Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Ta oli virtuoosne klaverimängija, kuid ta oli ise oma teoste esitajas. Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate muusikutegijatega. Brahmsi peetakse tihti nii konservatiiviks kui ka uuendajaks.Tema muusika oli tugevasti mõjutatud barokiajastu ja klassitsistlikust muusikast muusikaliselt kui ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele on tunda uuenduslikkust nii tema harmoonias kui ka meloodias. Tema järjekindlus ja põhjalikkus on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Loomingud: · 4 sümfooniat · 2 klaverikontserti · "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · "Aldirapsoodia" (1869) · Viiulikontsert (1878) op.77 · Kontsert viiulile ja tsellole op.102 · 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 · 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op
Modernism Modernism- (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on 19.sajandi ja 20.sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus.*Eelkõige 20.saj esimese poole kirjanduses * Sai alguse Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernismi periodiseerimine 1) PERIOOD- uus romantism (sümbolism) 2) PERIOOD- avangardism (futurism, kubism, varane ekspressionism) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine *teaduse ja tehnika areng-radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid *Freudi psühhoanalüüs
ülevaadet omades käigus. ettevõtte jaoks: laiendamise saame pakkuda · kasumliku kasvu läbi. Suurendada Teile kindlustamist osalus välisturul. optimaalseid · tuntust lahendusi, saame · uuenduslikkust soovitada, kuidas ning milliseid infotehnoloogiav õimalusi ja -lahendusi.
1.)Modernism on 19-20.saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühis nimetus.Sai alguse Prantsusmaalt.Modernismi alguseks vaadatakse 2 perioodi.Modernismi sünd on seotud ühiskonnas toimuvate suurte nihetega *ühiskonna korraldus,*teadus ja tehnika,*linnastumine,*auto, lennuk,*raadio 2.)A. Schopenhauer-sai kuulsaks pessimismi teooriaga.Ta väitis, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast.Parema tuleviku ja progressi eitamine. F.Nietzsche- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik...
1 modernism- uuenduslikkust taotlev kirjandusvoolude ühisnimetus tekke eeldus- tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine 2 dekadentism- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine kultuurimaailmas 3 estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks 4 sisemonoloog- e sisekõne: minategelase mõtted, tunded, kujutlused 5 impressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli armatus ja loodus, mida iseloomustas vähe tegevust, detailirohkus, hetkeline meeleolu, mänglev stiil (luuletused, novellid, lühiromaanid) 6 ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine läbi traagilise elutunnetuse, iseloomulikuks oli hakitud ja raskestimõistetav stiil; kasutati süngeid kujundeid, palju surma. 7 sümbolism- püüd sümbolite abil kujutada meeltele tajumatut reaalsust 8 natural...
KIRJANDUSES • E. Vilde • A. H. Tammsaare • A. Tšehhov • F. Dostojevski • H. De Balzac • W. Whitman NATURALISM (19.saj lõpp) • Täpne ja erapooletu kirjeldus kõigest: heast, halvast, ilusast, inetust, olulisest, ebaolulisest • Pärilikkus ja elukeskkond on inimese saatust määravad tegurid • Kiretu fotograafiline objektsioon NATURALISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • Ē.Zolá UUSROMANTISM JA MODERNISM (19.saj lõpp) Modernism on 19.saj teise poole ja 20.saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Põhimõtteliselt võib modernistlikuks nimetada iga teost, mis on uudne ja vastandub traditsioonile. • Modernism kujunes välja 19.saj lõpus peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Modernistlik kirjandus vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust • Eksperimenteeriti nii vormide kui väljendusviisidega • Neli ala suundumust – sümbolism, impressionism, ekspressionism, futurism SÜMBOLISM (19
Modernism on 19. saj. ja 20. saj. uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis,esteetiline ja elutunnetuslik liikumine,vastandumine looduslikule ja loomulikule,eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges.Dekadendid on langusmeeleolude poeedid,nt. Charles Baudelaire. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool.Impressionism kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusi...
Modernismi mõiste, üldisel., tähtsamad avaldumisvormid. Modernism= pr moderne=uudne, nüüdisaegne . Modernism on 19. saj lõpu ja 20 saj kirjanduse, kunsti ja muusika uuenduslikkust taotlevate loomepõhimõtete ühisnimetus. Modernistid ülistavad kõike moodsat, uudset, kaasaegset. Paljud kirjanikud süvenesid oma isiklikku maailma- mälestustesse, kujutlustesse, unenägudesse. Nad uurisid inimhinge kõige varjatumaid soppe: alateadvust ning instinkte. Peamine oli autori subjektiivete tõdede ja arusaamade väljendamine. Modernistid otsisid inimtunnete peeni varjundeid, lõid fantastilisi sümbolkaraktereid, püüdsid ühendada reaalsust ja irreaalsust. Pöörasid suurt
lateks ja t-särgid asendunud ajalooliste tartani keltide, peenetriibuliste kangaste, korsettide ja Watteau kleitidega. Disaineri pöördelised vormid ja konstruktsioon on alati teistest sammu võrra ees. Minule mõjub moelooja Vivienne Westwood'i looming väga ergastavalt ja lummavalt. Tema teosed on erilised ning väljapaistvad ning ei saa küll kedagi külmaks jätta. Loomingus on piisavalt hullumeelsust ning uuenduslikkust, kuid samas õhkab sealt ka ajalugu ning Briti kultuuri. KASUTATUD ALLIKAD http://designmuseum.org/design/vivienne-westwood http://en.wikipedia.org/wiki/Vivienne_Westwood http://www.viviennewestwood.co.uk/
Modernism 19. ja 20 sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Periodiseering: 1. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism (nimetatud voolud vastandusid realismile) 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis ke...
Modernism-uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus , uute tavade ja normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis, tekkis prant. üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga kunstiliikide vaheliste piiride hajumine, luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks; kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest), katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism Ki...
Modernism-19. Saj. lpu ja 20. Saj. kirjanduse, kunsti, muusika uuenduslikkust taotlev suund Kestis kuni 2. MS-ni vi 60. a-teni Vastandub traditsioonidele ?uus elurtm, sisepinged inimestes, uuega kaasaminek ettevaatlik NB! Olulised on subjektiivsed lbielamised, tunded, soov maailma parandada, lahgusmeeleolud, vaimustus CHARLES BAUDELAIRE POE-SEE OLEN MINA Tlkis Poe loomingut Mttemaailmad sarnased(ilu, surm, veidrused) KUNSTIKRIITIK Tunneb hsti kunstielu Kirjtab kunstikriitikat, esseesid, lesvaateid LUULEKOGU KURJA LILLED
Modernism Sõna tuleb prantsusekeelest ,,moderna" mis tähendab uudset ja on 19. ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Tänapäeval eristatakse modernismis 2-t suuremat perioodi: 1. periood 19. saj lõpu uus romantism ja 2. periood 20. saj esimese kümnendi lõpu avangardism. Modernism avaldus eelkõige luules ja proosa lühivormides, kuid 20. saj esimesel poolel kujunes välja ka nn mod romaan, mis erines traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Mod romaan erineb ka
tõukejõude on soov tõsta tootmise efektiivsust. Innovaatiliste ettevõtete edu üheks komponendiks on tugeva insenertehnilise kaadri olemasolu. Oluliseks innovatsioonitegevuse komponendiks on arenemisvõimeline ja uuendustealdis meeskond koos juhiga, kes on innovaatilise tegevuse eestvedaja. Oluline komponent ettevõtte innovaatilisuse arendamisel on töötajate koolitamine ja täiendusõpe ning sellise palga ja motivatsioonisüsteemi loomine, mis soosib uuenduslikkust. Eesmärkide saavutamise juhtimiseks peavad mõõdikud mõõtma nii tegevusi kui ka käitumisi, mis toodavad seda tulemust. Mõõdikud peavad olema: kergelt administreeritavad, kergelt loetavad ja kergelt hooldatavad, andma tagasisidet tulemuste ja muutuste kohta reaalajas, vastama tegelikule teostusvõimele, graafilised ja pilkupüüdvad, igale ühele kättesaadavad. Innovatsiooni mõõtmiseks on mitmeid erinevaid viise. Tähtis on silmas pidada
(5) 5. KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM JA PROTSESSID 5A - KUIDAS ORGANISATSIOON KESKENDUB OMA TOOTEID JA TEENUSEID KAVANDADES KLIENTIDELE NING KUIDAS JUHITAKSE JA KINDLUSTATAKSE KLIENDISUHTEID 5B - KUIDAS ORGANISATSIOON ARENDAB OMA KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI 5C - KUIDAS ORGANISATSIOON JUHIB OMA VÕTMEPROTSESSE TOODETE JA TEENUSTE LOOMISEKS 5D - KUIDAS ORGANISATSIOON JUHIB OMA PIDEVA PARENDAMISE PROTSESSI, KASUTADES UUENDUSLIKKUST JA LOOVUST Juhtimiskvaliteedi auhinna kriteeriumid (6) 6. KLIENTIDEGA SEONDUVAD TULEMUSED 6A - KLIENTIDE ARVAMUSED - NEED TULEMUSED NÄITAVAD KUIDAS KLIENDID TAJUVAD ORGANISATSIOONI (küsitlused, kaebused, kiitused) 6B - TOIMENÄITAJAD - NEED ON SISEMISED MÕÕDUD MIDA ORGANISATSIOON KASUTAB OMA TOIMIMISE SEIREKS, MÕISTMISEKS, PROGNOOSIMISEKS JA PARENDAMISEKS NING OMA VÄLISTE KLIENTIDE TAJUDE PROGNOOSIMISEKS (klientide arv, kordusostud jm)
niimoodi eesti luule uuendajaks Juhan Liivi jaG. Suitsu kõrval. Enno on töötanud Valgas ametniku ja emakeele õpetajana, 1919 kuni surmani 1934, 7. märtsil oli ta Läänemaal koolinõunikuks. Enno on maetud Haapsal kalmistule. Enno luule kõige uuenduslikum osa on koondatud raamatutesse "Uued luuletused" (1909) ja "Hallid laulud" (1910). Müstilist elamust otsiv, teosoofiline ja sümbolistlik luule ei leidnud kaasajal kuigivõrd mõistmist, nii ei hinnanud Enno luule uuenduslikkust neil aastatel tooniandev rühmitusNoor-Eesti. Pärast pausi avaldas Enno veel luulekogud "Valge öö" ja "Kadunud kodu" (mõlemad 1920), kuid nende retseptsiooni varjutas seekord atraktiivse Siuru-rühmituse buum Eestis. Enno vähesed, kuid püsiva väärtusega lasteluuletused koondas koguks "Üks rohutirts läks kõndima" alles Ellen Niit 1957. aastal. Enno on avaldanud ka südamliku proosaraamatu "Minu sõbrad" (1910).
moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti 10 võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. *11.moderism- uuenduslikkust taotlev suund 19. saj. lõpu ja 20. saj. kirjanduses, kunstis ja muusikas 1.3.1. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabavärsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep). 2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka12. 3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused. 4. Murdeluule kirjutamine elavnes. 5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. 1.4. Proosa 1960ndate luulevaimustuses jääb proosa siiski varju
76. Mis kaasneb loogikareeglite järgimisega/nende eiramisega? V: üksteise mõistmine ja üheselt arusaamine, valesti mõistmine. 77. Mis on eksistentsialism, milline on maailmavaade ja millised tegurid on selle kujundanud? V: irratsionaalne vool tänapäeva filosoofias, inimest täidab hirm ja tülgastus, mõjutanud on: I MS, üksteisest võõrandumine, religiooni nõrgenemine. 78. Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism, nimeta nende suundade ilmingud. V: modernism taotleb uuenduslikkust ja ühetaolisust, heaolu ühiskonda. Postmodernism isikupära taasväärtustamine, harmoonia püüd, maalilisus. Modernism arvutimängud, muusika, meilid, msn Postmodernism - hooned kooskõlastatakse looduskeskkonnaga. 79. Mis on sofism? V: pette ehk ühisjäreldus, nt: valetaja. 80. mis on ratsionalism ja millise põhinõude see esitab? V: mõistuspärane meetod kõik olgu mõistusega kooskõlas. 81. mida tähendavad hereesia ja ketser?
professionaalse mulje potentsiaalsetele äripartneritele. Ta julgeb otsustada. Ütlus, et hea otsus, mis on tehtud varem, on kokkuvõttes kasulikum kui hilinemisega tehtud väga hea otsus, on ettevõtjatele ilmselt tuttav. Hea juht on valmis otsustama ning suudab võimalikke probleeme ning õnnestumisi üsna pikalt ette näha. Ta on distsiplineeritud. Hea juhi üks olulisemaid tunnuseid on tugev enesedistsipliin ning suutlikkus keerukates olukordades rahulikuks jääda. Ta promob uuenduslikkust. Hea juht ei karda uuendusi ning innovaatilisi ideid ning on sobivuse korral valmis neid ka oma ettevõttes juurutama. Selle all peetakse silmas nii riskide võtmist, uuenduslike töövormide kasutusele võtmist. Juhul, kui midagi ei õnnestu soovitud määral, ei lase juht pead norgu, vaid võtab seda kui väärtuslikku õppetundi. Ta on realist. Kuigi õnnel on elus suur roll mängida, ei looda hea juht üksnes sellele, et tal veab
oktoobri istungil kiideti heaks Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2008-2011. Majanduskasvu ja tööhõive kavas on jätkuva majandusarengu tagamiseks välja toodud neli Eesti valitsuse peamist väljakutset: (1) ettevõtete vajadusele vastava hariduse arendamine ja töösuhete moderniseerimine tööturu turvalise paindlikkuse suurendamiseks; (2) teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine ning selle suunamine senisest enam ettevõtlust toetavaks; (3) ettevõtete uuenduslikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet toetava majandus- ja investeerimiskeskkonna arendamine; (4) energeetika keskkonnasäästlikkusse suurendamine tagades samal ajal energia varustuskindluse ja energeetikasektori konkurentsivõime. Uus kava hõlmab endas 9 eesmärki, mis jagunevad makromajanduskeskkonna, konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning hariduse ja tööturu peatükkide vahel: Eesmärk 1: Stabiilse makromajandusliku keskkonna tagamine
Kirjanduse modernistlikus suunad Modernism on 19. ja 20. sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandus voolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernistlik kirjanduses võib eristada kahte suuremat perioodi: 1. periood: 19. saj lõpu uusromantism, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism ja selle ümber põimuvad dekadents, etetism ja impronism. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. 2. periood: avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma
ja 1848. aasta revolutsiooni püüdlustele, need sündmused peegeldusid hiljem tema romaanis ,,Hüljatud"(1862). Pahameelt Napoleon Kolmanda tagurliku reziimi vastu võib lugeda satiirilisi värsse ,,Karistused" (1853). Hilisemas essees ,,William Shakespeare", rõhutab Hugo Shakespeare´is taas neidsamu voorusi, sealhulgas eriti lihtrahva kujutamist. Poeedi kohus on töötada rahva heaks, kanda tõde, kasvatada rahvast. Näidendi vormi mõttes ei näidanud Hugo mingit uuenduslikkust. Seevastu nende ideoloogilised konfliktid olid kõige otsesemalt seotud ühiskondlikke sündmustega. Hugo näidendid tähistasid prantsuse teatris klassitsismi lõplikku allajäämist. ,,Marion de Lorme" (1829), selles näidendid tegi Hugo kangelannaks õukonna ja ametliku seltskonna vaatepunktist madalale kuuluva tegelase. Oma lavastusega suurimat kõmu tekitanud näidendis ,,Hernani"(1830) vastandas Hugo kõrgemale seltskonnale ülla ,,röövli" - see oli Hispaania
mida on tõestanud seni läbiviidud uurimused. Personali valik Personali valik (ingl. k. personnel selection) on tööandja ja võtjate vaheline kahesuunaline sihikindel protsess, mille käigus valitakse ametikohale kandideerivate isikute hulgast sobivaim. Esmalt organisatsioonisisene valik, siis organisatsiooniväline. Organisatsiooni võtmekohti ei tohi komplekteerida ainult oma töötajatega: vähendab töötajatevahelist konkurentsi, vastutusvõimet ja uuenduslikkust Personali valik eeldab ühtse metoodika ja mehhanismi väljatöötamist. Ebasobiva töötaja palkamine firmale on kahjulik. Erinevad valiku meetodid juhtidele ja töölistele. Alakvalifitseeritud ja ülekvalifitseeritud töötajad. Ametikoha taotlemise erinevad motiivid kiire karjäär, õppelaenu tagasimaksmine riigiasutuses. Personali valiku näitajad töötatakse välja töö analüüsi käigus ja fikseeritakse ametijuhendis (sisaldab nõuete profiili)
ebavõrdne võimujaotus: osades organisatsioonides kiputakse hierarhilist ebavõrdsust rõhutatama (kabinetid, sekretärid, eraldi söögisaal jms), teistes pole hierarhia küll olematu, kuid erinevusi pigem tasandatakse. Määramatuse vältimisest räägivad ranged reeglid, protseduurid ja selge tööjaotus. Organisatsioonides, kus määramatust ei peeta negatiivseks, on ametikirjeldused üldsõnalised, ühetaolisi reegleid on vähe ming oluliseks peetakse loovust ja uuenduslikkust. 9 Handy ja Aitken (1990) pakkusid välja neljase liigituse organisatsioonikultuuri analüüsimiseks. Et nad ei lähtunud mingitest konkreetsetest väärtusdimensioonidest, nimetatakse neid kultuuritüüpe arhetüüpideks. Kujundlikult on need pealkirjastatud Kreeka antiikjumalate järgi: Zeusi, Apollo, Athena ja Dionysos'e järgi (vt. allolev joonis). Allikas: H. Roots
2014-2020. Allikas: http://kasvustrateegia.mkm.ee/ Majandus-ja Kommunikatsiooni ministeerium. (n.d.). www.mkm.ee. Allikas: http://kasvustrateegia.mkm.ee/ Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013, september). Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 20014-2020. Allikas: www.mkm.ee: http://kasvustrateegia.mkm.ee/ Statistikaamet. (2012, 05 24). Majanduskriis ei vähendanud ettevõtete uuenduslikkust . Allikas: www.stat.ee: https://www.stat.ee/57649 Vihalem. (1993). Marketing I. Tallinn. 11 Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega
neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik. Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu. Manerism-stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel, eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. Modernism- uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. Niss- poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas. Obelisk- ülalt ahenev, neljakandiline püramiidtipuga kivisammas, Vana-Egiptuses kasutati põhiliselt mälestussambana: suured vertikaalsed nurgeliste ja suunatud tippudega kivid, mida austati hardalt kui looduse jõu sümboleid.
Luulet iseloomustab täielik vabadus vormi valikul. Märgilised tähendused ei olnud vaid kujunditel ja sõnadel, vaid ka häälikutel. Charles Baudelaire -> (1821-1867) Prantsusmaa. ,,Kurja lilled" Paul Verlaine-> (1844-1896) ,,Luulekunst" Arthur Rimbaud -> (1854-1891) ,,Illuminatsioonid" Stéphane Mallarmé -> (1842-1898) ,,Fauni pärastlõuna" Walt Whitman-> (1819-1892) Ameerika. ,,Rohulehed" loodust kirjeldav. Modernism 19. ja 20 sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne.
Soome Laatukeskuse ja konkursil osalenute kodulehekülgedel esitataud materjale. 3 1. KVALITEEDIINNOVATSIOONI AUHIND 1.1. Kvaliteediinnovatsiooni auhinna tutvustus Kvaliteediinnovatsiooni auhind loodi 2007. aastal Soomes tunnstamaks ettevõtet, kes on toonud turule uuendusliku toote, teenuse või ärimudeli, mis on jõudnud ka majandusliku eduni. Konkursil osalevaid innovatsioone hinnatakse metoodika abil, mis võtab arvesse uuenduslikkust, kasutatavust, mõju klientidele ja/või ühiskonnale, õppimiskogemust ning tulemuslikkust. Konkursi peakorraldajaks on Soome Laatukeskus. Konkursi võitjaid tunnustab kõrgetasemeline žürii ja tunnustusele kirjutab alla Soome Vabariigi President. Esimestel aastatel oli tegu Soomesisese auhinnaga, 2010. aastal liitus Eesti. 2015. Aastaks on auhinnaga liitunud 10 riiki – lisaks Soomele ja Eestile veel Rootsi (2011),
Temal oli kogu militaarne ülemvõim ja ta käitus riigiga, kui oma mängumaaga. Nagu ka Julius Caesar. Euroopa vanad dünastiad vihkasid teda kui tõusikut, samuti temaga visalt kaasnevat revolutsioonihõngu ning ühinesid korduvalt tema hävitamiseks. Ikka ja jälle oli Napoleon neist peajagu üle. Kuid mitte tema isiksus ei tõmmanud Prantsusmaad sõtta teiste suurriikidega. Jõuline kaalukauss oli kaldunud liialt revolutsionäärse Prantsusmaa kasuks. Sellist uuenduslikkust ei võinud traditsioonilised jõud endale lubada. Üks kõige hiilgavamaid hetki selles peadpööritavas tähelennus oli Austerlitzi lahing, mis toimus 1805. aasta 2. detsembril, Napoleoni kroonimise esimesel aastapäeval. See kolossaalne kokkupõrge leidis aset toonases Austrias, tänases Tsehhis, Brünni ehk Brno lähedal. Napoleoni käsutuses oli Austerlitzi all ligikaudu 75 000 meest, kelle vastas seisis ligilähedaselt sama suur Vene armee, lisaks 15 000 austerlast
Sobivate kandidaatide leidmisele aitab kaasa organisatsiooni tegevuse avalikustamine ja vakantse ametikoha tutvustamine. Personali valik on tööandja ja võtjate vaheline kahesuunaline sihikindel protsess, mille käigus valitakse ametikohale kandideerivate isikute hulgast sobivaim. Esmalt organisatsioonisisene valik, siis organisatsiooniväline. Organisatsiooni võtmekohti ei tohi komplekteerida ainult oma töötajatega: vähendab töötajatevahelist konkurentsi, vastutusvõimet ja uuenduslikkust. Personali valik eeldab ühtse metoodika ja mehhanismi väljatöötamist. Ebasobiva töötaja palkamine firmale on kahjulik. Erinevad valiku meetodid juhtidele ja töölistele. Personali valiku näitajad töötatakse välja töö analüüsi käigus ja fikseeritakse ametijuhendis (sisaldab nõuete profiili). Olulised pädevused püsivate teadmiste oskuste, võimete kompleks antud ametikohal edukaks toimetulekuks.
vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Harrastati lühizanre nagu luuletus, novell, lühiromaan. Impressionismi viljelesid: Eduard von Keyserling, Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl jt. Eesti kirjandusse jõudis impressionism ,,Noor Eesti" vahendusel (Friedebert Tuglas). MODERNISM Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile algselt luules, hiljem ka proosas ja draamas. See on 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernism algab valgustusest, mil hakati tähtsustama teadust. Jumal troonilt tõugatud, inimene sinna istuma sätitud. Levis arusaam, et kõik on inimkätes. 20. saj. keskpaigaks oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. 1. vormieksperimendid: vorm ja keel, mida kasutatakse pole midagi passiivset, vaid romaani, kui terviku kujunemisel, sama tähtsad kui sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, aeti segamini ajad
MODERNISM (pr moderne uudne, nüüdisaegne) 19. saj lõpu ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude (kunsti ja muusika loomepõhimõtete ja suundade) ühisnimetus. Modernism algab valgustusest, mil hakati tähtsustama teadust; jumal troonilt tõugatud, inimene sinna istuma sätitud. Levis arusaam, et kõik on inimkätes. Nüüd, kus inimene on näidanud, milleks ta võimeline on, on troon tühi. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile, algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. 20
uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik. Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu. Manerism-stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel, eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. Modernism- uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. Niss- poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas. Obelisk- ülalt ahenev, neljakandiline püramiidtipuga kivisammas, Vana-Egiptuses kasutati põhiliselt mälestussambana: suured vertikaalsed nurgeliste ja suunatud tippudega kivid, mida austati hardalt kui looduse jõu sümboleid.
Esineb ka teisi nimetusi, nt naturalistlik aed, vabastiil. Meil tihti ka inglise aiaks või pargiks nimetatud. manerism (< pr. manière), stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel (u. 1630-1600), eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. maurid põhja-aafriklaste (barbarite) ning araablaste järeltulijad Hispaanias modernism uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. natura decorum (< ld.) kujundusprintsiip, üldjoontes kirjeldatud Vitruviuse poolt, kes rõhutab villa kujunduses erinevate arhitektuuriliste elementide lõõgastavate funktsioonide tähtsust, nt toad vajavad päikesevalgust vastavalt neile sobivale geograafilisele orientatsioonile. Sõna-sõnalt tähendab see looduslikku korralikkust. Raffaeli ideed Villa Madama juures
.. on ta määratud ... võib ta EDU Opportunities Threats parimal viisil? aeglasele surmale SAAVUTADA Strateegiate vajalike omadustena rõhutatakse innovatiivsust Strateegilise efektiivsuse ehk eesmärgipärasuse (effectiveness) ning (uuenduslikkust ehk suunatust konkurentsieelise saavutamisele taktikalise efektiivsuse ehk tulemuslikkuse (efficiency) tõlkimisel eesti teatud valdkonnas, nt tehnoloogia tippsaavutuste rakendamisega), keelde kasutatakse sageli samu vasteid efektiivsus ja tõhusus, mis on sünonüümid ega võimalda seega kahe sisult erineva tähenduse eristamist.
SKT d püüavad avastada kunsti olemust. See olemus on lahus mistahes representeerivatest eesmärkidest. Kunsti areng kulmineerub seal, kus kunst sulandub ühiskondlike eesmärkidega. SKT- e kriitikute (J.-M. Schaeffer) arvates puudub kunstil selgepiiriline ja püsiv loomus ja SKT ei lase meil tajuda kunsti tema paljuses ja muutuvuses. SKT d on kitsarinnalised. Kanti geeniusekontseptsioon eeldab geniaalsust, mis tähendab uuenduslikkust, kuid alati ka suhet traditsiooniga, mis on kindlapiiriline, selgelt jälgitav ja aktiivne kriitiline hoiak. Kunst remodelleerib meie "kehastumist", hoiakuid ja kogemust. Kunsti ja teaduse vahe on selles, et kunst teeb seda väga individuaalsel, teadus aga üldiste asjade tasandil.
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20
sest tavaliselt on teil tarvis esitada finantsaruanne oma sponsoritele, organisatsioonidele jne. Aruanne on midagi enamat kui puudujäägi (kui see tekkis) suuruse väljaselgitamine. Aruanne võimaldab ka kontrollida, kas pole nüüd tekkinud uusi organisatsiooni tegevuse finantseerimise allikaid, millele raha kulutatud jms. Ja muidugi on kasulik kontrollida ka seda, kas mingeid ressursse poleks olnud võimalik teisiti kasutada. Organisatsiooni mõju analüüs Huvitav on analüüsida olulist uuenduslikkust esindavate projektide mõju organisatsioonile. See mõju võib avalduda uue kogemuse ja uute oskustena, uute liikmetena, uute partneritena, paranenud mainena, täiendavate ressurssidena, võimalusena jõuda inimesteni jne. Protsessi analüüs Sellisel juhul pole tulemusteks üksnes materiaalsed aspektid. Tulemused võivad avalduda ka õpitu, teatud valdkonnas või mõnel uuel alal omandatud kogemuste näol jne. Nende
Võimaldajad näitavad, kuidas organisatsioon toimib. Tulemused näitavad, mida organisatsioon on saavutanud. Organisatsiooni ei hinnata ainult tulemuste põhjal, vaid sama kaaluga on ka need tegevused, mis viivad tulemusteni. Kõikides kriteeriumides hinnatakse ka innovatsiooni (uuenduslikkust) ja õppimist. Kriteeriumid, mida hinnatakse on järgnevad: 1. Eestvedamine; 2. Poliitika ja strateegia; 3. Töötajad; 4. Partnerlus ja ressursid; 5. Kvaliteedijuhtimissüsteem ja protsessid; 6. Klientidega seonduvad tulemused; 7. Töötajatega seonduvad tulemused; 8. Ühiskonnaga seonduvad tulemused; 9. Toimivuse võtmetulemused
Kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad. Liigitav tähendus Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses. Väita ,,see on kunst" liigitavas tähenduses, tähendab, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on hea või halb. Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. Definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele, vaid mitte-nähtavatele omadustele. Definitsioon ei pärsi ega ahista vaid pigem edendab loomingulisust ja uuenduslikkust. Artefaktsus on loomingu eelduseks, sest artefakti tegemisel avaldub loomingulisus. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida. Kunstisus ei pea olema silmaga nähtuv omadus(vaid objekti seos millegagi). Dickie pakkus välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone. Kirjeldavas tähenduses on kunstiteos
mainigem siiski ajakirja sellist püsirubriiki nagu Juhatused sisemises majatalituses. See lisandub teise aastakäigu 2. numbris, võimalik, et osaliselt ka kirjasaatjate ettepanekul. Selles jagatakse mitmekesist ja detailset nõu toiduvalmistamise, kaasaegse rõivamoe, külmetavate jalgade, seebi keetmise jm kodumajapidamise alal ... ehkki võib sedagi rubriiki uurides tuvastada suburgilikku intellektualismi ja ajakohast uuenduslikkust, rääkimata põhisuunitletust naise vabastamisele? Ei taha meie ka riiete poolest suuremate haritud rahwaste seltskonda isiwääriliseks jääda, mis meid muidu üleüldisest maailma ühendusest lahutaks, siis piame ka nende poolest aja pärimistele järele andma, ei wõi ka meie ennastüleüldise riiete moodude kandmisest täitsa vabastada. Ei muuda ka õnneks need kleidid, pealt need mida isikujutud ilusawärvilistest
teatud lõivu maksmist. Kokkuvõttes on põhjust soostuda Ida-Euroopa kontekstist pärit vastavatel näidetel põhineva seisukohaga, et üldiselt teatrit pigem kasutati poliitiliselt kui loodi poliitilist teatrit (Barker 1992: 25). Lähtudes variandist kirjutada teatriajalugu kui (tipp)lavastuste ajalugu ja pidades silmas skaalat traditsioon – avangard, tõdegem, et tipplavastustena on kultuurimälus reastunud enamasti uuenduslikkust kandvad teatrisündmused. Ent nende kõrval 6 eksisteerib alati traditsiooniline või nn. peavoolu teater, millega seoses ei saa eirata muu hulgas epigoonluse või anakronismi ilminguidki. Näiteks 1976. aastal figureerisid eesti teatrite mängukavas korraga kaks A. H. Tammsaare romaani „Põrgupõhja uus Vanapagan“ lavatõlgendust, mis olid oma esteetikalt diametraalselt erinevad: Jaan Toominga polüfooniline, kõiki teatrivahendeid
Dekadents rõhutab kunsti sõltumatust ühiskondlikust moraalist. Nende luule maailmavaluline ja pessimistlik, lähtub põhimõttest ,,kunst kunsti 11 pärast" tegelik maailm teda ei huvita. Saj. lõpu kultuuris esineb ohtralt mees, kes tahab erinevaid asju proovida, eelistavalt jooke ja lõbusid. Moderne (uudne) ON 19 saj. teise poole 20 saj. uuenduslikkust taotleva te kirjandusvoolude ühisnimetus. Võib nim. iga teost, mis on uudne ja vastandub traditsioonidele. 33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire (vt H. Krulli ,,Prantsuse sümbolism"). Charles-Pierre Baudelaire (1821-1867) oli prantsuse tõlkija ja kriitik. Dekatentsi rajaja. Õppis Lyonis ja Pariisis juurat. Õppimisest ei tulnud aga midagi välja, kuna teda tõmbas eelkõige boheemlaslik eluviis ja Ladinakvartal. Pere
väga. See uuendus Eesti draamas brechtilikult edasi ei lähe. Tulevad uues taustad: A. Artaud, J. Grotowski, P. Brook. Absurdidraama on selles komplektis täiesti olemas. Hakkab tulema tekste, mida on kirjeldatud mitut moodi ja üks tinglikke termineid, mis on käibele lastud on mudeldraama. Tekib mingi mudeldav tendents, mis proovib haarata korraga väga paljut. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist ning see on tihtilugu tinglik- kujuteldav maailm. Suhe realismiga katkeb üsna järsult kesk uuenduslikkust. Kui võtta eeltoodut näited, siis neid ühendab see, et nad pole realistlikud näidendid. Artur Alliksaar satub selle laine etteotsa. „Nimetu saar“ ilmub „Loomingu“ raamatukogus ja sedatüüpi tekstidest satub ta olema esimene (antiutoopiline). Näidendid, millest hakatakse rohkem rääkima, tulevad just pärast seda. V loeng Uus draama ei ole realistlik draama, realistlikku kirjutatakse seal taustal küll, kuid üldisemas retseptsioonipildis teda pole. 60ndate/70ndate
võim, katastroofid; tüüptegelasteks: laste kokkupuude täiskasvanute maailmaga, agressiivne valitseja, passiivne lihtinimene, loomad, kes kannavad inimlikke omadusi. Näiteks ,,Inimesesööjad", mille tõdemus on, et ei ole midagi armastuse vastu. 25. PILET MODERNISM . MODERNISTLIK ROMAAN. ROMAANIUUENDUS . E. HEMINGWAY VÕI H. HESSE ELU JA LOOMING NING ÜHE TEOSE ANALÜÜS L. KOIDULA ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Modernism (pr moderne 'uudne, nüüdisaegne') uuenduslikkust taotlevate ja realsimiga vastanduvate 19. saj lõpu ja 20. saj kirjandusvoolude ning loomepõhimõtete ühisnimetus. Mõjukamad voolud dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrrealism, eksistentsialism, vabavärss, absurditeater. Põhimõtteliselt võib modernseks nimetada iga teost, mis on uudne, kaasaegne ja vastandub konservatiivsele, traditsioonilisele. Modernismi esmasteks tunnusteks romaanis olid vormieksperimendid, mille puhul oli
kunstidest, kuna sisaldab endas funktsionaalsuse ideed. Rõhuasetus on millegi praktilise olevat - nad ei suuda enesele uut tulevikku ette kujutada. See kujutlusvõime kriis nõuab ja kasuliku loomisel. Lisaks on toote loomiseks vaja eriteadmisi ja oskusi. Ja lõpetuseks uutmoodi mõtlemist, mis on loovam ja annab rohkem enesekindlust. Metafoori «karjääri läheb vaja ka loovust ja uuenduslikkust. Meisterlikkus milleski tähendab oskuste meisterdamine" kasutamine aitab inimestel taas leida oma loovust, muuta oma mõtteviisi ühendamist loovusega ning kultuuriliselt ja kontekstiliselt sobiva toote loomisega. Samad ja hakata uutmoodi tegutsema. Nüüdisaegses ühiskonnas on enamik meist võtnud omaks
Üldine vaimne võimekus • on innukas lugeja • huvi teaduse ja kirjanduse vastu • leiab kärmelt vastused küsimustele • lai huvide ring • on emotsionaalselt tundlik • on riskialdis, otsib uusi tegevusi • domineerimiskalduvus eakaaslaste suhtes või mingites situatsioonides • on ettevõtlik, ka majanduslikus mõttes • tugev enesedistsipliin • lahendab probleeme leidlikult • on loominguline, näeb assotsiatsioone, taotleb uuenduslikkust • avaldab suurt uudishimu objektide, situatsioonide või sündmuste suhtes • näeb asjade olemust või sisu • on haaratud avastuslikku laadi tegevustest • originaalne keelekasutus nii kõnes kui ka kirjas • on tunnetuslikult avatud oma ümbruskonnale • näeb asju või probleeme kompleksselt • kasutab teadmisi ja informatsiooni uutes seostes • väga tugev õiglustunne • hea mõistataja • head hinded enamikus ainetes
inimeses on mitu mina? Mis mõjutab inimese käitumist?) Ei olda endaga rahul keeruline inimene. Lisaks, kas suudame tõde tabada? Suhtelisuse teema. Tähelepanu oli vormil, mitte sisul. Ei tea, kas öeldul mõtet. Maailm pole õnnelik palju võitlemist. Postmodernismiks läs üle siis, ui äratundmine, et maailm on suvaline ja elu kõikvõimalik, ei tekita enam küsimusi, mis nüüd saab, vaid arvamuse, et las ta siis olla. // 19. ja 20 sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Periodiseering: 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism (nimetatud voolud vastandusid realismile) avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt
Sõja ajal põgenes edasi Soome, sealt Rootsi. Ilmus luulekogu ,,Tuli ja tuuled", tõlkis rootsi luulet. Elu lõpus oli 3 aastat väga haige, suri 1956 Stockholmis ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule. ,,Kõik on kokku unenägu" mõtte- ja reisipäevik. I tsükkel ,,Rohtaed" luuletused (loodus, armastus). II tsükkel ,,Maailma hari" (I MS). III tsükkel ,,Rängas ringis". Pilet 22 43. MODERNISM. M. MAETERLINCK ,,SINILIND" Modernism (pr moderne 'uudne, nüüdisaegne') uuenduslikkust taotlevate ja realsimiga vastanduvate 19. saj lõpu ja 20. saj kirjandusvoolude ning loomepõhimõtete ühisnimetus. Mõjukamad voolud dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrrealism, eksistentsialism, vabavärss, absurditeater. Põhimõtteliselt võib modernseks nimetada iga teost, mis on uudne, kaasaegne ja vastandub konservatiivsele, traditsioonilisele. Modernismi esmasteks tunnusteks romaanis olid vormieksperimendid, mille puhul oli peamine
annaabi.ee 
