Aatomifüüsika ja Astronoomia (0)

Aatomifüüsika ja Astronoomia
Juhendaja : Ain  Toom
Koostas: Gristi Adrat
Rühm:TTP-10
 
 
Aatomifüüsika
●
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute 
aatomite uurimisega. 
●
Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika 
sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub 
tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside 
uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks 
uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle 
moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud 
olekutes.
 
 
 
●
Aatomfüüsikas uuritakse üksikute aatomite (ja ioonide) 
vastastikust mõju teiste aatomite või ioonidega, tahkiste , 
valguse ja elektriväljaga.
●
 Samuti elektronide  jaotumist kvantmehhaanilistele 
energiatasemetele (elektroni kvantolekud), elektronide 
erinevate energiatasemete vahel liikumisel tekkivaid 
spektraaljooni, keemiliste elementide 
perioodilisussüsteemi ning keemilise sideme füüsikalist 
alust.
●
Üksikute aatomite  uurimisel ei ole uurimistulemused 
mõjutatud molekuli või tahke keha kristallstruktuuri 
moodustamisel tekkivatest vastasmõjudest aatomite 
vahel.
 
 
 
● Aatomifüüsika  käsitleb keemiliste, 
elementide algosakestes - aatomites  
toimuvaid protsesse.  
● Aatomifüüsika kitsamas mõttes ,tegeleb 
aatomite elektronkatete uurimisega; 
aatomituumas toimuvaid protsesse uurib 
tuumafüüsika.  
 
 
Astronoomia 
●
Astronoomia ehk täheteadus on  teadusharu , mis 
uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna .
Astronoomia ja  astroloogia :
●
Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole 
astronoomia nimetuse lõpus "- loogia ", vaid "-noomia" 
kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene 
osa tuleb vanakreeka sõnast astēr 'täht, taevakeha '. 
Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks.
Astronoomia ja astrofüüsika:
●
Astrofüüsikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi 
uuringuid , mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on 
aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning 
 
seetõttu astronoomiat ja   astrofüüsikat sageli 
samastatakse.
Astronoomia ja teised teadused
●
Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja 
matemaatika . 
●
Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. 
●
Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida 
ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel 
energiarikastel objektidel.
●
 Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud 
arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu 
oluliseks motiiviks.
 
 
 
●
Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö 
geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja 
määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), 
ajaarvamisega ja kalendriarvutusega ( astronoomiline  
kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste 
instrumentide ja sensorite areng).
●
 Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt 
seotud ka tehnika, kosmonautika  ja matemaatikaga 
(mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade 
trajektooride  modelleerimine ). 
●
Geodeetilisi  meetodeid  on rakendatud ka peale Maa 
ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju 
kindlakstegemiseks.
 
 
 
●
Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud 
ka koostöö  geoloogia  ja geofüüsikaga, sest 
maateaduse  uurimisala kattub osalt planetoloogia  
omaga. 
●
Mineraloogia  analüüsib Maa  mineraale  sarnaste 
meetoditega nagu teiste taevakehade omi. 
●
Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib 
keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust 
universumis ja keemilist evolutsiooni.
●
 Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja 
olemasolu asjaolusid.
 
 
 
●
Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka 
astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös. 
●
Astronoomiaajalugu kui ajalooteaduse oda uurib 
astronoomia ajalugu.
●
 Esi- ja varajase ajaloo arheoloogilisi leide tõlgendab 
astronoomia valguses paleoastronoomia.
●
 Et astronoomia tegeleb  kosmoloogia  raames ka 
universumi tekke, ajaloo ja lõpu küsimustega, on ta 
seotud teoloogia ning  filosoofiaga .
 
 
Universumi kärgstruktuur mõjutab 
otseselt galaktikate arengut
●
Astronoomia üks huvitavamaid ja  senini   lahendamata  
probleeme on galaktikate tekkimine.
●
  Galaktikad , mida on Universumis rohkem kui 
Linnutees  tähti, on peamised ehituskivid Universumis.
●
Ometi ei ole veel lõplikult selge, kuidas 
morfoloogiliselt erinevat tüüpi galaktikad täpselt 
tekivad ning mis protsessid mõjutavad galaktikate 
evolutsiooni.
●
Mõistmaks galaktikate arengut uurisid   Elmo  Tempel 
ja Enn Saar koostöös Radu  Stoicaga Prantusmaalt, 
Lille  Ülikoolist, kuidas Universumi kärgstruktuur 
 
 
mõjutab galaktikate arengut.
 
●
Vaadates galaktikate suureskaalalist jaotust, näeme, 
et galaktikad on koondunud parvedesse, mida 
omavahel ühendavad galaktikate  ahelad  ehk 
filamendid. 
●
Galaktikate filamendid on peamised  struktuurid  
galaktikate jaotuses, mille mõõtmed ulatuvad kuni 
kümnete megaparsekiteni (1 parsek = 3.26 
valgusaastat).
●
 Olgu võrdluseks toodud, et galaktikate gruppide 
tüüpiline suurus on üks megaparsek ning galaktikate 
suurused ulatuvad kuni 100 kiloparsekini. 
●
Selline galaktikate filamentide võrgustik moodustab 
nn Universumi kärgstruktuuri. 
 
 
●
Kaks kolmandikku täna  
päevases Universumis 
asuvatest galaktikatest on spiraalgalaktikad 
(ülejäänud kolmandik on  suurelt jaolt elliptilised  
galaktikad), mis pöörlevad ümber oma telje.
●
Galaktikate pöörlemine on galaktikate tekke juures 
loomulik nähtus.
●
 Lahendamata on aga küsimus, kas ja kuidas 
galaktikate pöörlemisteljed on seotud galaktikate 
ahelate  ehk filamentidega?
●
 Kas galaktikate tekkimine on seotud filamentide 
tekkimisega ? 
●
Seda probleemi uurimuse autorid püüavadki 
lahendada.
 
 
●
 Galaktikate filamendid  
 Universumi kärgstruktuuris. 
Sinised täpid tähistavad galaktikaid ning punased 
jooned märgivad  filamente .
 
 
●
Elliptiliste galaktikate pöö  
rlemistelgede jaotus filamentide 
suhtes. Jaotus näitab, mil ine on nurk (täpsemalt nurga 
koosiinus) galaktikate pöörlemistelgede ja filamendi telje 
vahel. Kui cos(i)=1, si s pöörlemistelg on paral eelne 
filamendiga ning kui cos(i)=0, siis pöörlemistelg on risti 
filamendiga. Hal  ala joonisel näitab juhuslikku jaotust: kui 
vaadeldud korrelatsioonisignaal (punane joon) jääb hal i 
ala sisse, siis tulemus ei ole statistiliselt usaldusväärne. 
Jooniselt on näha, et el iptiliste galaktikate hulgas leidub 
rohkem sel iseid, mil e pöörlemisteljed on peaaegu risti 
filamentidega.
 
 
●
Saadud üldtulemused s  obituvad hästi meie 
ettekujutusega galaktikate arengust, kuid ometi on 
veel väga palju segaseid detaile. 
●
Vastusteta  on veel mitmed olulised küsimused.
●
 Kas kõik  spiraalsed  ja elliptilised galaktikad 
(olenemata värvusest, suurusest jne) tekivad 
ühtemoodi? 
●
Kas galaktikate filamendid on kõik ühesugused ning 
mõjutavad galaktikaid ühtemoodi? 
●
Kuna galaktikate loomaaed on väga kirju, siis 
kindlasti on palju detaile, mis on olulised ning seetõttu 
tuleb kindlasti jätkata galaktikate evolutsiooni ja 
Universumi kärgstruktuuri vaheliste seoste 
 
uurimisega. 
 
 
●
Galaktikate filamentaarse võrgustiku täpne 
detekteerimine  ning selle võrgustiku mõju galaktikate 
arengule on teemad, mille suunas uurimuse autorid 
juba liiguvad.
 
 
  
Aitäh kuulamast!!:)
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17