50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
matemaatik123
Õppematerjali autor
Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool Stefani Kask 134461IASB-11 ISS0110 Väljendusoskus R3: SÕNA JÕUD Retsensioon Juhendaja: dotsent Rein Paluoja Tallinn 2013 SÕNA JÕUD Kirjatöö eesmärgid: Eesmärgiks on lugejat panna mõtlema, mida ta iga öeldud sõna teha võib.Sõnade mõjud võivad olla kas head või halvad, olenevalt, kuidas neid kasutatakse, ja alati omavad kindlat tagajärge. Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme Põhisõnum: Retsentseeritava kirjatöö põhisõnumiks on, et tuleb hoolikalt mõelda ,mida ütled, enne kui ütled
loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3. 5 1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet. Pealkiri võib osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab;
eelmisest mustast palju heledam on. Toimub üldine valgenemine ehk tolerantsi kasv. 1 Tolerantsus on aga nagu Kronos, kes sööb oma lapsi ja lõpeb alati uue ja märksa rangema ühiskonnakorra tekkega. Meedia aga kajastab sõnumeid, olgu need siis kurjad või head- kirjas või pildis, rahvas talub kõike. Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja sõnal tõsi taga. Oma sõnavaliku ja väljendusega saab nii võita mõttekaaslasi kui ka tekitada vaenlasi, ise seda kavatsemata. Viis, kuidas millestki rääkida või kirjutada, peegeldab tahes- tahtmata asjatundlikkust ning suhtumist ja hoiakut. Sõnad on nagu inimesed, neid on kõiksuguseid. Iga sõna peidus on vägi. Vägi on niisugune jõud, mis võib maailma muuta. Hea sõna peidus on headuse vägi, kurja sõna peidus on kurjuse vägi. Inimene ise on aga nende vägede peremees.
Kõigepealt toovad Hofstede ja Pedersen (2004, lk 40) välja ilmselge tõkke, mis tuleneb keeleerinevustest. Keel on midagi enamat kui vaid uue sõnavara ja grammatika äraõppimine. See peidab endas ka kultuurilist kompetentsi: teadmist, mida, millal, kuidas, kus ja miks öelda. Kui võõrast keelt ainult natuke osata, võib 15 kergesti rumalasse olukorda jääda. Erinevates situatsioonides võib üks ja sama sõna tähendada erinevaid asju. Keelebarjääri saab vähendada, kui 1) õppida keel korralikult selgeks 2) leida asjatundlik inimene, kes juttu tõlgiks 3) paluda öeldut täpsustada, kui pole kindel selles, mida teine mõtles Hofstede ja Petersen (2004, lk 40) väidavad ka, et kasutatakse ka mitteverbaalseid käitumisviise – nagu liigutused, kehahoiak ja muud signaalid -, mis annavad sõnadeta edasi selle, mida tuntakse ja mõeldakse. Kodune kultuur on õpetanud suhtlema ka
aspekt) ja koosesinevaid tekste (situatiivne aspekt). Tekst väljendub intertekstuaalsusena ehk tekstidevahelise seosena. Seos teiste tekstidega võib olla nähtamatu – väljendi abil viidatakse varasemast tuttavale, aga ei refereerita ega seletata. Tähistusfunktsiooni analüüs Teksti autor tõlgendab ja peegeldab tegelikkust läbi keeleliste valikute. Ajakirjaniku valiku tulemus on näiteks: Kelle vaatepunktist asju vaadatakse, st kes saab sõna? Keda fokuseeritakse, st kelle sõnum jõuab pealkirja ja juhtlõiku? Keda refereeritakse pikemalt, keda lühemalt? Mis järjekorras keegi sõna saab, st kes ründab, kes peab asuma kaitsele ja hakkama seletama esimese kõneleja seisukohast lähtuvalt? Kelle seisukoht ja sõnum jääb viimasena kõlama, st millele enam vastuväiteid ei saa esitada? Samad keelelised valikud, mis näitavad tegelikkust, näitavad ka autori positsiooni. Tekstis on
Sõna jõud ja jõuetus Sõna ülesanne on väga laialdane. Seda saab kasutada nii headel kui halbadel eesmärkidel. Sõna abil on võimalik väljendada südamlikke soove ja teha teistele inimestele midagi head. Samas võib sõna abil teha väga haiget. Kahjuks teevadgi kõige enam valu just sõnade abil tehtu. Need haavad ei parane ka aastate jooksul. Miks muidu väidetakse, et mõõga haav pareneb, aga sõna haav mitte. Sõnal on ka suur tähtsus meie igapäevasel vestlusel, mis muidu ei oleks võimalik kui poleks sõnu. Meie omandatavad teadmised tulevad samuti läbi kuuldu, milleta poleks võimalik elada. Samuti ei saaks me übritsevast keskkonnast inforamtsiooni. Meil poleks võimalik oma tundeid ega soove väljendada. Isegi loomariigis on loomadel ainus võimalus omavahel suhelda sõnu kasutades. Hea omadus inimestel on võime mõelda ja sõnu kasutada. Võime mõelda oli
MÕTTE JA SÕNA JÕUD ÜHISKONNAS SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on pragmaatiline, osaliselt filosoofiline selgitus inimestele meie endi mõtte ja sõna jõu väärtusest ühiskonnas nii meie enese kui ka kogu riigi arengus ning jätkusuutlikkuses. See uurimus ei ole täppisteadus, kuid läbi lugedes mõistate kindlasti, et paljut, mida siin loete, olete kindlasti ise kogenud, tundnud, mõelnud, sisimas salaja hingesopis maha materdanud ja püüdnud ära peita teiste uute mõtete ja sõnade taha. Kindel on teadmine, et elame kehale, meelele ja hingele. Ükski neist ei ole parem või püham kui teine
Juhendaja: Eda Aavik Lihula 2019 SISSEJUHATUS Noorte sõnavara on üpris mitmekesine. Põhjus on selles, et pidevalt tekib noortel oma sõpruskonnas sõnu, millest saavad ainult nemad aru. Slängid pole omased ainult noortele, ka õpetajad, meremehed, sõdurid ja vangid ning kõik teised inimesed võivad omavahel suheldes kasutada sõnu, mida mõistavad ainult nemad. Sedasi tekivadki slängid. Sõna släng ise on sajandeid vana ja seda kasutasid röövlid ja vargad oma salajase keele kohta. 19.sajandil ei olnud släng tavainimestele kasutamiseks, kuid tänapäeva maailmas on släng saanud uue tähenduse. Esimene slängisõnaraamat anti välja Inglismaal aastal 1785. Meie kooli slängi kasutajad arvavad, et slängikeeles on tunduvalt kergem suhelda, sõnad on muudetud kergemaks. Nemad kasutavad slängidena rohkem lühendeid, sest tihti on sõnad pikad või keerulised
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid