostojevski loomingu probleemid” ☼“Francois Rabelais’ looming..”– tekkis huvi rahvakultuuri vastu, ilmus heal ajal: katse uurida keskaja ja renessansi kultuuri ☼ keskajakultuuri taustal saab mõista FR loomingut ☼ keskaja rahvakultuur - karnevalikultuuri (karneval - enne paastu, suur pidu) mitte kriitika, vaid karnevali kultuurist kriitika:
Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. 3 2.Uni Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid, ta on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und
andmete analüüs. / Kontentanalüüsi tulemiks on märkide või märkide rühma ehk teksti omaduste esinemissagedused. Kuna tegemist on töö- ja ajamahuka meetodiga, on kontentanalüüsi kasutamine põhjendatud ainult juhul, kui püstitatud uurimisküsimustele soovitakse saada numbrilisi vastuseid. Meetodi kasutamise eelduseks on võimalus püstitada olemasolevatele teooriatele ja/või varasematele uurimustele toetudes täpseid uurimisküsimusi ja hüpoteese ning nendest lähtudes operatsionaliseerida teksti huvipakkuvad tunnused analüüsikategooriatena enne analüüsi läbiviimist. Standardiseeritud kontentanalüüsis kasutatakse seega valdavalt deduktiivset lähenemist. Selle analüüs võimaldab kätte saada ka subjektiivsemat hinnangut. Väline valiidsus on üldjuhul okei (sõltub, mis materjale kasutatakse). Seesmise valiidsuse probleem-
Nüüd kuhjati Prantsusmaa suurim matemaatik, kes polnud veel kolmekümneaastanegi, üle auametite ja tähtsate kohustustega. Alates 1815. a. Oli ta Polütehnilises Koolis lektorina lugenud analüüsi. Nüüd sai ta professoriks ja luges varsti ka Prantsuse Kollezis (College de France) ning Scorbonne'is. Kõik laabus hästi. Tema loomisvõime matemaatikuna oli uskumatu; mõnikord esitas ta Teaduste Akadeemiale üheainsa nädala jooksul kaks lõpetatud tööd. Lisaks oma isiklikele uurimustele kirjutas ta lugematuid aruandeid tööde kohta, mida teised olid akadeemiale esitanud; vahepeal leidis ta aega peaaegu katkematu rea lühiartiklite jaoks niisama hästi kui kõikidelt matemaatika aladelt. Ta muutus Euroopa matemaatikute seas tuntumaks kui Gauss ja tema kuulajate hulgas oli silmapaistvaid matemaatikuid Berliinist, Madriidist ning Peterburgist. Kõige selle kõrval leidis Cauchy mahti veel kurameerida. Tema väljavalitu Aloise de Bure, kellega ta 1818. a
Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. Unenäod kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud sellest ka igasugused spekulatsioonid sellel teemal. Vaatamata sellele on uni ja unenäod lahutamatu osa meie igapäevaelust.
D IT Kolledz 33 Kokkuvõte Rahateooria makroökonoomika üks komplitseeritumaid ja tähtsamaid osi, kuna muutused raha pakkumises võivad mõjutada kõiki majanduslikke näitajaid. näitajaid Paljud majanduslikud langused on saanud alguse rahanduse sektorist ja reeglina on kõigi kiire inflatsiooni perioodide juured rahanduslikes põhjustes. Vaatamata selles valdkonnas hulgaliselt tehtud uurimustele, on vähemalt kaks põhjust, miks tõenäoliselt kunagi ei jõuta ühtsele seisukohale rahanduslikes küsimustes. Esiteks, rahanduse p põhiküsimus on ülekandemehhanism, p põhjuse j - tagajärje g j j seos. Kuna p põhjust j jja
annaabi.ee 
