Modernismi kontrolltöö (0)

Modernismi mõiste, üldisel., tähtsamad avaldumisvormid .
Modernism= pr moderne =uudne, nüüdisaegne . Modernism on 19. saj lõpu ja 20 saj kirjanduse, kunsti ja muusika uuenduslikkust taotlevate loomepõhimõtete ühisnimetus. Modernistid ülistavad kõike moodsat, uudset, kaasaegset. Paljud kirjanikud süvenesid oma isiklikku maailma- mälestustesse, kujutlustesse, unenägudesse. Nad uurisid inimhinge kõige varjatumaid soppe: alateadvust ning instinkte. Peamine oli autori subjektiivete tõdede ja arusaamade väljendamine. Modernistid otsisid inimtunnete peeni varjundeid, lõid fantastilisi sümbolkaraktereid, püüdsid ühendada reaalsust ja irreaalsust. Pöörasid suurt tähelepanu stiilisele küljele. Suundumused: *sümbolism(kreeka k=märk, tunnus)-tegelasteks mingite inimlike omaduste sümbolid .* futurism (lad.k futurum =tulevik)-vanade kaultuurtaritraditsioonide hülgamine.
Ermi Hiir “armulaul“. * ekspressionism (lad. Expressionism =väljendus, ilme)-kirjaniku subjektiivsed, sünged kujutelmad sageli sõjavastane. Marie Under „Verivalla“ . * kubism . J. Barbarus „autoportree“ *sürrealism (pr. Sur=peal)- loomingu lähtealuseks unenägu, nägemus, eitab loogilisi seoseid ja traditsioone. J. Laaban „autoportree“ . *impressionism (ptr. Impression =mulje) Fr. Tuglas „inimese vari“ . *eksistentsialism(=olemasolu)- inimene tunneb ennast selles maailmas ebamugavalt , üksikuna , ta ei mõista teisi ega teised teda. Hermann Hesse romaan „Stepihunt“.
Modernismi viljelenud luuletaja.
Walt Whitmann 1819-1892. Läbi aegade üks Ameerika silmapaistvamaid poeete. Pärit Long Islandilt. 5-aastase koolihariduse järel sai temast töömees: tegi talutööd, oli trükikojas ladujaks, ajalehe juures jooksupoisiks, hiljem andis ise ajalehte välja. Oli veendunud demokraat . Juba küpse ja elus mõndagi näinud mehena jõudis luuletamise juurde. 1855. aastal ilmus temalt luulekogu „ rohulehed “ (12 luuletust). Kuni W surmani ilmus sellest ka 10 kordustrükki, kusjuures iga uustrükk oli täienenud uute luuletustega ( 1891 -1892 ligikaudu 400 luuletust) . Tema luulele on iseloomulik enda isiksuse positiivne rõhutamine, selle seostamine kõigi teiste inimestega, kogu maailmaga. Luuletaja tunneb end kõigi inimeste tunnete, soovide , igatsuste ja tahte väljaandjana. Ta ülistab küll Ameeriat ja kõike ameerikaliku, kuid hoiatab ka ebademokraatike arengute eest. W luule temaatikaring on väga lai-miski looduses, ühiskonnas ega inimhinges ei jäta teda külmaks. Uudsena mõjub tema luuletuste värskus, vahetu elamus , rahvakeelsus, optimism , ja sundimatult voolav vabavärss.
*“ülistan inimese mina“ –mehed ja naised on võrdsed * „ kuulen laulmas Ameerikat“- rõõmus ja muretu elu. *“laul iseendast“ *“Ülistan ihu, elektrilist “ *“Kui õitsesid sirelid viimati õues“
Vladimir Majakovski 1893 – 1930. Sündis Gruusias, õpingud algasid sealses Kutaisi gümn-s. Isa surma järel 1906 kolis perekond Moskvasse, kus M õpingud jätkusid. 15a-lt astus bolševike parteisse. Sattus korduvalt poliitilistel põhjustel vanglasse, kus 1909a-l alustas luuletamist. Parteitööst loobumise järel süvenes kunstiõpingutesse. Liitus futuristide kirjandusliku rühmitusega. Futuristid korraldasid 1913 – 1914 turnee Venemaa suuremates keskustes. Nende esinemised olid skandaalsed. M-le tähendas futurism eelkõige protesti vana ühisk. vastu ning uue vormi otsinguid, kõige linliku, industriaalse ülistamist. Poeem „Pilv pükstes” (1915).
Maeterlincki elu ja looming.
1862 – 1949. Sündis Belgias Genti linnas, kus lõpetas ülikoolis 1885 õigusteaduskonna. Alates 1896 elas peamiselt Pr-l. Oma teosed kirjutas pr keeles. Oli Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige. 1911 – Nobeli kirjanduspreemia. Avaldas ka filosoofilisi arutlusi, nt „Tarkus ja saatus”. Tuntumad sümbolistlikud näidendid: „ Printsess Maleine” – modernismikirjanduse esimene sümbolistlik draama , uue teatriajastu kuulutaja. „ Pimedad ” – inimese üksildusest, kaitsetusest saatuse ees. „Pelleas ja Melisande” – saatus juhib inimese sammu, ka armastuses. „Õde Beatrice” – sündmused algavad 15.saj nunnakloostris, patukahetsus toob lunastuse. „Monna Vanna” – keskne kangelanna läheb nbagu Piibliloo Juudit linna piiravate vägede juhi juurde, et oma kodulinna päästa, sõja eitus .