Introduction to Psychology by Red Plotnik (0)

Introduction to Psychology by Rod Plotnik lehekülg 322-334 kaasaarvatud.
Motivatsioon ja emotsioonid
Resümee
Minu ülevaatliku kokkuvõte teemaks on „ Motivatsioon ja emotsioon “ ning ülevaate allikaks oli Rod Plotniku raamat „Introduction to Psychology“ lehekülg 322-334. Esimene peatükk selgitas motivatsiooni ja selle koostisosi. Üks motivatsiooni olulisi osi on inimese instinkt ning autor selgitas instinkti lähenemisviisi allteemaga „Sündinud, et olla motiveeritud“ tuues näite mehest kes oli õnnetuse tagajärjel kaotanud oma mõlemad käed ning vaatamata valule ja sokile, suutis ta joosta oma maja ukseni, et kutsuda välja päästeameti töötajad. See lugu on ehenäide tohutust motivatsioonist jääda ellu, mille põhjustas instinkt, mille mõiste tegelik selgitus omab palju erinevaid teooriaid ning läheb väga kaugele ja ei omagi tegeliku ühte konkreetset definitsiooni.
Teiseks motivatsiooni koostisosaks on vajaduste vähendamise lähenemisviise ehk siis meie vajaduste rahuldamine. Vajaduste vähendamise meetmed motivatsiooniks eeldavad, seda et kui inimestel puuduvad elementaarsed bioloogilised vahendid nagu näiteks vesi, vajadus saada seda nõutut (antud juhul vesi) on toodetud. Selle keerulisuse mõistmiseks, on vaja eelkõige selgeks teha, mis on vajadus. Vajadus on motiveeritud pinge või erutus , mis paneb inimest käituma vastavalt et rahuldada vajadus. Inimene omab kahte tüüpi vajadusi, milleks on PÕHIVAJADUSED ehk bioloogilised vajadused (nälg, janu, magamatus ja seks) ja TEISEJÄRGULISED VAJADUSED ehk esile toodud kogemuste või õpitu alusel (akadeemiline- või karjääri vajadus). Käitumine meie põhivajaduste rahuldamiseks on tingitud Homöstoosist, mida võib piltlikult ettekujutada, kui termomeetrit mis hoiab keha temperatuuri optimaalsel tasandil, kui temperatuur kasvab ( higistamine , veresooned laienevad ) või langeb (külmavärinad, veresooned ahenevad) reageerib keha vastavalt, et temperatuur viia tagasi optimaalsele tasandile v.a. seks. Kuna eeltoodu on lihtsalt selgitatav siis kahjuks muutuvad selgitused valeks vastasel juhul kui eesmärk pole mitte vajaduse rahuldamine, vaid vajaduse erutamine, mida tõestavad Bendzi hüpe harrastajad, et hoida eelistatud erutatuse taset teatud tasemel, mis selgitabki fakti et mõned vajavad erutatust elus rohkem kui teised. Järgnevalt kirjeldab autor stimuleerivat viisi, mis on esile kutsustud välisteguri arritajaga näiteks isuäratav kook kui autasu . Viiendaks motivatsiooni lähenemisviisiks on Tunnetuslik viis ehk keskendudes inimese ümbritseva maailma mõtetele ja ootustele. Motivatsiooni tunnetusliku teooriat eristavad kaks peamist motivatsiooni tüüpi: Intrinslik või oluline, mis tähendab olla huvitatud osalemast tegevuses mida me isiklikult naudime ilma, et meid ootaks ees mingi suur autasu ja ekstrinslik- või väline motivatsioon, tasu või autasu eest. On ära tõestatud, et inimene on palju produktiivsem kui ta on Intrinslikult motiveeritud. Maslowi Hierarhia – on 5 astmeline vajaduste allumise süsteem: füsioloogilised vajadused, turvalisus, armastus ja kellelegi kuulumine, lugupidamine ja eneseteostamise võime. Maslowi süsteem räägib meile sellest, et kui esimesed füsioloogilised vajadused pole rahuldatud ei suuda inimene keskenduda kõrgemal asuvate vajadustele. Maslowile inspiratsiooniks antud süsteemi loomisel oli Eleano Roosvelti tõestamaks kõige kõrgemat vajaduse astet. Need on 5 erinevat motivatsiooni lähenemisviisi, milles enamjaolt üks täiendab teist, juhul kel on soov ärvata ära missugune neist viisidest on kõige enam kasutatud.
Edasi käsitleb autor sotsiaalseid- ja bioloogilisi tegureid, mis on nälja aluseks, kuna nälg on kõige olulisem vajadus nind on saavutanud kõige rohkem tähelepanu erinevateks uuringuteks. Tänapäeva kõige aktuaalsem probleem on rasvumine ehk ülekaalulisus, mis tähendam 20 % suuremat kaalu inimese normaalsest kaalust. Vaatamata sellele, et aastakümneid tagasi olid just priskemad naised kõige ahvatlevamad, miks siis nüüd selline probleem? Mis motiveerib meid sööma? Kas ainult mao suurus ja selle täitmine on olulised, või siis glükoosi sisaldus veres? Autor selgitab vastavalt erinevatele uurimustele, et nälja määratavaks bioloogilineseks teguriks on ajuosa Hyphotalamus, mis vastutab meie toidu tarbimise osas. Katsed rotidel tõestasid ära, et kui külgmine hyphothalamus oli vigastatud , söögiisu oli kadunud ja rotid surid näljasurma. Aga vastasel juhul kui oli vigastatud ventromediaalne hyphothalamus tõusis söögiisu märgatavalt ja vastavalt sellega ka kehakaal kuni 400 %. Seega Hyphothalamus vastutab kaalu seadepunkti eest, mis hoiab kehakaalu teatud tasemele. Loomulikult kehakaalu seadepunkti võib osaliselt kindlaks teha ka ainevahetus ehk metabolism , mis on eelkõige pärilik. Seega kinnitus sellele, et kiireainevahetusega inimene võib tarbida mitu korda rohkem toitu ja kaal jääb samaks, kuid inimene aeglase ainevahetusega sööb poole väheb ja siiski võib kaalus juurdevõtta. Lisaks bioloogilistele teguritele on olemas ka sotsiaalsed tegurid ehk siis meie ümbruskonna mõju meie söömisharjumustele. Näiteks autor tõi välja paar naidet, millest üks nendest oli restoranis kus kelner pakkus kliendile imelise magustoidu , mille peale kulutati pool päeva jne. Vaatamata sellele, et kõht oli kliendil täis läks ta selle sotsiaal mõjuga kaasa. Järgise näitena loetles autor meie igapäevast söögireziimi, kus me oleme harjunud sööma kindlatel aegadel ja kindel toidukogus meie taldrikutel ja loomulikult erinevate rahvakultuurilised iseärasused. Näiteks delikatesside iseärasused on ka sotsiaal teguriks, näiteks Aasias olevat koerad ja kassid delikatessid, kuid vaevalt lääne poolsed inimesed nõustuksid koeri sööma. Sealt ka järeldus, et meie söömise kogus sõltub eelnimetatutest sotsiaalsetest teguritest. Paljude uuringute tulemuse vastus ülekaalulisuse küsimusele on paljuski geneetiline osa, kus inimene on pärinud aeglase ainevahetuse, kuid eelnevalt oli peatükis ka mainitud uurung, kus ülekaalulised olid aldis ärasööma ettepandud kauss küpsistega vaatamata sellele, et nad olid äsja söönud. Kuid inimesed, kel polnud ülekaalulisuse probleemi ei pruukinud küpsiseid isegi puudutada. Minu käsitleva teema lõpetavad söömishäired, milleks on Anorexia nervosa , mille ohvriks langevad tavaliselt noored alates 12 kuni 40 aastat ning kes on enam jaolt stabiilsetest perekondadest, on edukad . Nene elu keerleb ümber toidu, valmistavad toitu teistele, kui vaatamata sellele söövad ise väga vähe. Täpselt pole võimalik määratleda, mis konkreetselt on Anorexia nervosa põhjuseks. Anorexia nervosa ja Bulimia on mõlemad ravitavad proffesionaalse teraapia abiga ja vajaliku dieedi vahetusega. Bulimia all kannatav isik on tavaliselt võimeline ära sööma suure koguse toitu, kuid hiljem ise kutsuma välja oksendamise või siis lahtistite tarvitamise toidust lahti saamise eesmärgil. Mõlemaid söömishäireid on uuritud ja on järeldatud, et selle põhjustab keemiline taskaalutus Hyphothalamuses või siis ajuripatsis. Kuid lõplik selgitus antud söömishäirete põhjuseks on ikka veel tabamatu .
Teemapõhine terminoloogia „Introduction to Phsychology“by Rod Plotnik lehekülg 321-334
Instinkt – kaasasündinud motivatsiooni viise, mis on hädavajalik ellujäämiseks nii loomadel kui ka inimestel.
Vajadus – motivatsiooni pinge või erutus, mis stimuleerib käitumist vajaduse rahuldamise eesmärgil-
Vajaduse vähendamine – Kui bioloogiliselt hädavajalik on puudu vajadus on toodetud, et seda rahuldada.
Homöstaasis –protsess, mis hoiab sisemist bioloogilist tasakaalu
Erutus
Intrinstik ehk oluline – motivatsioon, mis paneb inimest osalema tegevuses omal soovil naudinguga ilma igasuguse tasuta.
Extrinsik – motivatsioon, mis paneb inimest tegutsema tasu või auhinna eest.