Reeglid eesti keelel (2)

Eesti keele reeglid
 
 
1) Lause lõpumärgid
 
Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi.
 
Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt.
Homme hakkab kool.
Eile käisime õues.
 
Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk.
Ära mängi lolli!
Tule tuppa !
 
Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk.
Mitu tundi sul on?
Kas sa tuleksid minuga kinno ?
 
2) Lauseosa
 
Öeldis – Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses !).
Alus – Väljendab tegijat.
Sihitis – Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud.
Määrus – Väljendab aega, kohta, viisi vms.
Täna hommikul
magasin
ma
väga sügavalt
oma voodis .
Millal?
Mida tegin ?
Kes?
Kuidas?
Kus?
Määrus
Öeldis
Alus
Määrus
Määrus
 
 
 
 
Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks.
Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk
 
3) Lause liigid
 
Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega.
Päike särab taevas.
 
Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega.
Päike särab taevas ja linnud laulavad .
 
Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega.
Täna on külm. Panen mantli selga . -> Täna on külm ning ma panen mantli selga.
 
Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks.
Mul on kodus kommi (MIDA?), šokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?).
 
4) Otsekõne
 
Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega.
 
OTSEKÕNE SKEEMID:
Saatelause: „Otsekõne.!?“ (Ema hõikas: “ Tule tuppa!“)
„otsekõne,!?“ saatelause. („Mulle meeldib see,“ lausus Kati.)
„otsekõne,!?“ saatelause, „otsekõne“ („ Kuule sina,“ lausus ema, „Mida sa teed?“)
 
Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma (de)ga.
„Ema, aita mind!“ „Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!“
 
5) Sõnaliigid
 
Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt.
 
Nimisõnad
Tähistavad
Mis? Kes?
Koer, kapp
Omadussõnad
Iseloomustavad
Missugune?
ilus, punane
Arvsõnad
Näitavad hulka
Mitu? Mitmes?
Kolm, kuues
Asesõnad
Asendavad eelmisi
Mis? Kes? Mitu? jne
Meie, see
Tegusõnad
Väljendavad tegevust
Mida tegema? jne
Sööma, joome
Määrsõnad
Näitavad aega, kohta jne
Kus? Kuidas? Miks?
Eile, seal
Kaassõnad
On koos teiste sõnadega
Üle (tee), (seal) pool
Sidesõnad
Seovad sõnu, lauseid
et, ning, ja, aga
Hüüdsõnad
Annavad edasi hüüde
Ai, hurraa, appi
 
6) Sidesõnad
 
Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega:
 
Et, sest, kuid, vaid, aga –
seisavad koma taga.
Ja, ning, ehk, ega, või –
ette koma ei käi.
 
6) Suur ja väike täht
 
Lauset alustatakse suure tähega. Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsioonide jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja).
 
Ants Antson , Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas
 
Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed.
 
esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia.
 
7) Käänded
 
Omadus-, nimi-, ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad muutuda 14 erinevas käändes (eesti keeles on kasutusel 14 käänet).Käänded ja nende küsimused:
 
Kääne
Küsimus
Näide
1. Nimetav
Kes? Mis?
Põõsas
2. Omastav
Kelle? Mille?
Põõsa
3. Osastav
Keda? Mida?
Põõsast
4. Sisseütlev
Kellesse? Millesse?
Põõsasse
5. Seesütlev
Kelles ? Milles?
Põõsas
6. Seestütlev
Kellest? Millest?
Põõsast
7. Alaleütlev
Kellele? Millele?
Põõsale
8. Alalütlev
Kellel? Millel?
Põõsal
9. Alaltütlev
Kellelt? Millelt ?
Põõsalt
10. Saav
Kelleks? Milleks?
Põõsaks
11. Rajav
Kelleni? Milleni?
Põõsani
12. Olev
Kellena? Millena?
Põõsana
13. Ilmaütlev
Kelleta? Milleta ?
Põõsata
14. Kaasaütlev
Kellega? Millega?
Põõsaga
 
8) Pöördsõnad
 
Tegusõnad pöörduvad. Pöördeid on ainsuses kolm ja mitmuses kolm, kokku siis kuus.
 
Ainsus
Mitmus
1. pööre
Mina
Laulan
1. pööre
Meie
Laulame
2. pööre
Sina
Laulad
2. pööre
Teie
Laulate
3. pööre
Tema
Laulab
3. pööre
Nemad
Laulavad
 
9) Lihtminevik , täisminevik, enneminevik
 
Eesti keeles on kolm minevikku . Seda, mis lähiajal toimus väljendatakse lihtminevikuga. Seda, mida on tehtud väljendatakse täisminevikuga ja, mida oli tehtud enneminevikuga.
 
Lihtminevik
Täisminevik
Enneminevik
Ma magasin
Ma olen maganud
Ma olin maganud
Sa magasid
Sa oled maganud
Sa olid maganud
Ta magas
Ta on maganud
Ta oli maganud
Me magasime
Me oleme maganud
Me olime maganud
Te magasite
Te olete maganud
Te olite maganud
Nad magasid
Nad on maganud
Nad olid maganud
 
10) Umbisikuline tegevus
 
Kui ei ole teada, kes tegevust tegi, siis kasutatakse umbisikulist teguviisi.
 
Jutustatakse, jutustati, on jutustatud , oli jutustatud
 
11) Liitsõnad
 
Liitsõna on mitmest sõnast koosnev üks sõna, millel on lahku kirjutades teine tähendus. Need sõnad kirjutatakse täht-tähelt samamoodi, kui lahku kirjutades.
 
Lapse põlv – lapsepõlv
Vanade kodu – vanadekodu
 
Kui nimisõna ees on omadus-, ase- või arvsõna, siis kirjutatakse need lahku.
 
Punane kool, ilus ilm, see laps
 
Kaks nimisõna kirjutatakse lahku, kui üks neis näitab teise kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? Mille?
 
Venna raamat, isa kott
 
Kaks nimisõna kirjutatakse kokku, kui esimene näitab teise liiki ja vastab küsimusele missugune?
 
Jalgratas, jalgpall
 
12) Tähestik
 
Eesti tähestik:
A b c d e f g h i j k l m n o p q r s š z ž t u v w õ ä ö ü x y
 
Täishäälikud:
A e i o u õ ä ö ü
 
Kaashäälikud:
B, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, q, r, s, š, z , ž, t, v, w, x, y
 
Kaashäälikute hulka kuuluvad ka sulghäälikud, mis moodustavad eraldi ka sulghäälikute rühma:
G, b, d, K, p, t