Eesti Ajalugu 1939-1944 (1)

EESTI 1939 - 1944
Baaside aeg
Oktoobris 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised.
12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga.
Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu.
Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allkirjastamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist.
Eesti välispoliitilist olukorda raskendas Talvesõda. Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne.
Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast, ühiskonna majanduslik ja vaimne potentsiaal kahanes ning kuuldused Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta tugevnesid.
Nõukogude okupatsioon
Aprillis 1940 kasutasid Saksa väed lääneriikide suhtes välksõja taktikat ning aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside suurendamist ning vägede juurdetoomist.
14. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale sobiva valitsuse moodustamist. Samasugused ultimaatumid esitati Eestile ja Lätile 16.juunil.
17. juunil tulid Vene väed üle Eesti piiri.
Eesti okupeerimisega seotud sündmused.
Sündmus
Tagajärg Eesti jaoks
23. august 1939
Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamine
Eesti läks Vene huvisfääri.
28. september 1939
Baaside lepingu allkirjastamine
Nõukogude Liit sai õiguse rajada Eestisse mereväebaasid, Moskva müüs Eestile soodustingimustel relvastust.
17. juuni 1940
Eestisse tuli 90 000 okupatsioonisõdurit
Allkirjastati Narva diktaat
Tallinn läks baasvägede võimu alla. Kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle läks Punaarmeele, keelustati meeleavaldused, eraisikud pidid loovutama relvad.
21. juuni 1940
Juunipööre
Korraldati meeleavaldus Vene nõudmiste toetuseks. Ametisse nimetati uus valitsus. (peamin. J. Vares -Barbarus)
6. august 1940
NSV Liidu Ülemnõukogu langetas otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga.
Eestist sai osa Nõukogude Liidust . Senine riigiaparaat lammutati; võim läks kommunistidele, uus põhiseadus.
Nõukogude võimu toodud muudatused 1940. aastal Eesti elus:
1. Võimuaparaadi ümberkorraldamine
a) Uus põhiseadus
b) Riigivolikogu -> Ülemnõukogu
c) Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu
d) Linna- ja vallavalitsused -> täitevkomiteed
e) Kohtusüsteem -> nõukogulikud relvakohtud, Politsei -> miilits
f) Ainus legaalne poliitiline organisatsioon - EKP (Eesti Kommunistlik Partei)
2. Majandusreformid
a) Maareform - kogu maa riigistamine
b) Natsionaliseeriti pangad , tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid, apteegid, haiglad, kirjastused , toitlustusasutused, suuremad elumajad jne.
c) Järsk hinnatõus
d) Kroonide asendamine rubladega.
3. Kultuurielu nõukogustamine
a) Koolides õpetati marksismi -leninismi & Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni
b) Teatrites, kinodes, kontserditel esitati nõukogude autorite loomingut
c) Peamised " kunstiliigid " olid riigijuhtide paraadportreed ja propagandaplakatid
d) Ülirange tsensuur
e) Kultuuriväärtuste hävitamine
4. Repressioonid
a) Järjest tugevnevad repressioonid
b) Endine poliitiline ja majanduslik eliit kadus teadmatusse
c) Arreteerimine laienes
d) Massiküüditamine (14.06.1941)
*22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda. (Suvesõda) ---> Saksa okupatsioon.
Saksa okupatsioon
* 7. juuli 1941-24. november 1944
* 7. juuli 1941 - esimesed sakslased tungivad Häädemeestelt sisse. Toimuvad lahingud Pärnu; Põltsamaa; Emajõe joonel Tartu pärast.
* Samal ajal viib Nõukogude võim Eestis läbi sundmobilisatsiooni, kuid on ka vabatahtlikke.
* HÄVITUSPATALJON moodustati nii vabatahtlikest, sundvärvatutest kui ka miilitsameestest, kes pidid arveid õiendama Põhja-Eesti metsavendadega ja neid toetava elanikkonnaga.
* Augusti alguseks jõuavad Saksa väed Kunda alla Soome laheni.
* 4. okt. läheb Saaremaa Saksa võimu alla.
* Detsembris 1941 määratakse Berliinis paika Eesti tsiviilvalitsus. (Eesti eesotsas olev Litzmann viis ellu Berliini poliitikat.)
* Maa haldamiseks loodi ka Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega.
* Eesti omariiklust ei taastatud.
* Saksamaa eesmärgiks on Balti riikide liitmine oma riigiga.
Saksa okupatsiooni poliitika
* 3 a jooksul hukati 7000 EV kodanikku Kalevi-Liiva, Klooga ja Tartu koonduslaagrites.
Hukati kõik juudid , mustlased (eestlasi oli u 4-5 tuhat )
+ kümned tuhanded muudest riikidest sisserännanutest.
* Kogu majandus rakendati sõja teenistusse: talupoegale kehtestati kohustuslikud müüginormid, tööstusettevõtted allutati Saksa kontsernidele.
* 1941 sügisel algas vabatahtlike värbamine politseipataljonidesse, keda kasutati võitluses partisanide vastu.
* 1943 anti lubadus kõik natsionaliseeritud varad tagastada. (Kuid seda ei tehtud!!) Lubati ka soodustusi sõjaväkke astujaile ning tehti Uluotsale ettepanek kuuluda valitsusse.
* Uluots nõuab Eesti iseseisvuse tunnistamist. Kuna seda ei tehtud, jooksis ka iseseisvumispüüe liiva.
* Tööjõu sunniviisiline viimine Saksamaale.
* 1942 hakati eestlastest moodustama Eesti Leegioni. Algul vabatahtlik, hiljem varjatult kohustuslik, sest valida oli Leegion või tööteenistus.
* Sundmobilisatsioonis värvatutest mood. 3. SS-brigaad ja see laiendati 20. SS-deviisiks.
* Tuhanded noored pagesid Soome, kust neist mood. jalaväerügement.
* Esimese Nõukogu aastaga oli 33 000 meest viidud Venemaale ja neist suurem osa pandi võitlema tööpataljonidesse. Mõne kuuga suri 10 000 meest.
* 1941 alustati rahvuslike väeosade taasloomist, mis päästis tööpataljonidest üle 20 tuhande mehe.
* 1942 moodustati evakueeritutest ja Venemaa-eestlastest kahedeviisiline 8. Eesti Laskurkorpus.
Miks kaotasid Eesti okupeerinud sakslased peagi oma esialgse populaarsuse?
Kuna selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust.
Mis põhjustel või asjaoludel sattusid eesti mehed sõtta vööra lipu all?
Saksa poolel : 1) Kättemaksusoov Venemaale
2) Sooviti Eesti puhastada Punaarmee riismetest ning kaitsta olulisi objekte.
Soome poolel: 1) Soov võidelda Punaarmee vastu ilma Saksa mundri selga tõmbamiseta.
Nõukogude poolel: 1) Sundmobilisatsioon Venemaale
2) Sügav pettumine Saksa poliitikas
1944. aasta
* 1. veebruar jõudis Punaarmee Narva jõeni (ületas)
* Veebruar-juuli - Narva rinne (20. Eesti SS- deviis )
* Juulis Punaarmee peatati Sinimägedes.
* 9-10. märtsi ööl Tallinna pommitamine 300 lennukiga (purustati 45% linnast,hukkus 463, haavata 659)
* Augustis Punaarmee pealetung Kagu-Eestis.
* Septembris Saksa vägede lahkumise algus.
* PUNAARMEED HOITI EESTI PIIRIDEL KINNI 8 KUUD.
* Suvel 1944 mood. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (ühendas kõiki sõjaeelseid poliitilisi jõude)
* 18.09 J. Uluots määras ametisse uue valitsuse eesotsas OTTO TIEFiga (anti teada, et oleme erapooletud NLSM sõjas)
* 22.09 Eesti laskurkorpuse eelsalk jõudis Tallinnasse, kogu Eesti mandriosa okupeeriti Punaarmee poolt 25. septembriks.
* 27.09 algab operatsioon saarte hõivamiseks.
* 24.11 olid Saksa väed Eestist lahkunud.
Kuidas suudeti Punaarmee pealetung Virumaal 1944. a esimesel poolel peatada?
Kasutati ära Punaarmee hingetõmbepausi: Narva alla paisati abiväed: 20. Eesti SS-deviis ja ida- ja politseipataljonid + kuulutati välja üldmobilisatsioon.
Miks ei suudetud aasta teisel poolel enam rinnet hoida?
Lääneriikide väed maabusid Normandias, Punaarmee alustas suurrünnakut Valgevenes ning Soome oli sõjast väljumas: Saksa väeosi viidi Narva alt ära, Punaarmee sai täiendust.