korrektne esitusviis. Töö teine osa keskendub keerulisematele ja juba enam teadmisi nõudvatele visuaalsete objektide vormistamisele. Õpiprotsessi on kaasatud autori lähikondlasi ning toodud erinevaid näiteid neid kajastava informatiivse materjali najal. Õpilaste isiklikke seisukohti ja tagasisidet antud praktikumi osas käsitletakse viimases peatükis.1. KIRJALIKE ALLIKATE KOPEERIMINE 1.1. Tavalise teksti kirjutamine Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad ka tsitaatidele. Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus
ja kuidas? suurem uudis) A · välditakse oletusi, · uudsus, erakordsus (ebatavaline, kummaline uudis A (vähetuntud) võõrsõnu, köidab tähelepanu) D rohkeid nimesid ja fakte, · konfliktsus (tõstab kuulaja huvi, annab kuulajale umbisikulist tegumoodi võimaluse oma seisukoha võtmiseks) I ning keelevääratusi (nt · arengulisus (inimesi huvitab, mis saab edasi ja O nimede valehääldus) kuidas miski lõpeb) REPORTAAZ sündmuste otsene individuaalne tihti pole teada, eeldab: · eelnevat tööd
Passive (=passiiv ehk umbisikuline tegumood) This house was built in 1935. Was built on passiiv. Võrdle isikulist (active) ja umbisikulist tegumoodi (passive): Somebody built this house in 1935. (aktiiv house on lauses sihitis (=object)) This house was built in 1935. (passiiv house on lause aluseks (=subject)) Kui me kasutame isikulist tegumoodi (aktiiv), siis ütleme, mida lause aluseks olev isik (subject) teeb: My grandfather was a builder. He built this house in 1935. It's a big company. It employs two hundred people. Kui kasutame umbisikulist tegumoodi (passiiv), siis ütleme, mis juhtub lause alusega:
Mahajaana Budism. Rõhutatakse, et kõiki inimesed on suutlikud jõudma kirgastumiseni. 8-astmelist teed saaab järgida ja tavalises elus. Monoteism usundivorm, kus on ainult üks jumal. Polüteism usundivorm, kus tunnistatakse palju jumalaid. Usund kuulub maailma tunnetamise viiside hulka, mille puhul inimene eeldab iseenese ja kogu füüsikalise reaalsuse suhtes olemist määravat ülimuslikul positsioonil umbisikulist väge(hing, vaim) või isikustatud kuju(jumal). Veedad Hinduism. Iidsed tekstid. Käsitlevad muistsete inimeste arusaamisi, kuidas maailm tekkis jne. Sisaldavad iidseid hümne(mõned seoses rituaalidega). Mahb(h)arata Hinduism. Eepos, millele hinduism toetub. Ramajaana Hinduism. Eepos, millele hinduism toetub. Upanisadid Hinduism. Tekst, millele hinduism toetub. Sisaldab religioosseid hümne, rituaale, filosoofilisi vestlusi. Trimurti Hinduism
Ma magasin Ma olen maganud Ma olin maganud Sa magasid Sa oled maganud Sa olid maganud Ta magas Ta on maganud Ta oli maganud Me magasime Me oleme maganud Me olime maganud Te magasite Te olete maganud Te olite maganud Nad magasid Nad on maganud Nad olid maganud 10) Umbisikuline tegevus Kui ei ole teada, kes tegevust tegi, siis kasutatakse umbisikulist teguviisi. Jutustatakse, jutustati, on jutustatud, oli jutustatud 11) Liitsõnad Liitsõna on mitmest sõnast koosnev üks sõna, millel on lahku kirjutades teine tähendus. Need sõnad kirjutatakse täht-tähelt samamoodi, kui lahku kirjutades. Lapse põlv lapsepõlv Vanade kodu vanadekodu Kui nimisõna ees on omadus-, ase- või arvsõna, siis kirjutatakse need lahku. Punane kool, ilus ilm, see laps
ühele poolele ning köidetud (kõva köide või kaanetatud spiraalköide) formaadis A4. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Tekst joondatakse mõlema serva järgi (reziim justified). Alates sisukorrast nummerdatakse kõik leheküljed tööd läbivasse numbrilisse järjekorda (sh ka need lehed, millel on eraldi vaid tabelid ja joonised). Numbrid asuvad lehekülgede alumises paremas nurgas. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist vormi kindlas kõneviisis (näiteks ,,antud töös käsitletakse, uuritakse, analüüsitakse, on käsitletud, on uuritud, on analüüsitud"). Sisukord Sisukord esitatakse peale lähteülesannet ning vormistatakse alltoodud näitega sarnaselt. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. 3.Kergbetooni uurimine...................................................................................3 3.1. Katsemeetodid.................
10. Reklaamis kujutatud peategelast ei tohi naeruvääristada. 11. Väldi reklaami kulumist. 12. Ära eksi viisakusreeglite vastu Kuidas teha reklaami teksti lugejale vastuvõetavaks ja kergestimõistetavaks? (T. Bachmann ,,Reklaamipsühholoogia" lk 190) 1. Kirjutage lühikesi lauseid ja kasutage lühikesi sõnu. 2. Kirjutage täpselt nii palju, kui on vaja. Ärge raisake sõnu! 3. Kasutage kindlat kõneviisi ja oleviku vormi, vältige mineviku vormi ja umbisikulist tegumoodi. 4. Vältige kliseesid ja stampe. Eredad ja üllatavad keelevormid on parimad, jälgida tuleb, et säiliks mõistetavus. 5. Vältige ülearuseid komasid ja muid kirjavahemärke (keel peab olema voolav). 6. Kui võimalik, kasutage lühivorme, mis on kiiremad ja loomulikumad. 7. Kirjutage lugeja seisukohast lähtuvalt, mitte enda omast (vältige sõna ,,meie"). 8. Keskenduge ühele teemale või suunale, ärge püüdke korraga saavutada kõike. 9
kultused (Isis, Serapis). Tekkis sünkretism. Idamaiste kultuste põhjal tekkisid uued müsteeriumid. Jumalate vastu mässajad saadeti Tartarosse. Õndsate koht oli Elysion. Tuntud oli ka reinkarnatsiooniõpetus (hea inimene sündib kasuliku loomana). Hellenismis hakkab levima kultus, et on olemas alternatiivne surmajärgne maailm peale allilma. Maailma kujutati hiljem ette kontsentriliste sfääridena, keskel asub Maa ning nende ümber igas sfääris planeedid. Saatus e umbisikulist jõudu heimarmenet valitses jumalanna Tyche. Itaalias olevat etruskite usundeid tunneme puudulikult, põhil mälestiste ja Rooma autorite kaudu. Tuntud on jumalan Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Seega viitavad jumalate nimed sarnasusele. Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid)
· sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama kasutatava keele ortograafiale; · kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid; · väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb hoiduda paljusõnalisusest; · välditakse võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevääratusi; · välditakse sõnakordusi ja hoidutakse üliemotsionaalsetest väljenditest; · valitud vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Uurimistöös soovitatakse kasutada umbisikulist tegumoodi (töös käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse jne) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Välditakse nii kõne- kui ka konspektistiili. Kõnestiilile on omane liialdamine mina-vormi kasutamisega, konspektistiili iseloomustavad liiga lakooniline sõnastus ja lühendite rohkus. Kasutatud materjalide ehk kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida töö käigus kasutati ja millele on viidatud
Tuleb jälgida, et iga lõik oleks loogiline tervik ja annaks edasi ühte mõtet. Lõigud peavad olema ühendatud sidusalt alapeatükiks või peatükiks. Tuleb jälgita, et ei esineks lühikesi, paarist lõigust koosnevaid peatükke. Seda välditakse, ühendades sellised peatükid eelneva või järgneva peatükiga. Referaadi keeleks on reeglina eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kokkuleppeliselt kasutatakse umbisikulist väljendust, v.a oma seisukohtade avaldamiseks. Ei sobi kasutada emotsionaalset ega kujundlikku stiili. Välditakse kõnekeelt ja võõrsõnadega liialdamist. Kokkuvõte Kokkuvõtte eesmärk on võtta kirjutatu kokku. Kokkuvõttes esitatakse töö tulemused ja järeldused, mis peaksid loogiliselt välja kasvama töö põhiosast. Kokkuvõttes ei esitata uut infot, millest töös enne juttu ei ole olnud. Järeldusi sõnastades ei ole soovitav neid esitada täpselt nii nagu töö põhiosas
kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär üleval ja all ja paremal serval peab olema 2,54 cm, vasakul 3,17 (köitmine!). Tekst joondatakse mõlema serva järgi (režiim – justified). Alates sisukorrast nummerdatakse kõik leheküljed tööd läbivasse numbrilisse järjekorda (sh ka need lehed, millel on eraldi vaid tabelid ja joonised). Numbrid asuvad lehekülgede alumises paremas nurgas. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist vormi kindlas kõneviisis (näiteks „antud töös käsitletakse, uuritakse, analüüsitakse, on käsitletud, on uuritud, on analüüsitud”). Sisukord Sisukord esitatakse peale lähteülesannet ning vormistatakse alltoodud näitega sarnaselt. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. 3.Kergbetooni uurimine...................................................................................3 3.1. Katsemeetodid..............
samatähenduslike sõnu alustatud tegevused olukordades - räägib rohkem iseendast, - suudab keskenduda jutustab meelsasti oma tegevusele 20-30 minutit kogemustest - kasutab kõnes enamasti õigesti umbisikulist tegumoodi - täidab mitmeosalise korraldus - oskab kirjutada oma nime 6-7 aastane - tunneb tähti ja veerib kokku - tahab ja julgeb suhelda - tegutseb sihipäraselt, on vähemalt 1-2 silbilisi sõnu, - arvestab teistega ja teeb suuteline keskenduma tunneb ära kirjapildis mõned koostööd, loob sõprussuhteid alustatud tegevusele ja viib
Näiteks: sisemajanduse koguprodukt (SKP). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks: USA, ÜRO jt). Pealkirjades üldjuhul lühendeid ei kasutata. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. "Mina" ja "meie" vormi (näiteks "meie uurisime", "ma analüüsisin") asemel on soovitatav kasutada umbisikulist vormi (näiteks "töös käsitletakse / analüüsitakse / uuritakse / hinnatakse" või "on analüüsitud" jne). Arvude esitamine tekstis. Arvud ühest kuni kümneni on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Näiteks: kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. 5 Tabelid, lisad, joonised, valemid, loetelud Tabelid Kõik töös esinevad tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada
KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Õppeperioodi jooksul tuleb Tallinna Polütehnikumis koostada järgmisi kirjalikke töid: referaat; kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik;
Klient tajub teenust ja selle kvaliteeti alati kahe mõõtme - tehnilise ja funktsionaalse mõõtme kaudu. Tehniline kvaliteet on see, mida klient saab suhtlemisel organisatsiooniga. Funktsionaalset kvaliteeti iseloomustab aga, kuidas klienti teenindatakse. Teenindust tajutakse suuremas osas subjektiivselt ja seetõttu tuleb klientide teenindamise protsessile kui kvaliteedi funktsionaalse dimensiooni peamisele kujundajale pöörata väga suurt tähelepanu. Niikaua kuni meil jätkatakse umbisikulist teenuse osutamist, ei saa me tõenäoliselt rääkida teenindusühiskonna vajadustele vastavast ning kliente rahuldavast klienditeenindusest. Viimaste aastate edusammudest ei piisa selleks, et Eesti kohta saaks öelda —kõrge teeninduskultuuriga maa. Kuigi enamasti võib rahule jääda turistide teenindamisega, on oma (Eesti) inimese teenindamine sageli ära unustatud. Vähe räägitakse teenindusega seotud sügavamatest
tempo, palju tähendusi ja määrusi teeb tempo aeglasemaks; koondlaused ja kiillaused teevad tempo aeglasemaks; palju erinevaid kõrvallauseid annab aeglase tempo. Stiil ja uudise retoorika 1. Uudis kasutab neutraalstiili. 2. Kõige halvem on ametlik tuim tekst. 3. Kui tekst on ametlik tuim-bürokraatlik, siis tuleb vähendada: võõrsõnu, termineid, abstraktseid sõnu; umbisikulist tegumoodi; kaudne ja tingiv kõneviis; mine-vormid; pikad laused ja lõigud. 4. Kui tekst on argikeelne või lobisev, tuleb vähendada järgmisi sõnu: üldsõnad, tühisõnad; eufemismid, metafoorid; hinnangulised omadussõnad ja määrsõnad; släng ja argisõnavara. Stiiliühtsus Stiil peab olema välja peetud, ühtne läbi kogu teksti. Sõnad peavad olema valitud samast stiilikihist
seas ülimalt populaarne. seas ülimalt populaarne. Hetkel on meie jaoks täiesti Praegu on meie jaoks täiesti normaalne, et saame koguaeg osta normaalne, et saame kogu aeg osta värskeid kodutarbeid, autosid, uusi kodutarbeid, autosid, tehnikat tehnikat ja palju muud. ja palju muud. Võõrmõjuline ja kantseliitlik on sageli sõna `poolt' kasutamine koos umbisikulise tegumoega. Kui eesti keeles kasutatakse umbisikulist tegumoodi, siis tegijat ei nimetatagi. Kui tahetakse tegijat või tegijaid nimetada, kasutatakse isikulist tegumoodi. Vigane Õige Raamat on autori poolt kirjutatud Raamat on kirjutatud otse ja ausalt. otse ja ausalt. Raamatu on autor kirjutanud otse ja ausalt. .. on autori poolt õnnestunult .. on autor õnnestunult sidunud
Pandi vaikides oma kotid maha. Õhus oli tunda saabuva tapluse hõngu. 2. Osaalus, kui alus on osastavas käändes ja vastab küsimustele keda? mida? Näide: Sel ajal tekkis mul uusi mõtteid. Aluseta laused: Alus puudub lausest järgmistel juhtudel: 1. Kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Näide: Elatakase ainult kord. 2. Kui öeldiseks pn ühepöördelisel kasutatav verb. Ühepöördeline verb väljendab isikulise tegumoe kolmanda isiku vormiga umbisikulist tegumoodi. Näide: Suurets pingutusest hakkas kõrvus kohisema. Varutud toidust jätkus terveks nädalaks. Seda asja tasub veel vaadata. 3. Kui vormilt personaalne ehk isikuline öeldisverb käskiva kõneviisi teises või tingiva kõneviisi kolmandas pöördes väljendab sisult umbisikulist tegumoodi. Näide: Kui õige läheks kinno. (tingiv) Mine tea, mis sellest asjast veel võib tulla. (käsiv) Lähevad kinno. (alus on juurde mõeldud ,,nad lähevad") Sihitis:
nimisõnaga?Nimisõnastamine võimaldab varjata tegijat ja/või kannatajat, protsessi toimumise aega, modaalsust ja põhjuslikkust. (Nt: ,,Toimub prügistamine"; ,,Tagajärjeks olid meeleavaldajate vigastused") Kas laused (verbid) on aktiivsed või passiivsed? Kõiki tegevusprotsesse saab edasi anda nii aktiivsete kui passiivsete verbidega, eesti keele terminoloogias isikulist või umbisikulist tegumoodi ehk tegevikku versus tehtavikku kasutades. (Nt: Näiteks saaksime fakti esitada nii isikulises tegumoes ,,Politseinikud vigastasid mitut meeleavaldajat" kui ka umbisikulises tegumoes ,,Mitut meeleavaldajat vigastati politseinike poolt". Kui tegijamäärus (,,politseinike poolt") otsustatakse ära jätta, jääb tegija ja põhjuslikkus ebaselgeks.) Diskursusanalüüsis tuleb teha vahet, kas
autor oma töös toetub? Selles osas tutvustatakse, millist tarkvara töö autor praktilise osa teostamiseks või andmete analüüsiks kasutab. · Kui tööl on mitu autorit, siis tuleks sissejuhatuses ka kirjeldada seda, kuidas on tööjaotus autorite vahel jagatud. Kuidas toimub kaasautorite omavaheline kommunikatsioon ja kuidas jagatakse vastutus lõpptulemuse eest? · Sissjuhatuses soovitavalt kasutatakse umbisikulist tegumoodi ,,Töö autor", ,,Antud töös tutvustatakse" · Töö kirjutatakse kasutades ajavormina lihtminevikku. 1.5. Sisu vormistamine 1.5.1. Valemid Valemite esitamisel tuleb terve töö ulatuses kasutada ühtset kirjaviisi. Juhul, kui töös kasutatavaid valemeid on rohkem kui üks, siis valemid nummerdatakse. Valemi number paigutatakse valemiga samale reale. Valemites ei kirjutata mõõtühikuid. Mõõtühikud esitatakse kasutatud sümbolite seletuses
surma ja ülestõusmist. Ka ajalooline perspektiiv näib toetavat ideed, et Inimese Poeg on pigem varakristliku kiriku leiutis kui Jeesuse teadlik väljendusviis. 19 Üpriski oluliseks vastuväiteks on see, et peaaegu kõik viited Inimese Pojale tulevad Jeesuse enda suust ning samas pole selget põhjust, miks varakristlik kirik oleks pidanud need väljendid Jeesuse sõnadesse panema, lisaks on Uues Testamendis kohti, kus Jeesus kasutab kõrvuti isikulist „mina“ ja umbisikulist „Inimese Poega“ ehk tekib küsimus, kui varakristlik kirik tõesti leiutas „Inimese Poja“, siis miks ei ole selle kasutus tekstis ühtlane ja igal pool.20 Probleemid apokalüptilise tõlgendusega ja võimalikud lahendused Selleks, et Jeesus oleks saanud endast rääkida kui apokalüptilisest tegelasest „Inimese Poja“ kaudu, oleks pidanud varasemas juudi traditsioonis olema selline määratlus, millele toetuda. Kuid 19. sajandil hakati sellise ühtse tausta olemasolus kahtlema
- fotod; - õpilastööde näidised. Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse (kui lisasid on rohkem kui üks) araabia numbritega (Lisa 1, Lisa 2, Lisa 2.1). Lisade lehekülgi ei nummerdata. Sisukorras tuuakse ära lisade pealkirjad ning iga lisa alguslehekülg. 2.4 Keel ja grammatika Tekst peab olema asjalik, ladus, kergesti mõistetav ja ühetähenduslik. Hoiduda tuleks liigsest sõnaohtrusest ja tarbetutest kordustest. Teaduslikus tekstis kasutatakse reeglina umbisikulist vormi (töös on uuritud..., mõõtmiseks kasutati...). Oma isiklikku seisukoha või panuse rõhutamisel kasutatakse mina-vormi. Kolmanda isiku vormis teksti (,,töö autor püstitas hüpoteesi...") ei kasutata. Tekst peab olema grammatiliselt ja õigekirjalt korrektne, kirjavahemärgid paigas! - Määra ära teksti keel ja kasuta spellerit! - Lase sõbral v tuttaval tekst üle lugeda. Mingist hetkest töö autor ise enam teatud vigu ei näe. Lühendid
lühidalt, täpselt ja neutraalselt. Referaadist on sissejuhatus(mis küs vaatuluse alla tulevad), Arendus ( ülevaade probleemidest) Kokkuvõte(summerib põhiargumendid, võib sisaldada referaadi autori seisukohta) 25. Mis on plagiaat? Plagiaat on kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all. 26. Milline peab olema teadusteksti stiil? Teadusteksti stiil on objektiivne, selge, täpne ja kiretu. Kasutatakse meie-vormi, umbisikulist tegumoodi, mina-vormi. 27. Milline on hea pealkiri? Hea pealkiri kajastab täpselt ning konkreetselt kirjatükis käsitletut. Samuti sõltub pealkiri adressaatidest ja ei ole soovitatav pikk pealkiri. 28. Mis on annotatsioon? Annotatsioon on raamatu, artikli või mõne muu kirjutise lühike tutvustus, mis ei seleta mingit teemat vaid esitab olulisemad probleemid ja lõpplahendused ja järeldused koos teema esitamisega. 29. Mis on resümee
Professor Uno Mereste on kirja pannud niisugused hea stiili reeglid: 1. Kirjuta loomulikult ja lihtsalt. 2. Vali sobiv väljenduslaad. 3. Väljendu selgelt ja täpselt. 4. Väljendu lühidalt, väldi paljusõnalisust. 5. Hoidu tõlkevääratustest. 6. Ära eksi keeleloogika vastu. Sageli tekib probleem, missuguses isikus väljenduda, nt kas kasutada mina-vormi (Käsitlen selles uurimuses...), meie-vormi (Käsitleme selles uurimuses...), umbisikulist tegumoodi (Selles uurimuses käsitletakse...) või hoopis sõnastada viimane näitelause isikulises tegumoes (See uurimus käsitleb...). Päris välistatud pole ükski variant. Meie-stiil on pisut vanamoeline, mina-stiil tõstab autorit ehk liigselt esile. Enim võib vahest soovitada kaht viimasena nimetatut vormi. Kõige paremini omandab teadusstiili mõistagi asjakohast kirjandust lugedes. 4
Pealkirja lõppu ega järjekorra numbri järgi punkti ei panda; sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ees peatüki numbrit ei ole. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Pealkirjad: põhipealkiri Heading 1 (Times New Roman16, bold, suur algustäht); alapealkiri Heading 2 (Times New Roman 14, bold, suur algustäht); punkt Heading 3 (Times New Roman 13, bold, suur algustäht). Tekstilõigud eraldatakse lõiguvahega (6 pt). Sõnastuses kasutatakse umbisikulist tegumoodi, nt Käesolevas töös antakse ülevaade... Referaadi täiendaval vormistamisel ja viitamisel tuleb lähtuda Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi juhendist (www.mg.edu.ee). 3.2.1 Peatükkide vormistus Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Pealkirja algustäht on suurtäht. Peatüki ette märgitakse number, v.a sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus
http//:www.mart.ee/projekt/
tekstis (nt küsimustikud, suuremahulised tabelid vms). Lisad numereeritakse ja pealkirjastatakse (läbivalt suurtähtedega). Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Lisade funktsiooniks on töö sisu täiendada ja aidata seda paremini mõista. Lisa peab seostuma töö sisulise struktuuriga. Lisasid ei arvata töö mahu sisse. 3.2 Keel ja stiil Kirjalikes töödes tuleb kasutada korrektset kirjakeelt. Stiil peab olema neutraalne, emotsioonideta, kasutatakse umbisikulist tegumoodi. Vältida tuleb konspektstiili, samuti paljusõnalisi ja sisuvaeseid lauseid. Kirjalikes töödes tuleb vältida mina-vormi. Autori oma arvamus esitatakse läbi kolmanda isiku ,,Käesoleva töö auto peab digitaalallkirjale üleminekut õigeks ja hädavajalikuks." Töö kirjutamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid: sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; kasutatakse selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud
Levinud on, et partikleid kasutatakse perfektiivsuse väljendamiseks, samas nad toimivad kui objekt (ta sõi supi ÄRA). Verb ühildub indikatiivis, imperatiivis ja osalt ka tingivas kõneviisis täissubjektiga nii isikus kui arvus. Eesti keel eristab morfoloogiliselt minevikus ja mitteminevikus toimunut. On lihtminevik, täis- ja enneminevik. Verbid ,,hakkama" ja ,,saama" on tulevikku väljendavad (loengud hakkavad toimuma reedel). Morfoloogiliselt markeeritakse umbisikulist (istutakse aias) ja resultatiivset passiivi (me olime üllatatud). Impersonaali kasutatakse, et viidata määramata, aga üldjuhul mingile inimesele seda tehakse tema-vormi abil (seal võib teda kohata), mis omandab sellise tähenduse, et millegi juhtumine on võimalik. Poolgrammatikaliseerunud modaalverbidest on levinumad ,,võima", ,,saama", ,,pidama". Mitteepisteemilist võimalust väljendatakse oleviku passiivi partitsiibiga ehk -tav/-matu (see on lahendatav/lahendamatu).
Tingiva kõneviisi moodustamine Tingiv kõneviis moodustatakse tegusõna minevikuvormi ja muutumatu partikli abil. Partikkel võib olla nii enne kui peale tegusõna. Võrdle: . = . ? = ? Eitava vormi kasutamine muudab palve ja ettepaneku viisakamaks, kusjuures ei eelda eitavat vastust: ? Kas te saaksite mulle takso tellida? u Tegumood Vene keeles eristatakse kahte tegumoodi: isikulist ja umbisikulist tegumoodi. w Isikuline tegumood Isikulise tegumoe puhul on tegemist aktiivlausega, kus on olemas tegevuse subjekt ehk alus. Alus määrab tegusõna vormi, mida väljendatakse ainsuses ja mitmuses pöördelõppude abil ning kolmes ajas (olevikus, minevikus ja tulevikus): Olevik imperf. aspekt Ehitus . AS Ehitus ehitab seda maja. imperf. aspekt Nad on seda maja juba 6 kuud 6 . ehitanud. perf
• Tunnus paljudes tüüpides kadunud (*antaδak >> anda), mõnes tüübis analoogilisena taas lisatud (lugeda) • -tesnA ~ -δesnA • -t sama päritolu kui infinitiivis • -e teadmata päritolu • -snA inesiivi lõpp • Hilisem areng sarnane infinitiivi omaga Supiinid • -mA + käändelõpp • -mA algselt olnud verbaalnoomeni tuletusliide • -mAhen, -mAsnA, -mAstA, -mAttAk ~ -mAt˘tAk • (-tAmAhen ~ -δAmAhen ~ -ttAmAhen – teistes lms keeltes umbisikulist vormi pole) • Arvatavasti ka väliskohakäänded: -mAllen, -mAllA, -mAltA • maks-vorm keeleuuenduselt, tarvitusele tuli laiemalt 1960ndate paiku, pakutud ka mani- ja maga-vormi (Aavik) 29. Fusionaalsed ja aglutinatiivsed muutused eesti keeles. Põhilised morfoloogilised keeletüübid: – isoleeriv: vee sisse – aglutineeriv: vee+sse – flekteeriv e fusionaalne: vette
ortograafiale. · Töös kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid. · Väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb hoiduda paljusõnalisusest. · Välditakse võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevääratusi. · Sõnakorduste asemel kasutatakse rikkalikumat sõnavara. · Hoidutakse üliemotsionaalsetest väljenditest. Valitud vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Uurimistöös soovitatakse kasutada umbisikulist tegumoodi (töös käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse jne) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö kirjutamisel välditakse nii kõne- kui konspektistiili. Kõnestiilile on omane liialdamine mina-vormi kasutamisega, konspektistiili iseloomustavad liiga lakooniline sõnastus ja lühendite rohkus. Võõrkeelse materjali tõlkimisel tuleb muuta lausete struktuuri vastavalt eesti keele
(Kasik jt. 2007: 21-22) Kõige laiemalt liigitatakse tekste keelekasutusvaldkondade järgi argikeeleks, ilukirjanduskeeleks ning tarbekeeleks (Kasik jt. 2007: 22). Kuna seminaritöö keskendub kirjalikule tarbekeelele, siis pikemalt käsitletakse vaid seda keelekasutuse liiki. Tarbekeelt liigitatakse omakorda ajakirjandus-, ameti- ning teaduskeeleks. Kõige suuremad erinevused nende keele variantide vahel seisnevad nende grammatilises ülesehituses - kui palju kasutatakse tekstis isikulist ja umbisikulist tegumoodi, lihtlauseid, põimlauseid ja lauselühendiga lauseid, grammatilist olevikku ja minevikku, sünonüüme, täiendeid, isikulisi asesõnu ning aja- ja kohamääruseid. (Hennoste, Pajusalu 2013: 34-37) Tiit Hennoste ning Karl Pajusalu sõnul varieeruvad tarbetekstid väga laialt ning neid võib paigutada kahte gruppi. Esimese grupi moodustavad tekstid, milles on oskuskeele kasutamise tase kõrge: asjaajamistekstid, juhendtekstid, teadustekstid,
Konkreetsuse annab sisukas, täpne, aktiivne verb. Tuleb vältida tühje üldisi verbe. Lisaks: mõnikord kargab enne kirjutamist reporterile hea sõna pähe ja ta otsustab kohe, et see peab minema juhtlõiku. Selle kohta kehtib üks põhimõte: ei tohi otsustada liiga vara, sõna võib olla sobimatu ja hakata reporterit aitamise asemel kammitsema. • Kui vähegi võimalik, tuleks juhtlõik kirjutada isikulises tegumoes, mitte umbisikulises. Umbisikulist tegumoodi tuleks kasutada vaid siis, kui isik või asi, kellele-millele tegevus on suunatud, on tähtsam kui tegutseja, või kui isik pole teada. • Kõva uudise juhtlõigus ei kasutata otsetsitaati, vaid parafraasi. Otsetsitaadid tulevad kõne alla ainult pehmetes uudistes, mis annavad edasi prominentide sõnu. • Sõnamängud, metafooride kasutamine jms on ohtlikud. Uudise juhtlõik peab edasi andma fakte, konkreetset infot
Roper jt 1999: 25 järgi). Kirjanduse loetelus: Riehl, J., Roy, C. (1980). Conceptual models for nursing practice. New-York: Appleton- Century-Crofts. (Tsit. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. 33 4. TEADUSTÖÖ KEEL 4.1. Üldnõuded Üliõpilastööd kirjutatakse eesti keeles. Diplomitööle lisatakse inglis- või saksakeelne kokkuvõte. Kõneviis ja -vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Tuleb vältida mina-vormi, selle asemel kasutada umbisikulist tegumoodi, näiteks: töös käsitletakse, analüüsitakse või töös on käsitletud, analüüsitud. Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama õigekeelsuse nõuetele. Kirjutamisel tuleb tähelepanu pöörata kompositsioonile (hõlmab sisu ja selle ülesehitust), ortograafiale ja õigele kirjavahemärgistusele ning läbimõeldud sõnavalikule ja lausestusele. Väljenduda tuleb selgelt ja täpselt, kasutades õigeid termineid. Töös
Kõvade kaante vahele köidetud tööl peab nii ees kui taga olema puhas valge leht. Spiraalköitel pannakse valge leht ainult taha. 5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine Uurimistöö tuleb vormistada korrektses eesti keeles. Töö korrektne vormistus eeldab veatut kirjakeelt, selget ja täpset sõnastust. Lubamatud on trükivead. Teadusteksti stiil on tavaliselt neutraalne, emotsioonideta ja impersonaalne. Kokkuleppeliselt kasutatakse teaduslikus tekstis umbisikulist väljendust (käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö peab olema ühtne nii vormilt kui ka keelelt. Tähele tuleb panna seda, et ei kasutataks olevikku ja minevikku läbisegi, samuti peab olema ainsuse ja mitmuse kasutamine läbivalt ühesugune. Kõikidest kasutusele võetud terminitest, lühenditest ja sümbolitest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada.
kasutatud allikaid. Kasutatud allikad järjestatakse tähestikuliselt autorite perekonnanimede alusel. Kui allikal autor puudub, reastatakse see loetelus pealkirja järgi. 3.3.9. Lisad Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega. Lisadena esitatakse täiendav ja selgitav materjal. 17 4. VORMISTAMINE 4.1. Üldnõuded Uurimistöö vormistatakse korrektses eesti keeles. Kokkuleppeliselt kasutatakse teaduslikus tekstis umbisikulist väljendust. Õpilasuurimus ja praktilise töö raport vormistatakse arvutiga ühepoolsel A4 formaadis valgel lehel ja joondatakse rööpselt. Joondamisel jäetakse lehekülje vasakusse serva 3 cm, paremasse 2 cm ja üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Teksti esiletoomist paksu kirja või allajoonimisega üldjuhul ei kasutata. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, kasutatud allikate loetelus ja tabelites on reavahe 1,0.
Krikmann töötab suurte teooriate kallal, et tõestada nende mittetoimimist. 2) Tekstikeskne kontekstikeskne uurimine Tekstikestkne e filoloogiline, kontekstikeskne e etnoloogiline. Filoloogilise suuna uurimismeetodid: soome ehk geograafilineajalooline meetod (vt http://agrikultuur.euni.ee). Vt slaid 3) Objektiivne subjektiivne aspekt Objektiivne uurimisobjekt ei tohi lähtuda uurijast. Peab kasutama umbisikulist tegumoodi. II Eesti rahvaluule 1. Rahvaluule liigitamise põhimõtted (Mõistete ,,liik" ja ,,zanr" tähendus, rahvaluule liigitamise teoreerilised lähtekohad) pärimustekstide liigituse alused: · liik kui teaduslik kontseptsioon nähtustele on omased tunnused, mille põhjal nad üksteisest erinevad. · liik kui püsiv vorm vorm sama, täidetakse uue sisuga. · liik kui muutuv vorm
tema töö saaks vormistatud käesoleva juhendi nõuete kohaselt. 3.2. Lõputöö keel ja stiil Töö peab olema kirjutatud kirjakeeles, sõnastatud korrektselt ja loogiliselt. Töös tuleb järgida eesti keele ja muu kasutatava keele norme. Töös kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid. Väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb vältida paljusõnalisust, võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevigu. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist tegumoodi ja/või kolmandat isikut: näiteks „töös käsitletakse“, „töös vaadeldakse“, „töö käsitleb“, „autor vaatleb“. Lühendit kasutades tuleb see esimesel korral sulgudes defineerida, st lühendatav sõna, väljend või nimi täielikult välja kirjutada: nt EE (Eesti Energia). See pole vajalik selliste üldkasutatavate lühendite puhul nagu näiteks jne, v.a, lk, õa, pKr, e.m.a.
põhiteksti vahele jättes aru saada, mida töös on käsitletud); 2) esitatakse lühidalt ja süstematiseeritult kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti; 3) kirjeldatakse tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. Teksti sõnastamisel peavad formuleeringud olema võimalikult täpsed. Tuleb jälgida lausete loogilist seostamist (kasutada sidesõnu kuna, kuigi, seeläbi jne), kasutada mõõdukalt umbisikulist tegumoodi ning jälgida grammatikat. Ajalooõpetaja peaks tegema koostööd emakeeleõpetajaga. Uurimistöö keele eest võiks õpilane saada hinde ka eesti keeles. Tsiteerimine Tsitaatide puhul tuleb esitada täpne sõnastus, markeerida väljavõtted ning viidata. Allikatsitaatidele tuleb lisada oma seisukoht. Käsitluste tsitaatides tuleb esile tuua teiste arvamused (kas samad või erinevad) ning viidata, missuguse allika (kirjandusest jms) mitmendalt leheküljelt tsitaat pärineb.
Lisamaterjali vormistamisel kehtib nõue lehekülje täitmise osas. Lisad, nende pealkirjad ja lehekülje numbrid esitatakse ära töö sisukorras. 2.2.12. Töö stiil ja keel Üliõpilastööde keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö sõnastamisel tuleb vältida kõne- või konspektistiili. Kõnestiilis kasutatavat ,,mina" vormi ja konspektistiilile omast sagedaste lühendite kasutamist peab vältima. Töös kasutatakse umbisikulist vormi (nt ,,on käsitletud, on analüüsitud, on uuritud, on arvutatud, on tehtud") ja kindlat kõneviisi, sest töö on lõplik ja minevikus tehtud, loetav aga olevikus. 2.2.13. Loetelud Loetelusid võib vormistada kahte moodi. Esimene variant: loetelu pealkiri on ilma koolonita ja algab taandrealt. Loetelus viimase esituse lõppu pannakse punkt. Kui on loetelus lühikesed sõnastused, siis on soovitav loetelu paigutada kahte tulpa, et lehekülje täituvus oleks täielik
g. mõtle läbi, mil moel hinnangute erinevusi arvestada, vähendada... 4. Rakenda konflikti killustamise võtet a. vähenda kummagi meeskonna läbirääkijate arvu b. vähenda vaidlusküsimuste arvu c. sõnasta põhimõttelised vastandused konkreetseks d. väldi ebasoovitavaid pretsedente, nt lepete eiramist e. tükelda suur õun viiludeks f. kasuta meie-sõnumeid g. eelista suurte vastanduste korral umbisikulist tegumoodi 43 8.6. Kuidas leida ühist platvormi? b. leia ühendavaid eesmärke c. mõtle läbi, kas sinul ja vastaspoolele leidub ühiseid vaenlasi Nt sõjaoht, vaesus, ebastabiilsus, teised isikud, firmad... d. väldi ähvardavat tooni e. avatle teine pool sinu väidetele oma sõnastusi pakkuma f. osuta sammude seaduslikkusele g. seleta lahti mõlemapoolse kasu väljavaade
Lisa 1 (järg). Iga lisa peab algama uuelt lehelt. Lisadele tuleb töös kindlasti viidata. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära töö sisukorras, näiteks: LISAD Lisa 1. Küsitlusleht Lisa 2. Bioeetika komisjoni otsus 39 4. TEADUSTÖÖ KEEL Üliõpilastööd kirjutatakse eesti keeles. Diplomitööle lisatakse inglis- või saksakeelne kokkuvõte. Kõneviis ja -vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Kasutada umbisikulist teguviisi, näiteks töös käsitletakse, analüüsitakse või töös on käsitletud, analüüsitud. Tuleb vältida mina-vormi kasutamist. Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama õigekeelsuse nõuetele. Kirjutamisel tuleb tähelepanu pöörata kompositsioonile (hõlmab sisu ja selle ülesehitust), ortograafiale (õigekirjale) ja õigele kirjavahemärgistusele ning läbimõeldud sõnavalikule ja lausestusele. Väljendada tuleb selgelt ja täpselt, kasutades õigeid termineid
pealkirjas osutab verele ja selles romaanis on mitmeid verega seonduvaid arutlusi ja kõrvalliine. Küsimus pole siin mingi üksikisiku veres, vaid eestlaste veres kui puhas see veri on jne. See on see sügavam tasand selles loos. Selle teema ümber see romaan keskendubki. Ühe tõlgendusvõimaluse pakkus välja ka Krull, kes luges seda vampiiriromaani kui võimu allegooriat. Võim foucault'likus tähenduses võim tuleb esile inimestevahelistes suhetes, argielus jne. Näiteks võimu umbisikulist olemist märgib kasvõi alguse situatsioon, kus peategelane saab mingi kutse kelleltki, kuid ta ei tea kellelt. Selline käsk kuskilt, kuid käsu autrit ei ole kuskilt aimata. TKK Undil oli kunagi romaan ,,Hüvasti, kollane kass" (1963). Unt kirjutab oma koolipõlves kirjutatud romaani ümber. See ümberkirjutamine tehniliselt tähendab seda, et ta kirjutab sinna ühtteist juurde, midagi on kärbitud, muudab stiili natukene. Nt Veidemann on öelnud, et see
Rangemas teaduslikus tähenduses on uuringud seotud mentaalsusega. Mentaalsuse moodustavad alateadlikud hoiakud, menetlused jne, mis on teatud kultuurikandja jaoks loomulikud. Annaalide koolkond (Lucien Fevre, Jacques le Goff, Georges Duby jne) la longue durée pikaajalised uuringud. 20. sajandi alguses uuriti sündmusi, suuri süsteeme ja inimeste kohta nendes süsteemides, isikukeskset ajalugu. annaalide koolkonna ajaloolased uurivad ajalookonteksti, inimese igapäevast elu, mikroajalugu, umbisikulist ajalugu. Ajaline skaala on teine. Uuritakse päevikuid, päevaraamatuid, õpikuid, teatmikke jne. uuritakse ajaloolise alateadvuse jälgi. c) subkultuuride uurimine. Subkultuur on ühiste normide või käitumismallidega sotsiaalne grupp. Subkultuurid tekivad: 1) vanuse või soo järgi, 2) tegevuse või eriala järgi. Neid iseloomustab sageli salakeel: keskajal arstide ja kaupmeeste keel; 3) religioon (lahkusulised), 4) etniline subkultuur: ungarlased Transilvaanias.
ehk sisuliselt inimene. See ei ole väga suur mure, sest leidub kinnistunud erandeid nii üldkeeles (kruvikeeraja, tolmuimeja, valvur, teener ) kui ka näiteks sõjanduses süstemaatiliselt otse vastupidisena (kuulipilduja on masin ja kuulipildur on inimene). Ka ei peeta agentsuse kategooriat enam nii mustvalgeks kui varem, kuna uuringute põhjal tajuvad inimesed piisavalt keerukaid tehissüsteeme samuti üsna agentsetena, nt ollakse võimelised kasutama nende puhul umbisikulist tegumoodi, mis veel hiljuti grammatika järgi võimalik polnud. Seega, kui mingi masin või programm salvestab faili, ja selle kohta käiv ütlus „faili salvestatakse” kedagi eriti ei häiri, siis ilmselt ei häiri ka vastava komponendi nimetamine salvestajaks. Veidi tõsisem näib teine mure, mis on, nagu käändeopositsiooni kaduminegi, seotud keele väljendusvõimega. Traditsioon ja tähenduste eristamine Väheproduktiivseid tuletusliiteid on eesti keeles palju, ja see paljusus
annaabi.ee 
