Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Püha Peetrus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid teel ilmus talle Jeesus Peetrus küsis " Issand kuhu sa lähed?
Mihkel Tammik
J.W.G
10A klass
Püha Peetrus
Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees.
Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene  paavst . Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks.
Peetrus oli  Joona  poeg ja  Andrease  vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani Jeesus talle nimeks Keefas mis tähendab 'kalju'. Selle hilisema lisanduse järgi pidi Peetrusest saama kalju, millele ehitatakse kristlik  kirik . Näib, et apostlite seas oli Peetrus eestkõnelejaks. Ta moodustas koos Jakoobuse ja Johannesega tähtsaima kolmiku evangeeliumi lugudes.
Püha Peetrusele pühendatud tähtpäevi on kolm: talvine peetripäev 22. veebruaril, apostel Paulusega ühine peeter-paavlipäev 29. juunil ning sügisene peetripäev ehk Peetri ahelate päev 8. augustil.
Peetrusega on seotud lugu, mille kohaselt Jeesus ennustas, et veel enne kukelaulu jõuab Peetrus ta kolm korda ära salata. Kukk kirikutornidel sümboliseerib seda lugu.
Peetruse elust pärast Kristuse taevaminekut räägitakse Apostlite tegudes. Peetrus kuulutas jumalasõna Väike-Aasias, tegutsedes põhiliselt Antiookias. Hiljem läks ta  Rooma , kus asutas arvatavasti esimese kristlaste koguduse.
Pärimuse järgi tegi Peetrus Roomas oma tööd kakskümmend viis aastat, kuni teda süüdistati keisri lemmiku äranõidumises. Oma järgijate palvete peale nõustus ta linnast põgenema, kuid teel ilmus talle Jeesus. Peetrus küsis: " Issand , kuhu sa lähed?", mille peale Jeesus vastas: " Rooma , et mind uuesti risti löödaks": seda taevaseks märgiks pidades läks Peetrus Rooma tagasi, kus ta kinni võeti ja vangi pandi. Teda piitsutati ja löödi lõpuks pea alaspidi risti. Seda tehti tema enda soovi kohaselt, sest ta ei pidanud end vääriliseks surema samamoodi kui Kristus. Püha Peetruse haud asub Püha Peetri kiriku kupli ja peaaltari vahelises maa- aluses krüptis, kus hoitakse ka tema reliikviaid
Paavstluse traditsioonis peetakse Peetrust esimeseks paavstiks, kuid see on hilisem tuletus.
Peetrus on põhiliselt kalurite, aga ka teiste ametite kaitsepühak.
Maalidel on Püha Peetrust kujutatud taeva võtmeid hoidmas. Vahel on tal käes kala, mis vihjab sellele, et ta oli hingede püüdja. Mõnikord on tema läheduses kukk, mis vihjab tema salgamisele. Tema mantel on erekollane, sümboliseerides ilmutatud usku.
Püha Peetrus #1 Püha Peetrus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kushgoblin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

APOSTLID Peetrus ja Paulus
12
doc

APOSTLID Peetrus ja Paulus

APOSTEL PEETRUS Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. El Greco. Apostlid Peetrus ja Paulus. Ermitaaz. Peterburi. Peetruse õige nimi oli Siimon

Ajalugu
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

mõttemaailm on jäänud meile tundmatuks. Kreeta materiaalsed kultuurimälestised on seevastu mitmekesised ja rikkalikud. Kreeta mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini kui palju hilisemad mälestised. Kreetlased elasid suurte sugukondadena või ühe valitseja võimu all. Nende losside ja majadel puudusid nii kõrged müürid kui kindlustatud sissekäigud. Kreetlased jumaldasid püha paika ja korraldasid tema auks pidustusi, kuid eeskätt austasid nad merd, et kindlustada endale meresõitudel tema heatahtlik suhtumine. Nende vaimne looming pidi olema omalaadne ja isegi vastandlik Idamaade omale. Nende religioon on palju liberaalsem, maisem ja elulähedasem kui mujal, on tähelepanuväärne, et saarel puudusid tempelehitised ja preestrite seisus. Sünge fantastika asemel oli siin esiplaanil viljakus- ja sigivusjumalate kultus

Kunstiajalugu
Keskaeg - kirik
49
pdf

Keskaeg - kirik

eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud ­ seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure veriste poliitiliste sõdade käigus. Saksid ise alustasid slaavlaste ristiusustamisega teisel pool Elbet. 968. a rajati Magdeburgi piiskopkond, mis oli tähtsaks tugipunktiks slaavlaste ristiusutamisel. Poolasse ja Ungarisse jõudis ristiusk laias laastus aastal 1000. Skandinaavia ristimine lähtus Hamburgi piiskopkonnast, mille rajas Püha Ausgard.

Keskaeg
Üldine usundilugu konspekt
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

o Näiteks: Aadam, Noa, Mooses, Jesaja, Jeesus jt o Koraanis 25 prohvetit Moslemid usvad, et Jeesus = suur prohvet Muhamed = viimane prohvet, kes andis Koraanis edasi lõpliku ilmutuse ISELOOMULIK: · Jumal = universumi Looja ja alalhoidja · Monoteism ­ kummardatakse ühte Jumalat (Kristluses 1 Jumal, kuid kolm aspekti kolmainsus ­ isa, poeg, püha vaim) · Usutakse Jumala kõikvõimsusesse · Inimese esmane kohus on järgida Jumala ettekirjutisi igapäevases elus · Õpetavad, et igal inimesel on elu maal (maine elu) ja elu pärast surma - Juutlus ­ kui messia tuleb, äratatakse kõik surnust üles ja äraneetud lähevad põrgusse - Kristlus ja islam ­ kohtupäev ­ head lähevad taevasse, halvad põrgu MAAILMA LOOMINE: · Piibel:

Üldine usundilugu
Kristluse ajalugu TÜ 2018 sügis
24
odt

Kristluse ajalugu TÜ 2018 sügis

möödudes; piiskopiks võib saada vaid see, kes on olnud ristud juba mingi pikema perioodi; ülestõusmispüha toimumise aeg, samuti selle, et pühapäeviti ja ülestõusmispühade ajal mitte ei põlvitata, vaid seistakse; keelati liigkasu võtmine (määras suhtluse juutidega keskajal). Konstantinoopoli kirikukogu toimus 381. aastal, selleks ajaks oli tekkinud uus kõrvalekalle tavapärasest triniteediõpetusest: pneumatomahhid uskusid, et Püha Vaim ei ole Isa ja Pojaga võrdväärne. Ka sellel kirikukogul on Athanasius tegev ja väidab, et alles kolme jumalikkuse ühtlustamine aitab mõista Isa ja Poja suhet. Kinnitati Nikaia otsuseid kui kanoonilised ning pandi paika, et nii on see ka edaspidi. Eksiõpetus katoliku kiriku peavoolu vaatepunktist oli ka donatism. Kartaagost 4. sajandi alguse tagakiusamiste käigus hoo sisse saanud õpetus väitis, et usust taganenutele ei saa olla tagasiteed kirikusse. Loomulikult läks seesugune karm

Religiooniõpetus
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

asuv Aspendose amfiteater, kus kohtuvad mäeküljele ehitatud Kreeka teater ja insenerlik Rooma teater oma erinevate sammast ja arkaadidega. Apostel – mõjukas usulevitaja. Ristiusu rändjutlustaja ja koguduste rajaja. Kristluses tähistavad apostlid juute, kelle Jeesus Kristus „läkitas“, et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka kõigile paganatele üle maailma. Markuse ja Matteuse evangeeliumi järgi välis Jeesus Kristus oma teenistusse kaksteist apostlit: Siimon Peetrus, Andreas, Jaakobus, Johannes, Filippus, Bartolomeus, Matteus, Toomas, Jaakobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kananaios ja Juudas Iskario. Aristokraatia – ehk kreeka keeles parimate võim on valisemise kord, kus võim kandub edasi ülikutele kuuluvate päritavate õiguste teel. Esimesena kirjeldas sellist riiki Platon oma teoses "Riik". Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta, kus võimu teostas kuningas ja ülikuperekondadest esindajaist koosnev nõukogu.

Ajalugu
Konspekt-üldine usundilugu
33
doc

Konspekt: üldine usundilugu

· Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline ­ monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline ­ apologeetika Müüt ­ lugu, mis kirjeldab kogukona jaoks olulisi asju. Mythos ­ jutt, lugu; lugu sellest, nt kuidas kõik alguse sai ­ need on kosmogoonilised e loomismüüdid; eshatoloogilised ehk lõpumüüdid ­ kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb. Need lood moodustavad püha traditsiooni, selle, mida edasi antakse (Mircea Eliade). Ürgilmutus, eeskuju ­ kuidas käituda, kuidas teatud eeskujude järgi situatsioonides käituda. Mida tähtsam on loo peategelane, seda tähtsam on lugu. Müüdid ei ole ajalugu. Müüdid on religioosne materjal, kirjandus, millel on usuline eesmärk. Võime rääkida müüdist kui metafoorist ­ Eliade: müütide tegevus toimub müütilises tegevuses (kaua aega tagasi seitsme maa ja mere taga...)

Üldine usundilugu
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun