Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VANA-KREEKA SKULPTUUR (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olid V-K peamised kolm vaasistiili?
  • Milliste ehitistega?
  • Millest lähtus portreeskulptuuri õitseng?
  • Kust pärinevad andmed V-R maalikunsti kohta?
  • Mis oli omane V-R maalikunstile?
  • Milliseid tehnikaid kasutati?

VANA-KREEKA SKULPTUUR
VANA-KREEKA SKULPTUUR ON EHITISEGA SEOTUD RELJEEFID JA KUJUD NING VABAFIGUURID. KEDA KUJUTATI?
Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all.  Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. 
VÕRDLE VANA-KREEKA KOLME ERI AJASTU SKULPTUURI.
Kolm perioodi ka skulptuuris:
  • Arhailine e vana aeg – 600-480 eKr
  • Klassikaline e õitseaeg – 480-323 eKr
  • Hiline e hellenistlik aeg – 323 eKr-30 pKr

1.Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros ( noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud.
  • tavaliselt alasti
  • vasak jalg ees
  • käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas
  • musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud )

nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega
2. Kujutatakse keerukamaid liigutusi.
  • Kujud on vaadeldavad igast küljest.
  • Nägudel ei ole enam tardunud „arhailist naeratust”
  • Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale ( tugijalg ) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg).

3. Kreeka kunsti õitsengu periood.
  • Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses.
  • Looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne.
  • Kunsti kandepind on sügav usklikkus .
  • Tähtsaimad kunstikeskused - Ateena ja Sparta .

  • Millise seose võib tuua: New Yorgi Vabadussammas, mille Prantsusmaa rahvas kinkis 1886 .a. Ühendriikidele Ameerika iseseisvumise 100-ndaks aastapäevaks ja Vana-Kreeka kunst .

Seos on see, et New Yorgi vabadussammas on vägagi päiksejumala Heliose kuju moodi.
  • Milliseid ühiseid jooni leiad V-K skulptuuril ja skulptuuril „Hämarik“ Viru keskuse ees?

Viru keskuse ees olev kuju meenutab väga Vana-Kreeka ajal tehtud skulptuure kuna tema asend on vägagi sama ja Vana-Kreekas kujutati tihit just naisi ja Hämarik on ka naine. Lisaks on Hämarikul väga murelik ja kurb nägu ja poos mida oli ka näha V-K skulptuuridel.
  • Millised olid V-K peamised kolm vaasistiili?

Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga : kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel.
Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, tervilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina.
Krateer - antiikaegne suur avara suuga  savi- või  metall -, mõnikord ka marmoranum, milles segati  veini veega.

Vana-Rooma skulptuur on ehitistega (peamiselt milliste ehitistega?) seotud reljeefid ja portreed. Keda kujutati?
Rooma skulptuur oli tugevasti mõjutatud kreeka skulptuurist.Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest.Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude kopeerimisega.
  • Millest lähtus portreeskulptuuri õitseng?

Portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme. Nimelt austasid roomlased oma esivanemaid ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises.
  • Kust pärinevad andmed V-R maalikunsti kohta?

Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij , Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama .

Eristatekse nelja stiili, mis ei ole ranges ajalises järjekorras, vaid osaliselt kattuvad.
.inkrustatsioonistiil – imiteeritakse kivimustreid, näit. marmorit , figuraalseid kujutusi ei esine, põrandatel mosaiik;
. arhitektuurstiil – u.70. a. eKr. kuni Aunustuse ajani; seina osad maalitakse nii, et tekib ruumi avardav efekt; seinaavaustesse maalitakse avara ja kauge vaatega maale; vaated teistesse ruumidesse;
.kolmas stiil – alates Augustuse ajast; loobutakse ruumi avardavatest dekoratsioonidest ja illusioonidest, sein on jälle sein; seinapind liigendub sammastega, mille vahel tahvelmaalid; ornamendid rikkalikud, pinnalised; üldmulje suursugune, kuid külm;
.neljas stiil - alates 1. saj. pKr.; hele, rikkalik, kirju värvipalett; ruumi avardumine; vaated teistesse ruumidesse; ülevoolav ja loominguline arhitektuurivormide mäng.
Odakandja
Kettaheitja
Milose veenus
Samothrake Nike
Lakooni grupp
Meander
Skulptuur Roomalse pea
VANA-KREEKA SKULPTUUR #1 VANA-KREEKA SKULPTUUR #2 VANA-KREEKA SKULPTUUR #3 VANA-KREEKA SKULPTUUR #4 VANA-KREEKA SKULPTUUR #5 VANA-KREEKA SKULPTUUR #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vladamelnikova99 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Rooma skulptuur ja maalikunst
6
doc

Rooma skulptuur ja maalikunst

Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma kunsti on mõjutanud nii kreeklased kui etruskid, samuti on seal oma osa algupärasel või kohalikul kunstil. Siiski on kreeklased need kes ka ise roomlastest kasu saavad. Roomlaste kaudu jõuab kreeka kunst eurooplasteni. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Nimelt on just kreeka meistrid, või meistrite järgijad need, kes roomaaegset plastikat teevad. Kuid kunstnike staatus on roomas erinev kui kreekas, rooma kunstnik on nimetu, ta on pigem tasustatud ülesande täitja kui iseseisev looja, tunnustatud pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma olemuselt tarbijalik, hea näide on arvukas koopiate valmistamine. Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka k

Kultuur
Vana-kreeka kunst
8
doc

Vana-kreeka kunst

Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. · tavaliselt alasti · vasak jalg ees · käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas · musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) · nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega · esineb peamiselt dooria polistes

Kunstiajalugu
Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused
11
doc

Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused

tseremooniaid, sõja- ja jahipilte, tantsustseene jt, väga armastatud härjavõitluse kujutised. Vanematel maalidel leidub suurepäraseid maastikulisi motiive. Mehed tavaliselt maalitud tumepruunina ja kannavad niudevööd, naised valged ja rõivastatud äärmiselt koketselt (volangidega kleit, laiavarrukaline jakk, rinnad paljad ­ Jumalanna madudega). Kujutised väga elavad ja annavad tunnistust teravast vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt. Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist. Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa. Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi)

Kunstiajalugu
Kreeka kunst
19
doc

Kreeka kunst

Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR ­ visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha ­ usuga seotud) ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR ­ kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST ­ unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika ­ maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika ­ maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal

Kunstiajalugu
Vanaajakunst
70
docx

Vanaajakunst

 Mehed tavaliselt maalitud tumepruunina ja kannavad niudevööd,  naised valged ja rõivastatud äärmiselt koketselt (volangidega kleit, laiavarrukaline jakk, rinnad paljad – Jumalanna madudega). Peakate turbanilaadne osa riituseriietusest  Kujutised väga elavad ja annavad tunnistust teravast vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt. Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist.  Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa.  Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud

Vanaaeg
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat ­ torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud ­ hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ­ ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea ­ u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju

Kunstiajalugu
Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt
23
doc

Kunsti ajalugu - 10. klass põhjalik konspekt

Catalist on leitud esimesi seintele tehtud maale, need olid väikesed ja nirud. seal oli ka esimeen kaart, ehk linnulennult kujutatud linn. Kujutaud on ka veidraid matusekombeid. Meile on need enim tuntud pärsiast ja iraanist, mazdaism. laibad visati lihtsalt kotkastele õgimiseks. Mazdaistid redutavad praegu pakistanis ja põhja indias. [õpik: Mis on kunst?... kunst jaguneb I. arhitektuur II. tarbekunst III. kujutav kunst A. maalikunst B. skulptuur C. graafika kujtavat kunsti võib nimetada ka vabaeks kunstideks. Kaunid kunstid on mõiste mida kasutati varem, sellega kujutati skulptuur ja maalikunsti. Graafika jäi sellest välja. I. arhitektuur A. sakraalarhitektuur e. püha arhitektuur (templid, kirikud, kloostrid, moseed, pagoodid aasias, kabelid) B. profaanarhitektuur e. tavaline arhitektuur(lossid, paleed, raekojad, koolid, teatrid, tavalised elamud)

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun