Seega, kui uurimuse tulemusena selguks, et poisid ei lange koolist rohkem välja kui tüdrukud, siis oleks töö eesmärk täitmata. · UURIMISKÜSIMUSED ..... probleemiga seotud konkreetsed küsimused, millele uuring otsib vastust. · Kõige tähtsam element uurimistöö puhul, sest määrab ära su töö sisulise fookuse MIDA SA IKKAGI UURID? · Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku. · Uurimisküsimused on lahtised küsimused (mitte kas-küsimused) ja peavad olema esitatud konkreetselt uuritava kohta. Tüübid: - ,,Mis"küsimused avastamine ja kirjeldamine mis mustrid esinevad,kes on toimijad, jne. - ,,Miks"küsimused mõistmine ja seletamine nähtuste põhjused, seosed nende vahel, uuritavate maailma mõistmine - ,,Kuidas"küsimused muutmine, praktilisi lahendeid otsivad
Uurimistöö pealkiri Pealkiri võib töö käigus muutuda vastavalt sisu järgi tekkinud vajadusele. Uurimisküsimused Millistele küsimustele tahate vastust leida. Hüpotees. Väidetav tulemus. Andmekogumismeetodid. Allikate võrdlus, küsitlus, katse, jt. Uurimistöö kava. Kuupäev Ülesanne Peaks olema Teemavalik, varasemate uurimistulemustega tutvumine tehtud 10. oktoober Uurimisprobleemi, uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamine, uurimistöö kava koostamine ? Valmistumine andmekogumiseks (dokumendianalüüsid (kui jätad sisse), ankeetküsitlused, intervjuud) ? Andmete kogumine ? Andmete töötlemine ? Tulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine ? Töö vormistamine 1. aprill Esitamine
piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse levikut ja varieeruvust, teiselt poolt aga rääkida asjast sõnadega, mis omakorda aitab näha asja olulisi külgi. (Sirje Virkus, 2010) Uurimisküsimus(ed) on sisuliselt uurimuse eesmärgi või uurimisprobleemi sõnastamine küsimuse vormis, s.t uurimisküsimused on sisuliselt empiiriliselt vaadeldavateks aspektideks tükeldatud uurimisprobleem. Iga uurimisprojekt peab omama vähemalt üht peamist uurimisküsimust, mis võib seejärel olla jagatud väiksemateks uurimisküsimusteks. Uurimisküsimused on kontseptuaalsed uurimust suunavad küsimused (uurimisprobleemi atribuudid), mis selgitavad, mida uurida kavatsetakse ning millele loodetakse vastata uurimuse lõppedes. (Sirje Virkus, 2010) 2
2. Töö võimalik pealkiri töö pealkiri võib praktiliselt kuni lõpuni mingil määral muutuda, kuid pange esialgne paika. 3. Uurimisküsimus/hüpotees uurimisküsimus sõnastatakse kvalitatiivse uurimuse korral. Uurimisküsimus on küsimus, millele tahetakse antud uuringuga vastust leida, aitab teemat piiritleda, aitab mingi nähtuse kohta leida erinevaid tähendusi. Hüpotees sõnastatakse kvantitatiivse uurimuse korral, on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta ja põhineb taustauuringul ja varasematel kogemustel. 4. Probleemi aktuaalsus miks just seda küsimust on oluline uurida. Vastuse leiate üldjuhul kirjandusest või elust, ka juhendaja võib aidata. 5. Allikad ja kirjanduse loend milliseid allikaid (raamatud, ajakirjad, internet, algdokumendid jne) plaanite kasutada (valik ei tohi olla ainult internetipõhine), kas allikatega seoses ka on mingeid probleeme, st halvasti
mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel Mõõtkavad nt mitu pikkusühikut päriselus vastav teatud arvu pikkusühikutele kaardil: arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. Uurimise läbiviimine(andmete kogumine ja analüüs>tulemused>arutelu>järeldused)4. Töö vormistamine 5. Retsenseerimine 6. Kaitsmine Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontakttis. Ntks lennukid, satelliidid. GIS- geoinfosüsteem GPS- satelliitidest ja maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste gps vastuvõtjate abil määrata kordinaadid SEOSED
( Mis?, Missugune?, Kuidas?, Milleks?) Kvalitatiivse uurimismeetodid on: · intervjuu · vaatlus · teksti ja dokumentide analüüs · andmete kogumine ja analüüsimine · audio- ja visuaalsete materjalide analüüs 3 Uurimismeetodid Intervjuu Esimeseks uurimismeetodiks valiksin intervjuu. Intervjuu on suuline küsitlus, kus kogutakse andmeid vestluse abil. Intervjuu abiga võib saada teavet uurimisprobleemi seisukohast. Siin on ka päris palju eeliseid: Paindlikkus võimalus kohe reageerida, täpsustada, seletada juurde, saab põhjalikku teavet, sobib kasutamiseks, kui teemat on vähe uuritud, inimese vastused saab asetada laiemasse konteksti. Intervjuu on liigid: struktureerimata intervjuu, struktureeritud intervjuu, poolstruktureeritud intervjuu, etnograafiline intervjuu, fenomenoloogiline intervjuu, narratiivintervjuu ja väga palju veel. Dokumentide analüüs
5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (prognoositava) situatsiooni vahel. · Uurimus seisneb probleemi avastamises, sõnastamises ja lahendamises. Probleem määrab ära, millist andmebaasi vajatakse ja millist meetodit selle saamiseks ja analüüsimiseks kasutada. Uurimisprobleemi valik 1) uued ja üsna ebamäärased probleemid teadusalal,
ka Hirsjärvi 2005). Eeltööde käigus pead lugema kirjandust (lühiesseede puhul esitab õppejõud nõuetes allikate miinimum-määra) - vajadusel seda ka ise otsima (www.utlib.ee, library.nu, http://scholar.google.com). Kui Sul on juba teemast aimu, tuleb püstitada uurimisprobleem. Mõnikord on uurimisprobleem ja kohustuslik kirjandus juba õppejõu poolt ette antud (nt. EMÜ kursusel Eetika kaugõppele), siis on selle võrra lihtsam. Uurimisprobleemi silmas pidades sõnasta essee teema. Teema ei tohi olla liiga üldine, nt. ei ole hea teema "Determinsmi probleem". Hea kui juba teemas sisaldub Sinu tees, nt. "Determinismi kaitseks" või "Determinismi kummutamine". Uurimisprobleemi ümber hakkad kujundama essee põhistruktuur (vt Silvi Salupere head juhendit). Oluline on silmas pidada mahunõudeid - sageli püstitab tudeng liiga mahuka uurimisprobleemi, mida pole essee mahu piires võimalik lahendada. Teine oluline aspekt on
toitumisdieeti määrates ei pea me esitama retsepte,konkreetseid toite,toitumiskohti ega kulinaarseid harjumusi. 4. Mõisted Topeltjärgne doktriin teooria, mis annab mugava algoritmi kõigi moraalidipuutide lahendamiseks,kus teol on kaks tagajärge, üks hea ja teine halb. 6. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Ei ole suurt kriitikat autori suhes, sest toodud argumentid rahuldavad uurimisprobleemi. 7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? Kokkuvõttes autor kirjutas, et meie ise otsustamise, mis on õige mis on vale, aga mis teha nende inimestega kes otsustavad ,et teisele inimesele liiga tegemine on õige? Kas nendel on siis õigus teha seda , kuna autori arvates iga inimene ise otsustab. II ÜLESANNE
kohta-Süsihappegaasi sisaldus on kasvanud 0,03% lt - 0,28%-ni. 0,03-lt % on see väga kiiresti tõusnud 0,18% peale, ning sealt edasi on protsess ühtlaselt aeglustunud 0,28%peale. 8. A.Fleming avastas penitsilliini 1928.aastal. Kasvatades uuringute jaoks baktereid, leidis ta fotol kujutatud olukorra: agar-söötme alaosas on näha hulgaliselt bakterite kolooniaid, ülaosas aga hallitusseene koloonia. Bakterid ei ole asunud elama hallituse lähedale. Mis uurimisprobleemi püstitas A. Fleming? Miks bakterid ei asunud elama hallitusseene lähedale. Kujutlege olukorda, et penitsilliini avastamine on teadlase teadlik uurimisprobleem. Mis hüpoteesi teadlane püstitaks? Et penitsilliin on aine, mida hallitusseen eritab. Nimetage kaks keskkonnategurit, mida peab arvestama bakterite ja hallitusseente kasvatamisel - 1)et päike neile peale ei paistaks 2) toatemperatuuril hoida. A. Fleming soovitas kasutada penitsilliini ainult arsti pandud diagnoosi
tuleb kasutada neid meetodeid, millega tagatakse võimalikult tõepäraseid andmeid uuritava nähtuse kohta. Teaduslikku tööd iseloomustab aktuaalsus ja originaalsus ning töö peab tuginema objektiivsetele ja kontrollitavatele andmetele ning kriitilisele analüüsile. Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile. Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust.
. · Eesmärk ei saa olla millegi tõestamine Töö peab täitma eesmärgi. Uurimisküsimused.. · .. probleemiga seotud konkreetsed küsimused, millele uuring otsib vastust. · Kõige tähtsam element uurimustöö puhul, sest määrab ära su töö sisulise fookuse MIDA SA IKKAGI UURID? · Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku. · Uurimisküsimused on lahtised küsimused (mitte kas-küsimused) ja peavad olema esitatud konkreetselt uuritava kohta. · Tüübid: ,,Mis" küsimused avastamine ja kirjeldamine mis mustrid esinevad, kes on toimijad jne ,,miks" küsimused mõtlemine ja seletamine nähtuste põhjused, seosed nende vahel, uuritavate maailma mõistmine.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 KÕ1 Birgit Rool KURSUSETÖÖ KAVAND Uurimistöö kavand Juhendaja Kaidi Kallas Mõdriku 2019 Uurimisprobleemi kirjeldus Uurimisprobleemiks on ettevõtte sõiduautode ja töötajate transportimisega seotud kulud. Konkreetne kirjeldus probleemist maksu ja tolliameti poolt. Alates 1. jaanuarist 2018 tekib erisoodustus tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise võimaldamisel. See tähendab, et enam ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, vaid sõiduauto kasutamise võimaldamine. Samuti ei ole enam
mida täpsemalt uurida. Teooriad aitavad meil meie uurimistulemusi seletada ja asetada laiemasse konteksti: mis on seni selles uurimisvaldkonnas tehtud, mis seoseid leitud, jne. Alusuuringud ja rakendusuuringud Vastavalt motiividele laias laastus kahte tüüpi uuringuid: Alusuuringud (basic research) Rakendusuuringud (applied research) BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii uurimisprobleemi / -küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton'i klassifikatsioon: Suured teooriad (grand theory) Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory)
,,loogikaaukude" (logic leaps) vabad ehk iga põhjus ja tagajärg oleks omavahel selgelt seostatud. Kroos on uurimustöö läbiviimisel ja raporti koostamise kvaliteedikriteeriumid võtnud kokku järgnevalt: tähtsus e olulisus ja eetilisus, argumentatsiooni veenvus, asjatundlik meetodite kasutus sisukus ja komplekssus ning esitluse ja vormistuse korrektsus. 2. Teema valik Lähteülesanne: Palun selgita, millele peab teema valikul ja uurimisprobleemi püstitamisel tähelepanu pöörama! Vastavalt Karmo Kroos-i loengutes käsitlutele on üks olulisimaid nüansse teema valikul tema täpsus. ,,Teema ei tohi olla liiga lai ega liiga kitsas" (Kroos 2009). Näiteks on liiga lai teema ,,Mida on täna Eestis õppida meie varasemast ajaloost". Liiga kitsas teema on ,,Logistikalahendustest OÜ XYZ näitel". ,,Teema peaks olema piisavalt konkreetne, et seda saaks mõõta SMART testiga" (Kroos 2009).
haigust tekitada. Puhkusele minnes jdttis ta hulga bakterikultuure pingiotsale, et priike neile peale ei pais- taks. Puhkuselt naastes mcirkas ta, et ilks kultuur oli saastunud seenega ning seene vahetus iimbruses olnud bqkterikultuurid oli seen hciyitanud, kaugemad aga olid puutumata... Ainet, mida hallitusseen Penicillum eritas, nimetas tct mdned kuud hallitusseenemahlaks ning ristis selle 7. mcirtsil 1929 penitsilliiniks. &ttp:ttet.witcipeaia () Mis uurimisprobleemi piistitas A. Fleming? 4 punkti Miks bakterid ei asunud elama hallitusseene lähedale? Kujutlege olukorda, et penitsilliini avastamine on teadlase teadlik uurimisprobleem. Mis hiipoteesi teadlane piistitaks? Et penitsiliin on aine, mida hallitusseen eraldab. Nimetage kaks keskkonnategurit, mida peab arvestama bakterite ja hallitusseente kasvatamisel. 1) Et poleks otsest päikesevalgust 2) toatemperatuuril hoida A
süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. 4. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. · probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine) · taustinformatsiooni kogumine · hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud probleemile) · hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid) · tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 5. Uurimisprobleemi püstitamine. alusküsimuse sõnastamine 6. Hüpoteesi sõnastamine. oletatav vastus püstitatud probleemile 7. Järelduste tegemine. Analüüs ja värk 8. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia- Loomade käitumist uurib etoloogia. Ökoloogia- Ökosüsteeme uurib ökoloogia Anatoomia- Organismi ehitust uurib anatoomia. Füsioloogia- Organismi talitlust uurib füsioloogia. Molekulaarbiolooga.- Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. Histoloogia
– Alusuuringud (basic research) – eesmärgiks akadeemilise teadmise edendamine, põhinevad teooriatel ja tihti püüavad neid täiustada või edasi arendada – Rakendusuuringud (applied research) – orienteeritud mingi kindla praktilise probleemi lahendamisele või analüüsile, teooria lihtsalt annab mõisteparatuuri ja taustateadmised, teooria osa võib olla ka minimaalne • BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii uurimisprobleemi/küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel • Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus • Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton’i klassifikatsioon: – Suured teooriad (grand theory) – väga abstraktsed, seos igapäevaeluga väike, seletavad suuri süsteeme ja üldisi seaduspärasusi (kuidas ük
2007 ja 2010 Ökonomeetriline projekt Juhendaja: prof. Tiiu Paas Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED........5 1.1 Muutujate valik ja mudel.........................................................................................5 1.2 ANDMED................................................................................................................7 KOKKUVÕTE................................................................................................................12 LISAD.........................................................................
uuritavat muutujat ei mõjuta. SÕLTUMATU MUUTUJA SÕLTUV MUUTUJA 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse 2. Hüpoteesi püstitamine. Hüpotees on uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad maailmas on; hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja seost. Näiteks hüpotees: inimese haridus (sõltumatu muutuja) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv muutuja). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine selgitamine kas hüpotees vastab tõele või mitte. 3. Andmete kogumine. Selleks et hüpoteesi testida, tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. (Sotsioloogias esineb küll tihti sellist olukorda, kus uurija ei kogu andmeid
Primaarse info kogumise peamiseks eripäraks on turult täielikult uue informatsiooni kogumine. Info kogumise kõige tüüpilistemaks viisideks on: · personaalintervjuu · telefoniküsitlus · otsepostituskirjad2 Primaarsete andmete eelisteks on: täpne vastavus firma vajadustele, värskeima info kättesaadavus ja salastatus konkurentide ees. 1.4. Andmetöötlus ja analüüs Andmete kogumisele järgneb andmetöötlus, mille tulemusena saadud teave võib viia uurimisprobleemi lahendamiseni. Andmete analüüsiks on välja töötatud terve rida statistilisi teste. Sellele lisanduvad veel mitmed arvutprogrammid. (mis arvutiprogramm, otsi välja) Andmete analüüsitulemus saab olla usaldusväärne vaid siis kui kogutud andmete kvaliteet on kõrge. Andmeid analüüsima asudes tuleks meeles pidada, et kõik analüüsimeetodid ei sobi erinevate probleemide lahendamiseks. Kaks kõige tüüpilisemat meetodigruppi on sagedustabelid ja arvnäitajad. 1.5
Teema valik ja eesmärgipüstitus Teema valikul arvestada: teema aktuaalsust ja originaalsust; teema konkreetsust ja piiritletust; allikmaterjalide kättesaadavust; erialakirjanduse olemasolu; oma võimeid ja huvisid; töö tegemiseks kasutada olevat aega. 5 Soovitav on keskenduda kitsamale ja konkreetsemale teemale, mis eeldab uurimisprobleemi. Uurimistöö algabki uurimisprobleemi püstitamisest. Uurimisprobleemi ei sõnastata küsimuse vormis, probleem kirjeldab tausta, põhjendades, miks on vaja uurimistööd läbi viia. Näide: Õppeveerandi lõpparuannetest selgub, et gümnaasiumiõpilased puuduvad palju ning nende õppetöö tulemused on madalad. Uurimisprobleemist kasvab välja uurimistöö eesmärk. Eesmärk näitab, mida antud tööga tahetakse välja selgitada või saavutada
Eksamiküsimused 1. Millised on uurimistöö kvaliteedikriteeriumid? Tähtsus ehk olulisus, uudsus ehk aktuaalsus, eetilisus, asjatundlik meetodite kasutus, sisukos ja kompelksus, esitluse ja vormistuse korrektsus, objektiivsus, tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs Uurimuse koostamine ja vormistamine 3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon? Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. 4. Mis on empiiriline uurimus? Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine
ülehindamist lubada ja siis kasutatakse mitmesammulist protseduuri, kusjuures valimi suurendamine toimub eelmisele valimile objektide lisamise teel. Küsitluste läbiviimisel tuleb valimi mahu planeerimisel arvestada ka võimalikku mittevastamist ning võtta valim selle võrra suurem. 17 4 STATISTILISTE VAATLUSTE LIIGITUS Liigitus vaatluse otstarbe järgi: 1. Esmased ehk primaarsed. Korraldatakse otseselt antud uurimisprobleemi lahendamiseks. 2. Teisesed ehk sekundaarsed. Varem teiste poolt kogutud andmeid kasutatakse konreetse uurimisprobleemi lahendamiseks. Liigitus andmete hankimise viisi järgi: 1. Otsese vaatluse puhul registreerib vaatleja oma silmaga vaatluse ajal nähtud tõsiasju. Näiteks ostjate registreerimine, liiklusvaatlused. 2. Küsitluse ajal registreeritakse küsitletavatelt isikutelt saadud vastused. a) suuline küsitlus (vestlus, intervjuu), kus vaatlusalusega vesteldakse ja saadud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari-Liis Rohusaar MEHE VÕÕSIL TÖÖTAMINE: NAISE KARJÄÄRIVÕIMALUSED JA SÕLTUVUS MEHEST Kursusetöö kava Õppejõud: Merje Õun, MA Mõdriku 2014 Uurimisprobleemi kirjeldus Statistikaameti andmetel töötab 2011. aasta 31. detsembri seisuga välismaal 24 907 eestlast, neist 20 727 on mehed. Põhjused välismaal töötamiseks on erinevad, kuid peamised neist on, et Eestis töötamisega võrreldes saavad mehed võõrsil rohkem palka ning sageli on ka töötingimused piiri taga paremad. Olukord, kus mees töötab välismaal ning lapsed ja naine elavad Eestis, paneb mitmetuhanded peresuhted tõsiselt proovile. Ajal, mil mees on välismaal tööl, tuleb
Kontrollitavus Täpsus ja lihtsus Süsteemsus. Teaduse ülesanne ei ole koguda võimalikult palju materjali, vaid teha seda sihikindlalt ning reeglipäraselt. Paraku eksitakse selle nõude vastu üpris sageli ning kogutakse kokku n-ö kõik, mis ette jääb. Tulemus on igav ja raskesti hoomatav tekst, millest lugedes midagi meelde ei jää. Andmete (arvude, tsitaatide) rohkus ei anna iseendast midagi. Andmeid tuleb kasutada oma uurimisprobleemi lahendamiseks, mis tähendab, et valida tuleb ainult need, mis sellele kaasa aitavad, ning heita kõrvale need, mis asjasse ei puutu. Mõtestamine ja seletamine Eetilisus ja autorivastutus. Meil räägitakse teaduseetikast häbiväärselt vähe, tavaliselt ainult arstiteaduste kontekstis. Lääne akadeemilises traditsioonis on eetikateemad iga uurimismeetodite algkursuse ja õpiku kohustuslik komponent, seda ka sotsiaalteadustes.
uuring On teiseseid andmeid piisavalt? JAH! EI! Esmaste andmete kogumismeetodi valik Teiseste andmete kogumine Valimi määramine Andmete kogumine Andmetöötlus ja analüüs Tulemuste tõlgendamine ja presentatsioon Esimene etapp on uurimisprobleemi defineerimine ja eesmärkide püstitus. 7 Turundusuuringud Meelis Zimmermann Uurimisprobleemi defineerimisel on tähtis tunnetada, kas firmas tegelikult on see probleem olemas või on tegemist pseudoprobleemiga.
30. Eetikanõudeid jälgiv uurija peaks lubama uuritavatel uuringus osalemise katkestada. Vali üks: Tõene Väär 31. Uurimistöö raamistiku kavandamisel on vajalik arvestada... Vali üks või enam: a. milliseid teadmisi soovitakse saada ehk uuringu filosoofiliste ideedega b. uurija ajaressursiga c. kavandatava uuringu sobivust eelnevate uuringutega d. uuringu teoreetiliste lähtekohtadega e. et oleks eestikeelset kirjandust f. milliseid andmed on vajalikud uurimisprobleemi lahendamiseks ning kuidas neid analüüsitakse 32. Refereerimine tähendab...küs leht 16 Vali üks: a. Autori mõtte edasi andmist uurija enda sõnadega nii, et teksti sisu ei muutu b. Autori mõtte sõna-sõnalist edasiandmist koos jutumärkidega 33. Nimeta kolm uuringute läbiviimise strateegiat: 1. ...kvalit 2. ...kvantit 3. ..segameetod. 34
Eelis on see, et saab uurida põhjus-efekt suhteid. Sageli järgneb põhjus-efekt uuringule eksperiment. Puudused: palju usutavaid seletusi, kõrvalmõjude kontrolli all hoidmise keerukus. (eportfoolio.opetaja.ee/Members/sirjetoomla/drawer/.../Loeng%202.doc) Eksperimendi kavandamine Eksperimendi õnnestumise üheks eelduseks on selle hoolikas kavandamine. Eksperimendi süsteemipäraseks planeerimiseks on välja pakutud järgmine protseduuristik: a) uurimisprobleemi täpne määratlemine b) hüpoteesi sõnastamine teatud muutujate vaheliste seoste kohta ennustuse tegemine (muutujad peavad olema mõõdetavad ja vastama valiidselt uuritavale nähtusele). Oluline 9 on eksperimenti kaasatud muutujate arvu piiramine, mis eeldab muutujate prioriteetide määratlemist uurimisprobleemist lähtuvalt. c) Sõltumatute muutujate mõõtmise taseme määratlemine
Millisel määral on tulemused üldistatavad Kuidas tulemusi kasutada teoorias ja praktikas Milliseid edasise uurimise vajadusi tingib Teaduslik artikkel Teooria-artikkel: olemasoleva(te) teooria(te) edasiarendus liigendus sõltub teemast Ülevaateartikkel: kokkuvõtlikult teised uurimistulemused kesksed suundumused uurija enese tõlgendus Uurimisraport (case study) Jälgib IMRD malli I- Artikli sissejuhatus (I) Uurimisprobleemi tutvustus, taust, viide lahendusteele Kirjandusülevaade teema jaoks olulistest uurimustest. Viita selgelt ja kriitiliselt küsitavustele ja vastuolulisustele, kuid isikuid solvamata! Minu uurimise spetsiifilised probleemid ja eesmärgid (mida on minul uut küsida) II- Artikli meetodikirjelduse osa (M) Kirjeldab uurimisprotsessi nii täpselt, et selle põhjal oleks võimalik uurimust uuesti sooritada (näiteks küsitluse või andmete statistilise töötluse metoodika)
Kvant met 40% EKSAM 25% KT 25% 10% Kirjandus: SAMM, Tooding L-M jne Uurimisprobleemi püstitamine (sots)teaduses: Probleemi leidmine ja teema sõnastamine Probleemipüstituse põhjendus Kuidas ma saan aru, et see on selline probleem, mida tasub uurida? Selle praktiline tähtsus, seos teiste valdkondadega, takistavad tegurid selle uurimisel Täpsustamine Millist osa ma sellest probleemist uurida tahan? Alamülesanded v teemad Kas ja mida varasemast teada on? Teooriad, varasemad uurimused Operatsionaliseerimine Kuidas defineerida
Lähtuvalt eelnevast oleks käesoleva uurimistöö probleemiks noorte vähene teadmine veganlusest ja valearusaam, mis veganlus tegelikult on ning teine probleem oleks teada saada põhjuseid, mis tooks veganlust viljelevaid noori tagasi omnivooride toidule. Noored üldjuhul arvavad, et ainult lihast saab vajalikke aineid kätte ja et veganid söövad ainult nii öelda ,,heina", kuid tegelikult see nii ei ole. Ning tahaks noori rohkem kurssi viia veganluse teemaga. Uurimisprobleemi toetavad uurimisküsimused oleks: 1. Kas ja mis tingimustel oleks noored valmis tagasi pöörduma omnivoorluse juurde? 2. Kui teadlikud on noored veganluse olemusest? Uurimistöö esimesel poolel selgitan mis on veganlus, kust see liikumine on alguse saanud, veganliikumise ajalugu, palju on üldse veganeid Eestis, miks inimesed pöörduvad 4 veganiteks, erinevatest veganluse liikidest ja nende erinevusest ning mida arvavad sellest
et neid kahjutuks teha. Biheeliks DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub kahest vesiniksidemetega soetud DNA ahelast. DNA Pärilikkuse kandja ja kromosoomide põhiline koostisosa. Kordamisküsimused: Elu olemus 1. Elu tunnused. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. 3. Eluslooduse süstemaatika ja näited. 4. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 5. Uurimisprobleemi püstitamine. 6. Hüpoteesi sõnastamine. 7. Järelduste tegemine. 8. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia Histoloogia Ökoloogia Molekulaarbiolooga Anatoomia Tsütoloogia Füsioloogia Ornitoloogia Mükoloogia 9. Mõisted: Loodusseadus Biosfäär Biomolekul Hüpotees Pärilikkus Humoraalne regulatsioon
vihaks, ahastuseks, naerupahvakateks, aga mis salata, ka imestusteks. Miks? 1 Esmalt torkab M. Remmeli raamatus segadust tekitavana silma, et tegelikku uurimisprobleem ja küsimuseasetus puudub. Eessõna ainsaks suunavaks lauseks jääb juba eelnevalt tsiteeritud seisukoht, et eesmärk on senise Muinas-Eesti tõlgendamise moe kummutamine (Remmel 2007, 7). Kitsamat uurimisprobleemi justkui polegi ning edaspidi esitatakse ideid küsimuste- ja küsitavustevaba etteantusena. Olgu siis teemaks kiviaedade sidumine rõivalõigete või matemaatika ja aritmeetikaga, kiviaja või megaliitidega, munakoorte või hobuseraudadega. Enne kui töö põhjalikuma analüüsi juurde minna, peaks veel märkima, et M. Remmeli seisukohtadest arusaamist ei lihtsusta tema pidev lahtiseletamata mõistete kasutamine (nt hüperborealane (lk 7), kaarlause (lk 30), samanism (lk 86))
Mida tohib, mida ei tohi avaldada? Kuidas avaldada informatsiooni nii, et infoallikas jääks varju? Suhted uurimuse tellijaga: mida võib ja mida ei tohi “müüa”? Algandmete hoidmine, töötlemine ja vajadusel ka hävitamine 6. Uurimiskava koostamine Uurimisprotsessi faasid 1 faas: uurimise planeerimine ja ettevalmistamine 2 faas: andmete kogumine ja korrastamine 3 faas: analüüs ja interpretatsioon, uurimisaruande kirjutamine Esimese faasi tegevused Teema valik ja sõnastamine Uurimisprobleemi eraldamine, piiritlemine ja sõnastamine Bibliograafia koostamine Uurimisprobleemi täpsustamine Uurimiskava koostamine Uurimiskava sisu 10 Teema ja uurimisobjekti valik (mida uuritakse?) Probleemi selge sõnastus (miks uuritakse?) Antud uurimuse kuuluvus teatud sotsiaalteadusliku paradigmasse ehk uurimuse teoreetiline raamistik Teema kohta tehtud varasemad uurimused (kirjanduse alusel) Uurimisküsimused (või hüpoteesid)
lahteseisukohad, uurimismetoodika) konkreetsele empiirilisele analuusile. 16) Üliõpilastööd kirjutatakse… - Umbisikuliselt 17) Laiendatud kavas ei tooda välja: - Uuringu tulemustest lähtuvad järeldused Uliopilastel tuleb kirjalike toode koostamise kaigus esitada too laiendatud kava, milles tuuakse valja jargmised aspektid. Too pealkiri. See peab olema konkreetne ja andma lugejale selge ettekujutuse uurimisprobleemi pohiolemusest. Teema aktuaalsus. Esitada uurimisprobleem voimalikult tapselt, analuusida selle tausta ning selgitada, miks selle probleemi kasitlemine on oluline. Loputoos on vajalik sonastada selge(d) hupotees(id) ja/voi uurimiskusimus(ed) (soltuvalt uurimismetoodikast). Eesmark ja uurimisulesanded. Sonastada too eesmark selgelt ja loogiliselt ning
Riigi ja teaduse suhteid võib vaadelda kolmest aspektist lähtuvalt: 1) Riigi võimalused ja funktsioonid teaduslik tehnilises valdkonnas. 2) Riigi poolt finantseeritavate teaduslike uuringute prioriteetide hinnangud ja valikute süsteem fundamentaalteaduste osas. Siin on küsimuseks kes valib ja mis on kriteeriumid. 3) Riigi kaudsed toetused uuringutele ettevõtlussektori kaudu. 8. Probleemi olemus, püstitamine, uurimisteema ja uurimisprobleemi erinevused. Probleemi all mõistetakse erinevust lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (prognoositava) situatsiooni vahel. Situatsiooni all peetakse silmas nähtusi ja sündmusi, mis iseloomustavad mingi objekti seisundit. Uurimuse sihiks võib olla püüd arendada teooriat või täiustada praktikat. Konkreetse uurimuse konkreetne eesmärk on kas leida vastus teaduslikule küsimusele või lahendada teaduslik probleem.
· Ennustamine - vajadus ennustada tulevikku, näha ette, mis juhtub · Planeerimine& kontroll - enamgi veel, nimesed soovivad kujundada maailma oma soovide ja ettekujutuste järgi · Uudishimu - soov maailmast aru saada, seda mõista 14.Millised on põhilised töösammud sotsioloogilise uurimuse läbiviimisel? Selgitage kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimisparadigma erinevusi töösammude ja nende järgnevuse suhtes.- 1. Uurimisprobleemi valik 2. Uurimisküsimuse täpsustamine 3. Teoreetilise perspektiivi määratlemine 4. Empiiriliste meetodite (andmekogumismeetodite) valik 5. Mõistete täpsustamine, uurimisküsimuse operatsionaliseerimine 6. Valimi moodustamine 7. Empiirilise materjali kogumine 8. Kogutud materjali analüüs 9. Tulemuste kokkuvõtmine ning tõlgendamine 10. Tulemuste publitseerimine Kvalitatiivsed: tuginevad pigem inimteadustest lähtuvale sotsioloogilisele paradigmale.
Võimaldab ajaloolised uurimistööd. Puudused: Uuringu läbiviijal pole kontrolli eelarvamuste üle andmetes. Andmed võivad ainult pooleldi sobida antud uurimustööga. 7. Kuidas planeerida sotsioloogilist uurimisprojekti? Õpikus on toodud 10 sammu, mida peaks hästi planeeritud projekti puhul järgima. Sa ei pea taasesitama kõiki samme, aga esita tööde ja planeerimise järjekord loogilises järjestuses ning sammude põhjendustega/kirjeldustega. 1. Uurimisprobleemi püstitamine, teema määratlemine (Pea uurimistöö arengu kohta märkmikut) 2. Selgita, mida teised on antud teema kohta juba uurinud 3. Hinda uurimistöö tegemise tingimusi (vajaminev raha, ajakulu, tehnika, oskused, inimjõud, võimalikud rahastajad) 4. Määratle täpsed uurimisküsimused (täpsusta hüpoteesi) mida sa uurid? 5. Määratle oma teoreetiline orientatsioon ja erinevad valdkonnad, millega su uurimustöö seotud on 6. Uurimisstrateegia, -metodoloogia (+eetilised küsimused)
Õpimapi hindamise ja vormistamise alused kehtestab aineõpetaja. Lõputöö on juhendaja suunamisel kirjutatav uurimustöö, mis sisaldab teoreetilist ülevaadet uuritavast probleemist ning demonstreerib õpilase omandatud teadmisi uuritavas valdkonnas. Lõputöö võib olla ka rakendusliku iseloomuga töö, mis näitab oskust kasutada oma teadmisi tulevase elukutsega seotud praktiliste probleemide lahendamisel. Lõputööst peab selgelt välja tulema õpilase oma panus uurimisprobleemi käsitlemisel, uurimismetoodika arendamisel ning uurimistulemuste analüüsimisel ja üldistamisel. Tulemused peavad andma vastuse, kas töös püstitatud eesmärk saavutati ning milliseid konkreetseid tulemusi andis iga lahendust nõudev ülesanne. Valminud lõputööga tuleb näidata, et õpilane on omandanud teadustööks vajaliku keelekasutuse ning tööde vormistamise oskused. Töö kokkuvõttes tuleb märkida, mida uut an-
hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, kuid pole samal ajal ühegi teise muutuja poolt mõjutatud. b) Sõltuv muutuja (dependent variable) - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, kuid ise ta ühtegi teist muutujat ei mõjuta. 2. Hüpoteesi püstitamine Hüpotees - uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad on. Hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist seost. Nt. inimese haridus (sõltumatu) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine (selgitamine, kas hüpotees vastab tõele või mitte). 3. Andmete kogumine Hüpoteesi testimiseks tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise viisid: 1. Küsitlus a) Ankeetküsitlus
avalikustataks.. Tulevikus võib kahju teha. Meediaeetika koodeks. Nt kui uurimus on tellitud, siis tellija ei saa intervjuude transkriptsiooni: selle kaudu oleksid inimesed identifitseeritavad. Uurimiskava koostamine Uurimisprotsessi faasid: 1 faas: uurimise planeerimine ja ettevalmistamine · Teema valik ja sõnastamine selge sõnastamine! Protsessi käigus võib ka muutuda, aga sellest hoolimata tuleb alguses ka sõnastada. · Uurimisprobleemi eraldamine, piiritlemine ja sõnastamine. Peame teadma, miks midagi uurida, et saaks edukalt alustada. · Bibliograafia koostamine. Et ei leiutaks jälle jalgratast, uurida mis on juba varem tehtud. · Uurimisprobleemi täpsustamine · Uurimiskava koostamine Uurimiskava sisu: Teema ja uurimisobjekti valik (mida uuritakse?) Probleemi selge sõnastus (miks uuritakse? et sellist uurimust pole veel varem tehtud/mingisugune fookus pole piisavalt läbitöötatud.
Kui lisasid on rohkem kui üks, tuleb need nummerdada: Lisa 1, Lisa 2 jne. Kui peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks (1.1., 1.2., 1.3. jne; võib vormistada ka ilma punktita teise numbri järel 1.1, 1.2, 1.3), tuleb neid ka sisukorras näidata, soovitavalt taandega. Kui töös on palju lühendeid, järgneb sisukorrale järgmisel lehel lühendite loetelu (selgitus), pealkirjaks Lühendid Põhitekst koosneb järgmistest osadest: Sissejuhatus töö uurimisprobleemi ja eesmärgi tutvustamine; vajadusel (olenevalt teemast) hüpoteesi püstitamine; teemavaliku põhjendus (osutamine ka aktuaalsusele), uurimismeetodite tutvustamine, ülevaade kasutatud materjalist (allikate iseloomustus mis liiki allikaid kasutate) ja kirjandusest, s.t mõtlemiskontekstide avamine (Teie töö teoreetiline taust, raamistik) ning vajadusel sellega seoses antud probleemi uurimisseisust üldse; töö tervikstruktuuri lühitutvustus.
eriuuringutega. Turundusuuring on informatsiooni süstemaatiline ja objektiivne identifitseerimine, kogumine, analüüsimine ja levitamine, et täiustada/parandada otsuste vastuvõtmist ja probleemide lahendamist ning turunduse võimaluste leidmist. Turundusuuringute liigid: Uuringuprotsessi faasidest ning töödeldava info mahust ja suunitlusest lähtuvalt jagunevad uuringud kolme põhigruppi: Sondeerivad uuringud – koguvad andmeid, et täpsustada/selgitada uurimisprobleemi, laiendada arusaamist turuolukorrast ja avastada uusi ideid. Üldjuhul paindlikud, puudub detailne plaan ja fikseeritud on vaid üldsuund. Uuringute valimid on väikesed. Niisugused uuringud on kasulikud selgitamaks uuringuküsimusi ja probleeme, mis võivad uuringu korraldamisel tekkida. Kirjeldavad uuringud – eesmärgiks on võimalikult igakülgne ja täpne probleemiga seotud muutujate väljaselgitamine.
Kas kõrgharidusega inimeste osakaal tööga hõivatutes ja brutopalk on omavahel seotud (ning milline see seos on)? Kas linnalises asulas elavate inimeste osakaal hõivatutes ja brutopalk on omavahel seotud (ning milline see seos on)? Kas meeste osakaal tööga hõivatutes ja brutopalk on omavahel seotud (ning milline see seos on)? Modelleeritava uurimisprobleemi majandusteoreetiliseks aluseks on palga sõltuvus inimkapitalist. Lisaks üritatakse selgitada, kas tööga hõivatute elukoht ning suurem meeste osakaal hõivatutes on seotud brutopalgaga. Püstitatud uurimusküsimustele vastuste saamiseks püstitasid autorid järgmised uurimishüpoteeside paarid: I hüpoteeside paar: H0: Kõrgharidusega inimeste osakaal tööga hõivatutes ja brutopalk ei ole omavahel seotud
töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. Teema täpset sõnastamist aitab: 1) huvipakkuva valdkonna täpne määratlemine; 2) uuritavas valdkonnas küsimus(t)e sõnastamine, millele tahetakse saada vastust. See küsimus tuleb sõnastada uurimisprobleemina, millele vastamine peaks andma uue teadmise. Uurimisprobleem sisaldab juba tuntut ja seda, mida veel ei tea; 3) soovitav on panna kirja hulk küsimusi ja oletusi sõnastatud uurimisprobleemi kohta ning seejärel valida nende hulgast uurimist väärivaim. Teema lõplikuks sõnastamiseks tuleb tutvuda erialakirjandusega, selgitamaks kas keegi pole juba sama probleemiga tegelenud. Enne tööle asumist on soovitav enda jaoks läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele: o Kas see teema huvitab mind? o Milles seisneb selle teema uudsus, rakenduslik tähendus? o Kas on piisavalt teemakohast materjali?
töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. Teema täpset sõnastamist aitab: 1) huvipakkuva valdkonna täpne määratlemine; 2) uuritavas valdkonnas küsimus(t)e sõnastamine, millele tahetakse saada vastust. See küsimus tuleb sõnastada uurimisprobleemina, millele vastamine peaks andma uue teadmise. Uurimisprobleem sisaldab juba tuntut ja seda, mida veel ei tea; 3) soovitav on panna kirja hulk küsimusi ja oletusi sõnastatud uurimisprobleemi kohta ning seejärel valida nende hulgast uurimist väärivaim. Teema lõplikuks sõnastamiseks tuleb tutvuda erialakirjandusega, selgitamaks kas keegi pole juba sama probleemiga tegelenud. Enne tööle asumist on soovitav enda jaoks läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele: o Kas see teema huvitab mind? o Milles seisneb selle teema uudsus, rakenduslik tähendus? SISUJUHT o Kas on piisavalt teemakohast materjali?
..................................................................................... 16 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Valimid kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes Valimi mõiste Uurimistöö erinevatel etappidel tuleb teha mitmesuguseid valikuotsustusi. Näiteks kirjanduse valimise juures kerkib küsimus, et milliseid allikaid valida, et need oleksid tõepoolest uurimisprobleemi esindavad. Andmete kogumise etapil tuleb valida, milliseid objekte mõõta või milliseid nähtusi uurimise alla võtta. Ka andmete tõlgendamise etapil peame tegema mingi valiku, milliseid andmeid tõlgendada või milliste andmete sisulisi tahke avada. Valikuotsustuse sisuks on alati mingisugusest suuremast uuritavast hulgast uurimiseks väiksema hulga moodustamine.
Subjektid Väljenduslik väärtus Sotsiaalsed identiteedid (hinnangud) Järgnevalt esitame kümme Faircloughi (1989) väljatöötatud analüütilist küsimust koos alaküsimustega teksti kirjeldamiseks, seejärel ka küsimused diskursiivse praktika tõlgendamiseks ja seletamiseks. Tasub silmas pidada, et kõik küsimused pole iga uurimisprobleemi ega analüüsitava diskursuse puhul relevantsed. Seetõttu tuleb oma analüüsi kavandades ja tehes valida põhjendatult analüüsimiseks need küsimused (ja vastavad diskursuse struktuurid), mis aitavad vastata uurimisküsimustele milles avalduvad ühtlasi kõige selgemini variatiivsus ja muutused sotsiaalsetes struktuurides (nt võimusuhetes). Küsimuste ja diskursuse struktuuride valikul tasub toetuda varasematele teoreetilistele
2.3 Metoodika ja andmeanalüüs Eesmärk määrab uurimistöö suuna ja lõpp-punkti, kuhu tahetakse jõuda. Uurimistöö eesmärk peab olema vastavuses töö pealkirjaga, antud tööga saavutatav ja üheselt mõistetav. Töö eesmärk peab olema suunatud tulemusele, mitte protsessile. Eesmärgist tulenevad uurimisküsimused või hüpotees(id). Uurimisküsimusi kasutatakse nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse, hüpoteesi aga kvantitatiivse uurimuse korral. Hüpotees on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta. Hüpotees peab alati olema kontrollitav. Uurimistöö käigus kogutakse materjali uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside kontrollimiseks. Andmekogumismeetoditeks võivad olla näiteks intervjuu, tegevusuuring, ankeetküsitlus, vaatlus, eksperiment, mõõtmine, test, võrdlus, dokumendianalüüs jt. Õpilasuurimuse valimi suurus sõltub uuritavast teemast. Andmeid tuleb koguda nii palju, et nende põhjal saaks midagi väita ja järeldada.
annaabi.ee 
