kuulamiseks ja tema soovidega arvestamiseks ja ühiselt alternatiivseid lahendusi leida. Lasteaias on väga palju lapsi ja peresid, kel kõigil omad tõekspidamised- põhimõtted. Seetõttu on oluline üksteisega arvestamine ning üksteisest lugu pidades saame pakkuda lastele parimat. Väga oluline on suhtlus, siin kohal pean silmas just kuidas infot edastatakse õpetaja poolt lapsevanemale ja vastupidi. Luues usaldusliku suhte, siis toimib ka koostöö paremini ja efektiivsemalt. Oma töös olen tihti märganud seda, et vanemad kipuvad üsna vaevaliselt nõuandeid omaks võtma. Tihtipeale lastakse jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja.Kuid on ka erandeid, näiteks lapsevanem on väga aktiivne ja seab vaid oma lapse esikohale, arvestamata, et rühmas on lapsi veel ja kõik on võrdväärsed. Selleks, et parandada koostööd lapsevanematega, püüame meie oma rühmaga
muusikuna. Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat kui lihtsalt suveromaan. Teada on, et Alice kirjutas sõnad ning Raimond kirjutas muusika laulule ,,Muinaslugu muusikas" ja ,,Õige valik". Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. Tema loomingul läks tol ajal suhteliselt hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel. Raimond Valgre suri 31.detsembril 1949. aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuigi ta ise on läinud, on jäänud tema muusika. RAIMOND VALGRE LOOMING Maagia... see on müstiline ja hirmutav, kuigi samas ka ootusärevust esile kutsuv sõna. Sõnaga
aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Raimond Valgre mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle muusikaga tegeleda - mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks laiguks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk neiule saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaaris oli Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja teiste helitööde kõrval ka Valgre laule. Raimond Valgre demobiliseeriti 9.mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. Tekstid oma lauludele (üle 100) kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka
Tulemused on head, kui laojuhataja on ka mitteformaalne liider, keda alluvad igati aktsepteerivad ja kes suudab neid seetõttu motiveerida. Selleks, et laojuhataja suudaks oma alluvaid juhendada peab ta olema ise kompetentne tehnilistes küsimustes. Tehniline kompetentsus tähendab eelkõige oskusi töötada tõstukite ja muu tehnikaga ning võimet tajuda ja mõista toiminguid ja protsesse, mida sooritab juhitav allüksus. Laojuhataja peab suutma luua ka usaldusliku atmosfääri töötajate ja ettevõtte vahel. Ta peab aitama alluvaid nii palju kui võimalik ja peab lubama alluvatel ka ennast aidata. Kui laojuhatajale puudub ootamatute ja ebasoovimatute sündmuste ettenägemisvõime, võivad kriitilised olukorrad areneda ebasoovival viisil ning neil võivad olla ka väga rasked tagajärjed. Vaja on läbi viia sellejaoks riskianalüüs, nähes ette võimalikud hädaolukorrad ja
mitmete Eestile vähemtuntud ja eksootiliste riikidega. Nii peaks 1999. aastal New Yorgis teoks saama diplomaatiliste suhete sõlmimine Monaco Vürstiriigi ning Belizega. ,,Last, but not least" on pidev kohalolek suurimal rahvusvahelisel foorumil oluliseks vahendiks Eesti maine kujundamisel ning kaitsmisel. Aktiivne ning asjalik suhtumine globaalsetesse probleemidesse loob aluse ka kahepoolsetes suhetes erinevate riikidega usaldusliku vahekorra tekkimisele. 1998. aastal oli Eesti Vabariigi ÜRO-alases tegevuses olulisimaks sammuks esmakordsete vabatahtlike annetuste tegemine mitmetesse ÜRO vabatahtlikesse fondidesse ning annetused Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele ning UNICEFile. See tähendab, et Eesti pole enam post-sotsialismi tingimustes ajutiselt abivajav riik ning orienteerub senisest paremini abi ja kogemuste andja rollis. Tulevikunägemuses peaks Eesti suutma pakkuda abi neile, kes seda
toimub, nad teavad, kes on organisatsioonis mitteformaalsed liidrid ja milline on nende mõju töökeskkonnal. Selline juht tunneb ja innustab oma inimesi ning äratab usaldust, kuna töötajad näevad, et nende arvamuste ja ettepanekutega arvestatakse. Samas tuleb tõdeda, et antud võtte kasutamine oleneb paljuski juhi isikuomadustest, tema suhtlemisoskusest ja valmidusest. (Valk 2003:205) Teiseks kommunikatsiooni parandamise meetodiks, mis tihedalt seostub eelmisega, on usaldusliku õhkkonna loomine. Võib korraldada regulaarseid mitteformaalseid kogunemisi, kus omavahel suheldakse, vahetatakse informatsiooni ja kindlustatakse, et kõik osakonnad ja töötajad tunneksid endid hästi ning oleksid kursis lähiplaanide ja tegemistega (Valk 2003:205). Üks kõige olulisemaid juhi kommunikatsioonialaseid ülesandeid on kuulamine nii klientide kui alluvate kuulamine. Paljud ei saa aru, et oluline informatsioon tuleb ka alt-
näidiste, sabloonide jm järgi). Selleks, et loovus saaks avalduda, on tähtis turvatunne. Olgu siis tegemist lapse, noore, täiskasvanu või eakaga, mehe või naisega, kõik me vajame turvalist keskkonda, et me julgeksime oma mõtteid ja ideid välja pakkuda. Paljuski sõltub olukorra keerukus indiviidi eelnevatest kogemustest - kas ja kuidas on eelnevalt suhtutud nende initsiatiivi ning ideedesse. Siinkohal on kunstiterapeudil võimalus klienti aidata. Luues usaldusliku suhte, anname kliendile võimaluse häbitundeta oma arvamust avaldada ning uudset ja loovat probleemilahendust arendada. Turvatunde loomisel on tähtsad terapeudi empaatiavõime, kuulamisoskus ning kindlasti ka positiivsus ja ressurssidele orienteeritus. Kliendis on loovus olemas, mis on aga tihtilugu peidetud kujul ning vajab julgustamist, et see saaks avalduda. Turvatunde olemasolu avab ukse, et jõuda kliendi sisemise loovuseni. Loovat mõtlemist tuleb
Igal arengustaadiumil on domineeriv ülesanne, mille lahendus võib õnnestuda või ebaõnnestuda. Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga mingil konkreetsel arenguastmel, omandab emotsionaalse jõu ja oskused järgmiste kriiside ületamiseks. Eriksoni isiksuse arengu staadiumid: Imikuiga (0-1a) - põhiusaldus või usaldamatus. Põhiusalduse väljakujunemises on otsustav osa imiku ja tema ema (hooldaja) suhetel. Ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab lapse usaldusliku suhtumise väljakujunemist kogu maailmasse ja sealhulgas ka iseendasse. Kui lapse hoolduses on olnud puudujääke, võib ta esimene arenguülesande täitmine ebaõnnestuda ning kujuneda põhiusaldamatus. Täiakasvanueas võib see väljenduda, iseenda või teistega tülis olles, täieliku endassesulgumisena; raskematel juhtudel isegi psühhootiliste seisunditena, kus keeldutakse igasugusest seltskonnast. Seega ema ja imiku vastastikusest suhtest saadud kogemus on aluseks
Kuna tulemustest jäi mulje, et Texan Foos on suurem kasusaaja, siis on arusaadav partneri soov tingimused täpselt üle vaadata. Projekti jätkamiseks peaksid osapooled koos läbi viima programmi jätkukoolituse, mis tagaks sisu ja põhimõtete ühtlustumise ning sarnase arusaama tegevustest. Osapooled peaksid vabas õhkkonnas läbi arutama asjad, mis pidanuksid selged olema projekti alguses. Nimelt programmi kasutamisega seotud riskid ja võimalused. See tagaks usaldusliku keskkonna mis on sarnase projekti puhul elulise tähtsusega. Samuti tuleks üle rääkida mõlema osapoole ootused ning neid täpselt põhjendada. Texan Foods võiks parnterile vastu tulla programmi terviklahenduse ostmise osas nii, et oleks võimalik integreerida kogu asjakohane informatisoon. Jagada tuleks kogu Valley Bakersi kohta käivat infot, kuid mitte lubada ligipääsu konkurentide informatsioonile, kuna see rikuks
osalemiseks, pakutakse kontakti hõlbustamiseks välja muid variante. Õpetaja võib koju saata iganädalasi märkmeid lapse lemmiktegevuste kohta. 3.3 Suhtlemine Peredega suhtlemine on õpetaja kõige olulisem ülesanne. Kõik pered muretsevad oma laste pärast ning tahaksid, et lapsed oleksid edukad ja õnnelikud õppijad. Lasteaed võib olla lapsele esimene pereväline kogemus ja pereliikmed soovivad olla kursis lapse arenguga. Avala ja usaldusliku suhtlemise väljakujundamine nõuab aega. On tähtis, et õpetajad räägiksid pereliikmetega kohe 8 algusest peale ning selgitaksid neile, millist teavet nad peredelt ootavad. Heaks suhtlemiseks on ülitähtis hea kuulamisoskus. Kui õpetajad peavad vajalikuks peredega suhelda laste arendamise huvides, muutub see igapäevaseks. 3.4 Konfidentsiaalsus Konfidentsiaalsus on pereliikmetelt saadud usaldusliku info hoidmine
ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. 13. oktoobril 1944. aastal oli ta andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku
Nordea selgitab olukorda nii, et kui varaselt seadis tegevusplaani juht siis nüüd oli oluline, et juht oskaks esitada küsimusi ja suunata töötajat olukorra lahendamisel. Minu arust võib selline tegevusviis sageli liiga palju aega kulutada. Kui on vaja kiiresti olukord lahendada ja otsus vastu võtta võiks seda teha siiski juht ise. Coachingut kasutab Nordea ka kliendisuhetes, selgitades kliendi vajadusi ja ootusi ning luues seeläbi pikaajalise usaldusliku kliendisuhte. Nordea usub, et see aitab kaasa väärtuste mõistmisele ja elluviimisele, sest kui töötajate ja klientide rahulolu tõuseb siis kasvavad ka äritulemused. Coaching on osutunud edukaks ja Nordea äritulemused on igal aastal, ka kriisi aastatel, kasvanud. SEB sotsiaalse vastutuse poliitka sai alguse 2006. Aastal. Ettevõte soovib anda panuse, et nii SEB kui ka SEB klientide tegevus põhjustaks ümbritsevale keskkonnale võimalikult vähe kahju
õpetamine. Pedagoogilise mõjutamise abinõud ja vahendid toetuvad konkreetse lapse iseärasustele. Lapse vanemaks saades autismi spetsiifilised avaldused muutuvad, kuid puuded nende isiksuse struktuuris püsivad ka täiskasvanuna, ilmnedes üldjoontes samasuguste sotsiaal- ja kommunikatsiooni probleemidena. (Townsted 1993, Johnson 1997, Kurzemtsenko 2003.) 1. Probleem: Kõrge enesevigastamise risk. Eesmärk: Et laps ei vigastaks ennast. Tegevus: Usaldusliku suhte loomine. Püüa välja selgitada kas enesevigastav käitumine on tingitud ärevuse kasvust, selgita välja mis on ärevuse põhjuseks. Kui lapse ärevustase hakkab tõusma, sekku tähelepanu kõrvale juhtides või leides asendustegevust. Tegevus peab pakkuma turvatunnet. Kui on ikkagi potentsiaalne oht enesevigastuseks kasuta vajadusel kiivrit, polsterdatud kindaid (hammustab ennast käest). (Johnson, 1998, Townsted, 1993.) 2
sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. 13. oktoobril 1944. aastal oli ta andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku
selles, kuidas selle poole liigutakse. Õppekava kirjeldab lasteasutuse põhitegevusest tulenevaid eesmärke ja ülesnadeid ning nende täitmise viise ja võimalusi. Organisatsiooniline struktuur (organizational structure) inimestevaheliste kohustuste, volituste ja suhete ülesehitus. Personali arendamine ja kaasamine (people development and involvement) juhtimisprintsiip, mille kohaselt töötajate kogupotentsiaal ilmneb kõige paremini ühiste väärtuste, usaldusliku õhkkonna loomise ja otsustamisõiguse delegeerimise (empowerment) toel. Õppeasutustes omandab see erilise kaalu, sest lõpptulemuse kvaliteet sõltub kõige rohkem just inimfaktorist õpetajatest ja teistest töötajatest, kes vastutavad soodsate õppimistingimuste loomise eest. Päevakava laste elurütmile vastav tegevuste vaheldumine, milles arvestatakse laste vanust. Rühma tegevuskava lasteaia õppekavast lähtuvate täpsustatud ja konkreetsest laste
saada, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne. Kaks nädalat enne vestluse läbiviimist teatab vahetu juht isiklikult vestluse toimumise ajast ja kohast. Etteteatamisaeg jääb ettevalmistusajaks nii töötajale kui ka hindajale. Vestlus algab neutraalse teema ja üldiste küsimustega, kus informeeritakse töötajat vestlusele kuluvast ajast ning läbirääkimisele tulevad teemad. Vestluse läbiviimine koosneb etappidest: - soodsa, usaldusliku vestlus õhkkonna loomine ning vestluse sisus ja ajas kokkuleppe saavutamine - tagasivaade eelnevale perioodile ning vahepealsete muudatuste väljatoomine - küsimused ja vastused, kommentaarid, tagasiside ja vahekokkuvõtete tegemine olulisema väljatoomisega - ootuste ja eesmärkide sõnastamine ning edasise tegevuskava koostamine - vestlustulemustes kokkuleppele jõudmine - vestlusest kokkuvõtte tegemine ja positiivne lõpetamine.
stressiolukorras. Inimesi ühendava juhtimisstiili mõju on tööõhkkonnale positiivne (Krips, 2010). Võrreldes eelneva direktoriga on kooli tööõhkkond muutunud stabiilsemaks ja töötajad on valmis omavaheliseks koostööks. Lisaks saab eristada kooli direktori töös demokraatliku ja arendava juhi stiile Golemani järgi. Demokraatlik juht kulutab aega, et kuulata inimeste arvamusi ja mõtteid; ta loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Inimesed saavad kaasa rääkida eesmärkide püsitamisel ning otsuste tegemisel (Krips 2010). Näide sellest. Direktor kutsus kokku välkkoosoleku ja teatas, mida te arvate, kui muudame mihklipäeva koduuurimuslikuks päevaks. Seoses sellega ei toimu tavapärast koolipäeva, toimuvad ühiskülastused Lindora laadale. Direktor selgitas kõiki tahke, kuidas teavitada lapsevanemaid ja õpilasi
sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika.Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. 13. oktoobril 1944
Üleüldse on minu meelest suuremate ja kuulsamate eesti kaupluste teenindjad oskuslikumad. Nad oskavad klientidega paremini ümber käia, kui näiteks mõndade teiste sega- või välismaist kaupa müüvad poed. Müüjast teeb professionaali see, kui sa omad head suhtlemisoskust, tunned hästi toodet, sul on empaatiavõime, oled jäjekindel ja muu seesugune. Kõike seda tuleb järjepidevalt harjutada. Eduka müügitegevuse alustala on kliendiga hea ning usaldusliku kontakti saavutamine. Enamik õnnestunud müügikontakte põhineb sellel, et kliendiga suhtlemisel on saavutatud usaldus ning vastastikune mõistmine. Kui sa tead, et müügis tuleb teha mingeid teatuid ,,käike", mis toovad sulle edu, siis tuleb neid ka alati teadlikult teha, et müügiprotsess kulgeks nii nagu sina seda tahad, mitte nagu juhtub. Müük on nagu hingamine, milleta ei saaks majanduselu toimida, milleta ei saaks me sooritada ühtegi tehingut
mõjuvõimu. Inimestega positiivselt läbi käies saab luua ja hoida rohkesti suhteid. Üks pisike kiidusõna, lohutus või toetus võib inimese meeleolu ja emotsioone, isegi tema tulevikku kõvasti paremuse poole muuta. Teistele positiivsete sõnade lausumine mitte just kõige meeldivamas olukorras võib seda aga ilusamaks muuta ning neid aidata sellest olukorrast välja tulla, motiveerida. Kedagi tunnustades anname julgust ning indu veelgi paremini tegutseda. Kiitmine loob ka usaldusliku suhte. Ettevõtte juhti või ülemust, kes oma alluvaid siiralt tunnustab, saadab märkimisväärselt suurem edu, kui neid, kes seda üldse ei tee. Sama efekt esineb ka laste kasvatamisel last mingi teo eest kiites tunneb ta ennast olulisena ning saab aru, kuidas midagi õigesti teha. Vastupidiselt positiivsetele sõnadele omavad halvad sõnad hoopis teistpidist mõju. Negatiivse alatooniga sõnumil on ka vastav vastukaja. Oma rahulolematust ning
Kõige lihtsam probleemilahendus on ennetamine. Kui sotsiaalpedagoog märkab probleemi enne, kui see tekkida jõuab, on olukorra lahendamine valutum ja tõhusam. Laste ja noorte asutuses on oluline vältida probleemset olukorda tekitavat keskkonda. Ennetamiseks saab kasutada erinevaid võtteid, külalisesinejad ja infotunnid, koostööd soodustavad mängud ja ülesanded, mängulised situatsiooni lahendused, laste suunamine huvialaringidesse ja palju muud. Usaldusliku suhte loomine on sotsiaalpedagoogi töös väga oluline. Kui usaldusliku suhet ei ole, jäävad lastel paljud olulised asjad rääkimata. Nad jäävad suhtlemisel pealiskaudseks ja tõeliste probleemideni on raske jõuda. Kui laps ei näe sotsiaalpedagoogis abi, siis on väga raske vestlust arendada ja kokkuleppeid sõlmida. Kui on tekkinud usalduslik suhe, on laps avatud ja temaga on lihtsam töötada. Ta mõistab, et sotsiaalpedagoog on valmis teda aitama ja suunama.
Üks vähestest värvidest, mis mõjub hästi teleekraanil. Hea on violetse kombinatsioon mustaga mõjub väga elegantselt. Kuid violetne sobib oivaliselt ka teiste värvidega. Ametirõivastusena ei saa violetset riietust väga soovitada, segab just tema kummalisus ja salapära. Puudub tööökeskkonnale sobilik asisus. Küll aga võib violetne rõivastus sobida nende alade puhul, kus pole mängus firma logo, samuti siis kui inimene esindab iseennast. Lilla seevastu takistab usaldusliku suhte tekkimist inimeste vahel. Seetõttu on see ebasobiv kollektiivse töö puhul. Pakub eneses millegi ületamise tarvet, valmisolekut enesekaitseks, aga ka huvitatust tundmatu vastu koos ohu aimdusega niisiis riski momendi tajumine. Violett toimib vaheldumisi ligitõmbavalt ja tõrjuvalt ilmneb teatav võnkumine. Osa katseisikuid ei suuda otsustada koheselt, kas talle violett meeldib või mitte. Ühed tõrjuvad otsustavalt katseisikute vähemusele on meeldiv.
Rääkides organisatsioonisisesest suhtlusest eeldame, et minevikus õppis grupp selgeks kindlad ning toimivad suhtlusviisid ja sedasi said need normiks. Näiteks arvutiettevõttes DEC (Digital Equipment Corporation) oli oluline areneda, rõhutada oma identiteeti ja kujundada oma rolli. Kui organisatsioonis on avatud kliima, siis see julgustab töötajaid suhtuma oma töösse viisil, mis sobib kokku nende vajadustega. Avatud õhkkond moodustab mitteametliku ja usaldusliku töökeskkonna. 5 Kui eeldame, et inimene on oma loomult agressiivne, siis ehitame ühiskonna, kus toimib kontroll agressiivsuse üle, ja loome suhteid, mille põhimõtteks on: „Igaüks hoolitseb enda eest ise“ või „Peab võitlema, kuid ausalt“. Kui eeldame, et inimene on olemuselt koostööaldis, siis arusaamad suhetest näitavad, kuidas teha koostööd, et saavutada suuri eesmärke üheskoos. Individualism ja kollektivism
Laste testimise iseärasused. Erinevate uurimismeetodite võrdlus: teadlikkus meetodi eelistest ja piirangutest. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevused. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk.141-170 Laste arengu mõistmine, lk.3-23 10. Lapse arengu teooriad. Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi. oraalne periood esimene eluaasta usaldus umbusaldus (suhe emaga või hooldajaga : ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab usaldusliku suhtumise kujunemist kogu maailmasse) anaalne periood 1 3 eluaastat iseseisvuspüüd ebakindlustunne (võitlus autonoomia või iseseisvuse eest; puhtusepidamise õpetamine; autonoomiatunde arenguks on vaja põhiusaldust) initsiatiivi tekkimise periood 3 7 eluaastat initsiatiiv süütunne (moraalsus?; selles eas õpitakse kiiresti ja meelsasti, laps on avatud, aktiivne) kooliiga 6 12 eluaastat
Organisatsioonilise käitumise mõjutamise aluseks on idee, et käitumine sõltub tagajärgedest. Seega juhid saavad kontrollida või vähemalt mõjutada töötajate käitumist tagajärgedega manipuleerides. Tagajärje seadus ütleb, et inimene kordab meeldivate tagajärgedega tegevust ja ei korda ebameeldivate tagajärgedega tegevust. 14.Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewin. Kurt Lewini järgi 3 juhtimisstiili: autokraatlik- käskiv, kontrolliv, domineeriv. demokraatlik - loob usaldusliku õhkkonda, pühendumust ja vastatikust respekti. Mittevahelesegav e passiivne - juht väldib võimu ja vastutust, töötajad motiveerivad ennast ise. 15.Osalus, eeltingimused, juhtide kartus. Osalus on inimese vaimne ja emotsionaalne kaasatus rühmatöös, mis julgustab neid panustama rühma eesmärkide täitmisele ja jagama vastutust nende eest. Edukaks osaluseks on vajalikud jägmised eeltingimused: töötajatel piisavalt aega, osalus alluvate meelest huvitav,
9. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Enesekindlus, domineerimine, pindlik rollide valdamine, endast mulje kujundamine, isiklik veetlus, külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide Autokraatlik juhtimisstiil- käskiv ja kontrolliv. Eesmärgiks on inimesi "õigele teele" suunata ja neid õpetada. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide. Demokraatlik juhtimisstiil- juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide. Passiivne juhtimisstiil- juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendvad end ise ja kannavad hoolt omamotivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. 13. Selgitage meeskonda loovat juhtimisstiil? 14. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise vorkmudeli rakendamise pohimotet.
Karismaatilise liidri isikuomadused on: enesekindlus, domineerimine, paindlik rollide valdamine, endast mulje kujundamine ja isiklik veetlus ja külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide See on käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Selle eesmärgiks on inimesi ,,õigele teele" suunata ja neid õpetada 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikude respekti ja pühendumise. See ei välista juhi ainuotsustamist. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad ennast ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. 13. Selgitage meeskonda loovat juhtimisstiil? ... 14. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli rakendamise põhimõtet.
Karismaatilise liidri isikuomadused on: enesekindlus, domineerimine, paindlik rollide valdamine, endast mulje kujundamine ja isiklik veetlus ja külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide See on käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Selle eesmärgiks on inimesi ,,õigele teele" suunata ja neid õpetada 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikude respekti ja pühendumise. See ei välista juhi ainuotsustamist. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad ennast ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. 13. Selgitage meeskonda loovat juhtimisstiil? ... 14. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli rakendamise põhimõtet.
juba ongi sellised, nagu õpetaja tahaks neid näha või nagu nad ise püüavad olla. o põhjendada oma nõudeid- nagu hea lapsevanem, peab ka hea õpetaja oluliseks reeglite ja nõudmiste tagapõhja avamist. Õpetajal tuleb omaks võtta hoiak, et õpilased soovivad tõepoolest käitumisprobleemides orienteeruda ja neist aru saada. Kõik see aitab kaasa õpetaja ja õpilaste usaldusliku vahekorra kujunemisele ning õpilaste eneseregulatsioonioskuse arengule. o eeskuju andmine autoriteetse õpetaja sõnad ja teod on kooskõlas. Õpetajana on raske töötada inimesel, kellele on vastuvõetamatud ühiskonnakasvatus- ja haridusideaalid. o aktsepteerimine- lastel, keda vanemad võtavad omaks sellisena nagu nad on, kujuneb üldine usaldus teiste vastu, positiivne enese kontseptsioon ning jaatav
tehakse ikka nii nagu ütleb peaarst. 35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Demokraatliku juhtimisstiiliga keskendutakse organisatsiooni eesmärkidele ühistegevuse läbi. Otsuse vastuvõtmisel arvestatakse ka töötajate arvamusega. Seega kehtib osalusdemokraatia, mis paneb alluvaid organisatsioonile rohkem pühenduma. Töötajate tootlikkus ja motivatsioon on suur, sest tehakse ühine otsus.Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. Demokraatlik juht on nt partei esimees, juhatab parteiliikmeid ja suunab nad õigele teele aga otsuse võtab vastu mitte isikliku arvamuse vaid kõikide arvamuse pealt. 36. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide.Passiivne juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi
Küsimuse tekst Softprofi juhtkonnas otsustati, et sisenetakse Norra turule. Sellest tulenevalt leiti, et tuleb tööle võtta kohalikke olusid tundev IT spetsialistist müügimees. Milline on sellega seoses juhtkonna jaoks kõige suurem väljakutse? Valige üks: a. Tööle võetava inimese motiveerimine b. Välja valitud spetsialistile oma toote spetsiifika selgitamine c. Õige inimese leidmine d. Uue töötajaga usaldusliku suhte tekitamine Küsimus 30 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma: 2.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ettevõte juhtkond on otsustanud, et sobiv turg on Sloveenia. Seal tööle võetud töötajaga arutatakse, millised võiksid olla kasutatavad suhtluskanalid. Sealjuures väidab uus töötaja, et kõige parem on kasutada telefoni, sest see on kiire ja võimaldab kõige paremini edasi anda kogu informatsiooni. Kas
mulje kujundamine, isklik veetlus, kulgetomme. 34. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (mitte tuua näitena politseid). Autokraatne juhtimisstiil - kaskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmargiks on inimesi ,,oigele teele" suunata ja neid opetada. 35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku ohkkonna, vastastikuse respekti ja puhendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei valista juhi ainuotsustamist. 36. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Passiivne juhtimisstiil -juht valdib voimu ja vastutust. Ruhmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. 37. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli toimimise põhimõtet.
Järgnevalt antakse lapsele tunnis tagasisidet ja õpetatakse teda ise oma ,,sooritust" tegevuskava raames hindama. Kolmanda peatüki nimi on ,,Programmi kavandamine". Selles on täpsemalt juttu, kuidas üles ehitada käitumistaastuse programmi. Iga käitumistaastuse programmi esimesel neljasilmakohtumisel on oluline selgitada, miks õpilane ja õpetaja seal on. Nagu igasuguse pikemaajalise neljasilmakohtumise puhul õpilasega, on oluline, et õpetaja loob ja säilitab usaldusliku ja toetava õhustiku. Õpilase teavitamine häirivast/kordarikkuvast käitumisest on käitumistaastuse protsessis otsustava tähtsuseda ,,esimeseks sammuks". Olulisel kohal käitumistaastuse programmis on ,,peegeldamine" ehk soovitamatu või häriva käitumise mudeldamine õpilasele õpetaja poolt on hea viis selle saavutamiseks. Peegeldamine on pelgalt illustratiivne seda ei tohiks kunagi kasutada lapse häbistamiseks või alandamiseks. Kui õpetaja on peegeldamise
Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline näide(mite politsei). Jagab juhiseid ja kontrollib tegevust. Juht otsustab ainuisikuliselt ja tal puudub ka kohustus oma otsuseid alluvatele põhjendada. Kontrollib rangelt korralduste täide viiimist. Kasutusel näiteks politseis ja sõjaväes, kus käsud täidetakse viivitamatult. 34. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. Võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõiguse allapoole, annab käske, kuid võtab arvesse ka alluvate arvamusi. Peab oluliseks teada saada alluvate arvamust. Juht peab ennast rohkem nagu kohtunikuks alluvate vahel, kellel on otsustamisõigus. Õigused on laiali jagatud. Juht usaldab oma alluvaid. 35
käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) · Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi ,,õigele teele" suunata ja neid õpetada. 35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 36. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. 37. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli toimimise põhimõtet. 38
(allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) · Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist, puudust ja hoolimatust, muutub ta mitteusaldavaks sotsiaalse ja füüsilise keskkonna suhtes. - seotud emarolliga; (saada; anda) · Varane lapsepõlv. Autonoomsus/häbi (1-3 a). Selles vanuses uuritakse ja testitakse oma ekskkonda, aga ka vanemaid, et selgitada, mida võib teha ja mida mitte. Lapsed tajuvad oma iseseisvust ja eraldatust teistest, kuid samas tunnevad, et on veel mitmel viisil sõltuvad
(allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist, puudust ja hoolimatust, muutub ta mitteusaldavaks sotsiaalse ja füüsilise keskkonna suhtes. - seotud emarolliga; (saada; anda) Varane lapsepõlv. Autonoomsus/häbi (1-3 a). Selles vanuses uuritakse ja testitakse oma ekskkonda, aga ka vanemaid, et selgitada, mida võib teha ja mida mitte. Lapsed tajuvad oma iseseisvust ja eraldatust teistest, kuid samas tunnevad, et on veel mitmel viisil sõltuvad
olukorras. 9. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? enesekindlus, dominerimine, pindlik rollid valdamine, endast mulje kujundamine, isklik veetlus, külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi „õigele teele” suunata ja neid õpetada. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. 13. Selgitage meeskonda loovat juhtimisstiil? 14. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli rakendamise põhimõtet.
näide. Demokraatlikkus juhtimisstiilis kaasab juht töötajad osalust eeldavate küsimuste lahendamisel, otsustab kas juht ise või kõik üheskoos. Informeeritakse töötajaid nende tööd mõjutavatest tingimustest . Koos arutatakse kõik läbi ja leitakse lahendus. Liider ja rühm tegutsevad ühise sotsiaalse üksusena. Juht ootab, et töötajad tooksid välja erinevaid ideid ja soovitusi. Juht tunneb huvi valesti läinud asjade suhtes. Ta loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Arvestab töötajatega! Liider ja rühm esinevad sotsiaalse üksusena. Töötajad on informeeritud oma tegevusest ja neid mõjutavatest teguritest. Kasutatakse, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt. 8. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide Juht väldib võimu ja vastutust
Sõnastage eluline/praktiline näide. Demokraatlikkus juhtimisstiilis kaasab juht töötajad osalust eeldavate küsimuste lahendamisel, otsustab kas juht ise või kõik üheskoos. Informeeritakse töötajaid nende tööd mõjutavatest tingimustest . Koos arutatakse kõik läbi ja leitakse lahendus. Liider ja rühm tegutsevad ühise sotsiaalse üksusena. Juht ootab, et töötajad tooksid välja erinevaid ideid ja soovitusi. Juht tunneb huvi valesti läinud asjade suhtes. Ta loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Arvestab töötajatega! 36. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht väldib võimu ja vastutust. Oma eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Rühmaliikmed arendavad ennast ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Juhi roll on minimaalne. Sellise stiili puhul
● endast mulje kujundamine; ● isiklik veetlus ja külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide Juht otsustab ainuisikuliselt ja tal puudub ka kohustus oma otsuseid alluvatele põhjendada. Kontrollib rangelt korralduste täide viiimist. Kasutusel näiteks politseis ja sõjaväes, kus käsud täidetakse viivitamatult. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist Võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõiguse allapoole, annab käske, kuid võtab arvesse ka alluvate arvamusi. Peab oluliseks teada saada alluvate arvamust. Juht peab ennast rohkem nagu kohtunikuks alluvate vahel, kellel on otsustamisõigus. Õigused on laiali jagatud. Juht usaldab oma alluvaid. 12
koguvõimu ja lahendab juhtimisküsimusi ainuisikuliselt. Alluvate tegevuse üle on range kontroll. Samuti võib selline juht tekitada protesti tugevates ja pädevates alluvates, kuna nende otsustusvabadust on liialt piiratud. Loomulinguline/kastist välja mõtlemine pigem taunitud. Reeglid paigas. Näide: Napoleon Bonaparte, Martha Stewart, Adolf and the gang, Bill Gates, 7. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastiku austuse ja pühendumuse. Kuulatakse erinevaid arvamusi ning uued ideed on alati oodatud. Demokraatlikus juhtimisstiilis saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja otsused lepitakse kokku häälteenamusega. Kasutatakse, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt. Probleemiks võib tulla lisaajakulu, mis on vajalik otsuste läbihääletamiseks. Näide: kool, Jeff Bezos, Google 8
reaktsioon ning mõne inimese hirm ja ärevus on suurem kui teisel. Seda mõjutavad ka inimese stressitaluvus, tema vaimne seisund, eelarvamused anesteesia ja operatsiooni suhtes ning eelnevad kogemused. Haiged kardavad ka postoperatiivset valu, anesteesiat, komplikatsioone, surma, vähkkasvajaid, organi kaotust, teadvusetust ja kontrolli kaotamist oma eksistentsi üle. Haige hirmud võivad olla väga varieeruvad ja selleks, et patsient saaks ennast avada on vajalik usaldusliku suhte loomine. Patsientide võivad oma hirmu väljendada tavapäratu käitumisega, olles väga endassetõmbunud või sõnaaher, abitu, sõjakas, põiklev, nutune, abitu, desorienteeritud. Õel on oluline hinnata nii patsiendi verbaalset kui ka mitteverbaalset käitumist ning arvestada sellega, et operatsioonikogemus on igale haigele individuaalne. Mida saab teha õde, et patsient saaks üle operatsioonieelsetest hirmudest ja kartusest?
koguvõimu ja lahendab juhtimisküsimusi ainuisikuliselt. Alluvate tegevuse üle on range kontroll. Samuti võib selline juht tekitada protesti tugevates ja pädevates alluvates, kuna nende otsustusvabadust on liialt piiratud. Loomulinguline/kastist välja mõtlemine pigem taunitud. Reeglid paigas. Näide: Napoleon Bonaparte, Martha Stewart, Adolf and the gang, Bill Gates, 7. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastiku austuse ja pühendumuse. Kuulatakse erinevaid arvamusi ning uued ideed on alati oodatud. Demokraatlikus juhtimisstiilis saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja otsused lepitakse kokku häälteenamusega. Kasutatakse, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt. Probleemiks võib tulla lisaajakulu, mis on vajalik otsuste läbihääletamiseks. Näide: kool, Jeff Bezos, Google 8
koguvõimu ja lahendab juhtimisküsimusi ainuisikuliselt. Alluvate tegevuse üle on range kontroll. Samuti võib selline juht tekitada protesti tugevates ja pädevates alluvates, kuna nende otsustusvabadust on liialt piiratud. Loomulinguline/kastist välja mõtlemine pigem taunitud. Reeglid paigas. Näide: Napoleon Bonaparte, Martha Stewart, Adolf and the gang, Bill Gates, 7. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastiku austuse ja pühendumuse. Kuulatakse erinevaid arvamusi ning uued ideed on alati oodatud. Demokraatlikus juhtimisstiilis saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja otsused lepitakse kokku häälteenamusega. Kasutatakse, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt. Probleemiks võib tulla lisaajakulu, mis on vajalik otsuste läbihääletamiseks. Näide: kool, Jeff Bezos, Google 8
vastased vaenlased, halvad. Suur roll on ka kommete, usu ja rassi erinevustel. Võõrad ohustavad eestlaste endi arvates meie identiteeti. Me ei tea, kes nad on ning see hirm teadmatuse ja tundmatu ees tekitab võõraviha ning vallandab mitmeid kuulujutte. Võõraviha kuulujutud tekivad segastel perioodidel, muutuste ajal. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist peab looma usaldusliku ja sooja suhte inimestega kelle käest ta tahab ainest koguda. Kui uuritav on juba talletatud materjal, siis on suhe sarnasem, oluline on kirjapandu aeg koht ja kontekst. Kirjandusteadlasel on suurem distants uuritavaga, ning valik kas ta tahab suhestuda uuritavasse läbi ajaloo ja kirjaniku eluloo, või võtta teksti tekstina, folklorist peab arvestama ajalooga. (arvan ma) 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”?
uurimiseksperimentide tulemusi (kuriteosündmuse kohapeal korraldatud näiteks), samuti teiste ekspertiiside tulemusi (kohtumeditsiin näit.). 2. Jälgimine, mille alla kuulub ekspertiisialuse jälgimine ekspertiisi läbiviimise ajal, samuti võimalike videomaterjalide läbivaatamine (ülekuulamise käigus tehtud näit). 3. Vestlus uuritavaga, mille põhiliseks funktsiooniks on kontakti (usaldusliku) saamine, biograafiliste andmete kogumine, selle kindlaks tegemine, kuidas isik ise tajub kuriteo sündmusi, samuti tema reageerimise iseärasuste väljatoomine (stress, frustratsioon, konfliktid) ja muude isiksuse omaduste kindlaks tegemine. Vestlus psühholoogiaekspertiisi käigus ei ole tavaliselt direktiivne (nagu ülekuulamine) ja ehitataks eüles mitteformaalselt. Vestluse käigus toimub tavaliselt ka uuritava jälgimine,
vastutustunnet (Pierce, Jussila, Cummings, 2009, 477 - 496 ) · tuginedes töötajatevaheliste võmalike konfliktide lahendamisel töökollektiivi kui terviku hea funktsioneerimise eesmärgile, mitte niivõrd töötajate omavaheliste arusaamatuste klaarimisele (Somech, Desivilya, Lidogoster, 2009, 359 - 378) ühine eesmärk loob reeglina ka laheda ja usaldusliku õhkkonna (Puranam, Vanneste, Bart, 2009, 11 - 31). · korraldades ühise probleemi lahendamiseks ,,ajurünnakuid" ägedaid ideede genereerimise ja nende ümberlükkamise või heakskiitmise ümarlauavestlusi (Messmer, 2003, 32 - 33). Mõnikord võib tõesti sellistest ,,rünnakutest" kasu olla. Eriti siis, kui kodus on igaüks teema enda jaoks lahti mõtestanud. Sageli aga sellises situatsioonis, kus peab midagi
inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6
kes teevad tasuta turundust. 26. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht otsustab ainuisikuliselt ja tal puudub ka kohustus oma otsuseid alluvatele põhjendada. Kontrollib rangelt korralduste täide viimist. Kasutusel näiteks politseis ja sõjaväes, kus käsud täidetakse viivitamatult. 27. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse austuse ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. Võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõiguse allapoole, annab käske (võttes sealjuures arvesse ka alluvate arvamusi). Juht peab ennast rohkem nagu kohtunikuks alluvate vahel, kellel on otsustamisõigus. Õigused on laiali jagatud. Juht usaldab oma alluvaid. Kasutusel näiteks Apples, kui otsuste tegemiseks on
annaabi.ee 
