Ühiskon ja selle liikmed, ühiskonna tasandid ja valdkonnad (1)

Ühiskond ja selle liikmed, ühiskonna tasandid ja valdkonnad, rahvus, ühiskondlikud väärtused.
1.loe läbi õpikust lk 8-23
2.Tee endale selgeks, mis on ühiskond (lk 8), millised on selle valdkonnad e. osad (lk 11), mida kujutab endast tööjaotus ja milleks on see vajalik (lk 11)
Ühiskond koosneb inimestest, kes sõltuvad üksteisest, see on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. Inimesed aitavad ja toetavad üksteist aga ka võistlevad üksteisega.
Ühiskonna valdkonnad on: majandus; kultuur; haridus ; tervishoid ja valitsemine
Tööjaotus – eri inimesed teevad eri asju. Näiteks põldu harivad põllumehed, vabrikus töötavad töölised, maju ehitavad ehitajad jne. Igal tegevusalal on veel omakorda tööjaotus. Tööjaotus teeb kõigi töö tõhusamaks, kuna tehakse seda, mida paremini osatakse.
3.Kellest koosneb ühiskond: mille alusel inimesi eristatakse, mõisted diskrimineerimine , sallivus e. tolerantsus, ülem-, alam-, keskklass ja asotsiaalsus; miks on vajalik tolerants, mille alusel jagatakse inimesi ühiskonnaklassidesse (lk 12-15)
Inimühiskond koosneb inimestest. On erinevaid etnilisi rühmi – räägitakse erinevaid keeli, jälgitakse eri usukombeid, erinevused kultuuris ja tavades. Inimesed kuuluvad ka erinevatesse rassidesse, erinevused on nahavärvis, silmakujus jne.
Diskrimineerimine-seadusevastane eelistamine ja õiguste piiramine rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu
Sallivus e. tolerantsus - inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid või kultuure. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust . Kui ühiskonnas valitseb vastastikune väärtustamine ja lugupidamine, siis on sellises ühiskonnas parem elada.
Ülemklass – sinna kuuluvad rikkad, vaprad ja ilusad. Keskklass – inimesed, kes ei ole rikkad aga ei ole ka vaesed. Tasuvaid töökohti saab vastavalt haridusele, peetakse lugu igast erialast ning heast ja kohusetundlikust tööst. Alamklass – vaesed, ühiskondlik kiht, kes vajab sotsiaalabi . Näiteks mõned paljulapselised pered, invaliidid jne. . Asotsiaalsus – kodutud, prükkarid.
Inimesed jagatakse ühiskonnaklassidesse varanduse alusel.
4.Mis on rahvus, mille järgi määrata inimese rahvus (lk 16-17), mida kujutab endast multikultuursus (lk 19)
Rahvus on kuulumine kindlasse etnilisse rühma. Rahvust saab määrata emakeele, territooriumi ja esivanemate järgi.
Multikultuursus – ühiskond, kus on koos mitu kultuuri, millega kaasneb erinevate kultuuride, traditsioonide ja kommete mõistmine.
5.Mida nimetatakse ühiskondlikeks väärtusteks (lk 20), mille poolest erinevad üksteisest individualistlikes ja kollektivistlikes kultuurides olulisteks peetavad väärtused (lk 21), mis kujundab inimese väärtushinnanguid (lk 23)
Ühiskondlikud väärtused on haridus , ausus, usklikkus, lasterohkus, julgus ja jõukus.
Individualistlikes kultuurides on inimestevahelised sidemed nõrgad ning oodatakse, et inimene hoolitseks ennekõike vaid enda ja oma lähedaste eest. N: Inimesed tahavad olla ainulaadsed ja sõltumatud või inimesed tahavad teiste hulgast välja paista ja olla teistest edukamad (omavaheline võistlus)
Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus tugevatel sidusatel gruppidel (suguvõsa, hõim, religioosne kogukond ), mis pakuvad inimestele kaitset ja hoolitsust. N: Inimesed näevad ennast teistega sarnastena, rõhutavad ühiseid eesmärke või inimestel on tugev seotuse tunne grupiga, kuhu nad kuuluvad. Nad alluvad liidrile ja ohverdavad oma huvid ühishuvide heaks.
Inimese väärtushinnanguid kujundab: vanemad, eakaaslased, kool, religioon, kolleegid , isiklikud kogemused, meedia,läbikäimine teistest kultuuridest inimestega jm.