4. Looduskaitse Soomaa rahvuspargis ..........................................................................12 1.5. Halliste luha geobotaaniline uuritus ..........................................................................13 1.6. Eesmärgid.....................................................................................................................15 2. MATERJAL JA METOODIKA .......................................................................................16 2.1. Uurimisala üldiseloomustus........................................................................................16 2.2. Materjal ja metoodika.................................................................................................19 2.2.1. Kaardianalüüsil kasutatud materjal ja metoodika...................................................19 2.2.2. Taimkatte uuringute materjal ja metoodika............................................................22 3. TULEMUSED....................
seisukohast oluline (niteks ei tohi kirjeldada mingite tunnuste mtmist, kui neid tunnuseid hiljem ts ei ksitleta, kuigi Te neid tegelikult mtsite). Materjali ja metoodika peatkk on mistlik jaotada alapeatkkideks. See jaotus ei ole kohustuslik ega rangelt ette mratud, kuid tooksin vlja siiski mned soovituslikud alajaotused: Uurimisobjekti(de) iseloomustus Annate lhikese levaate oma uurimisobjektidest, nende iserasustest, levikust jne., kontsentreerudes sellele, mis on oluline Teie t kontekstis. Uurimisala levaade uurimisala asukohast ja elupaikade ldiseloomustus. Viimase puhul pidada silmas, et see kirjeldus peab olema uuritava probleemiga seotud, aitama lugejal tulemusi paremini tlgendada. Enamasti antakse niteks taimekoosluse lhiiseloomustus pluss veel midagi olulist, niteks mulla pH vms. Vlitd Detailne levaade ajast, millal td toimusid, meetodeist ja vahendeist, mida kasutati, materjali ligikaudsest hulgast. Kui tegite eksperimenti, siis
tegevuse materiaalsete muististe teaduslik uurimine, mis asuvad vee all. Sean McGrail 1984 merenduslik arheoloogia on seotud inimese poolt iga võimalikku tüüpi veetee (järved, jõed, mered) kasutamisega fookusega neil kasutatud sõidukitel, praamidel, paatidel ja laevadel: kuidas need olid ehitatud, alates toormaterjali valikust kuni vette laskmiseni; ja kuidas neid kasutati. 1995 lisaks veesõidukitele ja nende ehitusele ning kasutamisele hõlmab merendusliku arheoloogia uurimisala ka randumispaikade ja sadamate käsitlemist; samuti kuulub merendusliku arheoloogia valdkonda ankrute ja kalavõrkude, mereteede ja ülemere kolooniate, kaupade ning kaubanduse uurimine; tähelepanu pööratakse muutustele mineviku kliimas, veetasemes ja rannajoontes; käsitletakse varaseid varaseid meresõidu ja navigatsiooni tehnikaid. S.t varasem definitsioon järsult muutunud pole; jätkuvalt domineerib siiski veesõiduki- ja veesõidukesksus. Marek E
asjad museumites on nii nagu nad on; ajalooline ja filsoofiline teadus Museograafia kuidas muuseumites tööd korraldada Museograafia mõiste tekkis 1727, Caspar Neikeliuse teoses. Museoloogia mõiste tuli kasutusele 150 aastat hiljem, ajakiri ,,Zeitschrift Museologi und Antiquuietenkunde". Friedrich W..... · Metamuseoloogia museoloogia kui teadusharu aluste uurimine, uurib museoloogia uurimisala, eesmärke ja meettodeid; allikatesks filosoofia, psühholoogia, sotsioloogia · Ajalooline museoloogia- millal midagi oli, kuidas oli, miks oli; allikateks museaalid · Teoreetiline museoloogia-eelduste loomine kõikidele muuseumitele sarnaste praktiliste toimingute teostamiseks; valikuteooria, süstematiseerimis- ja säilitamisteooria, museaalse kommunikatsiooni teooria, muuseumi organistasioon
1.Bioloogia seos teiste seadustega Teoreetiline plaanis: fundamentaalteaduses avastatud nähtuste seletamiseks on vaja bioloogiat.Nt. Psühholoogias ja pedagoogikas. Käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks peab teadam bioloogiat. Vastupidine protsess: bioloogia oma uurimisala nähtuste seletamiseks kasutatakse matemaatika, keemia, füüsika seaduspärasusi ja põhimõtteid. Nt. Biokeemia, biofüüsika- teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse füüsikalisi ja keemilisi aluseid, nt fotosüntees, raku hingamise protsess, raku membraani transport, närviimpulide ülekanne. Rakenduslik seos: peamisteks valdkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus, toiduainete töötlus
*kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi). Astronoomiaga on lahutamatult seotud ka teised teadused nagu füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on aja jooksul üksteist mõjutanud ja koos arenenud. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö ka geodeesiaga, ajaarvamisega, kalendriarvutustega ning optikaga. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. 2 Astronoomia ajalugu Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo. Astronoomia on algselt
instrumentide ja sensorite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös. Astronoomiaajalugu kui ajalooteaduse oda uurib
" Sama kehtib ka iga teaduse kohta. SLAID 15 JA 16 Mida uldisem ja lihtsam on teaduse uurimisobjekt, seda kiirem on selle arengukaik. Comte loetles 6 positiivset teadust: 1.matemaatika, 2.astronoomia 3.fuusika, 4.keemia, 5.bioloogia, 6.sotsioloogia. Antud teaduste reas iga jargmine eeldab eelmist, toetudes sellele. Iga jargmise teaduse uurimisala muutub keerulisemaks ja raskemaks. Areng on olnud koige kiirem matemaatikas, siis astronoomias ja koige aeglasem sotsioloogias. Paljud teadused pole aga veel uldse joudnud positiivsele astmele nagu naiteks psuhholoogia.
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond STRINGITEOORIA Referaat Koostas: Nele Sergejeva, xxxxxxYASB Tallinn 2011 Lühiülevaade stringiteooriast Stringiteooria on uurimisala osakeste füüsikas, mille eesmärk on ühendada kvantmehaanika ja üldrelatiivsusteooria. Kuna teooriat ei ole seni veel otseselt suudetud katseliselt tõestada, arvavad paljud teadlased, et tegu on pigem filosoofia kui teadusega. Sellegipoolest on tehtud katseid, mis kaudselt tõestavad stringiteooriat. Stringiteooria eeldab, et aatomis olevad kvargid ja elektronid ei ole 0-mõõtmelised objektid, vaid koosnevad pigem 1-mõõtmelised võnkuvad joontest (stringidest), mille
Repertuaariuuringud Tom Rutter on Suurbritannia Sheffieldi ülikooli õppejõud, kelle peamine uurimisala on renessansi kirjandus, eriti draama. Enda 2008nda aasta artiklis repertuaariuuringute kohta annab ta ülevaate 15. ja 16. sajandi Suurbritannia teatrite repertuaariuuringutest. Ta toob välja kõige olulisemad autorid ja teosed, mis on antud repertuaare käsitlenud ning analüüsib neid. Rutter ütleb, et repertuaariuuringuid võib laiemalt defineerida kui draamauuringute käsitlust, mille peamiseks uurimisobjektiks on teatri institutsioon ja mitte dramaturg või näidend. Siiski
kommunikatiivset käitumist, mis kulgeb saatja, vastuvõtja, sõnumi, kanali ning meediumi kaudu. Ühtlasi on kommunikatsioon Laswelli mudeli järgi lineaarne ja ühesuunaline protsess. Suhtlus on siin midagi voolusarnast, mistõttu näib, et tegemist on Shannoni ja Weaveri mudeli sõnalise versiooniga. Laswelli mudel on sirgjooneline ning peab suhtluseks sõnumi siirmist. Samas võime Laswelli viie küsimuse alusel eristada selles protsessis viit positsiooni, mis omakorda tähistavad viit uurimisala. Laswelli mudel Protsessi positsioon Uurimisala Kes ütles? kommunikaator kommunikaatori uurimine Mida? sõnum sisu uurimine Mis kanali kaudu? meedium meediumi uurimine Kellele? retsiepent, auditoorium retsiependi ja auditooriumi uuringud Millise mõjuga? mõju (reaktsioon) mõju uurimine
Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on tähtis pesitsus-ja rändeala,veelindudele.Linnulaht on merest eraldunud madalaveeline järveke,mis on pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid on kokku kaheksa.Kaali kraatrivälja peetakse Euroopa kõige esinduslikumaks. 6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud Ulpa-Leisi maantee 32.km-l.Siin on ainsana
Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on tähtis pesitsus-ja rändeala,veelindudele.Linnulaht on merest eraldunud madalaveeline järveke,mis on pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid on kokku kaheksa.Kaali kraatrivälja peetakse Euroopa kõige esinduslikumaks. 6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud Ulpa-Leisi maantee 32.km-l.Siin on ainsana
Üliõpilane on kohustatud heakskiidu saanud teema registreerima õppekava juhtiva õppesuuna juures ning koheselt võtma ühendust juhendaja(te)ga. Juhendaja(te) ja juhendatava vahelised erimeelsused, sealhulgas koostöö katkestamise, lahendab vastava õppekava juht või õppekava komisjon. 2. BT-sse köidetakse järgmised osad alljärgnevas järjekorras: · tiitelleht (näidis lisas 1); · sisukord (vt kogu töö näidist lisas 2); · töö sisu (kirjanduse-, uurimisala-, uurimisobjekti- jms ülevaade, materjal ja metoodika, tulemused, arutelu); · kokkuvõte (järeldused); · võõrkeelne kokkuvõte; · kirjanduse loetelu; · lisad. 2.1. Töö sisu Sisulise osa struktuur sõltub konkreetsest tööst. Sisuline osa koosneb tavapäraselt kolmest põhiosast: 1) uurimisobjekti või -nähtuse iseloomustus; 2) materjal ja metoodika; 3) analüüs ja süntees. 1
Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure Rakendusbioloogia MIINUSED: Bioloogilise relva väljatöötamine. Tekitavad eetilisi probleeme Bioloogia seos teise teadustega: Psühholoogia ja pedagoogika( käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks) Bioloogia kasutab oma uurimisala ka seaduspärasuste seletamiseks ja mõistmiseks teiste teaduste nähtusi. Biokeemia-ja füüsika – teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. Teine seos: Rakenduslik (meditsiin, veterinaaria, põllumajandus) Seos fundamentaal-ja rakendusteaduste vahel on vastastikune. Fundamentaalteaduse avastatud nähtuste rakendamisel tekib tihti vajadus seda nähtust täpsemalt edasi uurida.
Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure Rakendusbioloogia MIINUSED: Bioloogilise relva väljatöötamine. Tekitavad eetilisi probleeme Bioloogia seos teise teadustega: Psühholoogia ja pedagoogika( käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks) Bioloogia kasutab oma uurimisala ka seaduspärasuste seletamiseks ja mõistmiseks teiste teaduste nähtusi. Biokeemia-ja füüsika – teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. Teine seos: Rakenduslik (meditsiin, veterinaaria, põllumajandus) Seos fundamentaal-ja rakendusteaduste vahel on vastastikune. Fundamentaalteaduse avastatud nähtuste rakendamisel tekib tihti vajadus seda nähtust täpsemalt edasi uurida.
Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös. Astronoomiaajalugu kui ajalooteaduse osa uurib astronoomia ajalugu. Esi- ja
1. Lesta ökoloogia Eesti vetes...............................................................5 1.2. Lesta parasitofauna Läänemeres ................................................... 8 1.3. Lesta parasitofauna Eesti vetes ................................................... 10 2. MATERJAL JA METOODIKA..............................................................................11 2.1. Välitööd ja laboratoorsed tööd......................................................11 2.2. Uurimisala ...................................................................................... 12 3. TULEMUSED............................................................................................................13 3.1. Leitud helmindid.............................................................................13 3.1.1. Sügisesed proovid.....................................................................13 3.1.2. Kevadised proovid...................................................
ajaloolistel perioodidel Kuigi feministlikku kirjandusteooriat on tihti kirjeldatud lihtsalt kui naisõiguslaste põhimõtete ja tehnika kasutamist analüüsides tekstuaalselt soolist tähendust, on feministide definitsioon soole ja feminismile läbinud palju muutusi alates varastest 1970ndatest. Omaks võttes juba olemasolevad feministide perspektiivid ja rakendades neid uuel viisil, muudavad kirjandusteoreetikud neid luues seega aina laiemat uurimisala. 768 6 http://www.glbtq.com/literature/feminist_lit_theory.html 7 http://en.wikipedia.org/wiki/Feminist_literary_criticism 8 ,,A History of Literary Criticism" M. A. R. Habib (lk 667-671) 9 3. 1. Feministliku kirjanduskriitika rakendamine Selleks, et uurida kirjandust feministlikust aspektist tuleb kõigepealt mõista feministide
Kultuuriantropoloogia huvi keskmes on inimene ja inimkultuur üldiselt, etnoloogia huvitub rahvast ja selle kultuuri ühisjoontest teiste rahvastega võrreldes. Need kaks teadust, mis kujunesid välja 20. sajandi jooksul, sündisid küll ühest juurest ja huvist, ent sisaldavad siiski teoreetilisi ja metoodilisi erinevusi. (Viires 1970: 3) Antropoloogial on kaks tähendust. Laiema tähenduse järgi on antropoloogia omalaadne inimest uurivate teaduste ema või nende uurimisala kattev üldmõiste. Ta jaguneb füüsiliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks ja kultuuriantropoloogiaks. Selline mõistekäsitlus on peamiselt kasutusel anglosaksi maades. Teise tähenduse järgi võib antropoloogiaks pidada eelkõige füüsilist antropoloogiat, inimese kui liigi uurimist. (Honko 1970: 7) Füüsilise antropoloogia põhiline ülesanne on selgitada inimliigi algupära maakeral. Lisaks
1 27.10.2016 II. FILOSOOFIA ÜLDINE ISELOOMUSTUS 1) Filosoofia kui distsipliin: Uurimisala, valdkond (institutsionaliseeritud/akadeemiline) Üldised filosoofiamääratlused otseselt tarkuse mõistet ei sisalda. Pigem, filosoofial on miskit tegemist: "Filosoofia (mõtteteadus) on mõtte töö, ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi
Koperniku juhtum, kui avastati et Ptolemaiose astronoomia ei kajasta loodust tõetruult, tuli Kopernikul hakata uut otsima, sest teaduses oli eelnevalt kirjeldatud põhjustel kriis. (94) Kriis tuleb aga lahendada, on teadlasi, kes võtavad selle isegi oma eriala peamiseks ülesandeks. Kahtluse alla seatakse peaaegu kõik kehtiva paradigma probleemide lahendused ning sellele järgneb põhiliselt kaks võimalikku lahendust: esimesel juhul teadlased järeldavad, et lahendust ei ole nende uurimisala antud seisundis peatselt oodata ning probleem jäetakse tulevase põlvkonna lahendada, kellel on selleks paremad vahendid. Teisel juhul aga võib kriis lõppeda uue paradigma esilekerkimisega ning järgneva võitlusega selle tunnustamise eest.(113) Võib väita, et see on kogu raamatu üks tähtsamaid kohti minu arvates, sest siin tuleb selgelt välja, miks teaduse areng ei toimu vaid kumulatiivselt. Toimub kumulatiivselt siis kui on mingi kehtiv paradigma,
ökosüsteemid ootamatul inimkokkupuutel ka väga õrnad. Võrreldes lõunariikidega ei ole arktiline bioloogiline mitmekesisus ei ole kõrge, mistõttu on see ÖTde uurimiseks huvitav platvorm. Kohalik floora ning fauna on arenenud ning kohanenud karmi kliimaga, kuid mitte modernse maakasutuse mõjuga. Lapimaa metsades raiutud puud on tavalisel 200-300 aastat vanad kuid mujal Euroopas on sama tüvejämedusega puud 50-100 aastat vanad. Materjalid ja metoodika Uurimisala asub Soomes Lapimaal arktilise tundra ning taiga vahelises tsoonis, ning seda saab kirjeldada kahe näitajaga: 1) ala bioloogilise ning maastiku ökoloogia alusel ja 2) haldusala piiride alusel. Uurimusel käsitleti 9880 km2 suurust ala, mis piirnes lõunast Lokka kunstlike järvedega ning Porttipahtaga ning põhjast Inari järvega. Lapimaa on taimestiku kasvuperioodiks 100-140 päeva, ning soojuse summeeritud väärtuseks 600-750 kraadi, võrreldes 750-1000 kraadiga
Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade rikete ja emotsionaalsete häirete korrelatsiooni ning elektroodtehnikas läbiviidud katsete tulemuse alusel jõuti järelduseni, et emotsionaalse informatsiooni peamine koondaja on hüpotaalamus. Hüpotaalamus asub nägemisnärvide ristumiskohal, organismi peanäärmel hüpofüüsil (Pinn, 1975, 11). Teadlased laiendasid uurimisala ning avastati, et hüpotaalamuse kõrval on emotsioonidega seotud mõned teisedki vanad ajuformatsioonid. Tehti kindlaks selliste struktuuride nagu hüpokampuse ja mandeltuuma osavõtt emotsionaalsetest reaktsioonidest (Lunge, 1980, 53). Mandelkeha on emotsionaalsete küsimuste spetsialist. Kui mandelkeha ülejäänud ajust eraldada, on tulemuseks jahmatav suutmatus hinnata sündmuste emotsionaalset tähtsust, seisund, mida mõnikord nimetatakse ''tundepimeduseks''
ja norme spordis; - selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas. Kui teadusdistsipliin: Selleks et saaks spordisotsioloogiat käsitleda kui sotsioloogia aladistsipliini, peab see eristuma teistest uurimisala poolest ja omama spetsialistide gruppi. Samuti tuleb tegeleda formaalse sotsiaalse organisatsiooni loomise, konverentside korraldamise, publitseerimisvõimaluse ja ka professionaalsete arenguvõimaluste loomisega. Formaalselt on spordisotsioloogia ka sellega hakkama saanud. Lisaks peab üks aladistsipliin kui legitimeeritud uurimisvaldkond olema määratletud, aktsepteeritud ja integreeritud suurema uurimisvaldkonna poolt. Spordisotsioloogia rakenduslikul suunal huvitutakse enam spordist (sh
FÜÜSIKA PÕHIPRINTSIIBID. JÄÄVUSSEADUSED Füüsika tegeleb mateeria kõigi esinemisvormide liikumise ja vastastikuste seoste uurimisega. Füüsika uurimisala on väga lai ning sellepärast jaguneb ta paljudeks harudeks, nagu näiteks mehaanika, molekulaarfüüsika, termodünaamika, elektromagnetism, aatomifüüsika, tuumafüüsika. Osa neist kuulub nn. Klassikalise füüsika valdkonda, mis moodustab ka füüsika gümnaasiumi-kursuse põhiosa. Klassikalise füüsika põhiideed olid enamjaolt formuleeritud XIX saj. Lõpuks. Sajandivahetusel tekkinud nn. Füüsika kriis sundis paljudele asjadele leidma põhimõtteliselt uusi lahendusi
vastupandamatult põnevasse tundrasse, otse Põhja-Jäämere kallastele rajatavasse pliikaevandusse, sai ta ootamatu pakkumise Tartu tudengipäevilt tuttavaks saanud parun Stackelbergilt – hakata Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piiril juhtima üht uudset sookatsejaama. Viktor von Stackelbergi puhul oli tegemist samuti keemikuga ning ta kuulus ka Liivimaa Maanõukogu koosseisu. Mõne aasta eest oli parun valitud Tartus rajatud Balti Sooparandamise Seltsi esimeheks. Seltsi uurimisala – kuidas saaks ära kasutada 4 Eesti- ja Põhja-Liivimaal laialdaselt leiduvat turbaraba, oli Arved von Vegesackile seni veel täiesti tundmatu. Seda ei oska keegi arvata, mis teda niivõrd võõrale alale meelitas, kuid 1910. aasta suvel sai Arved von Vegesackist Tooma sookatsejaama esimene juhataja. Tema aastapalgaks määrati 2500 rubla, mis lubas perel vägagi mugavalt ära elada. Tooma
muldi ning et nende omadusi ja tunnuseid omavahel analüüsida. Veel uuriti valla tasemel muldade tekketingimusi ja prooviti neid mullatekkeprotsessidega seostada. Viimaks selgitati välja, milline on parim viis muldade edaspidiseks kasutamiseks. . 3 1. Töö metoodika Enne välipraktikat koguti eelmise õppeaasta jooksul valmistati ette uurimisala taustinfo, milleks olid mullatekketingimused, aluspõhi, pinnakate jms. Arvestustöö raames oli vaja sooritada iseseisvalt kolm mullakaevet (sügavusega 1 m) autori kodukohas, mis asub Tartumaal, Konguta vallas, Karijärvel. Labidaga kaevati auk, mille üks sein oli vertikaalne ning millele langes päikesevalgus, teine sein jäeti trepikujuliseks. Vältimaks mullahorisontide segunemist tõsteti kõigi horisontide mullad erinevatesse hunnikutesse. Kõik välipraktika
jumaldavad seksikad naised. Sellest aspektist lähtudes on liignaised ja haaremid kaasaegse Lääne ühiskonna ülesehituses täiesti olemas. Haaremit ei saa seletada pelgalt läbi ajaloo prisma. Haarem on kollektiivse alateadvuse ainulaadne arhetüüp patriarhaadi üsas pesitsev matriarhaat. See on lahendamatu mõistatus, kiuslik saladus, ja kahtlemata leiaks intuitsioonist juhinduv mõistus siit ammendamatu uurimisala. See on varjude maailm, mis on täis pooltoone. Palju jääb seal hämaruse peitu, palju on hävinud igaveseks, meie loomus tõrgub seda mingil moel omaks tunnistamast. See kuulub süngete saladuste ja hämarate hirmude kuningriiki ja me eelistame sellele mitte mõelda.
On mõjutanud ka eesti kultuuri [Ants Oras] ) Rene Wellek sai inspiratsiooni strukturalismist ,,Warreni kirjandusteooria". 35. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. Vene formalistide jaoks oli oluline 1) sünkroonne ja diakroonne keeleteadus. 2) keele ja kõne eristamine Genfi koolkond keelevõime -> keel-> suhtlemine Praha lingvistikaring Keel, fonoloogia ( kui iseseisev uurimisala ) Nikolai Trubetzkay ( foneemi mõiste ) Strukturalism on tihedalt seotud vene formalismiga. 1) Elemendi tähendus sõltub selle elemendi asendist ja rollist süsteemis 2) Ühe elemendi muutumine toob kaasa terve süsteemi muutuse 3)Ühe struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel 4) süsteemis kehtib eneseregulatsioon 36. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). 37. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt).
üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Sissejuhatust peatükina ei nummerdata. Pikkus ca 12 A4. 6.4. Töö põhiosa Uurimistöö põhiosa algab uuelt lehelt ja on töö kõike mahukam ning väärtuslikum osa ja see on soovitav üles ehitada kolmeosalisena: 1) mida teised on teinud (referaat) hõlmab probleemi käsitlust, uurimisala või uuritava objekti kirjeldust vms. kirjanduse põhjal. Tekstis peavad olema korralikud viited kõigile kasutatud allikatele. 2) mida mina tegin (uurimus) peatükk peab sisaldama uuritava objekti, mudeli või katseseadme ja kasutatud uurimismeetodite kirjeldust. Eksperimentaalsete tööde korral 16 tuleb esitada ka katseseadmete ja andmetöötlusmeetodite täpne kirjeldus ning andmete usaldusväärsuse hinnang
võimalikke alternatiive, mõjuala ulatust • Üldsuse informeerimine, huvirühmad, keda vaja veel kaasata • Ühise arusaama kujundamine • Otsustaja , arendaja, ekspert Programmi tulemus • Esitatud projekti kirjeldus; • Projekti taust ja selle kirjeldus; • Uurimisala ja/või mõjualad; • Seadusandluse, regulatsioonide kaalutlused; • Uuritavad mõjud; • Mõjude ohjamine; • Uuritavad võimalikud alternatiivid; • Piiride süsteem; • Olemasolevate andmete kvaliteet; • Leevendavad meetmed; •
5. Millega tegeleb üldbioloogiline teadus? Üldbioloogia tegeleb süvateaduslike uuringutega (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia). 6. Mis on eribioloogiline teadus? Eribioloogiline teadus tegeleb süvateaduslike uuringutega (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia). 7. Milline seos on bioloogial teiste teadustega? Bioloogia kasutab oma uurimisala nähtuste ja seaduspärasuste seletamiseks ja mõistmiseks teiste teaduste, eelkõige füüsika, keemia ja matemaatika avastatud nähtusi, põhimõtteid ja seadusi. Elunähtuste olemuse mitmetahulise uurimise vajadustest on tekkinud sellised piirteadused nagu biokeemia ja biofüüsika. Need on teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid.
entsüklopeedilisteks. Sõnastiku omad on need, mida uurib semantika. Entsüklopeediline vaade, aga ei kuulu traditsiooniliselt lingvistikasse. Kognitiivne lingvistika, aga hakkab tähenduste uurimisel kasutama entsüklopeedilist lähenemist. Evens jt toovad välja viis põhjust, mis selline käik on õigustatud. (Evens jt 2007: 10) · Ei saa eristada semantikat ja pragmaatikat Evensi jt järgi heidab kognitiivne semantika kõrvale väite, et pragmaatikal ja semantikal on kaks erinevat uurimisala. Kognitiivne lingvistika leiab, et teadmised sõnade tähenduste kohta ja teadmised, kuidas sõnu kasutatakse, kuuluvad mõlemad semantika alla. (Evens jt 2007: 11) · Entsüklopeedilised teadmised on struktureeritud Evens jt( 2007: 11) leivad, et entsüklopeediline teadmine, mis kuulub ühe sõna juurde ei ole kaos vaid entsüklopeediline teadmine on organiseeritud nagu võrgustik. · Entsüklopeedilised tulenevad kontekstist Evensi jt järgi tekivad tähendused alles kontekstistis
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori
1920. a. paiku leiti pesi juba Kesk-Rootsis ja Lõuna-Norras ning Põhja-Eestis. 1935. a. paiku hakkas jäälinnu pesitsuspaikades aktiivsemalt käima õpetaja Aleksander Lint. 1937. aastal alustas Eerik Kumari selle liigi sihikindlamat uurimist Ahja jõe keskjooksul; selles töös abistas teda järjekindlalt Aino Helemäe (hilisem Aino Kumari). Koos August Manguga tegi Kumari 1938. aasta suvel retki Pirita ja 1939. aastal ka teiste Põhja-Eesti jõgede äärde; uurimisala laienes ka Lõuna-Eestis [7]. Kaks saksa keeles avaldatud artiklit [6, 8] äratasid uurimistulemusi kiitvat vastukaja raja tagagi. 1939. aastaks oli liik juba ületanud 59. laiuskraadi ja kanda kinnitanud mitmetel Põhja-Eesti jõgedel. 1939. aasta suvel leiti esimene jäälinnupesa Lõuna-Soomeski. Aga 1939.1942. aasta erakordselt külmad talved, mil jäätusid ka Kesk-Euroopas asuvad talvitusjõed, hävitasid populatsioonist enamiku ja toibumiseks kulus kümmekond aastat
Maha kirjutama oli mõiste, kus slängi muutumist oli väga vähe näha. Sõnaraamatus leidusid sõnad puksima, spikuma, kopeerima, kribama, maha panema, maha tegema, maha vehkima, maha vixima, spikkima, vikkima, viksima (Loog, 1991: 111). Õpilaste ja korvpallurite slängisõnad olid puksima, spikerdama, kopeerima ja maha tõmbama. Uurimistöö autor arvab, et need sõnad võetakse varsti kasutusele ka igapäevaelus, sest neid kasutatakse ka õpetajate poolt. Kuigi käesoleva töö uurimisala oli väike ja sõnade arv vähene, võib esitatud andmetest siiski järeldada, et suurem osa kunagi kasutusel olnud slängisõnadest on aja jooksul unustatud ning järgmine põlvkond on kasutusele võtnud hoopis teised sõnad. KOKKUVÕTE 18 Käesoleva uurimistöö teemaks on släng, selle kujunemine ja kasutamine. Töö autori eesmärgiks oli tutvuda teemakohase kirjandusega, uurida seni avaldatud slängisõnaraamatuid
ülesehitust ehk kompositsiooni, näidates millistest ja kui suurtest areaalidest maastik koosneb. Klassi tasemel mõõdetud pindalade alusel võib otsustada, kui suure osa maastikust mingi klass enda alla hõlmab. Osade liikide eksisteerimiseks on vajalikud suured ja ühtsed areaalid, teised lepivad väiksemate areaalidega. Maastiku kogupindala ei oma struktuuri analüüsi seisukohalt kuigi suurt tähtsust, küll aga piiritleb uuritava maastiku ulatuse. Pindala mõõtmised sõltuvad just uurimisala ruumilise skaala valikust. Väikseima areaali suurus ja maastiku ulatus määravad skaala alumise ja ülemise piiri. Klassi areaalide arv, keskmine areaali pindala ja areaalide tihedus kujutavad kõige paremini maastikul levivate areaalide suurust ja nende paigutustihedust. Kui maastiku kogupindala uurimisperioodil ei muutu, siis suurema areaalide arvuga klass on maastikus rohkem esindatud kui väiksema areaalide arvuga klass. Areaalide arvust,
Mnat Nattereri lendlane (Myotis nattereri) M? Määramata lendlane Csp Määramata nahkhiirlane 9 Jooniste loetelu Joonis 1. Nahkhiire luustik ja üldkuju (Chapman, 1998)..................................13 Joonis 2. Maa-aluste käikude asukoht Laagri talvituspaigas..............................30 Joonis 3. Tallinn-Harku Alajaama kuu keskmised õhtutemperatuurid, º C (EMHI)...31 Joonis 4. Uurimisala............................................................................33 Joonis 5. 2008/2009 aasta talvitusperioodi loenduste tulemused.........................35 Joonis 6. Nahkhiireliikide osakaal Laagri talvituspaigas 2008/2009 talvitusperioodil .....................................................................................................36 Joonis 7. Nahkhiirte arvukus käigus 1 talvitusperioodil 2008/ 2009.....................36 Joonis 8
Siia kuuluvad ka eribioloogilised teadused (zoobioloogia, botaanika) 2) Rakendusbioloogia tegeleb bioloogia haruteaduste avastuste viimisega praktikasse. Bioloogia seos teiste teadustega Seoseid on kahesuguseid: 1) Teoreetiline, kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia side psühholoogia ja pedagoogiaga),et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Kuid bioloogia kasutab ?? uurimisala nähtuste seletamiseks ka teisi teadusi matemaatika, füüsika, keemia. Nii tekivadki piirteadused (biokeemia, biofüüsika uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse). N: rakuhingamine, fotosüntees. 2) Rakenduslikbioloogia põhilised rakendusvaldkonnad: · meditsiin · veterinaaria · põllumajandus · toiduainete töötlemine Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusel põhinevaid protsesse inimesele
väljatöötamine. Kasutades kriitilisi kriteeriumeid ja meetodeid hakkad mõistma oma professionaalset konteksti, selle põhiargumentide tähtust ja väärtust. (lk 38-41) Oma magistritöö jaoks pean ma kõigepealt endale selgeks tegema kriitilise mõtlemise tähenduse, sest hetkel on see mulle veel veidi segaseks jäänud. 2.3 Viitematerjalide leidmine ning kasutamine kunsti- ning disainialastes uurimustes Bibliograafiat saab kasutada, et luua uurimisala kriitiline kontekstuaalne arvustus. Bibliograafia hõlmab endas viidete kogu, mis on uurimisväite suhtes olulised. Et bibliograafiast infot otsides mitte kaotsi minna, on soovituslik kasutada võtmesõnu (maks. 6). Võtmesõnad pakuvad otsingu jaoks kriteeriumeid ja parameetreid ning sõltuvalt esialgsetest otsingutulemustest tuleb neid võib-olla laiendada, koondada või parandada. Mitte kunagi ära looda vaid ühele või kahele infoallikale. Ära kunagi looda vaid ühele otsingule,
Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine
Eestikeelne terminoloogia 19. sajand - Rahvaluule Jaan Bergmann, Sõnakene luuldest. 1878 Sakala Lisaleht - Rahvamälestused/vanavara (Kreutzwald kasutab ,,vanavara" mõistet) Jakob Hurt 1870ndaist - Rahvaluule M. J. Eisen 1890ndaist 20. sajand: 1) rahvaluule ei ole ainult luule o Oskar Loorits 1937 o Eduard Laugaste 1975 jj 2) ravhaluule ka mõiste rahvas on käsitamatu (teoreetilisse vaidlusesse ja kirjandusse 1990ndail) Uurimisala nimetus Eestis: - Jakob Hurt 1896 [rahvaluule] on rahva elu mälestused ja pärandus, mida uurib rahvateadus ehk folklore - 20. saj. teine pool: Rahvaluule e. folkloor uurimisaine/objekti nimetus Folkloristika e. rahvaluuleteadus teadusharu nimetus Regioonid: lähenemisviisid: - Ingliskeelne folkloristika o Sotsiaalantropoloogilised lähenemisviisid o Võõra kirjeldamine, migratsioon (asumaade kultuur nt.)
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2
Kõige eksitavamad on tüübinimedega domeeninimed, nt www.ametikool.ee on Kuressaare ametikool, www.hariduskeskus.ee on Pärnumaa Kutsehariduskeskus, www.jaam.ee on Eesti raudteemuuseum Haapsalus. Nimede funktsioonid tänapäeva ühiskonnas - Nimedel on tekstis suur roll. Igas tarbetekstis on nimed. Tekstitöötluse seisukohalt on see probleem – nime ei saa analüüsida. Tekkinud on omaette uurimisala: nimede äratundmine (name identity recognition): tehakse suuri nimestikke ja loendeid, vaadeldakse nime positsiooni tekstis, nimele järgneva osise uurimine. - Nimesid on palju ja see on ebastabiilne, pidevalt muutuv uurimisrühm. Küsimusele „kui palju on nimesid?“ ei ole võimalik vastata, isegi kohanimede puhul. - Nimede puhul on oluline nende kultuurisidusus – nimedeta ei saa suhelda. Nimed reedavad seost keskkonnaga.
Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, kosmosetehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ja kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös. Astronoomia ajalugu kui ajalooteaduse osa uurib astronoomia ajalugu
kogu fiktsioon on justkui lihtne verbi laiendus. G. toob välja kolm fiktsioonile iseloomulikku joont: 1) tekst – iga fiktsioon on tekst kui fakt 2) jutustamine – autori ja lugeja mõistmine ei kattu, ilmnevad erinevad implitsiitsed ja eksplitsiitsed asjaolud 3) lugu – iga fiktsioon loob meile loo, mis asub tekstis endast erinevas aeg-ruumis Võttes aluseks ülaltoodud kolm aspekti alustab Genette oma analüüsi fiktsioonilisest ajast. Siin toob ta välja kolm uurimisala: järjestus, kestus ja sagedus järjestus – kuidas sündmused on esitatud loo ja teksti vahelisest suhtest lähtuvalt (süžee ja faabula vahekord) kestus – teksti “kiirus”, kui kiiresti sündmused tekstis ajaliselt arenevad sagedus – kui palju sündmusi korratakse nii teksti kui ka diskursuse sees Nendest kolmest aspektist lähtuvalt analüüsib Scholes Genette’i meetodil ka Joyce’i “Eveline”´i Sündmuste järjestus: ühtaegu nii lihtne kui komplitseeritud
kuulub lahutamatult ka hinnanguline moment, kui õigusteooria on pigem loodusteaduslikult kirjeldav teadus. FIlosoofia üldse - Ühe või teise teaduse eseme all mõistetakse ainet või valdkonda mida see teadus uurib ehk see on antud teaduse objekt, (HUVI TERVIKU VASTU. Tänapäeval tehakse vahet teaduse materiaal- ja formaalobjektil. Materiaalobjekt on antud teaduse uuritav konkreetne ese tervikuna (ntks õigus tervikuna). Formaalobjekt on see eriline uurimisala, mis tuleneb erinevatest vaatepunktidest ja küsimuseasetustest, millega üks või teineteadus läheneb materiaalobjektile (riigiõigus, tsiviilõigus vms). Emantsipatsioon sõltuvus, alluvus. Eri ehk üksikteadustenimetus ütleb, et nende uurimistegevus on suunatud erilisele, üksikule. *Filosoofial on huvi aga terviku vastu (formaalobjekti totaalsus). Õigusfilosoofial nagu muul filosoofial ei ole kindlat materiaalobjekti, kas seega filosoofial üldse on ese?
seevastu on 57 cm pikkustest kollakatest karvadest "põll" valge "peegli" alaosas. 2010.-2011. aasta lumerohke talv mõjus metskitsedele saatuslikult, mille puhul oletatakse, et hukkus kuni 50% arvukusest. Aastatel 20112013 oli metskitse arvukus Eestis väga madal. 2014. aastal oli arvukus taas kasvama hakanud ja 2015. aastal tehtud pabula- ja jäljeloendused näitasid, et metskitse arvukus tõuseb kiirelt. Metskitse arvukuse hindamisel on oluliseks piirkonnaks Soomaal asuv Tipu uurimisala (uurimised toimunud 2009.2015. aastal) ja teine paik kus andmeid kogutakse asub Tartumaal SA Järvselja Katse- ja Õppemetskonna maadel. Populatsiooni suurenedes kasvavad kahjustused põllumajanduses ja metsanduses ning ta võib olla haiguste levitaja ja liiklusohu põhjustaja. Metskits on Eestis üks tavalisemaid ulukeid ja ei ole kaitse all. 3. Koduhiir (Mus musculus) Talvel elab koduhiir vaid hoonetes, suvel ka asulate lähedal põldudel, aedades ja võsas
Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, mida meelega lisatakse toidule (lisaained). Kuigi neid eelnevalt põhjalikult uuritakse, võivad nad uues keskkonnas muutuda mürgisteks. Toit pole kunagi valmis, (bio)keemilised protsessid jätkuvad ka temas säilitamisel, mille käigus võivad tekkida uued ohtlikud ained. Toidus võivad tekkida suuremal või vähemal määral toksilised ained ka veel seedimise käigus. 2. Toidutoksikoloogia uurimisala. Toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi. Toidus sisalduvate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid. Toidu ja joogiga organismi jõudnud ainete ning organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismi elutegevuse kahjulikke muutusi, mis võivad viia talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). Toidu ohutuse ja mürgisuse probleemidega tegeleb toidutoksikoloogia, mis
annaabi.ee 
