Eutanaasia-seadus (0)

Keskkool - Õigus - Õigus

5 VÄGA HEA

Eutanaasia seadus
§ 1. Eutanaasia

Eutanaasia on akt, mille viib läbi arst, kes lõpetab tahtlikult elu iskul, selle isiku selgel ja vabatahtlikul soovil.

Aktiivne eutanaasia on kindlate arstipoolsete meetmete tarvituselevõtmine patsiendi surma esilekutsumiseks.

Passivne eutanaasia on patsiendi ravist loobumine.
§ 2. Eutanaasia tegemise eeldused

Eutonaasia on lubatud täisealisele isikule, kui:

Isik ei ole vaimuhaige, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäiretega.

Isik on on teinud vabatahtliku ja hoolikalt järelemõeldud otsust.
3) On kirjalikult kindlaks määratud kahe arsti poolt, et tegemist on ravimatu ja surmaga lõppeva haigusega.
4) Tegemist on väljakannatamatu puue ja/või väljakannatamatu ning kontrollimatu valudega.
§ 3. Arsti kohustused
Arst on kohustatud enne eutanaasia toimepanekut austama järgnevaid ametlikke ja korralisi nõudeid:

patsienti tema tervislikust seisundist ja ellujäämisvõimalustest, konsulteerima patsienti eutanaasia või enesetapule kaasaaitamise soovi kohta ja looma koos temaga veel mõeldavaid ravivõimalusi, mida pakuvad ajutist kergendust pakkuvad vahendid ja nende tagajärjed. On vaja jõuda veendumusele, et patsiendi soov on vabatahtlik ja et patsiendi arvates pole tema olukorras ühtki muud vastuvõetavat lahendust . Vestlused säilitatakse tervisetoimikus, nii et see dokument on andmete tõendiks;

veenduma , et patsiendi füüsiline kannatus on püsiv ja tema soov on korduv. Selle jaoks viib ta läbi patsiendiga mitmeid vestlusi, seda mõistlike vahedega patsiendi olukorra muutumise seisukohast .

pidama nõu teise arstiga haiguse raskest ja ravimatust iseloomust, täpsustades konsultatsiooni põhjusi. Nõustav arst tutvub tervisetoimikuga, vaatab patsiendi läbi ja veendub füüsilise ja psüühilise kannatus on pidev, talumatu ja väljavaadeteta paranemiseks. Ta kirjutab tähelepanekute kohta aruande. Nõuandev arst peab olema erapooletu nii patsienti kui ka tema raviarsti puudutavais küsimustes ja pädev kõnealuses patoloogias . Raviarst annab patsiendile teada selle konsultatsiooni tulemused.

kui patsient pole vastu, arutama tema soovi tervishoiutöötajatega, kel on pidev kontakt patsiendiga.

kui patsient pole vastu, arutama tema soovi usaldusisikuga, kelle ta määrab oma elu lõpetamise avaldustes .

veenduma, et patsiendil oli võimalus arutada oma soovi inimestega, kellega ta soovis kohtuda ;
§ 4. Tingimused ja kord
Arst, kes viib eutanaasia läbi, ei pane toime kriminaalkuritegu, kui ta tagab, et:
(1)Patsient on vähemalt 18-aastane, täielikult teovõimeline ja palve esitamise hetkel teadvusel;
(2) Palve on vabatahtlik, informeeritud, hästi kaalutletud ja korduv ega ole mistahes välise surve avaldamise tulemus;
(3)Patsiendil on ravimatu ja pöördumatu haigus, mis on meditsiiniliselt kinnitatud ja põhjustab mõistliku meditsiinilise hinnangu järgi surma lähema poole aasta jooksul ja kui ta järgib käesolevas seaduses sätestatud muid tingimusi ja korda.
§ 5. Eutanaasia palumise viisid
Patsiendi palve peab olema väljendatud kirjalikult. Dokument peab olema patsiendi enda poolt koostatud, kuupäevastatud ja allkirjastatud . Kui patsient ei ole selleks ise võimeline, peab dokumendi koostama patsiendi poolt määratud isik. Antud isik peab olema täisealine ega tohi olla patsiendi surmast majanduslikult huvitatud. Antud isik peab viitama asjaolule, et patsient ei ole võimeline oma palvet kirjalikult koostama, nimetades ära ka selle põhjused. Sellisel juhul peab palve olema koostatud selle arsti juuresolekul, kelle nime on ka dokumendis mainitud. Dokument tuleb lisada meditsiinilisse toimikusse. Patsient võib oma palve igal ajal tühistada/tagasi võtta, mille tagajärjel tuleb dokument meditsiinilisest toimikust eemaldada ja patsiendile tagastada.
§ 6. Eutanaasiast keeldumine

Patsient võib tühistada oma palve igal ajal suulisel või krjalikul viisil.

Ükski arst pole kohustatud läbi viima eutanaasiat või enesetapule kaasaaitamist.

Ühtki teist inimest ei saa kohustada eutanaasia või enesetapule kaasaaitamise läbiviimises osalemiseks.

Kui eelnevalt konsulteerinud arst keeldub eutanaasia läbiviimisest, on ta kohustatud sellest teatama patsiendile ja/või usaldusisikule, kui see on olemas, ja 24 tunni jooksul täpsustama oma keeldumise põhjuseid.

Arst, kes keeldub eutanaasia läbiviimisest, on patsiendi või usaldusisiku soovi korral kohustatud esitama patsiendi tervisetoimiku patsiendi või usaldusisiku poolt määratud arstile.
§ 7. Surm
Iga isik, kes sureb eutanaasia läbiviimise tulemusena loetakse surnuks loomulikku surma.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 7 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Irwin Õppematerjali autor

eutanaasia patsient palve läbiviimise Eutanaasia-seadus

Sarnased õppematerjalid

rtf

Eutanaasia

on ajakirjanduse veergudel hakatud avaldama ka nähtust sügavamalt käsitlevaid artikleid. Eestlastest on eutanaasiast kirjutanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria arsti - Kurt Stellamori Akadeemias avaldatud artiklit. Referaati valitud teemal ajendas kirjutama peamiselt soov ise teada saada, mis see eutanaasia endast täpsemalt kujutab, millised meditsiinilised ja juriidilised probleemid sellega kaasnevad ja kuidas neid püütakse lahendada. Referaadis leiavad mõningast käsitlemist ka eutanaasiaga seonduvad moraalsed ja eetilised aspektid. EETILINE JA RELIGIOOSNE TAGAPÕHI Inimese elu on loomulik nähtus, mida ei tohi peale sundida ega korraldada; surm on inimese vältimatu saatus. Eutanaasia seisukohalt on selles kontekstis aga oluline, kas inimesel on õigus oma surmale. Kuivõrd on

Meditsiin

doc

GERONTOLOOGIA

GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps

Ühiskonnaõpetus

doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka

Õenduse alused

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

Meditsiini ajalugu

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,

Meditsiini ajalugu

204

docx

Süsteemianalüüsi kontrolltöö 1

M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi.  Aine fookus  Aine taust  Eesmärgid ja õpiväljundid  Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS  VALDKONNA ANALÜÜS  TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS  ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüstee

Modulatsioon

docx

TÖÖÕIGUS

KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhti

Tööõigus

Rohkem sarnaseid