novembri lõpp 1943 Teherani konverents 6.juuni 1944 algab operatsioon ,,Overlord" veebruar 1945 Jalta konverents 8.mai 1945 Saksamaa esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile 6.august 1945 ameeriklased heidavad Hiroshimale tuumapommi 2.september 1945 Jaapani esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile Balti riigid II. maailmasõjas: 28.september 1939 NSV-liidu ja Eesti vastastikuse abistamise pakt 14.-15.juuni 1940 NSV Liidu ultimaatumid Balti riikidele 14.juuni 1941 NSV Liidu Saksamaa sõja puhkemine 1944 võitlus Baltikumi pärast
aprill 1918 Terezín, Austria-Ungari) oli Bosnia serblasest vandenõulane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi, ja tema naise. Esimese maailmasõja eeldused: PUUDUSID RAHVUSVAHELISED INSTITUTSIOONID, MIS OLEKS REGULEERINUD SUHTEID DIPLOMAATILISELT. RAHVUSTEVAHELISED VASTUOLUD EUROOPAS JA NATSIONALISMI KASV. SÕJA ROMANTISEERIMINE. RUTAKAD MOBILISATSIOONID JA ULTIMAATUMID. Sõja ajend 28. JUUNIL 1914 SOORITATI SARAJEVOS SERBIA SALAORGANISATSIOONI “MUST KÄSI” POOLT ATENDAAT AUSTRIA-UNGARI TROONIPÄRIJALE FRANZ FERDINANDILE. TAPJA- GAVRILO PRINCIP PÕHJUSEKS OLI SERBIA LEPPIMATUS BOSNIA- HERTSOGOVIINA LIITMISE SUHTES AUSTRIA- UNGARIGA JA SOOV LUUA SUUR-SERBIA, MIS ÜHENDAKS BALKANI POOLSAARE SLAAVI RAHVAID Sõja algus • 28. Juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja.
Ajalugu Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused. Narva diktaat ja Eesti okupeerimine: 14.juunil esitas nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad.
Sarnased lepingud sõlmiti kõikide Balti riikidega. Arvan, et Eesti oleks pidanud käituma Soome eeskujul ja baaside lepingu sõlmimisest loobuma. Samas, oleks tagajärjed Eestile olnud palju raskemad, kui need olid Soomele. Moskva süüdistas balti riike baaside lepingu rikkumises ja nõudis nende suurendamist. Baltimaade piiridele koondati ligi pool miljonit punaväelast. Sellega oli tagatud piisav sõjaline võim, et esitada Balti riikidele ultimaatumid. Eestile estitati ultimaatum 16. juunil, millega nõuti baaside suurendamist ja moskvale sobivama valitsuse moodustamist. Kuna Piiride sees ja piiri taga oli nii palju punaarmeelasi, oleks sõdimine olnud Eestlastele surmav. Siinkohal oli näiline valik, kas alistuda või sõdida ja ma arvan, et kumbki valik ei oleks midagi muutnud, sest NSVL-l oli omad kindlad plaanid ning väed oleks sisse toodud niikuinii. Antud juhul, tehti seda väiksemate kaotustega, kui oleks sõdima hakatud.
sisselubamist. 15. juuni Algab NSV Liidu Punaarmee okupeerib okupatsioon. Leedu (sisse tuuakse 300 000 punaväelast). Leedu president põgeneb. Jätkuvad NSV Liidu 16. juuni NSV Liit esitab 16. juuni NSV Liit esitab ultimaatumid. ultimaatumi Eestile. ultimaatumi Lätile. Jätkub NSV Liidu 17. juuni Laidoner kirjutab 17. juuni Punaarmee okupatsioon. Narvas alla "Narva okupeerib Läti. diktaadile". Algab 17. juuni enamlaste okupatsioon. Punaarmee riigipööre Leedus. valgub üle Eesti. Juurde tuuakse 80 000
okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido- ner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Andrei Zdanovi suunamisel hakati looma uut valitsust.21.juuni- meeleavaldus ultimaatumi toetamiseks;uus valitsus: vasaksotsialistid, vasakmeelsed haritlased; peaminis.- Johannes Vares-Barbarus.14.-15.juuni Balti valimised. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik.6.august liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Lammutati siinne riigiaparaat,võtmepositsioonid kommu-
• Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise • Sõjaline mõtlemine levis rohkem kui diplomaatia Eeldused: • Puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt • Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. • Sõja romantiseerimine. Sõda on ülev ja hiilgav. • Sõjaline mõtlemine. • Ohu alahindamine. • Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. • Antant ja kolmikliit Saksamaa e. Schliffeli plaan: • Purustada välksõjaga (39.päevaga) Prantsusmaa ja seejärel vabanenud jõududega rünnata Venemaad. Sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril, seejärel purustada Prantsusmaa plaan. Plaan 17:
jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. · Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. · Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). · Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. · Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. · Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, hertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juuni 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks
suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. - Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). - Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. - Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. 3)Versailles Pariisi rahukonverentsil (1919-20) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. 4)Tulemused 1) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest.
Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid. Euroopa enne Esimest maailmasõda SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID SAKSAMAA EHK SCHLIFFENI (ENDINE KINDRALSTAABI ÜLEM) PLAAN Kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega 4 Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi, sealt ei oodatud
Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus 28.07.1914 kuulitas austria-ungari Serbiale sõja. Mobilisatsioon venemaal Saksamaa kuulutas 1.aug
Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse. 14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. N Eestile ja lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16 juunil. 17 juunil tuli üle eesti piiri varahommikul 90 000 okupatsiooniarmee sõudrit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikul loovutada relvad. Viimane korraldus oli mõeldud Kaitseliidu relvistustamiseks. JUUNIPÖÖRE JA VALIMISED BALTI RIIKIDES
maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside suurendamist ning vägede juurdetoomist. 14. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale sobiva valitsuse moodustamist. Samasugused ultimaatumid esitati Eestile ja Lätile 16.juunil. 17. juunil tulid Vene väed üle Eesti piiri. Eesti okupeerimisega seotud sündmused. Sündmus Tagajärg Eesti jaoks 23. august 1939 Molotovi-Ribbentropi pakti Eesti läks Vene huvisfääri. allkirjastamine 28. september 1939 Baaside lepingu allkirjastamine Nõukogude Liit sai õiguse rajada
Hankose, iseseisvus jäi püsima. (Ingl ja Pr tahtsid Soomele abivägesid saata, NSVL oli sunnitud) 1940 kevadel halvenesid Balti riikide suhted NSVL-ga 1940, juunis alustati Balti riikide annekeerimisega (teise riigi vägivaldne liitmine oma riigi külge) 1940, 14. juuni esitas NSVL ultimaatumi Leedule nõudes täiendavate üksusste sissemarssi ja uue valitsuse moodustamist. 15. juuni Leedu okupeeriti (teise riigi ala sõjalises valduses hoidma) 1940, 16. juuni ultimaatumid Eestile ja Lätile. Punaarmee võttis enda kontrolli alla lennuväljad, sadamad, postkontorid, omavalitsused. 17. juunist täielikult okupeetitud ja kaotanud iseseisva rigi tunnused. 1940, 21. juuni korraldus organiseerida Tallinnas ja mujal Eestis "töörahva meeleavaldused", mis pidid okupatsiooni seadustama. Zdanovi juhtimisel. Tsiviilriietuses nõukogude sõdurid nõudsid valitsuse sisseseadmist. Päts kinnitas uue valitsuse ametisse, eesotsas J. Varesega. 1940, 14.-25
Paralleelselt tehti sõjalisi ettevalmistusi: Baltimaade piiridele koondati kolm armeed, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast, 3500 soomukit ja 2600 lennukit. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväed, täielikku lahinguvalmidusse. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16. juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult, ilma et oleksid sümboolseltki vastu hakanud või maailma avalikkuse ees protestinud. 17. juuni varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama
Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos abikaasaga). (Vt. pilte õpik lk.52-53). Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes
Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga.
Holland ja Belgia ning siseneti Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne- Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamises: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16. Juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, alistusid Balti riigid hääletult. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile, millega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Kaitseliidult kästi loovutada relvad. Nüüd hakati looma uut Eesti valitsust, mis pidi saama kindlasti venemeelne. 21. juunil koguti Tallinna
Mindi ka sõjaliselt appi. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 36. Nõukogude okupatsioon Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistude Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises ja hakati suhteid teravdama. 14.juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, et kehtestataks Moskvale meelepärane valitsus. Hiljem said samalaadsed ultimaatumid ka Läti ja Eesti. Vastupanu ei osutatud. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas alla kirjutama Narva diktatuurile. Stalini esindaja Andrei Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. 21.juuni õhtul andis president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus: peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks Hans Kruus. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti
suurendada. b) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. c) Saksamaa soovis omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see , et kolooniad tuleb ümber jagada. d) Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. e) Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel- laevastikuseadus, Venemaa allveelaevatehased, kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid). f) Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. g) Alahinnati tegelikku ohtu (usuti, et sõda jääb vaid lokaalseks, sest
sisselubamist. 15. juuni Algab NSV Liidu Punaarmee okupeerib okupatsioon. Leedu (sisse tuuakse 300 000 punaväelast). Leedu president põgeneb. Jätkuvad NSV Liidu 16. juuni NSV Liit esitab 16. juuni NSV Liit esitab ultimaatumid. ultimaatumi Eestile. ultimaatumi Lätile. Jätkub NSV Liidu 17. juuni Laidoner kirjutab 17. juuni Punaarmee okupatsioon. Narvas alla "Narva okupeerib Läti. diktaadile". Algab 17. juuni enamlaste okupatsioon. Punaarmee riigipööre Leedus. valgub üle Eesti. Juurde tuuakse 80 000
26.9.1939 oli Eesti rahva ajaloos sünge päev just siis nõudis Stalin N Liidu baaside sissetoomist Eestisse. Kuna muud enam üle ei jäänud olid sellega nõus, mis tähendas 25000 punaväelase sissetoomist Eesti Vabariiki. See leping otsustas kogu baltikumi saatuse ja katkestas suhted Soomega. Päts püüdis rahvast rahustada rõhutades oma sõnavõttudes, et N Liit austab Tartu rahulepingut ja kõiki teisi pärast sõlmituid lepinugid. 16.6.1940 said Eesti ja Läti ultimaatumid millega N Liit nõudis veel 90000 mehe toomist territooriumile, millega ka pidid Eesti riigi juhid nõustuma. Peale seda hakati nõudma valitsuse väljavahetamist, millega samuti tuli nõustuda. Hakkas kaduma ka Pätsi võim midagi otsustada. Lõpuks astus Päts tagasi ja sellega oli ka iseseisval vabariigil Lõpp. Pätsi lõpp Pätsi oli küll võimalusi põgeneda, kuid ta ei teinud seda vaid tahtis jagada rahva saatust. Mina arvan, et Päts tegi paljudes otsustes vigu
vastastikuse abistamise lepingud Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutati NSVL sõjaväebaasid Soome ei allunud NSVL survele 1939. aasta novembris ründas Nõukogude Liit Soomet. Algas Talvesõda (Eesti kuulutas end neutraalseks ka selles sõjas) 1940. aasta aprillis tungis Saksamaa Taani ja Norrasse ning mais alustas sõjaretke Beneluxi maade ja Prantsusmaa vastu Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist Balti riigid võtsid ultimaatumid vastu ja okupeeriti Punaarmee poolt Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi. 21. juunil seati NSVL näpunäidete järgi ametisse prosovetlik nukuvalitsus (peaministriks Johannes Vares), alustati sovetiseerimisega Juulis viidi kiirkorras läbi mittevabad,
*Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. *Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad.* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. *Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).* Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. *Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. *Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 30. I ms ajend - 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile. Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria-Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 31. Riikide sõttaastumine - 1
· 22.juunil 1941 tungis Sxm kallale NL-ile (välksõja plaan "Barbarossa") NSVL-i tegevus: · 17.septembril 1939 kuulutas NSVL sõja Poolale. Poolal tuli sõdida korraga kahel rindel. Poola alistatakse ühiselt 27.septembril. Punaarmee poolt hukatakse Poola ohvitserkond. · 28.septembril sõlmitakse piiri- ja sõprusleping Sxm-ga. Salajase lisaprotokolli järgi sai Sxm Poola ja NSVL Leedu. · Oktoobris 1939 sõjaväebaaside loomine Baltimaades. Balti riikidele esitati ultimaatumid (Eesti 28.09; Läti 5.10; Leedu 10.10), milles nõuti NSVL-i sõjaväebaaside ja sõdurite lubamist enda territooriumitele. Riigid nõustusid. Oktoobris paigutati Eestisse ja Lätisse 25 000, Leedusse 20 000 punaarmeelast. · Talvesõda Soomega(30.november 1939-12.märts 1940) Soomele esitati ultimaatum sõjaväebaaside loomise kohta ja nõuti endale Karjala maakitsust (Soome olevat liiga lähedal Leningradile), kuid Soome ei nõustunud
Näiteks valikuline kuulamine, unelemine, võrdlemine, siltide kleepimine, vastuseks valmistumine jne. 25. Mis on konflikt? Selgelt väljenudv vastasseis. 26. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö. 27. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Halb ajastus, süüdistamine, liiga palju teemasid, teiste tunnete varjamine vihaga, võimatud nõudmised, ähvardused ja ultimaatumid, pinge tõus, õnnetu lõpp 28. Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel? Määra kindlaks aeg, sõnasta probleem, ära muuda teemat, väljenda kõiki oma tundeid, tee ettepanek muutuseks, kirjelda tagajärgi, väldi pingete tõusu, lõpeta vaidlus kokkuleppe, vastuettepaneku või uue vestlusaja määramisega. 29. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel?
Tekkinud situatsioonis pidas Nõukogude Liit sobivaks Eesti, Läti, Leedu iseseisvuse vaikse likvideerimise. Nõukogude propaganda hakkas Balti riike süüdistama baasilepingute saboteerimises, omavahelises koostöös NSVL vastu jne. 14. juunil esitas NSVL Leedule ultimaatumi : seekord nõuti suurte täiendavate Punaarmee osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Leedu valitsus alistus nõudmistele, Eestile ja Lätile esitati samasisulised ultimaatumid 16. juunil 1940. 17. juunil okupeeriti kogu Eesti kuni 100000 üle piiri tulnud punaarmeelaste poolt. Algas Nõukogude okupatsiooniperiood Eesti ajaloos, mis kolmeaastase vahega kestis enam kui pool sajandit. Rahvusvahelise õiguse seisukohast muutsid ultimaatum ja okupatsioon kõik uute võimude sammud juba ebaseaduslikeks. Keelustati rahvakogunemised ja meeleavaldused, korjati Kaitseliidult ja eraisikutelt ära relvad.
1. september 1939 Saksamaa kallaletung Poolale 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja 17. september 1939 NSV Liidu sissetung Ida Poolasse 28. september 1939 NSV Liidu ja Eesti vastastikuse abistamise pakt nov.1939mär. 1940 Soome talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 Itaalia astub sõtta 14.16. juuni 1940 NSV Liidu ultimaatumid Balti riikidele 16. juuni 1940 NSV Liidu ultimaatum Eestile 17. juuni 1940 Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt 21. juuni 1940 Nõukogude Liidu poolt seatakse ametisse uus valitsus 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 14. juuni 1941 Massiküüditamine Balti riikides 22. juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV Liidule 1941 1944 Saksa okupatsioon Eestis 28
vahel. Balti riikide okupeerimine ja Talvesõda 24. september 1939. sõlmiti Eesti ja NSVL vahel vastastikuse abistamise leping (baaside leping) 30. november 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu (Talvesõda) Soomel õnnestus säilitada iseseisvus Moskva rahuga pidi loobuma umbes 10% oma territooriumist: Karjala kannasel, Laadoga karjasel, Viena Karjalas. 1940. aasta juunis esitas NSVL Balti riikidele ultimaatumid, milles nõudis õigust täiendavate väeüksuste sisse toomiseks ja uute valitsuste moodustamiseks. 15. juunil okupeeriti Leedu, 17. juunil Eesti ja Läti. Moodustati uued valitsused, mis palusid Balti riikide vastu võtmist NSVL koosseisu. 1940. aastal okupeeris NSVL Bessaraabia. Läänerindel üritas Saksamaa 1940. aastal vallutada Inglismaad, aga see ebaõnnestus. VAIKSEL OOKEANIL Midway merelahing, kus USA võidab jaapanlased.
Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos abikaasaga). (Vt. pilte õpik lk.52-53). · Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria-
Talvesõda. Selle võitsid soomlased, kuna ilmastikuolud olid massihävitusrelvade toomiseks liialt ekstreemsed. Venelased lahkusid maalt ning said sellest väga väikese osa. Iseseisvuse kaotamine Kui Saksamaa hakkas sõjas edu saavutama, siis okupeeris ta paljusid riike, mille varjus leidis Nõukogude liit, et on õige aeg hakata vaikselt Baltimaade vabadust livkideerima. Varsti esitatigi Lätile, Leedule Eestile ultimaatumid, et lubataks ehitada baase juurde ning muuta valitsus Nõukogde võimule alluvaks. Kõik riigid alistusid. Eestis tehti okupatsioon 17. Juunil 1940, mis kestis pool sajandit. Okupantide survel kirjutas paljudele lepingutele alla president Konstatin Päts ning ka vägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Mõlemad nad hiljem küüditati Siberisse. Tallinnas tehti meeleavaldusi ning mässe, millega üritati Eestit demokratiseerida. Sellejärgselt alustati Eestis arreteerimisi, tehti riigipööre
Agressiivne käitumine on käitumisviis, kui inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid teiste kulul, järelikult agressiivse käitumisega konflikti ei lahendata. 45. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel on halb ajastus, süüdistamine, liiga palju teemasid, teiste tunnete varjamine vihaga ja võimatud nõudmised. Lisaks on veel ebaausaid konflikti lahendamiseviise, nagu ähvardused ja ultimaatumid, pinge tõus ja õnnetu lõpp. 46. Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel? Ausa võitluse reegliteks on määrata kindlaks aeg, millal probleem lahendada, sõnastada probleem, mitte muuta teemat selle lahendamise ajal, väljendada kõiki oma tundeid ning teha ettepanek muutuseks. 47. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel? Läbirääkimiste pidamisel on oluline eristada inimest ja probleemi, püüda leid mõista inimest,
9 Aus võitlus Tavaliselt võrsud ebaaus võitlus järgmise ohtliku veenduuse kombinatsioonidest: 1) Konflikt on hirmus. 2) Minu vajadused on sinu vajadustest tähtsamad. 3) Võita võib ainult üks. Ebaausad võitlusviisid: 1) Halb ajastus. 2) Süüdistamine. 3) Liiga palju teemasid. 4) Teiste tunnete varjamine vihaga. 5) Võimatud nõudmised. 6) Ähvardused ja ultimaatumid. 7) Pinge tõus. - Aus võitlus - siiras ja avatud arutlus erimeelsuste üle. Põhihoiakud, mis on ausa võitluse aluseks: 1) Konflikt on vältimatu. 2) Meie mõlema vajadused on võrdse tähtsusega. 3) Me mõlemad võime võita. Ausa võitluse reeglid: 1) Määrake kindlaks aeg. 2) Sõnastage probleem. 3) Ärge muutke teemat. 4) Väljendage kõiki oma tundeid. 5) Tehke ettepanek muutuseks. 6) Kirjeldage tagajärgi. 7) Vältige pingete tõustmist.
33. Mis on konflikt? Konflikt on selgelt väljendunud vastasseis. 34. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Vältimine, Võitlus, Kompromiss, Kohanemine, Koostöö. 35. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti? 36. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti? 37. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Halb ajastus, Süüdistamine, Liiga palju teemasid, Teiste tunnete varjamine vihaga, Võimatud nõudmised, ähvardused ja ultimaatumid. 38. Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel? Määra kindlaks aeg, Sõnasta probleem, Ära muuda teemat, Väljenda kõiki oma tundeid, Tee ettepanek muutuseks, Kirjelda tagajärgi, Väldi pingete tõusu, Lõpeta vaidlus kokkuleppe, vastuettepaneku või uue vestlusaja määramisega 39. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel? Analüüsi olukorda, Valmistu läbirääkimisteks,
Jah lahendatakse konflikt teise inimese puhul, selle puhul, kes surub oma soovi peale. 36. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti? agressiivse käitumisega konflikti ei lahendata. 37. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel on halb ajastus, süüdistamine, liiga palju teemasid, teiste tunnete varjamine vihaga ja võimatud nõudmised. Lisaks on veel ebaausaid konflikti lahendamiseviise, nagu ähvardused ja ultimaatumid, pinge tõus ja õnnetu lõpp. 38. Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel? Ausa võitluse reegliteks on määrata kindlaks aeg, millal probleem lahendada, sõnastada probleem, mitte muuta teemat selle lahendamise ajal, väljendada kõiki oma tundeid ning teha ettepanek muutuseks. 39. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel? Läbirääkimiste pidamisel on oluline eristada inimest ja probleemi, püüda leida, mõista inimest, sõnastada selgelt konflikti osaliste
ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. - Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). - Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. - Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. - Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend ja algus: 28.juunil 1914 sooritati Sarajevos (Bosnias) serbia natsionalistide salaorganisatsiooni „Must käsi” poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914). Tapatöö
ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. - Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). - Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. - Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. - Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend ja algus: 28.juunil 1914 sooritati Sarajevos (Bosnias) serbia natsionalistide salaorganisatsiooni ,,Must käsi" poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914). Tapatöö
kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast. Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused. Narva diktaat ja Eesti okupeerimine: 14.juunil esitas nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad.
juhtkirjadena, mida jälgides tekkis mitmeid kordi tunne, et ma ei ela mitte 21. sajandi alguse Eestis, vaid 20. sajandi 90. aastate Balkanil. Serbia meedia haaras tookord kiiresti kinni Milosevii väidetest, et Kosovo puhul pole küsimus mitte ainult poliitikas, vaid "meie isamaas". Keelekasutus Serbias taandus demagoogiale, retoorilistele küsimustele ja hüüatustele "äravalitud rahvast", kes astub vastu oma saatusele. Tekkisid enesehaletsus, ultimaatumid, vägivalla õigustamine, konspiratsiooniteooriad jne.4 Niisugune retoorika lõi serblastele nii Serbias, Horvaatias kui Bosnia-Hertsegoviinas tugeva "rahvusliku konsensuse", suurendas aga ühtlasi viha ja halvakspanu "mitteserblaste" vastu ning see viis Kosovo provintsi autonoomia kaotamiseni, koonduslaagrite ja etnilise genotsiidini. Nagu osutab Heather Rae: "Bosnia-Hertsegoviina etniline puhastus ratsionaliseeriti ideoloogiate
korral. Nsvl pidi müüma Eestile relvastust soodukaga, Eestilt sõjaväebaasid. Kaarel Eenpalu asemel valitsusjuhiks Jüri Uluots. 7. oktoobril baltisakslased läksid minema. 1940. kevadel saabus NSVL jaoks soodne aeg Baltimaade iseseisvuse likvideerimiseks. 14. juuni esitas Moskva Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse kohest väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Samal päeval sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni ultimaatumid ja Eestile ja Lätile. Johann Laidoner kirjutas 17. juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile," mille kohaselt anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati poliitilised meeleavaldused ja rahvakogunemiseks, eraisikud pidid loovutama kõik relvad. Okupatsioon toimunud. Esimene nõukogude aasta Juunipööre. Andrei Zdanov NSVL esindaja, organiseeris meeleavalduse 21. juunil. Tuhanded meeleavaldajad Vabaduse väljakul
PA pealöök pidi antama läbi Leedu. Eesti oli täielikult ümber piiratud. Eesti mobiliseeritud sõjaväe suuruseks oli 1940 ette nähtud: 5208 ohvitseri, 15448 allohvitseri ja 85093 sõdurit = kokku 105749 meest. Vastupanu võimalused olnuks paremad, kui oleks loodud tõsisem koostöö Läti ja Leeduga ning kui vägesid oleks eelkõige Tallinna piirkonnas tugevdatud reservlaste õppustele kutsumisega. 14. VI 1940 ultimaatum Leedule 16. VI ultimaatumid Eestile ja Lätile moodustada sellised valitsused, kes suudaksid ja tahaksid ausalt vastastikuse abistamise pakte ellu viia Punaarmeele vaba pääsu Leedu, Läti ja Eesti territooriumile ja õigust okupeerida kõik strateegiliselt tähtsad punktid, et tagada vastastikuse abistamise lepingute elluviimine 17. VI 1940 kell 6 hommikul ületavad PA väeüksused Eesti piiri; Paldiski ja Haapsalu baasiväed asuvad teele Tallinna poole 17
3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. 4* Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. 5* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. 6* Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). 7* Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. 8* Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. 9* Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.3. Sõja algus: 23* Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. (Vt. õpik lk.53). Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28
1941. aasta kevadel viidi Nõukogude Liidu ja Saksamaa kokkuleppel nn järelümberasumise käigus Eestist Saksamaale veel ca 7000 inimest. Eesti okupeerimine ja võimu ülevõtmine 1940. aastal 1940. aasta aprillis tungis Saksamaa Taani ja Norrasse ning mais alustas sõjaretke Beneluxi maade ja Prantsusmaa vastu. Juuni keskel, kui Wehrmacht oli tungimas Pariisi ning maailma tähelepanu oli sealsetel sündmustel, esitas Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist. Tallinn ja Eesti põhjarannik olid juba 14. juunil Balti laevastiku poolt blokeeritud. Kõik Balti riigid võtsid ultimaatumid vastu ja okupeeriti Punaarmee poolt. Eesti okupeeriti vastavalt pealesunnitud „Narva diktaadile” 17. juunil, Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi. 21. juunil seati NSV Liidu näpunäidete järgi ametisse prosovetlik nukuvalitsus
loodi kindlustusalad. Eestit süüdistati ajalehes Pravda selles, et nad on vaenulikud NSVL vastu ja, et tegelevad kodanliku fasismiga. Punaarmee sõjalised ettevalmistused: Kõikide baaside ümber olid loodud kindlustusalad. Ühendus oli alati halb baasivägede ülematega ehk välditi suhtlemist. Tallinnasse majutatud punaarmee ohvitseride naised ja lapsed viidi välja baaside piirkonda. Tallinna sadamatest olid lahkunud NSVL sõjalaevad, et kehtestada mereblokaad Eesti ja Lätile. Moskva ultimaatumid: Molotov võttis kontakti Eesti, Läti ja Leedu ministritega ning kehtestas ultimaatumi. Süüdistati neid selles, et nad ei tühendanud omavahelist sõlmitud kaitselepingut. Punaarmee sissemarss ja Narva diktaat: Narvas toimus kohtumine punaarmee ja eestlaste vahel. Meretskov ja J. Laidoner sõlmisid kapitulatsiooni lepingu, millega anti Punaarmee väeüksustele täielik luba siseneda Eesti Vabariigi territooriumile,
juunil valmis lahinguülesannete täitmiseks. Pidi hõivama kõik Baltikumi alused, takistama merel liikumist ja vaatama et valitsus ei evakueeruks. 14. juunil pidi Balti laevastik olema täies ründevalmiduses ja loetleti üles objektid, mida kavatseti rünnata. 14-15 juuniks oli Baltimaade okupeerimiseks koos baasivägedega viidud lahinguvalmidusse kolm armeed: kaks ratsakorpust, 22 laskurdiviisi, üheksa tankibrigaafi ja üks õhudessantbrigaad. Umbes pool miljonit punaarmeelast. Moskva ultimaatumid, Punaarmee sissemarss ja Narva diktaat. 14. juunil 1940 alustas NSV Liit Eesti, Läti ja Leedu õhu- ja mereblokaadi. NSV Liidu õhujõudude lennuk tulistas Soome lahe kohal alla Soome reisilennuki Kaleva. NSV Liit esitas Leedule ultimaatumi ja 15. juunil okupeeris Leedu. Miks just nüüd alustas Leedust? Kuna Soome laht oli blokeeritud ja nii blokeeriti ka maismaa ühendus Euroopaga. 15. juuni algas Punaarmee jõudemostratsiooniga Läti piiril. Läti andis alla ja Punaarmee ületas Leedu piiri
ga lubatu teoks teha, on tarvis riigid NL-ga ühendada ja sovietiseerida. 14.juunil esitas Moskva Leedu valitsusele ultimaatumi, nõudes Punaarmee täiendavate väekoondiste sisse viimist Leedusse ja Leedu valitsuse välja vahetamist. Olukord oli lootusetu, abi polnud kuskilt saada, otsustati survele alistuda. President Smetona, kes oli lasuta alistumise vastane, põgenes Ida- Preisimaale, 15.juunil tulvasid Punaarmee koondised üle Leedu. 16. juunil oli järk Läti ja Eesti käes, said ka ultimaatumid, otsustasid alistuda, 17.juunil okupeeriti mõlemad riigid korraga. Järgnev hakkas toimuma ühesuguse sts järgi, kõigisse balti riikide pealinnadesse saadeti NL kõrged aukandjad, Eestisse tuli Andrei Ždanov, Riiga saadeti 30ndate suurte pol protsessidega endale nime teinud NL peaprokurör Andrei Võšinski, Vilniusesse Vladimir Dekanozov, kes oli välisasjade komissari asetäitja, aga oli aastaid tegutsenud OGPU-s ja NKVD-s. Kõigis riikides org töörahva
annaabi.ee 
