kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: Näiteid: • võrdlemine, • samastumine, • väitlemine, • unelemine, • enda pöördumiseks ettevalmistamine, • „sildistamine“, • nõuandmine, • õigustamine, • teema vahetamine.
Minu kuulamisoskused Kuulamistõkkeid kasutan kõige sagedamini nendega, kes mulle ei meeldi ja tihti ka mõndade tüdrukutega. Kuulamistõkkeid kasutad tüdrukutega "sebimise" teemadel (üritana alati uut vastust tema jutu ajal juba välja mõelda , mõtete lugemine, sõelumine ja takka kiitmine). Inimestega kes mulle ei meeldi kasutan teisi kuulamistõkkeid( Silpide kleepimine, unelemine, nõuandmine, oma õiguse tagaajamine ja teema vahetamine ). Vanemad on küll aru saanud, et kasutan tihti kuulamistõkkeid. Näiteks tihti üritan ma teemat kõrvale juhtida, kui on mingi minu jaoks ebameeldiv teema käsil ja tihti ajan oma õigust taga ning ma kasutan ka samastumist väga tihti, kuna mul on juba praeguse eluaja peale palju juhtunud.
KUULAMINE Aktiivn e Empaatilin Vaikne e Peegelda v Kuulamistõkked Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Unelemine Nõuandmine Väitlemine Teema vahetamine Takkakiitmine "Ma hoolin sellest, mis sinuga juhtub, sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad." Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat 4. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 5. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 6. On empaatiline 7
tagasiside küsimine suhtlemispartneriga arvestamine (nt suhtlemine lapsega) teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) verbaalse ja mitteverbaalse info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused … Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, emotsionaalne taust, väärtussüsteem, motivatsioon Abistava kuulamise korral - see on rääkija jaoks keeruline olukord
joonistada. Lennu ajal tegi ta väikse joonise, mille abil suutishiljem ellu äratada täpse New York´i linnapildi. Järelikult suutis ta kasutada tehnikaid, mis on iseloomulikud oleva eluviisi kohasele meenutamisele. Informatsioon antud kunstnikust pärineb kunagi ammu loetud internetis leiduvast artiklist. 3. LUGEMINE “Odava tühise ajaviiteromaani lugemine on teatud unelemine. See ei anna võimalust loovaks vastamiseks; tekst tuleb alla neelata nagu TV-saade või kartulikrõpsud, mida mugitakse televiisorit vaadates ”. Antud lausega ma päris nõus pole. Tõmbasin ühele sõnale joone alla, sest see ongi põhjus, miks ma ei lepi osaliselt Frommi ideega. Nimelt oleneb kellega ja mis TV-saadet vaadata. Kui näiteks vaadata saadet “Galileo”, mis on väga hariv ning seejuures
5. Siltide kleepimine Sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristida oma vestluskaaslane mõttes võhikuks, rumalaks, virisejaks jne, ei pöörata tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. Andnud kiirustades teisele hinnangu (ta on silmakirjalik, laisk, ebamoraalne jms), on kuulamine lõppenud. Hea kuulamisoskuse põhireegel aga ütleb: järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulanud ja vaaginud. 6. Unelemine Kuulatakse vaid poole kõrvaga ja partneri lausekatke vallandab terve hulga seoseid. Näiteks ütleb partner, et teda ähvardab koondamine, ja kuulajal tuleb meelde, kuidas tema sõber elas sama üle. Ta hakkab meenutama pilti päevast, mil sai seda teada ja kuidas kõik edasi läks. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma iseäranis siis, kui ollakse mures või väsinud. 7. Samastumine Samastumistõket kasutades tõlgendatakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu
4. Sõelumine. Sõeludes kuulete vaid osa partneri jutust, ulejäänu aga lasete kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine. Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristite mõttes oma vestluskaaslase lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, olete ta mõttes juba maha kandnud 6. Unelemine. Te kuulate ainult poole kõrvaga ja siis vallandub kaaslase lausekatke teis terve hulga seoseid. 7. Samastumine. See tähendab, et kõike, mida vestluskaaslane teile räägib, tõlgendate oma isiklike kogemuste kaudu 8. Nõuandmine. 9. Vaitlemine. See tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema.. Suur osa teie tähelepanust kulub sellele, et leida üles see iva, millega te nõus ei ole Üks vastuvaidlemise alaliike on alandamine, iroonia. Vastuvaidlemise hulka kuulub ka allahindamine. 10
Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märgatakse, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tuntakse ennast emotsionaalselt ohustatuna. Siltide kleepimine. Ristides oma vestluskaaslase mõttes rumalaks või võhikuks, ei pöörata enam tema jutule kuigi palju tähelepanu. Hea kuulamisoskuse põhireegel ütleb aga, et järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja vaaginud. Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures. Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Nõuandmine. Ettepanekuid tehes ja probleeme endamoodi lahendades läheb kõige olulisem kõrvust mööda ja vestluskaaslane tunneb end üksildasemana, kui enne, sest teda ei viitsinud ära kuulata. Väitlemine
) Mõtete lugemine Ei pööra inimesele eriti tähelepanu, kuna ei usalda teda. Üritatakse välja selgitada, mida ta tegelikult mõtleb ja tunneb. ) Vastuseks valmistumine Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida ise järgmiseks öelda. ) Valikuline kuulamine Kuulatakse vaid osa partneri jutust. ) Siltide kleepimine Kui olete oma vestluskaaslase ristinud mõttetuks, ei pööra tema jutule kuigi palju tähelepanu. ) Unelemine Kuulate poole kõrvaga, sest mõtted on mujal. ) Samastumine Kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma kogemuse kaudu, siis hakkatakse kohe sellest pajatama ja vestluspartneri jutt on katkestatud. ) Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. ) Väitlemine Osal inimestel on komme kõigele vastu vaielda, siia alla lähevad ka mürgised ja iroonilised ütlemised vestluspartneri aadressil. 0) Teema vahetamine
Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märgatakse, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tuntakse ennast emotsionaalselt ohustatuna. Siltide kleepimine. Ristides oma vestluskaaslase mõttes rumalaks või võhikuks, ei pöörata enam tema jutule kuigi palju tähelepanu. Hea kuulamisoskuse põhireegel ütleb aga, et järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja vaaginud. Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures. Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Nõuandmine. Ettepanekuid tehes ja probleeme endamoodi lahendades läheb kõige olulisem kõrvust mööda ja vestluskaaslane tunneb end üksildasemana, kui enne, sest teda ei viitsinud ära kuulata. Väitlemine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest alati on talle vastuväide varuks.
Kiire tööaeg ja edasilükkamatud asjatoimetused pole mingi tõsiselt võetav põhjus, et liikumispausist loobuda. Pärast väikest liigutamispausi sujub mõttetöö palju tõhusamalt ja täpsemini. HINGAMINE Hingamisharjutused on üks meelte rahustamise paremaid vahendeid. Hinga võimalikult sügavalt, nii saavad kõik keharakud piisavalt hapnikku ning organism lõõgastub. Stress muudab hingamise kiireks ja pinnapealseks rahuliku ja sügava hingamise paus taastab aga rahuliku oleku. UNELEMINE Kujuta endale ette nii palju ilusaid asju, head enesetunnet andvaid juhtumisi ja kauneid kohti, kui vähegi soovid: unista ja fantaseeri. Mõtle ennast kaunile päikesepaistelisele rannale või kujuta ette rõõmu õnnestunud ettevõtmisest. LIHASTE LÕDVESTAMINE Päeva jooksul lihased pingestuvad sageli ühed rohkem kui teised. Teatud olukordades pingutame lihaseid enesele teadvustamata (näiteks klammerdume pingelises liiklusolukorras
Pseudokuulamine jätab tithi küll huvitatud kuulamise mulje, kuid seda tehake valedel eesmärkidel. Huviga kuulamise tulemusel võib inimene saada informatsiooni, mis on talle vajalik. Samas saab nii luua ka sidemeid ja tekitada teistes isikutes usaldust enda suhtes. Kuulamise juures võivad esineda kuulmistõkked, mida on kokku 12. 1. võrdlemine 2. mõtete lugemine 3. vastuseks valmistumine 4. sõelumine 5. sitlide kleepimine 6. unelemine 7. samastumine 8. nõuandmine 9. väitlemine 10. omaõiguse taga ajamine 11. teema vahetamine 12. takkakiitmine Neid tõkkeid on keeruline vältida, sest kui vabaned ühest tõkkest võib see asenduda teisega. Ilma tõketeta kuulamine nõuab harjutamist. Suhtlemisstiilid Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine
peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kriitika, süüdistamine, mittemõistmine - kiitus ja nõustumine - iroonia, põhjendamatu üldistus, siltide kleepimine - rahustamine, kaastunne, lohutamine - selgitamine, ülekuulamine, sõelumine - kõrvalejuhtimine, teema vahetamine, unelemine 2) Eneseavamine kui lihtsalt enesekohase informatsiooni edastamine. Johari aken annab hea vaate avatuse ja suletuse regulatsiooni kohta. - Avatud ala. Kõik see mis te aktsepteerite endas ja jagate teistele. - Pime ala. Endale tundmatu, teistele teada olev info teie kohta. See on alateadvustasemele väljatõrjutud info. Näiteks ebameeldivad kogemused, tunded. - Tundmatu ala. Tundmatu nii endale kui ka teistele. Avaldub ekstrimaalsetes olukordades.
sildistamine stereotüpiseerimine diagnoosi panek eksperdi mängimine kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt. teisele teemae liikumine argumenteerimine emotsioonide ignoreerimine rahustamine võib mõjuda vastupidiselt / võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine sildistamine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine õigustamine teema vahetamine takkakiitmine vajalikud suhtlemisel: usaldamine selge ja täpne kommunikatsioon konfliktide konstruktiivne lahendamine erinevuste arvestamine endast teadlik olemine suunatus teistele kogemustest õppimine Mõjutamine ...oma mõju suurendamine teiste suhtes vajadused: vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi saavutamise suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia a
Ei suhtuta mitte abipalujasse individuaalselt, vaid tema probleemi kui sageli esinevasse probleemi. 2) Mõtete lugemine Teise küsimuste ja abipalumise ajal valmistub mentor juba vastuseks ja ei kuula konkreetset probleemi. 3) Vastuseks valmistumine Ei kuulata abipalujat, vaid mõeldakse juba lahendusele ning ei keskenduta probleemile. 4) Sõelumine Valikuline kuulamine. 5) Siltide kleepimine Inimese paika panemine mõttes, et tema on selline, järelikult ma suhtun nii. 6) Unelemine Mitte keskendumine rääkijale, vaid nii muuseas vastamine ta küsimustele. 7) Samastumine ,,Ma tean, mida sa tunned" aga alati ei pruugi teada ka, võib arvata ja küsida, kuid ise ilma küsimata paika panemine ei ole hea tooniga kuulamine. 8) Nõu andmine Ilma probleemi lõpuni kuulamata kohe abi ja seletusi pakkumine, ilma, et probleem oleks kindlaks tehtud. 9) Väitlemine Vastuvaidlemine rääkijale ja tema jutu ,,ümberlükkamine". 10) Oma õiguse tagaajamine
*treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane on lollpea, napakas või võhik => huvi kaob *väide on ebamoraalne, silmakirjalik, hullumeelne => huvi kaob *!Järeldused tuleb teha siis kui olete sõnumit kuulnud. 6) Unelemine *vestluskaaslase lausekatke vallandab terve tulva seoseid *situatsioon => vestluskaaslane teatab, et on vallandatud =>enda vallandamine, kuna mängis kaarte => kunagised kaardimängud poistega jne. *”Ma teadsin, et sa mõistad mind” 7) Samastumine *kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma isikliku kogemuse kaudu => hakkad rääkima enne, kui teine on lõpetanud ‘oma põnevatest juhtumistest ollakse nii hõivatud, et pole aega kuulata 8) Nõuandmine
" - Vastuseks valmistumine teil pole aega oma partnerit kuulata, kui mõtlete, mida järgmiseks öelda. Kogu teie tähelepanu on vastuseks valmistumisel. - Sõelumine sõeludes kuulate vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lasete kõrvust mööda. - Siltide kleepimine sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristite oma vestluskaaslase mõttes lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. - Unelemine te kuulate ainult poole kõrvaga ning siis vallandab vestluskaaslase lausekatke teis terve tulva seoseid. Mõtted kalduvad kõrvale, jääte mõtisklema oma elu üle ja vestluspartneri jutt läheb kõrvust mööda. - Nõuandmine vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on teil nagu varnast võtta. Paraku kipub teil ettepanekuid pildudes ja vestluskaaslast veendes kõige olulisem kõrvust mööda libisema.
poolest on Friedrichi maastikud mõnevõrra sarnased hiina maastikega, ehkki saksa meister neid ei jäljendanud. Veel nõrgemalt kui kujutavas kunstis ilmnes romantiline suund arhitektuuris. Inglismaal igatahes oli kirjanik Walpole`i algatusel, kes ehitas endale keskaegses stiilis lossi, juba XVIII sajandi teisel poolel ärganud huvi gootika vastu. Inglise romantism on oma olemuselt märgatavalt aktiivsem kui saksa romantism; inglise romantikutele oli võõras vaga alandlikkus, unelemine ja religioossus kõik see, mis Saksamaal oli nii tugevalt välja kujunenud ja pärast saksa vabastusliikumise mahasurumist veelgi süvenes. Inglise maastikumaali järsu tõusu aluseks olid nõndanimetatud inglise parkide levimine ja kasvav arusaamine vaba looduse ilust. Ka teistes Euroopa maades oli romantismil oma erilaadne ilme. Selle aja väljapaistvaimaks poola maalikunstnikuks oli Piotr Michalowski (1800-1855), kes kauemat aega viibis Prantsusmaal
· Mõnikord ei kuulata ka lõpuni seetõttu, et otsitakse juba mõeldavale probleemile lahendust või kuulatakse valikuliselt, mida kuulda tahetakse, sügavat probleemi aga eiratakse. · Üks suhtluspool tegeleb aktiivselt siltide kleepimisega, ega jõua reaalse probleemini. Kindlasti ei tohiks me ühepoolseid hinnanguid anda või abivajajale takka kiita. See ei ole aktiivne, empaatiline kuulamine. · Kuulamise ajal ei tohiks tegeleda enese probleemidega unelemine või ühte punkti vaatamine on märk sellest, et kuulaja ei tahagi asjasse süüvida. Küsimustele vastamine muutub nõnda monotoonseks ja tuleb justkui muuseas. · Teema vahetus tekitab mulje, et abivajaja on keegi mõttetu tüüp, kelle olukord ei oma mingisugust tähtsust ega süvenemist. Õige ja empaatiline kuulaja peegeldab kuuldut tagasi ning küsib küsimusi. Ta tunneb oma südames teise inimese muret. Sageli on meil olnud sarnaseid olukordi, kuid
Kuulamistõkked: ● Võrdlemine- kumb on targem ● mõtete lugemine- usalduse puudumine; mida teine tglt mõtleb ja tunneb ● vastuseks valmistumine, ● samastumine- partneri jutuga samastutakse, hakataks oma kogemustest rääkima. ● väitlemine- jälle hakkab pihta, mida ma sulle rääkinud olen... ● õigustamine ● teema vahetamine ● takkakiitmine ● unelemine ● sõelumine PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst
poolest on Friedrichi maastikud mõnevõrra sarnased hiina maastikega, ehkki saksa meister neid ei jäljendanud. Veel nõrgemalt kui kujutavas kunstis ilmnes romantiline suund arhitektuuris. Inglismaal igatahes oli kirjanik Walpole`i algatusel, kes ehitas endale keskaegses stiilis lossi, juba XVIII sajandi teisel poolel ärganud huvi gootika vastu. Inglise romantism on oma olemuselt märgatavalt aktiivsem kui saksa romantism; inglise romantikutele oli võõras vaga alandlikkus, unelemine ja religioossus kõik see, mis Saksamaal oli nii tugevalt välja kujunenud ja pärast saksa vabastusliikumise mahasurumist veelgi süvenes. Inglise maastikumaali järsu tõusu aluseks olid nõndanimetatud inglise parkide levimine ja kasvav arusaamine vaba looduse ilust. Ka teistes Euroopa maades oli romantismil oma erilaadne ilme. Selle aja väljapaistvaimaks poola maalikunstnikuks oli Piotr Michalowski (1800-1855), kes kauemat aega viibis Prantsusmaal
Sõelumine Sõeludes kuuldakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis ei mäletatagi, et midagi sellist on öeldud. Siltide kleepimine Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristitakse mõttes oma vestluskaaslane lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pöörata tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, ollakse ta mõttes juba maha kandnud Unelemine Kuulatakse ainult poole kõrvaga ja siis vallandab kaaslase lausekatke kuulajas terve hulga seoseid. Samastumine See tähendab, et kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse isiklike kogemuste kaudu. Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. Vestluspartner tunneb end väga ebamugavalt ja halvasti. Väitlemine See tõke paneb inimestega vaidlema ja jagelema. Suur osa tähelepanust kulub
· küsimuste esitamine (kinnised, lahtised, retoorilised) · argumenteerimine (koos lisaväidetega, autoriteetidele tuginemine, võrdluste toomine) · jah, aga... (näiline aktsepteerimine) · demagoogiavõtted (valetamine, vahevagun, liialdamine, teise lausete moonutamine, suunavad küsimused) Lisa kuulaja "kohustustele" (vt. eespool Kommunikatsioon kui suhtlemise komponent) Kuulamine võib olla näiline. · võrdlemine, · samastumine, · väitlemine, · unelemine, · enda pöördumise ettevalmistamine kõneleja pöördumise ajal, · sildistamine, · nõuandmine, · õigustamine, · teema vahetamine. Mitteverbaalsed infokandjad (mitteverbaalne kommunikatsioon) Kehakeel ja mitteverbaalsed märgid (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid) Kehakeel: · mitmeti tõlgendamise võimalus · varasemad kogemused · valikuline tõlgendamine
Paljud probleemid eeldavad enne nende kohest lahendamist küsimusse süüvimist. Ennatlik, lisaküsimustega ette valmistamata nõuanne ei näita sageli mitte oavõtlikku, vaid kehvasti keskendunud kuulamist. 9. Heade soovituste tagasi lükkamine teisest küljest kipume sageli ilma pikemata välja lülituma selle inimese jutust, kes kipub palumata nõu andma. Vahel võib ta seda teha siiski ka siirast aitamise soovist. 10. Unelemine laseme end kaasaviia juhuslikest uitideedest või mõtteseostest ega suuda enam teise inimese kogu kõnet vastu võtta. 11. Vastuhakk domineerimiskatsele üsna varsti peale seda, kui teine inimene püüab meid oma tähtsuse, tarkuse, sõnaosavusega üle trumbata, lülitume tema karistamiseks loiu kuulaja positsioonile. 12. Teema vahetamine on tuntud manipulatsioon, mis seisneb selles, et kuulav isik
22. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants. 23. Mis on pseudokuulamine? Üritatakse inimestele jätta muljet, et neid kuulatakse, omakasu eesmärgil (et saada ise ära kuulatud, meeldida, võita aega vms). 24. Mis on kuulamistõkked? Barjääri loomine kuulaja poolt. Näiteks valikuline kuulamine, unelemine, võrdlemine, siltide kleepimine, vastuseks valmistumine jne. 25. Mis on konflikt? Selgelt väljenudv vastasseis. 26. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö. 27. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Halb ajastus, süüdistamine, liiga palju teemasid, teiste tunnete varjamine vihaga, võimatud nõudmised, ähvardused ja ultimaatumid, pinge tõus, õnnetu lõpp 28
Paljud probleemid eeldavad enne nende kohest lahendamist küsimusse süüvimist. Ennatlik, lisaküsimustega ette valmistamata nõuanne ei näita sageli mitte oavõtlikku, vaid kehvasti keskendunud kuulamist. 9. Heade soovituste tagasi lükkamine teisest küljest kipume sageli ilma pikemata välja lülituma selle inimese jutust, kes kipub palumata nõu andma. Vahel võib ta seda teha siiski ka siirast aitamise soovist. 10. Unelemine laseme end kaasaviia juhuslikest uitideedest või mõtteseostest ega suuda enam teise inimese kogu kõnet vastu võtta. 11. Vastuhakk domineerimiskatsele üsna varsti peale seda, kui teine inimene püüab meid oma tähtsuse, tarkuse, sõnaosavusega üle trumbata, lülitume tema karistamiseks loiu kuulaja positsioonile. 12. Teema vahetamine on tuntud manipulatsioon, mis seisneb selles, et kuulav isik
kui tema mõte uitleb oma radu Vahelesegaja katkestab alatasa rääkija juttu, teda ajendab iha kohe siinsamas oma arvamus äsja kuuldu kohta välja öelda. Ent ta võib toimida ka soovist ise jutujärg üle võtta ja teine kuulaja positsioonile lükata. KUULAMISTÕKKED On raske sundida end pikemaks ajaks teist kuulama, eriti kui ta juhtub üksluisel toonil kõnelema asjust, mis meid üldse ei huvita. Kuulamistõkkeid kasutavad kõik inimesed, ühte rohkem, teist vähem. Unelemine laseme end kaasaviia juhuslikest uitideedest või mõtteseostest ega suuda enam teise inimese kogu kõnet vastu võtta. Sildikleepimeise korral võtame kuuldud kõne vastu paikapanevalt hinnanguliselt, peame esitatud seisukohti lahmivaks, naiivseks, keeruliseks, mõtetult teaduslikuks, vanamoeliseks, seksistlikuks jne. Teema vahetamine on tuntud manipulatsioon, mis seisneb selles, et kuulav isik haarab kinni esimesest mõtteseosest, et jutt hoopis teise- kuulajat palju enam ja
Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt. (käsutavalt) "Mis kell on?", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T L L Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus (semantika), tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid
Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt. (käsutavalt) "Mis kell on?", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T L L Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus (semantika), tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata.
Kujutlus on tihedasti seotud tajuga: mida kirkamalt, detailsemalt midagi tajume, seda parem tuleb selle töötlemine fantaasiavallas. Loov fantaasia kui reprodutseeriv kujutlus üritab meeles taastada kirjeldust, siis loov fantaasia visualiseerib ja mõtleb välja midagi täiesti uut. Loova kujutlusvõime tulemus võib materialiseeruda leiutises või uues äriidees jne. Loova fantaasiata ei valmiks ükski kunstiteos ega ei tehtaks teaduslikke avastusi. 2. Unistamine, päevauned, unelemine; unistuste loov ja irratsionaalne olemus. Unelemine kujutab endast tegevust, millega tegelikkuses puuduv asendatakse väljamõeldisega, just nagu oleks see mängult juba olemas (N. Gogol ,,Surnud hinged'' unelemise tarbeks lasi endale ehitada erilise aiamaja). Psühhoanalüütikud näevad unistamises erilist kaitsemehhanismi, millega indiviid pageb heidutavast reaalsusest. Päevauned ehk ärkvel või pooleldi suigatades tekkivad kujutluspildid ilmuvad aga enamasti ettekavatsematult. Need
Kujutlus on tihedasti seotud tajuga: mida kirkamalt, detailsemalt midagi tajume, seda parem tuleb selle töötlemine fantaasiavallas. Loov fantaasia- kui reprodutseeriv kujutlus üritab meeles taastada kirjeldust, siis loov fantaasia visualiseerib ja mõtleb välja midagi täiesti uut. Loova kujutlusvõime tulemus võib materialiseeruda leiutises või uues äriidees jne. Loova fantaasiata ei valmiks ükski kunstiteos ega ei tehtaks teaduslikke avastusi. 2. Unistamine, päevauned, unelemine; unistuste loov ja irratsionaalne olemus. Unelemine- kujutab endast tegevust, millega tegelikkuses puuduv asendatakse väljamõeldisega, just nagu oleks see mängult juba olemas (N. Gogol ,,Surnud hinged'' unelemise tarbeks lasi endale ehitada erilise aiamaja). Psühhoanalüütikud näevad unistamises erilist kaitsemehhanismi, millega indiviid pageb heidutavast reaalsusest. Päevauned- ehk ärkvel või pooleldi suigatades tekkivad kujutluspildid ilmuvad aga enamasti ettekavatsematult
· Kehakeel ja vestlejate vaheline distants · Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside · Tähelepanu rääkijal · Psühholoogiline kohalolek · Tähelepanelik vaikimine Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine · mõtete lugemine · vastuseks valmistumine · unelemine · samastumine · väitlemine · õigustamine · teema vahetamine Mida tähele panna: · Meeldida rääkijale · Olla kena inimene · Mitte solvata teist inimest · Teatud info otsimine · Manipulatsioon - Keda kuulan huviga? - Kelle puhul kasutan pseudokuulamist (teemad)? - Miks on raske kuulata? Identiteet ja kommunikatsioon Küsimuste esitamine Peegeldamine Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis:
ära kuulatud või vältida tõrjutu seisundisse sattumist. Samuti võib kuulamise ajal inimene liigselt mõelda omi mõtteid, sest on soov hankida teatud infokilde või näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone. Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi. 36. Mis on kuulamistõkked? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine. 37. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. 38. Kuidas kuulata efektiivselt? Et kuulata efektiivselt tuleb vältida kuulamisprobleeme, ülekoormatust, hüplevat mõtlemist, müra ja ebakohast kuulamisviisi. 39
● Tähelepanu rääkijal ● Psühholoogiline kohalolek (ei tegele muude asjadega) ● Tähelepanelik vaikimine (lased abivajajal rääkida ilma segamata) Kuulamist takistavad: ● Füüsilised takistused ● Teate tähendus ● Tagasiside puudumine ● Ootused ● Emotsionaalne seisund ● Kultuurierinevused Kuulamistõkked: ● Võrdlemine ● Mõtete lugemine ● Vastuseks valmistumine ● Unelemine ● Samastumine ● Väitlemine ● Õigustamine ● Teema vahetamine Enda avamine ja avatus suhtes. Iseenda kohta info (faktid, väärtused, emotsioonid jne) jagamine, mille alusel kujunevad suhted. See on nii intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess. Intrapersonaalsed oskused (inglise intrapersonal skills) on oskused, millega saab inimene ise oma sisemaailmas toimuvat juhtida. Sõna esimene pool "intra" viitab seesmisele ja sõna teine pool
häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. 39. Miks on kuulamisoskus oluline inimkommunikatsioonis? 40. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud *vältida tõrjutu seisundisse sattumist 41. Mis on kuulamistõkked? barjääri loomine kuulaja poolt (võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, valikuline kuulamine, siltide kleepimine, unelemine, samastumine, nõuandmine, väitlemine, teema vahetamine, oma õiguse tagaajamine, takka kiitmine 42. Mis on aktiivne kuulamine? eeldab täielikku pühendumist 43. Mis on empaatiline kuulamine? on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine 44. Kuidas kuulata efektiivselt? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa *vältida müra jne 45. Mis on lähisuhete aluseks? *turvalisus *usaldus 46. Mis on usaldus? Kuidas see tekib
25. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne tsoon, Personaalne tsoon, Sotsiaalne tsoon, Avalik tsoon 26. Mis on parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. 27. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine on selline nähtus, kus inimene näib teist inimest kuulavat, aga tegelt ta ei kuula eriti teda. Teeb seda, et endale kasulõigata. 28. Mis on kuulamistõkked? Võrdlemine, Mõtete lugemine, Vastuseks valmistumine, Sõelumine, Siltide kleepimine, Unelemine, Samastumine, Nõuandmine, Väitlemine, Oma õiguse tagaajamine, Teema vahetamine, Takkakiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Kuulab ja aktsepteerib ilma hinnanguid andmata. 30. Mis on lähisuhete aluseks? Positiivsus, avatus, kindlusetunne, suhete võrk, kohustuste jagamine on inimsuhete alusteks. 31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? 32. Milline on inimsuhete dialektika? näeb inimsuhteid vasturääkivate ja vastandlike impulsside jadana, mis loovad pinget inimeste vahel. 33
Parakeel on kõne vokaalkomponendid sisust eraldi võetuina: hääle kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist. 27. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud või *vältida tõrjutu seisundisse sattumist. 28. Mis on kuulamistõkked? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. 30. Mis on lähisuhete aluseks? Köitvuse alusteks on meeldimine, lähedus, sarnasus ja koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine,
järgmise märkuse ettevalmistamiseks kuulad poole kõrvaga, et ka sind pärast är kuulataks kuulad, et leida teise nõrku kohti kontrollid, kuidas inimesed reageerivad kuulad poole kõrvaga, et olla kena inimene kuulad poole kõrvaga, et ignoreerimisega teist mitte solvate 36. Mis on kuulamistõkked? Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Siltide kleepimine Unelemine Samastumine Nõuandmine Väitlemine Oma õiguse tagaajamine Teema vahetamine Takkakiitmine 37. Mis on empaatiline kuulamine?kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine 38. Kuidas kuulata efektiivselt?* pöörata tähelepanu*- mõelda rääkijaga kaasa* vältida müra 39. Mis on lähisuhete aluseks?* turvalisus* usaldus 40. Mis on usaldus? Kuidas see tekib?Uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba.Tekib kogemuste ja üksteisetundmise põhjal
· saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit Kuulamistõkked- barjääri loomine kuulaja poolt: · võrdlemine · mõtete lugemine · vastuseks valmistumine · sõelumine, valikuline kuulamine · siltide kleepimine · unelemine · samastumine · nõuandmine · väitlemine · teema vahetamine · oma õiguse tagaajamine · takka kiitmine Aktiivse kuulamise liigid: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine, empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine
saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi olla kena inimene mitte solvata partnerit Kuulamistõkked- barjääri loomine kuulaja poolt: võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine, valikuline kuulamine siltide kleepimine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine teema vahetamine oma õiguse tagaajamine takka kiitmine Aktiivse kuulamise liigid: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine, empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad
, Davis, M., Fanning) Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, ,,sildistamine", nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Konstruktiivne kriitika (Bolton, 2002) -räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine
Peategelaseks on üks paar kummastki leerist. ,,Mäeküla piimamees". Näidend ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd" · E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" (analüüs, millised tegelased, omavahelised suhted, süzee) · J. Liiv isikudraagika kajastus luules (pealkirju, kuidas väljendus luules, metafoorid, milline on) 1864-1913. jutustus ,,Vari". Isiklik lugu, kus peategelase Villu soov ,,Kuidas seda metsa ees ei oleks!" ja unelemine Peipsi kohinat kuuldes on Liivi tunnistuse järgi üsna otseselt ta enda nooruse mälestus ja unistus. Tegevus leiab aset teoorjuse ajal. Luuletused: ,,Nõmm". Tähtis koht isamaaluulel, mis on tihedalt seotud autori isikliku saatuse teemaga. Isamaa ja luuletaja sulanduvad Liivil üheks(,,Kui tume veel maa"). Isamaa on õnnetum ja armetum- kuid niisama valusalt armsat (,,Ma lillesideme võtaks", ,,... sind köidaks sellega ühte, / oh õnnetus Eestimaa
Mis on pseudokuulamine? Näo tegemine nagu kuulaks, tegelikult kuulad heal juhul ainult poole kõrvaga ja otsid ainult teatud infokildu või infot, et teisel poolel jääks mulje, et teda kuulatakse. Sageli tehakse selleks, et rahuldada mingit kindlat eesmärki: kas vältida teise solvamist või nt leida teise nõrki kohti. 36. Mis on kuulamistõkked? Barjääri loomine kuulaja poolt (võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, valikuline kuulamine, siltide kleepimine, unelemine, samastumine, nõuandmine, väitlemine, teema vahetamine, oma õiguse tagaajamine, takka kiitmine). Kuulamistõkked segavad suhtlemist, kuna nad takistavad rääkija jutu tähenduste mõistmist. 37. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on teate teema emotsionaalsest tähendusest kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus
põhjalikult järele mütelda, kuidas oleks ostarbekas antud juhul käituda. Sellega tagavad hoiakud käitumise endastmõistetavuse ja vaimsete pingutuste ökonoomia. Iga hoiaku teadvustatuse aste,pusivus ning oskaal käitumise regulatsioonis on isegune. Hoiak määratleb enamaste üldse eelistuse, sü´mpaatia, lähenemise või eemaldumise soovi, konktreetseks motiiviks kujunemiseks peab sellest saamsa kavastus. Unistus Unistuste osa motivatsioonis on vastuoluline, ühest küljest on unelemine tahtejõuetu ja teovõimetu inimese põgenemine kalgist tõelisust soovkujutluste riiki. Teiselt poolt võivad unistustest lahtuvad kujutlused ja kavatsused virgutada loomevõimet ning anda järgitud eesmärkide realiseerimisele töiendava tõukejõu. Mainekas sotsiaalpsühholoog T.Shibutani leidis, et unistused võimaldavad vabaneda koormavast pingest, täites ajutise kompensatsiooni saamise üöesannet olukorras, kus tegelikkus soovitav on saavatamutu
köik on miule solvav. Minul on põhimõtted. (lk271) Mall ehk Hiie ema ei võtta püha hiipuudel küpsetatud hõrgutusi suhu. "Ema, ma kasvasin kodus, mis oli nii paksult täis põhimõtteid, et mul polnud seal ruumi hingata. Ma vihkan põhimõtteid. Ma tahan ainult seda, et mul oleks hea. Ma tahan olla õnnelik!"(lk272) Hiie räägib oma emale kuidas tema tahab elada, oma pulmast alates. "...puudus viha, puudus valu, oli vaid vaikus ning ükskõikne unelemine elu ja surma piirl."(lk277) Peale tragöödiad ja pruudi ning ta ema surma Hiie ja Leemeti pulmas laskus Leemet jätkulisse minestamise järgsesse sesiundisse nii vaimselt kui füüsiliselt. " Need on väljamaa tarkused; kui neid tead siis on palju lihtsam elada. Nad lippasid muretult minema, olles täiesti kindlad, et lambad on köigi ohtude eest kaitstud."(lk279) külanaised teevad vööst aia ümber lamba karja karjamaal, kuid see suse ei peatu murdmast iga viimase kui tallekese.
2. Unenägude infotöötluse hüpotees Unenägu on jätkuv infotöötlus ajus ("koristamine" ja "korrasoleku kontroll") 3. Unenäo mälufunktsioonide hüpotees Unenägu organiseerib infot meeldejätmiseks (KSL uni pikeneb õppimisperioodidel) 3.4. Unehäired Luupainajalik unenägu Öine kabuhirm Uneskõndimine Voodimärgamine (5 % lastest, noorukeist) - kõik seoses une sügavaima staadiumiga Unelmad (unelemine) - unenägu päeva ajal © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 85 Insomnia (a) uinumisraskused, (b) kaebused une sügavuse ja piisava kestuse puudumise üle Uneapnoe - hingamishäired magamise ajal Laste äkksurma sündroom Narkolepsia - hetkelised ootamatud uinumised päeva ajal - KSL une häire, sageli on käivitajaks
ning te olete valmis teda teenindama. 19. Kuulamise erinevad vormid Pseudokuulamine: teeseldud huvi Võrdlemine: võrdleb ennast vestluspartneriga Eelarvamused: kuulab eelarvamusega Mõtete lugemine: Ei kuula, mida räägib, vaid arutled peas, MIDA ta tegelikult mõtleb Vastuseks valmistumine: kuulamise asemel mõeldakse, mida järgmiseks öelda 8 Selekteerimine: kuulaja tabab vaid osad, mis teda huvitavad. Unelemine: kuulaja on omas mõtetes Samastumine: elab näiliselt räägitud läbi, aga ei küsi, mida rääkija sel hetkel tundis Nõuandmine: iga jutu peale on anda nõuanne Väitlemine: kuulaja vaidleb ja on alati varuks vastuväide Oma õiguse tagaajamine: kriitikat ei talu ja alati õigustavad ennast Teema vahetamine: kui pole huvi või on ebamugav vahetab kuulaja kohe teemat Tagantkiitmine: iga asja peale kuulaja ütleb jaa, just nii, täpselt jne 20
järele vahtis. Aga kui kellakõlin teatas, et härra Maurus on juba sisse jõudnud, toetas Indrek kasti vastu planki ja jäi nõnda seisma, nagu puhkaks ta või nagu mõtleks ta millegi üle järele. Pikkamisi laskis ta kasti allapoole libiseda, kuni ta jõudis maani, siis pani ta pambu kastile ja istus ise sinna kõrvale, nagu oleks ta tõepoolest juba väsinud. Nõnda istus ta tüki aega ja mõtles möödunud päevade üle järele. See polnudki nagu tõeline mõtlemine, vaid ilmsi unelemine. Oli kuski mingisugune vana voorimees, kellegi punane habe, kellegi naeratav nägu, kes surus oma põlved talle vastu reisi, keegi kuski lumes, kuski värava taga, esimesed suudlused tuksatavaile huulile, mingisugused rohulajud tänavakivide vahel, kirju kass, pääsukesed, surnud poeg pesa all maas, tassikõrvad ja veel midagi, veel keegi. Aga seda ta ei mõelnud, sest seda mäletas ta selletagi. Temal nagu ei olnudki elus midagi muud tõeliselt, kui aga see, kellest ta ei mõelnud
annaabi.ee 
