"Öö koos unenägudega" (1)

Öö koos unenägudega.
Õhtul magama minnes, on meil vaid üks tahtmine- puhata ning saada energiat uueks päevaks. Ööd aitab üle elada uni, mille läbi uueneb kehaline ja vaimne jõud. Paraku kaasneb unega unenägu, mis on oma loomult vägagi salajane. Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid ( Internet : www.hot.ee/ allen /dreams.htm). Minu arvates on unenägu väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi neid või siis väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Tihtipeale ei teata, mida nendega teha. Sellepärast tekib ka mitmeid küsimusi- kaua kestavad, kuidas mõjuvad need meie psüühikale, on neid võimalik tõlgendada või mitte. Uni ja unenäod on siiski lahutamatu osa meie igapäevaelust. Need lihtsalt ununevad äärmiselt kiiresti.
Unenägude põhjused võivad olla mitmesugused. Enamik unenägude tõlgendajaid on nõus väitega, et unenäod teavitavad meid meie alateadvusliku psüühika seisundi tähtsatest aspektidest (D. Fontana „Millest kõnelevad unenäod”). Arvan, et põhjuseks on tihtipeale meie endi soovid, mida tahaksime või mis on rahuldamata jäänud. Samas on see seotud meie unistustega. Näiteks näljane näeb tihti unes toitu, rahapuudust tundev isik leiab unes palju raha, armastaja näeb armastatut või rahuldamata jäänud soov olla kuulus, rikas jne. „Sooviunenägude” poole pealt on minuga ühel nõul kuulus viini psühhiaater Freud . Tema väidab, et täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud, alateadvuses peituv soov. Samas kuhu jäävad siis hirmuunenäod ja niinimetatu „luupainajad”? viimaste kohta lugesin Internetist niipalju, et neid näevad ainult need, kes nendesse usuvad.
See, mida unes näeme, võib olla tingitud ka mingist ärritusest, mis mõjub magajale. Näiteks kuulus prantsuse unenägude uurija Maury nägi unes (u.1840a.), kuidas ta hukkamisele määrati. Mees tundis isegi oma pea lahutamist kehast. Pärast ärkamist ta märkas, kuklal voodi-eesriide keppi ning arvatavasti oli selle võtnud lähtepunktiks oma unenäole, millest arenes hulk sündmusi (Internet: www.hot.ee/allen/dreams.htm ).
Tihti on unenägu oma sisult täiesti absurdne, kuid see ei paista meile sugugi silma. Sageli teatavad asjad, mis on väga kahtlased, tunduvad unes äärmiselt vaimukad, vahel isegi tunneme uhkust ja naerame nende üle. Mõnikord saame aru, et unenäo sisu ei ole täiesti korras ja kohe muutubki see vastavalt. Näiteks kui autojuht sõidab autoga ja märkab, et tal puudub rool, siis kohe järsku on see olemas. Tundub nagu see oleks justkui oma maailma loomine, endi reeglite järgi. Kui aga hommikul hakata meenutama, mida unes nägin , siis meenuvad vaid katkendlikud lõigud- loogilised sidemed puuduvad. Freud täheldas, et asjade vahelisi seoseid võib väljendada ka teisiti kui sõnade abil- nõnda on see näiteks kunstis. Ta väitis, et unenäoseosed ei ole kooskõlas keele ja filosoofia ratsionaalse loogikaga, on võimalik, et nad järgivad mingit kaudsemat loogikat, selleks, et unenäo tähendust meelega maskeerida (D. Fontana „Millest kõnelevad unenäod”).
Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Minu vanaema väitis, et enne magama minekut ei tohi täiskuud vaadata, vastasel juhul muutub kuutõbiseks. Räägitakse, et nad on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui ta ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti oma öistest ringkäikudest.
Seda, millest unenäod kõnelevad, on uuritud mitmeid aastaid. Välja on antud erinevaid raamatuid inimestele, kellele pakub vähegi huvi oma öiste nägemuste kohta. Eriti on unenäod tähtsal kohal loodusinimestel. Nemad arvavad , et inimeses elab veel üks teine „mina”, tema hing, mis on kujult üldiselt sarnane tema kehaga , kes võib une ajal ajutiselt lahkuda inimese kehast, ringi käia, lennata , kohtuda teiste inimeste hingedega. Loodusinimese silmis on unenägu oma sisult sama reaalne kui see, mida ta tajub ärkvel olles ja unenägusid tuleb selle tõttu võtta sama tõsiselt kui meie tavalise kogemuse ärkvelolekus. Loodusrahvaste unenäod peavad näitama minevikku kui ka tulevikku, seetõttu peetakse oluliseks ka kaasinimeste unenägusid, eriti veel haigete. Unenägude täideminemises etendab teatavat osa ka juhus . Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata. Tihti on raamatutes, mis seletavad unenägusid, toodud välja erinevaid sümboleid, mille järgi on võimalik aru saada, mida too unenägu tähendada võis. Näiteks suled, mis tähendavad sageli unenägija soovi näidata üles soojust ja õrnust kellegi vastu. Ilus muusika võib sümboliseerida loominguvõimet ja nii edasi. Erinevate sümbolite kohta saab rohkem lugeda raamatust pealkirjaga „Millest kõnelevad unenäod”.
Kasutatud kirjandus:

• „Millest kõnelevad unenäod” David Fontana
  
• Internet: www.hot.ee/allen/dreams.htm