Andmete vormi leiate ka meie koduleheküljelt: Võlgnikule - Vormid -Võlgniku teade peale täitmisteate kättesaamist. Juhime tähelepanu, et koos andmete vormiga palun edastada meile Teie sissetulekuid tõendavad dokumendid. (Loe lähemalt Võlgnikud - Täitmisteade, täitemenetlusest ja Võlgnikud Maksegraafik). Kui kohus algatas kohustustest vabastamise menetluse, nimetas ta usaldusisiku, kellele Teil tuleks teha pankrotiseaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (nt töötasu alammäär 355 eurot kuus, millele ülalpeetava korral lisandub veel 1/3 töötasu alammäärast). Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb Teil tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Samuti peate viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,
Töötajate usaldusisik; tema õigused, valimiste kord ja kohustused Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad õigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Usaldus isikut valitakse töötajate üldkoosolekul, esindamaks töösuhete küsimusi tööandjaga. Oluline on silmas pidada seda, et kõikidel töötajatel peab olema võimalus osaleda ning vähemalt pooled peavad reaalselt osalema. Usaldusisiku valimine on salajane, see tähendab, et avalikult hääletada ei või. Kokkuleppel tööandjaga võib valida mitu usaldusisikut. Usaldusisikud võivad endi hulgast valida peausaldusisiku, kes korraldab usaldusisikute tegevust
MT1-10 Töötajate usaldusisik Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad öigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Töökohas võib töötajate huve esindada ametiühingu usaldus isik vöi töötajate usaldusisik. Ametiühingu usaldusisikul on töötajate esindamisel rida eeliseid võrreldes töötajate usaldusisikuga, kuna ametiühingul on tegutsemiseks rohkem ressursse. Töötajate usaldusisik esindab töötajaid nii töökeskkonda kui ka töösuhteid puudutavates küsimustes. Tema võib olla ka isik, kes esindab töötajaid kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistel
prokurist. Ärikeeldu võib pikendada kuni 3 aastaks pärast pankrotimenetluse lõppu. * Pankrotimenetlus eelistatud sundtäitmisele juhul, kui võlausaldajaid rohkem kui üks või on alust eeldada tagasivõitmise võimalusi. 20. Kirjelda võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluse ajal. * Kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustatud töö- või teenistussuhetest või muus sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. Kui menetluse algatamisest on möödunud 1 aasta - võlgnik võib tulust jätta endale 15 %. Kui menetluse algatamisest on möödunud 2 aastat – 20 %.
patsiendile tagastada. § 6. Eutanaasiast keeldumine (1) Patsient võib tühistada oma palve igal ajal suulisel või krjalikul viisil. (2) Ükski arst pole kohustatud läbi viima eutanaasiat või enesetapule kaasaaitamist. (3) Ühtki teist inimest ei saa kohustada eutanaasia või enesetapule kaasaaitamise läbiviimises osalemiseks. (4) Kui eelnevalt konsulteerinud arst keeldub eutanaasia läbiviimisest, on ta kohustatud sellest teatama patsiendile ja/või usaldusisikule, kui see on olemas, ja 24 tunni jooksul täpsustama oma keeldumise põhjuseid. (5) Arst, kes keeldub eutanaasia läbiviimisest, on patsiendi või usaldusisiku soovi korral kohustatud esitama patsiendi tervisetoimiku patsiendi või usaldusisiku poolt määratud arstile. § 7. Surm Iga isik, kes sureb eutanaasia läbiviimise tulemusena loetakse surnuks loomulikku surma.
tõrjuda ametiühingud välja töökohtadelt; ei lisa midagi töötajate usaldusisikute õigustele; ei loo tingimusi, mis on hädavajalikud efektiivseks dialoogiks tööandjaga töökohal; nõuab informeerimise ja konsulteerimise protseduuris osalevalt usaldusisikult formaalset volitust esindada kõiki töötajaid; eelistab läbivalt töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisikut ametiühingu usaldusisikule, luues tingimused ametiühingu usaldusisiku diskrimineerimiseks töökohtadel. Kui eelnev kokku võtta, võib õelda, et pea kõik Thatchersmi tunnused on Eesti majanduses kas juba olemas, või on alles arendusjärgus. Thatcherismi karmidel reformidel olid Inglismaal positiivsed tagajärjed: inflatsioon vähenes ja raha väärtus stabiliseerus ning arenes KTT tootmine, mis taastas tööstuse konkurentsivõime. Inglismaal hakkas majandus kiiremini kasvama, kuid kas see ka Eestis
Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja. Kemikaaliseadus- seadus, mis annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra.
pädeva eksperdi. (2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. (3) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. (4) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja. (5) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.(6) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
tööandja esindajatega ja teha koondamisega seoses ettepanekuid, mis tuleb esitada 15 päeva jooksul alates vastava teatise saamisest. Konsultatsiooni vältel tuleks pooltel jõuda kokkuleppele rakendatavate meetmete osas. Tööandaja ei ole kohustatud võtma vastu töötajate poolt tehtud ettepanekuid, kuid ta peab oma otsuseid töötajatele põhjendama. Pärast konsulteerimist peab tööandja esitama Töötukassale ning usaldusisikule või tema puudumisel töötajale andmed konsulteerimise kohta. Usaldusisikul on seejärel 7 kalendripäeva jooksul võimalus Eesti Töötukassale esitada oma arvamus kollektiivse ülesütlemise kohta. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise puhul on seega oluline rõhutada, et tegelik koondamise vajadus selgub alles pärast konsulteerimist töötajate usaldusisiku või tema puudumisel töötajatega. Kollektiivse koondamise otsus ei saa olla tööandjal valmis enne töötajatega arutamist
· tööandja kohustust enne suuremate ja põhimõtteliste töötajaid puudutavate otsuste tegemist töötajatega aru pidada võimaluse korral töötajate arvamusega arvestada Tööandjad, kelle juures töötab vähemalt 30 töötajat, on kohustatud lisaks üldistele nõudmistele (suhelda töötajatega) pidama kinni nn informeerimise ja konsulteerimise kohustusest. Informeerimine tähendab usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele teabe edastamist: tööandja struktuurist majanduslikust olukorrast tööhõive olukorrast ning võimalikust arengust muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest. Sisekomm. strateegia 11.4 Peab põhinema org-i üldisel strateegial ja toetama e/v põhitegevust. Kava koostatakse pikema perioodi kohta (aasta) või iga sündmuse kohta eraldi. Strateegiale eelneb audit.
16. teavitama Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; 17. tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; 18. täitma tööinspektori ettekirjutuse tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selle täitmisest. Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid TTO nõudeid. Vastutus:
omakorda moodustada ametiühingute liidu ning ametiühingute keskliidu võivad asutada vähemalt viis üleriigiliselt tegutsevat ametiühingut või ametiühingute liitu. Asutatud ametiühing tuleb registreerida asukohajärgsesse ametiühingute registris, sest ametiühingu õigusvõime tekib registrisse kandmisel ning lõpeb registrist kustutamisega (Portaal www.eesti.ee). 1.2. Tööandja kohustused suhetes ametiühingutega Tööandja on kohustatud: andma ametiühingu juhatusele (usaldusisikule) võimaluse korral tööruumi, andma vähemalt kord kuus ruumi ametiühinguürituste läbiviimiseks ja lubama neile üritustele ühingu, asutuse või muu organisatsiooni ametiühingu liikmeid, samuti teisi ametiühingute poolt kutsutud isikuid, ametiühingu poolt väljaspool ühingut, asutust või 5 muud organisatsiooni kutsutud isikute osavõtust tuleb eelnevalt tööandjale teatada,
väljakuulutamisel. Töölepingute üleminek tähendab töölepingu poolte jaoks seda, et ühtegi töölepingu tingimust ei saa muuta poolte kokkuleppeta, v.a tööandja nimi. Töölepingu üleminek (2) Ettevõtte üleminekul kehtivad järgmised töötajate informeerimise ja nendega konsulteerimise kohustused: vähemalt 1 kuu enne ettevõtte üleminekut peavad ettevõtte üleandja ja omandaja esitama TLS § 113 lg 1 kohaselt töötajate usaldusisikule või selle puudumisel töötajatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise, mis sisaldab vähemalt järgmiseid andmeid: kavandatav ettevõtte ülemineku kuupäev; ettevõtte ülemineku põhjused; ettevõtte ülemineku õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele; töötajate suhtes kavandatavad meetmed.
jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. § 173. Võlgniku kohustused menetluse kestel (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta 15 protsenti,
töövahendi kohta ning andma töötajale juhised kekskkonna saastamisest hoidumiseks. 15.Kõrvaldama töölt alkoholi-,narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja. 16.Teavitama kirjalikullt Tööinspekstiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest. 17.Tegema tööinspektori ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile. TÖÖANDJAL ON ÕIGUS: kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; Põhiõigus on teada, millises töökeskkonnas ta töötab ja töötajal on õigus nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda. KOHUSTUSED: 1.Osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 2
psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja; 16) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; 17) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [jõust. 1.03.2007] Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
2 16) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; 17) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [jõust. 1.03.2007] Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 3. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
muutmisest; [Alapunkti 17 sõnastus alates 1. 07. 2003] 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; [Alapunkti 18 sõnastus kuni 30. 06. 2003] 18) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; [Alapunkti 18 sõnastus alates 1. 07. 2003] 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. (2) Tööandjal on õigus:
mõju all oleva töötaja; teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE Tööõnnetus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud
(1) Enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises. (2) Selleks et usaldusisik saaks konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab tööandja andma aegsasti usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele kogu vajaliku teabe kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta. Tööandja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitama vähemalt järgmised andmed: 1) kollektiivse ülesütlemise põhjused; 2) töötajate arv ja ametinimetused tööandja juures; 3) nende töötajate arv ja ametinimetused ning valikukriteeriumid, kellega tööleping kavandatakse üles öelda; 4) ajavahemik, mille jooksul kavandatakse töölepingud üles öelda;
Kohustused: osaleb töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel, vahendab teavet tööandjale ja töötajatele jälgib töötingimuste täitmist, teatab rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööinspektorile töötaja taotlusel esindab töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist aitab kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on sõlminud usaldusisik Usaldusisikule tagatakse ülesannete täitmiseks aeg palga säilitamisega olenevalt töötajate arvust, keda ta esindab. Tagatised töölepingu lõpetamisel. Mall Gramberg Kollektiivleping Kollektiivleping (KL) on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib töö ja töötajate vahelisi töösuhteid
lepinguline suhe. (2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. (3) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. (31) «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise käigus ning tööst põhjustatud haigestumisest saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. (4) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja.
ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid pankrotiseaduses sätestatud kohustusi Võlgniku kohustused vabastamise menetluse kestel: Kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustatud töö- või teenistussuhetest või muus sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. 1. Kui menetluse algatamisest on möödunud 1 aasta - võlgnik võib tulust jätta endale 15 %. 2
hoidumiseks; 15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja; 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [jõust. 1.03.2007] Tööandjale määratud trahv puudulike dokumentide ja tegevuste korral - sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. (tinglik trahv) Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Tööinspektoril on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist selles
15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja; 17) teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. Tööandjal on õigus: 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras;
üksteisele vastu. See suhe esineb suhteliselt harva. Inimesekujutuse eripära draamas: · Tegelane on teose mootor tema veab etendust · Tegelane esitatakse kontsentreeritult ei elata sisse sellesse · Siseelu kujutamine komplitseeritud o Sõna - dialoog ja monoloogid, milles avaldatakse oma tundeid, pihitakse salajasi mõtteid, sõnastatakse läbielamusi jne. Üsna tavalised on kuuldavad mõtisklused, mis määratud usaldusisikule või otse publikule o Mitteverbaalsed väljendusvahendid: näoilme, zestid ja poosid, liikumine jne. o Teatraalsete vahenditega, mis näitlejat abistavad: värvid, helid, muusika jne. · Tegelane peab andma näitlejale mänguvõimalusi erinevad kõne ja käitumisregistrid · Näitleja ja tema rollislepi mõju tegelasele näitleja kohandab tegelast endaga (võrdle Hamlet J.Viiding ja Hamlet M.Matvere)
Enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises. Selleks et usaldusisik saaks konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab tööandja andma aegsasti usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele kogu vajaliku teabe kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta. Tööandja esitab pärast konsulteerimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Eesti Töötukassale käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 nimetatud andmed ja andmed konsulteerimise kohta. Usaldusisik võib esitada Eesti Töötukassale oma arvamuse kollektiivse ülesütlemise kohta seitsme kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ärakirja saamisest.
• 15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja; 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; • 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; Töökeskkonna ohutegurid: (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja; teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE Tööõnnetus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet
ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu. Enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises. Selleks et usaldusisik saaks konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab tööandja andma aegsasti usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele kogu vajaliku teabe kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta. Tööandja esitab pärast konsulteerimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Eesti Töötukassale. Tööandja võib töölepingud üles öelda pärast konsulteerimist ja Eesti Töötukassa teavitamist. *Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates
olulise mõju all oleva töötaja; 16) [kehtetu - RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2003] 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. 11. Milline on tööandja ennetustegevus TTO tagamisel Tööandjal on õigus: 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441;
saastamisest hoidumiseks; 15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja; 16) [kehtetu -RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2003] 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevusala muutmisest; 18) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. (2) Tööandjal on õigus: 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras;
• töölepingute ülesütlemise ajavahemikust • töötajatele makstava hüvitise arvutamise viisist Töötajatega konsulteerimine Tööandja peab aegsasti konsulteerima usaldusisikuga (töötajatega) eesmärgiga jõuda kokkuleppele: • ülesütlemiste ärahoidmises või nende vähendamises • ülesütlemiste tagajärgede leevendamises Töötukassa pädevus Tööandja esitab töötukassale: • usaldusisikule edastatava info • andmed usaldusisikuga konsulteerimise tulemustest 35 Töölepingute ülesütlemine jõustub 30 päeva pärast töötukassa teavitamist konsulteerimise tulemustest Töötukassa võib nimetatud tähtaega kas lühendada või pikendada kuni 60 päevani § 103. Kollektiivse ülesütlemise tähtaeg
Enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises. Selleks et usaldusisik saaks konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab tööandja andma aegsasti usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele kogu vajaliku teabe kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta. Tööandja esitab pärast konsulteerimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Eesti Töötukassale käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 nimetatud andmed ja andmed konsulteerimise kohta. Usaldusisik võib esitada Eesti Töötukassale oma arvamuse kollektiivse ülesütlemise kohta seitsme kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ärakirja saamisest.
Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid. 4) Seadused ja kord. Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi. Tegu hinnatakse abstraktse ühiskonna suhtes, oluline on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. Hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme. (Leuska, 2010) Kadri julges juba rääkida isa tegudest oma usaldusisikule, kuid kahjuks ei uskunud ta Kadri juttu ja pidas seda teismelise kiusuks isa vastu. Isa oli lugupeetud inimene ja ühiskonna poolt kõrgelt hinnatud. Kadri koges reetmist ja järjest enam klammerdus endasse. Ema poolt ei saanud Kadri tuge. Ema ei julgenud sekkuda, kartes samamoodi ühiskonna poolset hukkamõistu. Ta tundis end reedetuna. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end
4. töölepingute ülesütlemise ajavahemikust 5. töötajatele makstava hüvitise arvutamise viisist Töötajate esindajate konsulteerimine: tööandja peab aegsasti konsulteerima usaldusisiku/töötajatega eesmärgiga jõuda kokkuleppele: 1. ülesütlemiste ärahoidmises või nende vähendamises 2. ülesütlemiste tagajärgede leevendamises Töötukassa teavitamine ja pädevus: tööandja esitab töötukassale: 1. usaldusisikule edastatava info 2. andmed usaldusisikuga konsulteerimise tulemustest töölepingute ülesütlemine jõustub mitte varem kui 30 päeva möödumisest töötukassa teavitamisest töötukassa otsib sel perioodil lahendusi tööhõiveprobleemidele töötukassa võib eelnimetatud tähtaega kas lühendada või pikendada kuni 60 päevani 24.Töölepingu tööandjapoolne ülesütlemine töötaja isikust tulenevatel põhjustel
Usaldusisik ei tohi avaldada kolmandatele isikutele volituste ajal ega pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet. Usaldusisik ei tohi kasutada seaduse vastaselt volituste ajal ega pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet. Usaldusisik edastab konfidentsiaalsena saadud teabe teisele usaldusisikule või eksperdile selgelt konfidentsiaalsena. 339. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Tööandjate ühing või liit ühendab teatud tegevusharu või
all oleva töötaja; 16) taotlema enne kohaliku omavalitsuse poolt uuele või rekonstrueeritud ehitisele kasutusloa andmist asukohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku selle ehitise kasutuselevõtmiseks; 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevusala muutmisest; 18) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. (2) Tööandjal on õigus: 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras; 2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor ) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. (2) Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
· töölepingute ülesütlemise ajavahemikust · töötajatele makstava hüvitise arvutamise viisist Töötajatega konsulteerimine Tööandja peab aegsasti konsulteerima usaldusisikuga (töötajatega) eesmärgiga jõuda kokkuleppele: · ülesütlemiste ärahoidmises või nende vähendamises · ülesütlemiste tagajärgede leevendamises Töötukassa pädevus Tööandja esitab töötukassale: · usaldusisikule edastatava info · andmed usaldusisikuga konsulteerimise tulemustest Töölepingute ülesütlemine jõustub 30 päeva pärast töötukassa teavitamist konsulteerimise tulemustest Ttöötukassa võib nimetatud tähtaega kas lühendada või pikendada kuni 60 päevani § 103. Kollektiivse ülesütlemise tähtaeg (1) Tööandja võib töölepingud üles öelda pärast konsulteerimist ja Tööturuameti teavitamist.
• kõrgendatud hüve olemasolu, näiteks töötaja tervise kaitse (töötaja ei ole kohus- tatud tööd tegema ajutise töövõimetuse ajal, näiteks juhul, kui ta ei saa tööd teha vigastuse või haiguse tõttu) või puhkuse vajadus (töötajal on õigus keelduda töö tegemisest puhkuse ajal); • seadusest tulenev õigustus, näiteks teiste töötajate esindamine (vastav õigus on kohaldatav üksnes töötajate esindajatele, sealhulgas töötajate usaldusisikule, ame- tiühingu usaldusisikule, töökeskkonnavolinikule, töötajate poolt valitud töökeskkon- nanõukogu liikmele jne) ja streigis osalemise õigus; • seadusest tulenev kohustus, näiteks ajateenistuses või asendusteenistuses osale- mine, õppekogunemisest osavõtt või • muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ette nähtud juhtum. 4. TLS §-st 19 tuleneval töö tegemisest keeldumisel on tööõiguses iseseisev tähendus
01.03.2007] 16) [kehtetu - RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2003] 17) teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. (2) Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. [RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] § 14. Töötaja kohustused ja õigused (1) Töötaja on kohustatud:
asukoha tööinspektorilt nõusoleku selle ehitise kasutuselevõitmiseks 12) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevusala muutmisest 13) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, 72 töökeskkonnaspetsialistile ning töötajate usaldusisikule ja täitma tähtaegselt Tööandjal on õigus 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õiguakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarkaristuse seaduses ettenähtud korras 2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemad töötervishoiu- ja tööohutusnõuded Töötaja on kohustatud 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides
vabastatavate töötajate arvust ja ametinimetustest ning valikukriteeriumitest töölepingute ülesütlemise ajavahemikust töötajatele makstava hüvitise arvutamise viisist Töötajatega konsulteerimine Tööandja peab aegsasti konsulteerima usaldusisikuga (töötajatega) eesmärgiga jõuda kokkuleppele: ülesütlemiste ärahoidmises või nende vähendamises ülesütlemiste tagajärgede leevendamises Töötukassa pädevus Tööandja esitab töötukassale: usaldusisikule edastatava info andmed usaldusisikuga konsulteerimise tulemustest Töölepingute ülesütlemine jõustub 30 päeva pärast töötukassa teavitamist konsulteerimise tulemustest. Töötukassa võib nimetatud tähtaega kas lühendada või pikendada kuni 60 päevani. 36. Töölepingu tööandjapoolne ülesütlemine töötaja isikust tulenevatel põhjustel ehk mittevastavuse tõttu: töölepingu ülesütlemise põhjused (katseaja eesmärgi mittetäitmine,
1.03.2007] 16) [kehtetu RT I 2002, 47, 297 jõust. 1.01.2003]; 17) teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. (2) Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. [RT I 2009, 5, 35 jõust. 1.07.2009] § 14. Töötaja kohustused ja õigused (1) Töötaja on kohustatud:
Sellisel juhul täidab seda rolli võlgnik ise. 10.2.3 Võlgniku kohustused menetluse ajal Võlgadest vabastamise menetluse tingimused: võlgnik peab tegema kõik endast sõltuva, et tegeleda kasumliku tegevusega (töötama või vähemalt otsima tööd) võlgnik peab oma sissetuleku arvel rahuldama võlausaldaja nõudeid. Võib endale jätta kuni 25% (kui kohus ei määra teisiti). * Nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ( 173 lg 3). * Kui nõuded on ainult töötasu, siis vaadata 173 lg 4 koos lg 5: kõigepealt tuleb eralda see, millele sissenõuet üleüldse pöörata ei saa (alampalk?? vt TMS-ist). Ülejäänud rahast siis 25%. * Kui saab pärandi, siis võib sellest poole jätta endale ( 173 lg 6). 38 10.2.4 Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
o töötajatele makstava hüvitise arvutamise viisist - (TLS § 101 lg 2) C Töötajatega konsulteerimine - tööandja peab aegsasti konsulteerima usaldusisiku/töötajatega eesmärgiga jõuda kokkuleppele: o ülesütlemiste ärahoidmises või nende vähendamises o ülesütlemiste tagajärgede leevendamises - (TLS § 101 lg 1) D Töötukassa pädevus - tööandja esitab töötukassale: o usaldusisikule edastatava info o andmed usaldusisikuga konsulteerimise tulemustest - töölepingute ülesütlemine jõustub mitte varem kui 30 päeva möödumisest töötukassa teavitamisest - töötukassa otsib sel perioodil lahendusi tööhõiveprobleemidele - töötukassa võib eelnimetatud tähtaega kas lühendada või pikendada kuni 60 päevani - (TLS § 101 lg 3, § 102 lg 1, § 103) 8.6.6.2 Töötajast tulenevad põhjused
Kohus ei algata kohustusest vabanemist, kui võlgnik on toime pannud kuriteo, varjanud oma vara ja kohustusi, ise põhjustanud maksejõuetuse, raisanud vara või viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik tegema tööd või seda otsima, saadud tulust tuleb osa üle kanda kohtu poolt määratud usaldusisikule. Kui võlgnik ise 5 a jooksul, arvates kohustusest vabastamise menetluse algatamist, on täitnud oma kohustusi pankrotimenetluse kestel ega ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui võlgnik 5 a jooksul on täitnud oma kohustusi pankrotimenetluse kestel ega ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, otsustab kohus võlgniku taotlusel tema
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel. Kohus ei algata kohustusest vabanemist, kui võlgnik on toime pannud kuriteo, varjanud oma vara ja kohustusi, ise põhjustanud maksejõuetuse, raisanud vara või viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik tegema tööd või seda otsima, saadud tulust tuleb osa üle kanda kohtu poolt määratud usaldusisikule. Kui võlgnik ise 5 a jooksul, arvates kohustusest vabastamise menetluse algatamist, on täitnud oma kohustusi pankrotimenetluse kestel ega ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui võlgnik 5 a jooksul on täitnud oma kohustusi pankrotimenetluse kestel ega ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, otsustab kohus
teha võlgnik või pankrotihaldur, otsuse kompromissi kohta teeb kohus ja võlausaldajate üldkoosolek. 272. Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused? Juhul kui füüsilisest isik teeb kohtule kohustustes vabastamise taotluse ja kui võlgnik ei ole sooritanud kuritegu, siis võib kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastada. St, et võlgnik on 5 aasta jooksul tasunud oma töötasust kokkulepitud osa võlgnike usaldusisikule tagasi ja ta pole varjanud oma muid sissetulekuid. Kui võlgnik saab 10 aasta jooksul mõne päranduse siis sellest peab ta ära maksma poole. 273. Mida reguleerib saneerimisseadus? Saneerimisseadus reguleerib ettevõtete saneerimist, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus. 274. Mis on saneerimine?
annaabi.ee 
