üsnagi lähedane praegusele miilile, mis on 1609,344 m. Küünar oli mõõtühikuks kogu Vana Egiptuse riigis, et kõik mõõdetavad maatükid saaksid võrdsed. Tegelikult võeti aga kasutusele siiski kaks küünart kuninglik küünar, mis oli veidi pikem ning veidi lühem lihtrahva küünar. Nimetus tulenes roomlaste sõjaväe marsikorrast, kus sammuks loeti paarissammu (vasak, vasak, ...). Nõnda saame sõjamehe tegelikuks sammu pikkuseks igati mõistuspärase 75 cm. · Meetermõõdustik võeti kasutusele Prantsuse kodanliku revolutsiooni ajal, 1791. aastal. Tollal jagati muide ka tund sajaks minutiks, see uuendus aga ei jäänud püsima. · Tegelikult sündis meetermõõdustik revolutsiooni ajal peata jäänud kuninga Louis XVI tellimusel, kes laskis selleks moodustada teadlaste komisjoni. Lõplikult kinnitas meetersüsteemi kasutuselevõtu Napoleon Bonaparte kuu aega pärast oma võimupööret 1799. aastal. · Meetermõõdustik levis tasapisi üle
Kaalude ajalugu Juhendaja: Vaike Vetka Siret Järve MY12 Vanimad kaalud Kaal on seade esemete ja kaupade kaalu mõõtmiseks ehk kaalumiseks Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egiptusest ja Babülooniast Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud Babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tõstmisel. Kangi tundmine lõi eelduse kangkaalu tekkeks Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe keskmise nisutera raskus. Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse sealt leitud etalonide järgi. Teisest aastatuhandest e.m.a pärinevatel Egiptuse raidkivitahvlitel kujut...
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Pille-Riin Saarse Põltsamaa Ühisgümnaasium 10 a klass Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsusmaa majandus käis alla, kuna kuningas Louis XVI ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuningas Louis XVI Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) vaimulikud 2) aadlikud 3) III seisus Tekkiv kodanlus soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi 1789 Pinged vallandusidPrantsuse revolutsioon Moodustati end rahva esindajaks pidav Rahvuskogu "Vabadus, võrdsus, vendlus" 1789 Kuningas Louis XVI kukutati troonilt ning hukati ...
liiderdamisele. Heaks eeskujuks seati kaine ja karske ellusuhtumine. Väga suurt rõhku pandi prostituutide kaotamisele tänavatel ja sõjaväes (kuna sõjavägi liikus palju, siis sellega käis kaasas ka palju lõbunaisi). Teiseks vooruse aspektiks olid aatilised ideaalid, kus eriti rõhutati patriotismi. Revolutsioon mõjutas ka teadust. Hakati looma ühtset mõõtühikusüsteemi ning peeti õigeks, et uued mõõdud põhineksid loodusel. Nii loodi kümnendkordsuse alusel meetermõõdustik, kus raskuse põhiühikuks võeti kilogramm kuupdetsimeetri puhta vee mass. Kümnendsüsteemi rakendati ka kellaaja arvestuses senise Vana-Ida kuuekümnendsüsteemi asemel. Vastavalt sellele oli päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit ja minutis 100 sekundit. Pikkusühikuks võeti meeter, mis oli kümnemiljondik osa Pariisi läbivast veerandmeridiaanist. 1875. aastal sõlmiti Prantsusmaal ka rahvusvaheline meetrikonventsioon, millele kirjutasid alla 17 riiki. Mujal Euroopas võeti
Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid. 5) Kuidas muutus riietus ja soengumood? V: Naised: rahvusvärvides kokardiga müts, võeti eeskuju antiikajast, domineerima pääsesplebeiliste kihtide lihtne kleidimood. Mehed: suur mood oli rahvuskaardi vorm, hakati kandma saableid, punane früügia müts, karmanjool. 6) Võeti kasutusele meetermõõdustik, raskuse põhiühikuks võeti kilogramm, kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, kellaaja arvestamises rakendati kümnendsüsteemi.
7. klassi loodusõpetuse MÕÕTMINE mõisted Kordne ühik Ühik, mis on moodustatud põhiühikust mõõtühiku eesliite abil, nt sentimeeter Tuletatud ühik Meetermõõdustiku põhiühikutest korrutus- või jagamistehte abil saadud ühik Skaala jaotise väärtus Skaala naaberjaotise vahe mõõdetavates ühikutes Ruutmeeter Pindala põhiühik Meeter Pikkuse põhiühik Kuupmeeter Ruumala põhiühik Mõõtühik eesliide Eesliide, mille lisamine annab 10, 100, 1000 jne kordselt suurema või väiksema mõõtühiku Kilo- Mõõtühik eesliide, väljendab põhiühiku tuhandekordsust, tähis on ,,k" Milli- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühikust tuhat korda väiksemat ühikut tähis on ,,m" Mega- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühiku...
kaubanduskaalu ühik oli nael, vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop, kuivainete mõõtühik oli vakk. Kangkaalude hulka kuuluvad võrdõlgsed ja mittevõrdõlgsete kangkaalud. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Neid kasutati apteegis, turul jne.Kiirkaal on selline kaal mis on mittetäpne. Kortelit kasutati vedeliku mõõtmiseks (õlu jne), korteli suurus oli ¼ toopi. Rootsi ajal oli vilja mõõduks tünder. Eesti vabariigis kehtestati meetermõõdustik 26 Nov, 1925.Meetermõõdustikus on pikkusmõõduks meeter, kaubanduskaalu aluseks on kilogramm ja õõnesmõõdu aluseks liiter. Tollipulk on jäik kokkuklapitav joonlaud mille mõõteskaala oli tollides.Toll on 2.54 cm.
puutumatus ja õigus haridusele. See näitas et riik on demokraatlik, kuigi Jakobiinidele olid diktaatorlikud plaanid. Kuid siiski on see olnud eeskujuks tänapäevastele põhiseadustele. Võeti kasutusele paberraha. Sellega sai täpsemini raha arvestada, ei olnud nagu müntidega, mis pidid täpselt õiges kaalus olema. Tänu paberraha kasutusele võtule on see edukalt levinud kõikjale, on mugav ja ei ole raske. 1790. aastal võeti ka kasutusele meetermõõdustik. Valgustusaja tõttu pidi olema seotud loodusega. Loodi kuna oli vaja ühtset mõõtühikusüsteemi. Tänu sellele sai teha ka täpsemaid mõõtmisi. Tänapäeval on see paljudes riikides kasutusel. 1790. aastal võeti kasutusele riigi lipp ja hümn. See näitas riigi rahvustunnet ja patriootlikust. Hiljem hakkasid ka teised riigid võtma kasutusele riigi sümboleid. Tänapäeval on igal riigil oma lipp ning oma hümn. Suur Prantsuse Revolutsioon avaldas suurt mõju maailmale
Prantsusmaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning sellega kaasnes uus ohvitserkond. Riigis hoogustus relvatootmine. Sõjapidamistaktikas võeti suuresti eeskuju USA-st, mis oli Ameerika iseseisvussõdade üheks mõjuks. Prantslased tegid mitmeid muudatusi oma mõõdu- ja kaaluühikute süsteemis ning mindi üle revolutsioonikalendrile. Uued mõõtühikud põhinesid nüüd loodusel. Pikkusühikuks sai meeter, mis oli veerandmeridiaani kümnemiljondik osa ning kümnekordsuse alusel loodi meetermõõdustik. Raskusühikuks sai kilogramm, mis oli kuupdetsimeetri puhta vee mass. Revolutsioonikalendri ajaarvamise alguseks võeti 22.september 1792 ehk Prantsuse vabariigi kehtestamise päev. Aastas oli 12 kuud ja kuus 30 päeva. Meetersüsteem levis kogu Euroopas ja on kasutusel tänapäevani. Revolutsioon avaldas suurt mõju teistele Euroopa riikidele. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele
kõrghariduses, rajades rakenduslikke kõrgkoole. Administratiivse ühtlustamise käigus asendati vana korra aegne haldusjaotuslik korratus kaheksakümne kolme departemanguga, kus tavade asemel hakkas kehtima seadus. Ühtlustamine toimus ka majandusvallas. Sisetollide kaotamisega moodustus Prantsusmaal ühtne turg, mis tegi võimalikuks mitu korda tihedama raha ja kaupade liikumise ning suurema kasumi. Mõõtühikute tohutu mitmekesisuse asemel tuli meetermõõdustik. Sõdagi oli muutunud isamaasõjaks Euroopa kuningate koalitsiooni vastu sõdides teadsid sõdijad, et kaitsevad oma kodumaad. Seega revolutsioon aitas kaasa rahva ja riigi ühtlustamisele, kui ka jätkas valgustusliikumist.Revolutsioon tõi kaasa suure pöörde inimeste elus kui ka riigis ja majanduses.Revolutsiooni ajast on pärit Prantsusmaa prestiiz. Kuulutades välja enesemääramisõiguse, pani Prantsuse revolutsioon aluse 19. sajandi rahvuslikule liikumisele
Third level Fourth level Fifth level Muudatused eluolus Teise poole sõnadega "sina" ja "kodanik. Sellega eitati aadlikke ja rõhutati kodanike võrdsust. Muutus rõivamood: Üldiseks sai sankülottide lihtrahva rõivastus Naised võtsid pidurõiva loomisel eeskuju antiigist, Kadusid parukad, kanti lühikest soengut. Uued mõõdudkaalud: Vanade mõõtudekaalude asemel meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Uus kalender: Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. a. lõpuni. Ajaarvamise alguseks sai 22. september 1792 vabariigi kehtestamine. Aastas oli 12 kuud, igaühes 30 päeva. Kuude nimetused tuletati loodusest: Sügiskuud Talvekuud: Kevadkuud: Suvekuud: alates 22. sept:
· Lõhna eritavus; · Vastuvõtlikkus lõhnadele; · Plahvatusohtlikkus; · jms Lastide liigitamine Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: · Agressiivsete omadustega lastid niiskust, soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; · Agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid; · Neutraalsed lastid lastidel ei ole agressiivseid omadusi ning nad ei allu ka nendele. Mõõtühikud SI-süsteem e meetermõõdustik Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem (ka U.S customary units). Mõnikord näidatakse sulgudes kas Imp või U.S või mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus (merenduses üliharv). Viimane peamiselt anglosaksi maades Mõõtühikud · Joonmõõtmed Kaubadokumentides näidatakse kaubaühiku suurimad mõõtmed meeter (meetri kordsed dm, cm, mm ...) jalg (foot) 1 jalg=12 tolli (inch); 1 jalg=30,48 cm
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon leidis aset aastatel 1789.-1815. Selle põhieesmärgiks oli eelkõige absolutistliku monarhia kukutamine. Revolutsioon oli pöördepunktiks kogu maailmale, sellele järgnes hulgaliselt muudatusi ja uuendusi. Revolutsiooni käigus töötati välja ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Seitsmekümnest punktist koosnev deklaratsioon algas sõnadega: ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks". See dokument oli aluseks seisuste kaotamise algusele. Aadliseisus kaotati Prantsusmaal 1790.aastal. Järgnes palju vastakaid arvamusi. Kuid pikas petspektiivis oli deklaratsioonil pikk mõju. See on olnud aluseks ÜRO koostatud ,,inimõiguste deklaratsioonile" ning mitmetele teistele inimõigusi ja vabadusi kajastavatele dokumentidele. 21.septembril 1792. kuulutati Prantsusmaal välja vabariik. Monarh...
· Lõhna eritavus; · Vastuvõtlikkus lõhnadele; · Plahvatusohtlikkus; · jms Lastide liigitamine Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: · Agressiivsete omadustega lastid niiskust, soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; · Agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid; · Neutraalsed lastid lastidel ei ole agressiivseid omadusi ning nad ei allu ka nendele. Mõõtühikud SI-süsteem e meetermõõdustik Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem (ka U.S customary units). Mõnikord näidatakse sulgudes kas Imp või U.S või mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus (merenduses üliharv). Viimane peamiselt anglosaksi maades Mõõtühikud · Joonmõõtmed Kaubadokumentides näidatakse kaubaühiku suurimad mõõtmed meeter (meetri kordsed dm, cm, mm ...) jalg (foot) 1 jalg=12 tolli (inch); 1 jalg=30,48 cm
euroopa riigis algul laitsid maha selle aga hiljem võtsid üle. Inimestele andis ka kindlust eraomandi puutumatus, kus seadus nägi ette, et eraomand on puutumatu ja kellelgi pole õigust seda puutuda välja arvatud juhul, kui ühiskond seda vajab ja see on tõestatud ja siis makstakse ka väärilist hinda. Rahvustunne levis väga kaugele ka Prantsusmaast ja see oli ka aluseks eestlaste ja lätlaste rahvuslikule liikumisele. Prantslaste loodud on ka meetermõõdustik, mis on tänapäevani kasutusel. Nagu igal heal asjal on halvad küljed, nii oli ka Prantsuse revolutsiooniga, millel oli 3 peamist halba tagajärge. Halvimaks küljeks võis pidada liigset terrorit. Terror tähendas, et hukati kõik poliitilised vastased jakobiinide poolt, võeti ka vastu otsus rahvuskonvendis, et kes ei ole oma ustavust tunnistatud revolutsioonile, see tunnistatakse kahtlaseks , hukati üle 40 000 inimese
raudkonstruktsioone 1843 1851 aastail ehitati Pariisi raamatukogu, mille lage kannavad peened raudpostid 19. sajandist on ka pärit palju eklektilisi tänavaseinu Pariisi raamatukogu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mõned faktid 1800- Pariisis kehtestatakse meetermõõdustik 1807 - loodi esimene aurulaev USA-s 1825 G. S. Ohm sõnastab elektrivoolu seaduse. Inglismaal tuleb kasutusele esimene raudtee 1851 - esimene maailmanäitus Londonis 1869 - avatakse Suessi kanal 1879- Thomas Edison leiutab elektrihõõglambi 1880. aastail oli moes turnüür Aitäh kuulamast!
jalalaba mõõtühikuna kasutusele võtmisest. Eri aegadel ja riikides on jala, kui mõõtühiku pikkus kõikunud vahemikus 0,28. 0,35 meetrit. Sama moodi on mõõtühikuna kasutusele võetud küünar. Ka küünar põhineb inimese kehaosal nimelt küünarvarrel. Küünar on pikkusühik.1 küünar on 12 verssokit ehk tolli (umbes 0,53 meetrit). Süld on ka samuti väline mõõdustik. Selle etaloniks on olnud laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe. Aastal 1790. loodi Prantsusmaal Meetermõõdustik, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm, temperatuuri mõõtmine ja ajaühik sekund ning milles kehtib ühikute kümnekordsus. · TEMPERATUURI MÕÕTMINE Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit (kreeka keeles tähendab thermos soe ja metro mõõdan). Joonisel on klaastermomeeter. Paisuva aine (täitevedeliku) jaoks on termomeetril reservuaar ja paisumistoru. Termomeetril on skaala, mille iga jaotis vastab 10 kraadile. Skaalalt näeme, et termomeeter
See koosnes seitsmeteistkümnest punktist ,see pani paika põhilised inimõigused: õiguse vabadusele, -omandile, -julgeolekule ja -vastupanule rõhumise puhul. Deklaratsiooni lõpus toonitati, et omand on püha ja puutumatu. Minu arvates oli see vajalik, paljud riigid hakkasid seda deklaratsiooni järgima. Nüüd muutusid inimesed võrdsemaks ja puudusid seisuslikud eesõigused. Järgmine tähtis asi, mis mõjutab maailma ja euroopat siiani, oli olustiku muutumine. Võeti kasutusele meetermõõdustik, mille töötasid välja teadlased. Veel võeti kasutusele kilogramm, mis on ühe kuupdetsimeetri vee mass. Need mõõdud on säilinud tänapäevani ja neid kasutatakse palju. See oli vajalik, et muuta riiki ühtsemaks ja peeti õigeks, et mõõdud tuleneksid loodusest. Muutus ka riiete mood, kõik muudeti lihtsamaks, naistel ei pidanud olema suuri parukaid ja kleite. Meestel kaotati ära siidisukad ja erivärvidest kuued
1 margapuu = 5 väikest grivnat = 1,16 puuda ~ 1 kg 6/7/11 Venemõõdustik · Vene kaalu ja môôdusüsteemi püüti ühtlustada Nikolai I valitsusajal. · 1. jaanuarist 1842 viidi Venemaal sisse ühtne riiklik kaalu ja môôdusüsteem. · Eestis kehtisid venemõõdustiku mõõdud ja kaaluühikud kuni meetermõõdustiku kasutusele võtmiseni 6/7/11 Meetermõõdustik · 26. nov. 1925 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu kaalu ja mõõduseaduse, mille kohaselt otsustati üle minna rahvusvaheliselt tuntud meetermõõdustikule. Kaalu ja mõõdu aluseks võeti kilogramm ja meeter. · Selle järele tuli kilogrammi ja meetri etalon valmistada kahes eksemplaris vastupidavast ja muutumatust materjalist, mille ühte eksemplari hoiti proovikojas ja teist Tartu Ülikoolis. · Kaalu ja mõõduseadus hakkas kehtima 1
mäeahelikku. 8. Miks vallandus revolutsioon just Prantsusmaal, mitte aga näiteks Inglismaal või Habsburgide valdustes? Kuna Prantsuse kuninga võim oli kõige suurem ja ülejäänud seisustel, ka kõrgematel, oli õigusi vähe.- 9. Leidke 5 revolutsioonist alguse saanud nähtust, mis ulatuvad ka meie aega? Demokraatlik valitsemisviis, inimeste võrdsus seaduse ees, kiriku lahutamine riigist, seisuslike privileegide puudumine, üldine sõjaväekohustus, meetermõõdustik ja kümnendsüsteem. 10. Andke hinnang Napoleoni osale ajaloos. Põhjenda arvamust. Napoleon tekitas euroopas suurt segadust, näidates et senine valitsemisviis hakkab ennast ammendama. Võttis ette suuri vallutusi, muutudes liiga ahneks. Eriti palju mõjutas arenguid saksamaal, kus sai alguse rahvastiku eneseteadvuse tõus, mis levis hiljem laiemalt ja viis rahvusriikide tekkeni. 11. Millistest põhimõtetest lähtuti Viini kongressil Euroopa korrastamisel?
Oli ka mitmeid sõdasi Prantsusmaa vastu, sest teised riigid soovisid monarhia jätkumist, kuid lüüa sai Prantsusmaa alles 1815.a Waterloo lahingus. Prantsuse revolutsiooniga kukutati absolutistlik monarhia, loodi vabariik. Kaotati feodaalsüsteem, levisid valgustusideed, tekkis rahvustunne. Eluolus muutus nii mõndagi. Tuli üldine sõjaväe kohustus, loodi raamatukogusi, kunstimuuseume, pandi alus Rahvuslikule Arhiivile. Võeti kasutusele meetermõõdustik, kalender – ajaarvamine algas 22. septembril ja igas kuus oli 30 päeva, kuude nimetused olid pandud looduse järgi. Enam ei kasutatud tiitleid nagu ''härra'', ''proua'', vaid kasutusele tuli sõna ''sina''. Rõhutati vooruslikkust, moraal oli range, liiderlikkusele tehti lõpp. Riietus aga muutus vabamaks, loobuti aristokraatlikust rõivamoest ja parukate kandmisest. Mehed kandsid Rahvuskaardi vormi: sinist kuube, valgeid pikki torupükse ja valge vesti. Esindatud pidid olema
Toimus ka vaimne vabanemine ja loodus kujunes uue maailmapildi eeskujuks. See soodustas seda, et hakati nüüd tegelema loodusteadustega. Palju muutusi toimus ka Prantsuse revolutsiooni pärast, mis oli 1789-1799. Näiteks eurooplased mõistsid, et valitsema ei pea ainult kõige rikkamad ja tähtsamad. Prantsuse revolutsioon muutis Prantsusmaa vabariigiks. Lisaks sellele Euroopas kaotati vallutatud aladel feodaalkord, puudus kiriku kümnis, võeti kasutusele meetermõõdustik, talupojad vabastati pärisorjusest jne. Peale revolutsiooni oli veel tähtis sündmus Ameerika kodusõda aastatel 1861-1865, mille peamine põhjus oli orjanduse küsimus. Sõja tulemusena kaotati kõikides osariikides orjus 1863.aastal. Uusaeg on olnud meie jaoks väga tähtis periood. Selles perioodis kujunesid väga paljud tähtsad asjad, mis on tänapäeval olulised. Kui poleks olnud uusaega, siis ehk oleks ka tänapäeva maailm teistsugune
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Aafrika pakkus eurooplastele huvi kuna meretee leidmine Indiasse ümber aafrika lõunatipu ning esimene ümbermaailmareis näitasid kätte uued võimalused ülemaailmse kaubavahetuse arendamiseks. Aafrika rahavd olid saavutanud kõrge arengutaseme oma aja kohta. Aafrikas ei teatud enne eurooplastest midagi. Eurooplased võeti hiinasse vastu umbusklikult .Eurooplastel õnnestus rajada väike kaubapunkt Aomeni poolsaarel Lõuna-Hiinas . Sellest sai peagi Hiina merevärav kauplemisel eurooplastega. Jaapanisse võeti eurooplased vastu hoopis sõbralikumalt. Jaapanlasedõppisid portugallastelt muskettide valmistamise ja kasutamise oskust ning tutvusid katoliku kirikuga. Võimule tulnud Tokugawa väepealikute dünastia, algas eurooplaste väljatörjumine jaapanist. Eurooplastel oli raskusi ka Hiinas peale tokugawa. Hiinat häiris ka euroopa misjonäride tegevus, venelaste edasiliikumine Siberis Amuuri aladele ja üha la...
sundis Euroopa riike moodustama 2. Prantsusmaa-vastase koalitsiooni, kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi REVOLUTISOONIAEGNE ELUOLU "härra", "proua", "preili" asemel võeti kasutusele "SINA" vorm Moes loobuti aristokraatlikust rõivamoest, seda hakati asendama lihtrahva rõivastusega Suurte roengute asemel hakati juukseid kammima siledaks Üritati välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Tekkis uus ajaarvamine Mõõtmises võeti kasutusele meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Uued ühikud kg ja g SUHTUMINE VANA KORRA AEGSESSE KULTUURIPÄRANDISSE Revolutsiooni algusaastatel eitati kultuuripärandit Hakati hävitama kultuuriväärtusi Eriti rängalt said kannatada lossid, kirikud, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud Loodi eraldi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisele 1793. aastal avati Louvre'is rahvale mõeldud
o Ühiskond võrdsustus aadli- ja vaimulikuseisuse kaotamise arvelt o Levisid valgustusideed ja rahvustunne tõusis (võrdsus, vabadus, vendlus) o Kehtestati kodanikuvabadused - eraomandi puutumatus (talupoeg sai maaomanikuks) o Tiitleid ei kasutatud enam, tähtsamaks muutusid sõnad „sina” ja „kodanik” o Kiriku mõju ühiskonnas vähenes o Uus ajaarvamine revolutsioonikalendri alusel o Võeti kasutusele kümnendsüsteem ja meetermõõdustik 7. Miks öeldi, et revolutsioon sööb oma lapsed? Revolutsioon sööb oma lapsed – ehk teisisõnu, praktiline ja rutiinne töö majanduse vallas nihutas parteis paratamatult esiplaanile pragmaatikud, kes tasapisi ja märkamatult hakkasid enda kätte haarama ka peamisi riigijuhtimise hoobasid. 8. Nimeta vähemalt 3 tähtsat sündmust revolutsiooni käigus, mis mõjutasid Prantsusmaa ajalugu Võeti vastu: „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. Tugines võrdsusele ja
Loobuti aristokraatlikust rõivamoest, tavaliseks sai sankülottide rõivastus. Suurmoeks sai punane früügia müts, mida olid siiani kandnud madrused ja galeeriorjad. Kaelas kanti lõdvalt sõlme seotud rätikud, hakati kandma pikki pükse. Uue olustiku keskne probleem oli voorus. Revolutsiooniline moraal pidi olema range, vastand aristokraatlikule armukese pidamisele. Keelati prostituutide ilmumine tänavale. Vanade mõõtude ja kaalude asemele tuli meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Seda rakendati ka kellaaja arvestuses. Päevas oli 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga. Ajaarvamise alguseks võeti 22. september 1792. Aasta jagunes kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Prantsuse revolutsioon oli esimene suur revolutsioon, mille ulatus oli laiem ja tähendus sügavam
ennast kaitsta vaid ka uusi alasi vallutada. Vallutamine toimus põhimõttel sõda peab end ise ära toitma. Esimene Prantsusmaa vastane koalitsioon lagunes. 1798- Napoleoni väed alustasid Egiptuse alistamist, et seeläbi ohustada Inglismaa valdusi Indias. Moodustati II Prantsusmaa vastane koalitsioon kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi. 22. September 1792- Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Aasta jagati 12 kuuks milles on 30 päeva. Kasutusele võeti meetermõõdustik. Päevas oli 10 tundi, tunnis sada minutit ja minutis sada sekundit. Hakati kasutama sõna kodanik. Revolutsiooni juhiks oli Robespierre. Üritati vähendada kiriku mõju. 1804- Napoleon kuulutas end keisriks. Võeti vastu Tsiviilkoodeks. 1807- Tilsiti rahu... Venemaa ja Prantsusmaa jagasid omavahel ära Euroopa. 1813- Saksamaa vabanes võõrvõimust 1814- liitlasväed vallutasid Pariisi ja Napoleon loobus troonist ning ta saadeti Elba saarele.
ega siidisukki vaid pikki pükse. · Suurmoeks Rahvuskaardi sinine kuub punaste revääridega ja valgete torupükstega, tunnuseks rahvusvärvid. · Naised võtsid pidurõiva loomisel eeskuju antiigist, igapäevaselt valitses lihtne kleidimood. Kanti ka pikki pükse, punast mütsi ja puukingi. · Kadusid parukad, kanti lühikest soengut. c) Uued mõõdud-kaalud: · Vanade mõõtude-kaalude asemel meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. · Seda rakendati ka ajaarvamises päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit jne. · Mujal Euroopas võeti meetermõõdustik kasutusele 1870. aastail. d) Uus kalender: · Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. a. lõpuni. · Ajaarvamise alguseks sai 22. september 1792 vabariigi kehtestamine. · Aastas oli 12 kuud, igaühes 30 päeva.
ROJALISTID kuningavõimu pooldajad. Revulatsiooni ajal võeti kasutusele drikoloor. Proespierre hukati 1794, sellega algas revulatsiooni taandumine. 1797 muutusid aktiivsemaks uusrikkad ja rojalistid. Moodustati valitsus ehk DIREKTOORIUM. 1799 korraldas riigipöörde Napoleon Bonaparte koos oma kaaslastega ja võttis võimu prantsusmaal enda kätte, nimetades end KONSUL Uuendused 1.uus aja arvamine revulatsiooni kalender. 2.võeti kasutusele meetermõõdustik. 3.kõnetlusvormiks sai kodanik ja sina. 4.kirikumõju vähenes. 5.uuendused moes. Revulatsiooni positiivsed tagajärjed : 1.monarhia kukutamine. 2.rahvustunde tõus. 3.valgustusideede leving teistesse maadesse. Negatiivsed tagajärjed : 1.suur vägivald ja terror. 16. peatükk Millist vastukaja leidis Pr.revolutsioon teistes Euroopa maades ? 1) Need maad, kes olid võõra võimu all, olid selle poolt 2) Selles nähti valgustusideede levikut.
Omavalitsuste moodustamine, Seadusandlikud kogud Ümberkorraldused sõjaväes üldine sõjaväekohustus, Konfliktid parlamendiga tolli- ja maksupoliitika üle relvatootmise hoogustumine. Benjamin Franklin 1706-1790 Talupojad said maa omanikeks ilma väljaostmata. äike on elekter, orjuse vastu, indiaanlaste kaitseks Uus ajaarvamine, uus usk, meetermõõdustik. kolooniad peaks ühinema Jakobiinide terrori ajendiks J.P.Marat tapmine 1754 P-Am. kolooniate liit truudus monarhile 13.juuli 1793. asumaade iseseisvuse toetaja Surmanuhtlus spekulatsiooni, kaupade kokkuostu eest, Thomas Jefferson 1743-1826 süüdistus "kahtlane". 1801-1809 USA president, Iseseisvusdeklaratsiooni 1793 Marie Antoinette hukkamine.
Antoinette. Põhjused: revolutsiooni läbikukkumise oht, rojalistide mässud(talupoegade rahutused). Millise 2 võimuorgani kätte koondus võim jakobiinide diktatuuri ajal? Rahvapäästekomitee, üldise julgeoleku komitee. Millised olid Suure prantsuse revolutsiooni käigus toimunud positiivsed muudatused? Miks tähtsad? Valitsemine Prantsusmaa sai vabariigiks, uus riigilipp/hümn Majandus varapõhine maksustamine, sisetollide kaotamine, likvideeriti tsunftid vaba ettevõtlus, meetermõõdustik (m/km) Sotsiaalsed suhted rahvas sai riigi tegemistes kaasa lüüa, seisusliku süsteemi lagundamine; aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused Usuasjad kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, vaimulike allutamine riigile, kirikumaad riigistati Kodanike õigused kodanike võrdsuse põhimõte, kodanikuõigused ja vabadused põhiseaduses Mida negatiivset tõi kaasa revolutsioon? Too 2 näidet.
valdse, terrorirohke ja ohvriterohke käiguga suudeti muuta palju: Prantsusmaa absoluutne monarhia hävis, vana feodaalsüsteem kaotati, ühiskond võrdsustus, levi- sid valgustus ideed ja rahvustunne tõusis, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks), tähtsamaks muutusid sõnad "sina" ja "kodanik", kiriku mõju vähenes, uus ajaarvamine revolutsioonikalendri alusel, võeti kasutusele kümnendsüsteem ja meetermõõdustik. Paljud valitsejad kartsid, et revolutsioon laieneb nende riikidesse. Seetõttu moodustati Prantsusmaa vastu liite ja alustasid koalitsioonisõdadega, sest nad olid huvitatud rohkem revolutsiooni mahasurumisest, kui selle laienemisest. Alguses saatis revolutsioonilist Prantsusmaad ebaedu, sest samal ajal toimusid rojalistide mässud ja revolutsioonilised sõjad. Mässude ja revolutsiooniliste sõdade käigus suutis Prantsusmaa enda alla haarata Madalmaad, Saksamaa ja Itaalia
aga hiljem võtsid üle. Inimestele andis ka kindlust eraomandi puutumatus, kus seadus nägi ette, et eraomand on puutumatu ja kellelgi pole õigust seda puutuda välja arvatud juhul, kui ühiskond seda vajab ja see on tõestatud ja siis makstakse ka väärilist hinda. Rahvustunne levis väga kaugele ka Prantsusmaast ja see oli ka aluseks eestlaste ja lätlaste rahvuslikule liikumisele. Prantslaste loodud on ka meetermõõdustik, mis on tänapäevani kasutusel. Nagu igal heal asjal on halvad küljed, nii oli ka Prantsuse revolutsiooniga, millel oli 3 peamist halba tagajärge. Halvimaks küljeks võis pidada liigset terrorit. Terror tähendas, et hukati kõik poliitilised vastased jakobiinide poolt, võeti ka vastu otsus rahvuskonvendis, et kes ei ole oma ustavust tunnistatud revolutsioonile, see tunnistatakse kahtlaseks , hukati üle 40 000 inimese
2011 Kohandatud: 12.01.2012 6. KÜSIMUS: Praktiline töö: "Läätse fookuskauguse määramine" kasutades läätse valemit 1/f = 1/a + 1/k f = fookuskaugus a = Eseme kaugus läätsest k = Kujutise kaugus läätesest VASTUS: Töövahendid: küünal, kumerlääts ja ekraan. Tekitan ekraanile küünlaleegi terava kujutise, mõõdan ära küünla kauguse läätsest (eseme) ja ekraani kauguse läätsest (kujutise) kasutades läätse valemit arvutan fookuskauguse. 7. KÜSIMUS: Meetermõõdustik (lk 67) VASTUS: Eesliite Eesliite Eesliite kordus nimetus tähis Tera T 10 12 = 1 000 000 000 000 Giga G 10 9 = 1 000 000 000 Mega M 10 6 = 1 000 000 Kilo K 10 3 = 1 000 Hekto H 10 2 = 100 Deka da 101 = 10 Detsi d 10 -1 = 0,1 Senti c 10 -2 = 0,01
Väliskaubandus Peamised ekspordiartiklid on: 1. Teemandid (USA-sse, Hongkongi) 2. Naftatooted 3. Rõivad 4. Juveelid 5. Puuvillane lõng 6. 2 7. Peamised impordiartiklid on: 1. Toornafta 2. Teemandid 3. Kuld 4. Naftatooted 5. Palmiõli 8. 1. Praktilist infot · Liiklus on vasakpoolne. · Kuupäeva formaat: dd/mm/yyyy · Postiindeks koosneb 6 numbrist. · Ametlik mõõdusüsteem: meetermõõdustik (SI). · Elektrivõrk: 220 V; 50 Hz · Telesignaal: PAL B/G · Majandusaasta algab 1. aprillil. 9. 10. Joonis 3. India lipp 11. 12. 13. 14. 15. India asub, nagu eelnevalt öeldud Aasia lõunaosas. India asub lähis-ekvaroriaalses kliimavöötmes ning riigi kliimat mõjutavad oluliselt troopilised mussoonid, mis loovad vihmaperioodi ja kuiva aastaaja. Selle tulemusel vahetub tuule suund kaks korda aastas suvel merelt maale, tuues sademeid, ja talvel maalt merele.
juhtiv roll ikka veel kergetööstusel (tekstiili- ja toiduaeinetööstus), seda nii tööhõive kui ka toodangu väärtuse järgi. Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad. Kiiresti areneb masina- ning keemiatööstus. 9 India vapp Praktilist infot · Liiklus on vasakpoolne. · Kuupäeva formaat: dd/mm/yyyy · Postiindeks koosneb 6 numbrist. · Ametlik mõõdusüsteem: meetermõõdustik (SI). · Elektrivõrk: 220 V; 50 Hz · Telesignaal: PAL B/G · Majandusaasta algab 1. Aprillil 10 Kokkuvõte: Ma valisin selle riigi oma referaadi teemaks sellepärast, et mu sõbrad läksid Indiasse viieks kuuks elama ja tahtsin sellest riigist rohkem teada, kuna ma polnud Indiast varem lähedamalt kuulnud. Ma sain teada, et India on väga suur riik, kus on väga palju rahvusi ja uske
1793 aastal avati rahvale mõeldud kunstimuuseum, kuhu suudeti koondata osa maale. Hävitati väga palju! (nii maale, skulptuure, rüüstati sarkofaage!) Ohtu sattusid ka paljud raamatud. Arvatavalt oli raamatuid umbes 10. Miljonit, kuid hävitada taheti 5. Miljonit. Õnneks siiski niipalju ei hävitatud ja raamatuid jäi alles palju. 1794. Võeti vastu dekreet raamatukogude võrgu loomise kohta. Kasutusele võeti meetermõõdustik ja raskuse põhiühikuks kilogramm. Kümnendsüsteem: päevas 10h, tunnis 100min, minutis 100sek. lisaks asendati kristlik kalender revolutsiooni kalendriga ja ajaarvamise alguseks võeti 22. Sept 1792 Prantsusmaa vabariik. 1791 aastal kirjutas ... laulu ,,Merseljees", millest hiljem saab Prantusmaa hümn. See hümn on prantusmaal ka tänini. Aadliseisu kaotamine. 15. Rahvusvahelised vastukajad Prantusmaalt said innustust teiste riikide rahvad, kus
· Tunne ära Euroopa poliitiline kaart: Euroopa pärast Viini Kongressi lk. 99, Euroopa 1812 lk. 94. 16. Kuidas muutis Prantsuse revolutsioon Euroopat? (vt ka skeemi lk. 93) Kolmas seisus muutus võrdsemaks aadlike ja vaimulikega, ja nüüd olid kõik maksude ees võrdsed. Kaotati aadlike eesõigused ja Loodi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Samas oli taaskord tagasi Prantsusmaal Monarhia, kuid levima hakkasid valgustusideed, kasutusele võeti meetermõõdustik ja raskusühikusk kg. Samas sai sealt alguse ka terror. 17. Napoleoni sõjad: aeg, põhjused, osalejad, tähtsamad isikud ja lahingud, tulemused. 19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Lõpuks sai Napoleon otsustavalt lüüa Waterloo lahingus, kuid varem ka Rahvastelahingus. Tähtsamad isikud olid Mihhail Kutzov ja Aleksander I.
1792.aasta suvel alustasid prantslased vastupealetungi ja purustasid nii Preisi armee kui ka austerlased.Prantsuse väed tungisid edasi Madalmaadesse,Saksamaale ja Itaaliasse.Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. 6. Kuidas muutus inimeste igapäevaelu revolutsiooni ajal? Revolutsiooni ajal tehti palju muudatusi.Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga.Aasta jagati kaheteistkümneks kuuks igas kuus 30 päeva.Vanade mõõtude asemel võeti kasutusele meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel.Revolutsiooni kalender kehtis prantsusmaal 1805.aasta lõpuni.Suured muutused toimusid ka moe vallas.Muutus ka soengumood.Püüti vähendada kiriku mõju. 7. Millised olid revolutsiooni peamised tagajärjed? Prantsusmaa revolutsioon sai tõeliseks murranguks maailma ajaloos.Revolutsioon oli murdnud feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimulike eesõigused, kukutati monarhia ja loodi vabariik
mugavndusteks võib pidada sõna kadalipp, mis on toodud eesti keelde laensõnana vanarootsi keelest. Kadalipuks nimetatakse karistusviisi, mis tuli kasutusele 16. sajandi teisel poolel ning see pärines Rootsi sõjaväest. Eesti talupojale kõlas see võõralt ja rahvasuu hakkas seda eestipäraseks kohendama. Liitsõna mõlemad pooled asendati, ilma et midagi oleks tõlgitud. Nii jõutigi välja kõlalt selge sõnani kadalipp. (Rätsep 2012: 12 – 13) 1900. aastal kehtestati Venemaal meetermõõdustik ja seega tuli kasutusele ka kilomeeter. Enne seda mõõdeti Eestis teekonna pikkust verstades ja penikoormates. Rätsep nendib, et esimene eesti keele sõnaraamat annab teada, et saksa sõnale Meil vastab eesti keeles pennekohrem. Seda sõna on seletatud, et see on kaugus, kuhu suudab koer ilma puhkuseta koormat vedada. Parema lahenduse pakub meile soome keel, kus mitme variandi hulgas on esikohal peninkuulema. Praeguseks eesti
1°=60=3600 täisnurk on 90° täisring on 360° 2. Tsentesimaalsüsteem - nurga mõõtühik on goon täisnurk on 100g täisring on 400g 1g = 0,9° 3. Radiaansüsteemi - nurga mõõtühik on radiaan 1 radiaan (1 rad) on kesknurk, mille haarade vahele jääva ringjoonekaare pikkus K on võrdne selle kaare raadiusega R. On SI-süsteemi lisaühik. Pikkusühikud Meeter võrdub vahemaaga, mille valgus läbib vaakumis 1:299 792 458 sekundiga (valguse kiirus). Eestis on alates 1. jaan 1929 kasutusel meetermõõdustik 1 km = 1000 m 1 m =10 dm =100 cm = 1000 mm 1 m = 0,4687 sülda =1,4061 arssinat = 3,2809 jalga = 39,37040tolli 1 dm = 10 cm 1 cm = 10 mm = 0,01 m 1 toll =2,54 cm =0,0254 cm Pinnaühikud 1 km2= 100 ha (1 km×1 km) 1 ha = 10 000 m2 (100×100m) 1 a (aar) =100 m2 (10×10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m×1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm×1 dm, 10×10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm×1 cm) Mõõtkavad * Mõõtkava on plaanil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni
Mittesüsteemsed ja vanaaegsed mõõtühikud ja nende kasutusvaldkonnad. Vanande ja vähemlevinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus. 1. PIKKUSÜHIKUD Eestis tarvitatud pikkusühikud 1(vene)penikoorem=7 vertsa-7467,53 m 1 verst= 500 sülda=1,066783 km 1 süld = 3 arssinat= 7 jalga = 4 küünart – 2,1335808 m 1 arssin = 16 versokkit = 28 tolli = 71 cm 1 1/5 mm (-71,12cm) 1 verssok = 4 cm 4 2/5 mm (~4,44 cm) 1 jalg = 12 tolli = 30 cm 4 7/10 mm (~0,3048 m) 1 toll= 10 liini = 2 cm 5 2/5 mm (~2,54 cm) 1 liin= ~2,54 mm 1 küünar = 3/4 arssinat = 21 tolli = 53 cm 3/10mm (~0,5333 m) 1 Lõuna-Eesti maamõõdu küünar = 2 jalga 1 miil ~ 1609,344 m 1 meremiil = 1852 m 1kaabeltau = 185,2 m 1 merepenikoorem (meresõlm[viide?]) = 1meremiil = 1 verst 369 sülda = 1852 meetrit (kuni 1928. aastani 1854 meetrit) 1 geograafiline penikoorem = 1/15 kraadi ekv...
18. Miks rahvas hävitas kultuuri ja teaduse saavutusi? · See meenutas neile endist korda ja endisi valitsejaid · Omakasu · Riik ise õhutas hävitama · Harimatus ja Rumalus 19. Riigi katsed peatada kultuuriväärtuste massiline hävitamine. Loodi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida milline monument kuulub säilimisele. 20. Mõõdu-, kaaluühikute muutmine, kellaaja ja kalendri muutmine. TV 71 Mõõduühikud- võeti kasutusele meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Kaaluühikud- raskuse põhiühikuks sai kg Kellaaeg-kuuekümnendik süsteemi asemel tuli kümnendsüsteem: päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit Kalender- kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga Muudatused, mis võeti üle : Kaaluühikud, mõõduühikud Põhjused: Lihtne ja arusaadav süsteem, lihtsam kaubelda kui ühtsed mõõtühikud (varem polnud) Muudatused mida ei võetud üle: uus ajaarvamine, kellaaeg
„kodanik". Loobuti aristokraatlikust rõivamoest, tavaliseks sai sankülottide rõivastus. Suurmoeks sai punane früügia müts, mida olid siiani kandnud madrused ja galeeriorjad. Kaelas kanti lõdvalt sõlme seotud rätikud, hakati kandma pikki pükse. Uue olustiku keskne probleem oli voorus. Revolutsiooniline moraal pidi olema range, vastand aristokraatlikule armukese pidamisele. Keelati prostituutide ilmumine tänavale. Vanade mõõtude ja kaalude asemele tuli meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Seda rakendati ka kellaaja arvestuses. Päevas oli 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga. Ajaarvamise alguseks võeti 22. september 1792. Aasta jagunes kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Revolutsiooni ajast alates hakkas Venemaa teistest riikidest maha jääma. Eestile mõjus Suur Prantsuse revolutsioon positiivselt (saadi tagasi Tartu
ning moodustati mitmeid koalitsioone Prantsusmaa purustamiseks. 5 Revolutsiooni ajal tehtud muudatused · Endine kristlik kalender asendate revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. aasta lõpuni, ning uueks ajaarvamise alguseks võeti 22. september 1792. aastal päev, mis Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. · Vanade mõõtude ja kaalude asemel võeti kasutusele meetermõõdustik. · Varasemate pöördumiste ,,härra", ,,proua" ja ,,preili" sai üldiseks kõnetusvormiks ,,sina". · Moraal pidi olema range ja rõhutama vooruslikkust. · Ühiskonnas üritati vähendada kiriku mõju ning välja juurida usku. Revolutsiooni tagajärjed Prantsuse revolutsioon oli maailmas suureks murranguks. Kaotati seisused, inimesed muutusid seaduse ees võrdseks, murti vana feodaalsüsteem, kaotati aadli ja vaimulike eesõigused. Kukutati monarhia ning loodi vabariik. Prantsuse
* Vana feodaalsüsteem kaotati * Ühiskond võrdsustus aadli- ja vaimulikuseisuse kaotamise arvelt * Levisid valgustusideed ja rahvustunne tõusis (võrdsus, vabadus, vendlus) * Kehtestati kodanikuvabadused - eraomandi puutumatus (talupoeg sai maaomanikuks) * Tiitleid ei kasutatud enam, tähtsamaks muutusid sõnad ,,sina" ja ,,kodanik" * Kiriku mõju ühiskonnas vähenes * Uus ajaarvamine revolutsioonikalendri alusel * Võeti kasutusele kümnendsüsteem ja meetermõõdustik Revolutsiooni ajal oli terve Euroopa revolutsioonihirmu all, sest valitsejad kartsid, et revolutsioon laieneb nende riikidesse. Seetõttu moodustati Prantsusmaa vastu liite ja alustasid koalitsioonisõdadega, sest nad olid huvitatud rohkem revolutsiooni mahasurumisest, kui selle laienemisest. Alguses saatis revolutsioonilist Prantsusmaad ebaedu, sest samal ajal toimusid rojalistide mässud ja revolutsioonilised sõjad. Nende suurenemise käigus suutis Prantsusmaa
Kas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid Euroopa riikide arengule positiivse või negatiivse mõjuga? Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid üheks Euroopa uusaja mõjukamateks sündmusteks, kui mitte isegi kõige mõjukamateks. Kuid kas need sündmused olid pigem head või halvad? Selleks tuleb kõigepealt vaadata nende ajendeid ja mis asjaolud viisid nende sündmuste tekkeni kas elu enne neid sündmuseid oli parem? Esiteks, mida üldse mõistetakse revolutsiooni all? See on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Suure revolutsiooni põhjusteks on aga paljud erinevad punktid, esiteks kindlasti tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuningas Louis XVI, kes ei pööranud riigi juhtimisele piisavalt tähelepanu ja seetõttu kasvas riigivõlg, majanduslik olukord ja elatustase langes ja tekkis ikaldus (viljasaagi hävimine). Oma mõju andis kin...
RIIK JA ÜHISKOND PRANTSUSMAAL SUURE REVOLUTSIOONI AJAL Suure Prantsuse revolutsiooni põhjustasid kokkuvõttes mitmed tegurid. Neist tugevaimad ja mõjukamad olid Ameerika iseseisvusõja mõju, majandusraskused riigis ning laialdane valgustusideede levik. 5. mail 1789 kutsus kuningas kokku generaalstaadid, mis olid viimati koos olnud 1614. Seda selleks, et vaigistada rahva rahulolematust ja otsida teid riigi finantskriisi lahendamiseks. Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat. Kokkuvõttes ei omanud need numbrid siiski mingit tähtsust, sest hääletama valmistuti seisuste kaupa. 17. juunil 1789 kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks ja andis vande mitte minna laiali enne, kui on koostatud ja vastu võetud konstitutsioon. 9. juulil 1789, kui Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september ...
metroloogiline infrastruktuur; mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus. • Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. • 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. • Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. • Meetermõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a. 17 riigi vahel. • Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.) kehtib ametlikult kõigis (välja arvatud Suur Brittannia ja USA) arenenud maades SI (System International), kuid anglo-ameerika maades kasutatakse ikkagi rohkem jardi ja naela kui meetrit ja kilogrammi. • Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem
kohaselt otsustati üle minna rahvusvaheliselt tuntud meetermõõdustikule. Kaalu ja mõõdu aluseks võeti kilogramm ja meeter. Selle järele tuli kilogrammi ja meetri etalon valmistada kahes eksemplaris vastupidavast ja muutumatust materjalist, mille ühte eksemplari hoiti proovikojas ja teist Tartu Ülikoolis. Kaalu- ja mõõduseadus hakkas kehtima 1. jaanuarist 1929 ja kõik venesüsteemsed mõõdustikud kaotasid oma kehtivuse 31. dets. 1928. Meetermõõdustik kehtib Eestis tänapäevani. Järgnevalt esitame põhiliselt kasutusel olnud kaalu- ja mõõdusüsteemide võrdlustabelid Eestimaal 18. sajandist kuni meetermõõdustiku kehtestamiseni (kaasa arvatud). Vedelike mõõdud 18. sajand, Tallinn: 1 härja-aam veini = 1 1/2 vaati = 180 toopi = 211,9 liitrit 1 vaat veini või lüübeki õlut = 120 toopi 1 vaat piiritust või tallinna õlut = 128 toopi 1 toop = 4 kortlit = 1,177 liitrit 19. sajand - Vene: 1 vaat (suur vaat) = 40 pange = 491,97 liitrit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
