Soovitan pöörduda tundes. ravi muutmiseks perearsti vv-le. 4.Annan koheselt RR langetavat nifedipini tilku. Stressist tingitud Tagada patsiendi parem Soovitatud lisada Uinub paremini,on uinumishäire mis uinumine. regulaarne kehaline suurendanud kehalist väljendub aktiivsus. aktiivsust. uinumisraskusena. Unehügieen.
Uni Mis on uni? On ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioon on töövõime taastamine Kasvuhormoonide eritamine Vajalik puhkuseks Kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus Magava inimese aju ei lülita ennast välja Iseloomustus Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused Esineb imetajatel ja lindudel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis seonduvad õppimisega
Vanuse kasvades väheneb Meie unevajadus ööpäevas: Täiskasvanud - ~ 8 tundi Noorukid vähemalt 9 tundi Koolilapsed vähemalt 10 tundi Vastsündinu 16 tundi Vanuse kasvades väheneb Uni algab aeglase unega suureneb aju elektriliste lainete võnkeperiood. Aeglase une neli staadiumi: 1) kerge uni - ~ 2 minutit 2) uinumine - ~20 minutit 3) deltauni e. sügav uni ~30 min 4) üleminekuseisund (sarnaneb teise staadiumiga) Nimetatakse ka: Paradoksaalne uni REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silma liikumine) Pimedatel samad staadiumid REM-une ajal puuduvad kiired silmaliigutused Unenäod seotud kuulmisega Aeglane ja kiire uni vahelduvad Koos mood 90-100 minutilise tsükli Öö jooksul 4-5 tsüklit KÕIGE OLULISEMAD: Deltauni
Uni ja hüpnoos Uni Uni ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioonid: meeleelundite, lihaskonna ja kesknärvisüsteemi töövõime taastamine Aeg kasvuhormoonide eritamiseks organismis Neuronite taastumine Keharakkude taastumine Olulise info ja seoste säilitamine Une staadiumid Rahulik ehk aeglane uni Kerge uni kuni 2 minutit Uinumine u 20 minutit Üleminek deltaune staadiumisse Sügav uni ehk deltauni Kiire ehk paradoksaalne ehk REM uni unenäod Unevajadus Imikud keskmiselt 16 tundi (50% REMuni) Noorukid 9 tundi Täiskasvanud 78 tundi Vanemaealised (65+) 6 tundi ja vähem Unenäod Valdavalt REMune ajal Uneseisundis inimene und ei näe Unenäo elamus tekib ärkamisel
Bhopali avarii Iga päev on nagu väike elu: iga ärkamine ja tõusmine väike sünd, iga värske hommik väike noorus, iga magamaminek ja uinumine väike surm. Tüüp Avarii kemikaalide tööstusel Põhjus Ametlikult ei ole fikseeritud Asukoht Bhopal, Madhya Pradesh Riik India Kuupäev 3. Detsember 1984 Aeg 00.30 Langenu 18 tuhat inimest d Kannata 600 tuhat inimest nudd Kronoloogia • 1970 a. UCC (Union Carbide Corporation) sai luba pestitsiidide tööstuse ehitamiseks Indias. • 1980 aastatel langes selle produktsiooni nõudmine • 1984 tööstust valmistati müümiseks. Ostjat ei
naasmine. Pärast massaaži ei tunne inimene ennast üksikutest osadest koosnevana vaid tervikuna, suureneb tema teadlikkus oma kehast. Massaaži näidustused: selja-, õlgade- ja kaelakanguse pingepeavalude korral; üldine stressi, väsimuse enesetunde langus; kui seedimine on aeglustunud raskendatud on keskendumine ja uinumine; kui keha on üleüldiselt pinges meele kui ka füüsise paindlikkus on vähenenud. Vastunäidustused: kui esinevad südame rütmihäired, liiga kõrge või madal vererõhk, traumad, lahtised haavad, ägedad põletikulised protsessid, nakkushaigused, organite puudulikkus, veenilaiendid, kasvajad, suured sünnimärgid või ägedad nahahaigused.
isegi. Näiteks: "kõrgetes klaasides kutsuvalt küütles", "sisim saatus saab su silmavaates silmnähtavaks", "seni sumbuvad sõnad su salmis". Samuti esineb korduseid, näiteks luuletuses "Las ma kõnelen oma armsamast" asub sama lause iga kolme salmi alguses. Metafoorid: "Õnn nagu õhupall", "Ei ela - surra ei saa", "Olla korraga, kordamööda", "Olla pilkpimestav päike ja põrm", "Paljajalu maailmajääl", "Näovaagnal". Karevale on kõige iseloomulikumaks kujundiks uni ja uinumine. Lisaks tavalistele epiteetidele nagu "ilus kiskja", "käänuline tee", kasutab ta vastanduvaid epiteete nagu "pime päev", "südamikku sügavalt, lähedalt", "katkend elektrijuhe su elavas peos". Leidub ka astendamise võtet "armastus on kõiges, kõikjal, kõik". Võrdlused: "otsekui ohe sa lendu läed", "mind sa suudlesid kui surmamineja", "ma talle lähenen kui läbi une". Minu arvates on kogumik ajatu, sest olgugi, et luuletused on kirjutatud ligi 25 aastat tagasi
TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL REGISTREERITAKSE ELEKTRILAINED ISELOOMU ALUSEL; ERISTATAKSE KAHT TEINETEISEST ERINEVAT UNESEISUNDIT AEGLAST JA KIIRET UND). UNEFAASID JA NENDE TÄHTSUS AEGLANE UNI: 1) KERGE UNI STAADIUM KESTAB U. 2 MINUTIT; VÕIDAKSE NÄHA PILTE, TAJUDA KUKKUMISTUNNET JA VÕPATADA NING TUNDA END HÕLJUVALT NAGU KAALUTA OLEKUS; 2) UINUMINE STAADIUM KESTAB U. 20 MINUTIT; AEGLUSTUVAD SÜDAME TÖÖ JA HINGAMINE; SILMAD VÕIVAD SULETUD LAUGUDE TAGA LIIKUDA; 3) DELTAUNI E. SÜGAV UNI STAADIUM KESTAB U. 30 MINUTIT; AJU ON AKTIIVNE NING LIHASTE TOONUS POLE OLULISELT MUUTUNUD; ON VÕIMALIK UNES KÄIMINE JA RÄÄKIMINE. PÄRAST DELTAUND TULEB NN. ÜLEMINEKUSEISUND (SARNANEB TEISE ASTMEGA); KIIRE E. PARADOKSAALNE UNI: LAINESAGEDUSTE POOLEST VÕRRELDAV ÄRKVELOLEKUGA; SILMAMUNAD LIIGUVAD KIIRESTI (REM-UNI);
aega. Kirg- on tugev ja püsiv emotsionaalne seisund mis koondab inimese mõtteid ja energia teatud eesmärgile. Afekt- emotsionaalne plahvatus, sest see seisund tekib kiiresti, kestab lühikest aega, on hästi tugev. Nõrgeneb inimese enese kontroll. Ärevus-ärevust põhjustab mingi olukorra määramatus, info puudus, võimalikud ebameeldivused. Frustratsioon- psühhiline pinge seisund, kui inimene ei saa oma eesmärki saavutada mingi eesmärgi tõttu. UNI Uni?-uinumine, uni, sügav uni, rem-uni. Rem uni?- tekib 90-100 min. Pärast. Hüplevad silmaliigutused. Südametegevus ja hingamine kiirenevad, äratamine raske, 3 korda läbitakse öö jooksul seda perioodi. Unehäired ja seletus? Unehäired võivad tekkida üleväsimusest ja unega seotud haigustest. On nt. Narkolepsiat-kutsub esile 10-15 min. Uinakuid. Une 2 definitsiooni?j Kui palju on mõistlik magada? 7, INTELLIGENTSUS Mõisted: IQ- vaimne intelligentsus EQ- emotsionaalne inlte.
samuti ka neuroliigilised haigused näiteks epilepsia, insult ja mäluhäired. (samas) Peaaegu kõik psüühilisi haiguseid põdevad inimesed kurdavad halva unekvaliteedi pärast. 10 Varahommikune ärkamine seondub depressiooniga, raskused uinumisel on aga tingitud kõrgenenud ärevusest. Kõige probleemsem psüühiline haigus on depressioon, mille kannatajatel on uni katkendlik, ärgatakse mitmeid kordi öö jooksul üles ning uuesti uinumine on raske. (Uni ja unetus, 2001) Unetus on mitterahuldav uni ning see võib olla perioodiline kui ka krooniline. Perioodilist unetust võib põhjustada stressirohke eluperiood, kui ka erinevad ravimid. Kroonilist unetust võib põhjustada unehügieeni reeglite eiramine, uneprotsessi rikkumine ning narkootikumide tarvitamine. 11 4. SAGEDASEMAD UNEHÄIRED 4.1. Uneseisundi väärtaju Tuntud ka nimega pseudounetusena
TESTID võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. 2) KORRELATIIVSED UURIMUSED: uuritakse nähtuste omavahelisi seoseid. Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. 3) EKSPERIMENT selgitamaks põhjuslikke seoseid. 10. UNI. Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks UNE FAASID. 1)AEGLANE UNI *KERGE UNI (2m) (võidakse näha mitmesuguseid fantastilise pilte, tajuda kukkumistunnet, võpatada) *UINUMINE (20m) (aeglustub südametegevus ja hingamisrütm, silmad võivad liikuda) *SÜGAV UNI e DELTAUNI (30m) (võimalik unes käimine ja rääkimine) 2) KIIRE e PARADOKSAALNE UNI REM UNI (silmad liiguvad kiiresti, sidametegvus ja hingamisrtütm korrapäratud) Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. UNEHÄIRED *UNETUS e INSOMNIA raskused magama jäämisega *KONTROLLIMATU LÜLIAJALINE UNEVAJADUS e NARKOLEPSIA - kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi.
Elu ilu ja valu Ilmselt on kõik inimesed tundnud oma elus õnne ja kurbust, saanud osa ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. Minimaalselt leidub tegelasi, kes saavad vastupidist väita ja üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki headust ega kaunidust. Eelnevalt nimetatud inimesed on pimedad ning ei taipa, mis elus sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe vihkamist ning kurbust, mida meie maailm kahjuks täis on. Miks inimesed mõtestavad erinevalt tähendusi "ilu" ja "valu"? Kas elu ongi vaid ebaõiglane valu? Inimesi on väga erinevaid. On neid, kes tunnevad rõõmu elust, kui käes on suur rahahunnik või maja ees parklas seisab miljoneid maksev auto. Leidub ka neid, kes arvavad, et elu on siis tore, kui igal sombusel päeval paistab taevavõlvilt päike või kui talvekuudeks ennustatud uudis on vettpidav argument, näiteks maapind on kaetud mõnusalt koheva lumevai...
uurimustöös, on teada saada, kui palju peavad inimesed magama, et tunda end puhanuna ja värskena ning mida tähendab uni inimese jaoks? Esimene mõte vastates sellele küsimusele seostub rahuliku unega, mis kestab keskmiselt 7-8 tundi ja toimub ilma segavate faktoriteta. Nii nagu nädalas on erinevad päevad, on ka unel erinevad staadiumid. Kokku 5 astet. · 1. aste Kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Kaovad ärkveloleku ajal kogetud alfalained. · 2. aste - Uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. · 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. · 4. aste - Sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. · 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium
4. Nimeta sügava une staadiumid. Mille poolest nad erinevad? Uni koosneb kahest füsioloogiliselt üsna erinevast osast: REM– ehk kiirest unest (rapid eye movements, REM) non-REM unest (NREM) e aeglasest unest. Ühe unetsükli pikkus on ~90 min. Aeglane uni NREM: On 75-80 % kogu uneajast, mille ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste – kestab kuni 2 min, selle ajal keha lõdvestub 2. aste – uinumine, kestusega u 20 min, kus südame töö ja hingamine aeglustuvad 3. aste – üleminek deltaune staadiumisse 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada ning sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. 5. Aste – kiire uni. See on unenägude nägemise staadium. Kiire uni REM: Tekib tavaliselt 70-90 min peale uinumist esimese unetsükli lõpus.
• Embrüonaalperiood(2-8nädal)-Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad. • Looteperiood(9nädal-sünd)-On olemas kõik kehaosad ja organid, ta meenutab nüüd inimest ja hakatakse nimetama looteks. 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) • Ärkvelolekuteadvus • Unistamine • Uni • Unenäod • Meditatsioon • Hüpnoos 6. Närviraku ehitus 7. Unefaasid ja seisundid • 1) Aeglane uni 1. kerge uni- 2 min, nähakse pilte, võib tajuda kukkumistunnet ja võpatada. 2. Uinumine- 20 min, aeglustub südametöö ja hingamine. 3.-4.Deltaune ehk sügava une staadium. 2) Üleminekuseisund- uinumisega sarnane. 3) kiire ehk paradoksaalne une seisund. REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, käte, näo ja jalgade tõmblemine. Nähakse unenägusid. Aeglane ja kiire uni vahelduvad. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kokku: 90- 100 min. 8. Unehäired (4tk) • Unetuse e insomnia korral on inimesel raskusi magamajäämisel, sageli
silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine. Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul. 8. Unehäired (4tk) Insomia, uneapnoe, narkolepsia, unes kõndimine. 9
Iseloomulik on see et tähelepanu keskendumise raskused avalduvad teravalt olukordades kus laps on sunnitud tegema vaimset pingutust nõudvat ülesannet. Hüperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel ja erinevates keskkondades IMIKUIGA Laps sageli erutatud ning närviline. Meeldib kui ema on läheduses. Kehalised oskused arenevad mõnikord kiiremini kui eakaaslastel. Pidevalt peab valvama. VÄIKELAPSEIGA Ärkab hommikul vara, õhtune uinumine venib pikale. Huvi tunneb asjade vastu, mida lapsel tavaliselt võtta ei lubata. Keelud ja korraldused ei mõju tihtipeale üldse- laps ei pane neid tähelegi. asjad ununevad alatihti kuhugile, tegevuses vähe sihikindlust ja püsivust KOOLIIGA Tuleb sageli koju märkustega päevikus. Tuba on alailma sassis, koristamisharjumus ei kujune ka pideval tagantsundimisel. Koduste koolitööde tegemine on viimane mida hüperaktiivne laps vabatahtlikult tegema asub-
kohustusi. Abielluda tähendab poole võrra vähendada oma õigusi ja kahekordistada oma kohustusi. Väheste võimetega inimeste juures on tagasihoidlikkus ausus, andekate juures aga silmakirjalikkus. Väheste võimetega inimeste juures on tagasihoidlikkus ausus, andekate juures aga silmakirjalikkus. Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. Iga päev on nagu väike elu: iga ärkamine ja tõusmine väike sünd, iga värske hommik väike noorus, iga magamaminek ja uinumine väike surm. Viimased eluaastad on maskipalli lõpp, mil langetatakse maskid. Kõige raskem on õpetada seda, et miski võib olla korraga nii tõene kui väär.
Alla 2-aastastel lastel ei ole veel eneseteadvust kujunenud. 8. Kirjelda une staadiume? 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, ärkveloleku ajal valitsenud alfalained hakkavad asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast
•Eraldage magamine muudest tegevustest. •Kasutage voodit ainult magamiseks, mitte söömiseks, töötamiseks, lugemiseks või TV vaatamiseks. •Ärge minge voodisse enne kui tunnete end unisena. •Kui Teil ei tule und, tõuske voodist ning tegelege muude tegevustega kuni tunnete end taas unisena •Ärgates tõuske kohe voodist. 4. Stimulaatorid •Ärge jooge õhtuti stimuleerivaid jooke – kohvi, tee, coca-cola, energiajoogid. •Ärge tarbige ka alkoholi, kuigi tundub nagu uinumine oleks kergem, segab alkohol uneprotsesse, tõstab ärkamise riski ning alandab unekvaliteeti. •Enne magama minemist või öösel ärgates ärge suitsetage – nikotiinil on stimuleeriv efekt ning see sega uinumist. •Vältige tugevaid õhtuseid eineid, söömist enne magama minekut (viimane söögikord peaks olema soovitatavalt 3 tundi enne magama minekut). 5. Psüühika •Kõrgenenud vaimse pinge ning stressi ajal püüdke rohkem füüsiliselt aktiivsed olla. Regulaarne
silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Väikeaju tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulitega, ka sensoorse ajataju ja rütmi tabamisega. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel. Hüpotalamus on väike ajuosa ajupõhimikul talamusest allpool ning tegeleb motiveeritud käitumise reguleerimisega, näiteks söömine, joomine, uinumine, temperatuuri regulatsioon ja seksuaalsus. Otsaju koosneb kahest ajupoolkerast, mis võtavad vastu ja töötlevad vastaskehapoolest ülenevat sensoorset informatsiooni ning kontrollivad vastaskehapoole lihaste tööd. 30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid? valkude, ensüümide, kandjamolekulide, ioonkanalite, retseptorite 31. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect].
probleemiks. Probleemiga on hakanud tegelema mitmed teadlased ning une teaduslikule uurimisele pannakse senisest veel suuremat rõhku. Esimesed teadlased, kes jõudsid une erinevaid staadiumeid uurides märkimisväärsete tulemusteni, kasutades EEG-d, olid Kleitman ja Dement. Nad jälgisid silmade liikumist laugude all ja äratasid katsealuseid üles une erinevates faasides, avastades nii erinevaid une staadiumeid. Esimeseks une staadiumiks on uinumine. Südametöö ja hingamine aeglustuvad. Kindlasti on paljudele tuttav niiöelda kukkumise tunne, mis teadlaste sõnul tuleneb lihaste lõdvestumisest. Pahatihti võib olla üsna ehmatav. On avastatud ka nägemis- ja kuulmishallutsinatsioone. Selline une staadium kestab tavaliselt mõne minuti. Teise staadiumi pikkuseks on umbes 20 minutit. Võib esineda ,,unesplinte" ehk paarisekundilisi kiireid rütmilisi elektrilise aktiivsuse puhanguid, mis näevad välja nagu krambid
o Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid 10. Uni... · ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. · Une staadiumid... 1. aste kerge uni,kestusega kuni 2 minutit,võbelev liikumine suletud laugude taga. Teadvus kõigub ärkvel oleku ja une vahel 2.aste uinumine,kestusega umbes 20 minutit,hingamine ühtlane 3.aste üleminek sügava une staadiumisse(paar sekundit) 4.aste sügav ehk deltauni. See aste hõlmab 10-15 % kogu uneajast 5.aste - kiire ehk paradoksaalne uni. Tuntud unenägude nägemise staadiumina. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad suletud laugude taga kiiresti.
Keha jahtumise kiirus sõltub peamiselt vahetust ümbrusest. Kõige kiiremini alajahtub inimene külmas vees; vabas looduses toimub protsess aeglasemalt. Alajahtumine võib esineda ka ainsa vigastusena – eelkõige näiteks loodusesse eksimise või väsimise korral. (Adlas:2014) Hüpotermia põhjused -Raskemaid juhud on tingitud pikast külmale eksponeeritusest, nagu Pikalt ujumine või veepinnal hulpimine Ilma piisavate üleriieteta välistingimustes uinumine Kukkumine väga külma vette. -Mõned ravimid ja alkohol võivad soodustada -Raske sepsis -Ähvardab rohkem vanureid, kui noori. (Elonen:2008) Definitsioon -Hüpotermia korral on kehatüve temperatuur alla 36 C -Raske hüpotermia korral on kehatüve temperatuur alla 30 C. Organismi omad mehhanismid soojuse produtseerimiseks (lihasvärin) ei suuda enam tagada normaalselt kehatemperatuuri. Vajalik väline soojendamine. -Väheneb organismi hapnikutarve.
silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. 1.1 Rahulik ja kiire uni 1.2 Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: Rahulik ehk aeglane uni: 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast. 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast. 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on
Piinlikkus, see unenägudeliik paljastab sinu hirmu teha end naeruväärseks ärkveloleku ajal. Surm, mis tegelikult pole nii halvaendeline kui paistab. Unenäod suremisest ennustavad tavaliselt, et sinu elus toimuvad peagi suured muudatused. Hilinemise unenäod näitavad, et me kardame ebaõnnestumist ja muretseme sellepärast, et valmistame pettumusi endale ja neile, keda armastame. Mõned hea une nipid: Kui on tavalise uinumisega raskusi, siis tasub proovida midagi nendest nippidest.Uinumine on märksa kergem ja uni magusam, kui iga päev on palju füüsilist tegevust. Magamistuba peaks olema hästi õhustatud, kuid soe. Kõige parem kombinatsioon üldse on soe voodi ja jahe tuba. Tuleks kanda mugavat pidzaamat või öösärki. Kindlasti ei tohiks olla ööriided kitsad. Jalad peavad olema soojas. Juua enne magamaminekut midagi sooja ja rahustavat. Kindlasti mitte kohvi, sest kohvis on selliseid aineid, mis hoiavad ärkvel! Seda juuakse, siis kui tahetakse ärkvel püsida
Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju · otsaju · vaheaju talamus (Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju läbi talamuse.), hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-, seksuaalsus.) 30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid(ravimid)? Toime aluseks on rakumembraanide ja meeleolu stabiliseerimine 31. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemine tõenäosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga väiksem 32. Tooge näiteid bioloogilistest piirangutest õppimisel. närvisüsteemi toimimine.
Normid: Täiskasvanul 7-8 tundi 8-aastasel 10-11 tundi Vastsündinul umbes 20 tundi REM-uni tekib tavaliselt 70-90 minutit pärast uinumist. Sellel ajal võib aju töötada aktiivsemalt kui ärkveloleku ajal. Inimene läbib öö jooksul kokku 4-5 REM-une faasi ja selles uneperioodis esinevad ka unenäod Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab läbikeha Uneseisundid jagatakse astmeteks: I aste kerge uni II aste uinumine III aste üleminek deltaune staadiumisse IV aste sügav uni ehk deltauni V aste kiire ehk paradiksaalne uni Vegetatiivne NS Innerveerib põhiliselt elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine Tsentraalne osa vegetatiivsed tuumad pea- ja seljaajus Perifeerne osa vegetatiivsed ganglionid ja närvikiud Vegetatiivse Nsi kõrgemad keskused asuvad hüpotaalamuses (vaheajus), kus on 32 paari tuumi
Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju: sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju: · otsaju hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-, · vaheaju talamus (Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju läbi talamuse.), seksuaalsus.) Kui kaua inimese peaaju "küpseb"? Inimese peaaju areng lõppeb noorukieas/pärast 20. eluaastat. Aju on plastiline organ, tema struktuur muutub elu jooksul närvirakkude ja nendevaheliste uhenduste tasemel. Suurem osa närvirakke on inimesel sundides
Aeglane ja kiire uni Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul (1). Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: Rahulik ehk aeglane uni: 75-80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained (1). 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast (1). 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes
Joonis 1. Täiskasvanu unestruktuur (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm) 4 Rahulik ehk aeglane uni (NREM Non-Rapid Eye Movement): 75-80% kogu uneajast. Sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. · 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. · 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast
Väikelapse psühooloogiline kriisiperiood algab juba kolme aasta vanuselt, see on niinimetatud mina-periood. Aeg, mis paneb proovile lapse ja ta vanemad. Hüperaktiivne laps on loomult hea, ta ei taha kellegile kurja, kuid ta ei oska end teisiti väljendada. Ta uni on häiritud, vähkreb. Naeratab harva, kuid on sõbralik. Kergesti ärritatav, tähelepanu on pidevalt hajuv. Hüperaktiivsuses tõttu ärkab ta hommikul varem, kui teised perekonnaliikmed. Kuigi õhtune uinumine võis venida hilisele õhtutunnile. Ärgades, on kohe tegutsemis valmis. Tavapärased mänguasjad ei huvita. Huvipakkuvamad asjad on need, mida ei lubata võtta või asuvad kuskil kõrgemal, näiteks kapi otsas. Lasteaia grupis hakkab ta teisi kamandama. Segab teisi lapsi mängimise juures, trügib mängudesse, tõukleb, müksab ja võtab teistelt midagi ära. Lasteaias võib olla hüperaktiivsel lapsel neli erinevat staatust: 1. Liider 2. Kaasamineja 7
00 Lapsega lauamängude mängimine, joonistamine. 11.00-12.00 Perega õues. 12.30- 14.00 Välja sööma. 14.30-18.00 Pere kvaliteetaeg. 18.00-19.15 Ettevalmistused algavaks nädalaks. Õhtusöök: magushapu kanapada, mahl. 20.00-20.30 Vannis käimine, lapse magama panek 10 Juhtumi analüüs 20.30-22.30 Lugemine. Seks naisega, uinumine 11
kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel, Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega, Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus, Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi, Selles uneperioodis esinevad ka unenäod. 16. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast. 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast. 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast
Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sigareti suitsetamisel põhjustab tubakas sisalduv nikotiin organismis meditatsiooni toimega võrreldes vastupidiseid protsesse. Kroonilistel suitsetajatel esineb unehäireid, uinumine võtab kauem aega. Nikotiin on kofeiinist tunduvalt mürgisem, mõjub organismile kahetiselt: stimulandi ja depressandina (suurte koguste korral). Nikotiin tõstab südamelöökide sagedust ja vererõhku. Ta võib aeglustada hingamist selle muutuse tõttu arvavad suitsetajad ekslikult, et suitsetamine lõõgastab. Nikotiinitaluvus ja sõltuvus tekivad kiiresti. Tavaliselt ei suurendata pidevalt koguseid, vaid jäädakse püsima teatud tasemele. Väljakujunenud
Teeta-lainete ilmumine kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained, keha lõdvestub. Une esimesest staadiumist toimub üleminek ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel. 2 Une teine staadium - uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (K-kompleksid). Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. Une kolmas staadium - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. Une neljas staadium - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal
mille ajal silmad ei liigu, ja REM uni (rapid eye movements), mille ajal silmad kiirelt liiguvad ja kus inimesed tavaliselt unenägusid näevad. Käbinääre mõjutab une- ja ärkvel olemise tsüklit(Egle blogi, kehakeel.ee 2014, 24.04.2015). Une astmed on järgmised: 1. aste - kerge uni, kestusega 2 minutit, mille ajal keha lõdvestub ja kaovad ärkveloleku ajal olnud alfalained (vaba mõttevoo lained, mis tekivad kui ollakse piisavalt lõõgastunud). 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit, südametöö ja hingamine aeglustuvad, silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda, see aste hõlmab 45% - 55% uneajast. 3. aste - üleminek deltaune staadiumisse, tekivad suure amplituudiga deltalained (tekivad sügava unenägudeta une ajal), hõlmab 3% - 8% uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni, silmamunad püsivad paigal, sel ajal on magajat kõige raskem üles äratada, hõlmab 10% - 15% uneajast
Probleem: Enesehooldusdefitsiit seoses põletusvigastuse, piiratud liikuvuse ja näiteks võimetusega süüa( põlenud on käed). Eesmärgid: Patsient on puhas ja hooldatud. Kõht täis ja energiavajadus kaetud. Tegevus: Hinnatakse enesehoolduse defitsiidi ulatust ja määratakse abi vajadus, mille põhjal pt-i abistatakse. 7. UNI JA PUHKUS Probleem: Unehäired seoses valu, mure, depressiooni ja haiglakeskkonnaga (raskendatud uinumine, katkendlik ööuni, sage ärkamine jne). Eesmärk: Haige on puhanud, ööuni on piisavalt pikk ja rahulik. Tegevused: Võimalikud muutused keskkonnas (mugav asend, valgust vähem, müra minimaalne) Valuvaigistid, uinutid. 8. LIIKUMINE Probleem: Häiritud füüsiline liikumine tingitud valust, ebamugavusest, põletusvigastusest, (kontraktuuridest) Eesmärgid: Haige liigub ( määratle kui palju ja kuidas).
- Uni ja unenäod Esilekutsutud teadvuse seisundid - Hüpnoos - Meditatsioon - Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. Uni - ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. - Miks inimene magab? o Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks Une staadiumid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit 3. aste üleminek sügava une staadiumisse 4. aste - sügav uni ehk deltauni. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. 5. aste - kiire ehk paradoksaalne uni. Tuntud unenägude nägemise staadiumina (viimase aja uurimused on näidanud, et unenägusid võib näha ka muude unestaadiumite ajal). Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad suletud laugude taga kiiresti (REM - Rapid Eye Movement )
2. Väikelapse iga. Väikelapse psühooloogiline kriisiperiood algab juba kolme aasta vanuselt, see on niinimetatud mina-periood. Aeg, mis paneb proovile lapse ja ta vanemad. Hüperaktiivne laps on loomult hea, ta ei taha kellegile kurja, kuid ta ei oska end teisiti väljendada. Ta uni on häiritud, vähkreb. Naeratab harva, kuid on sõbralik. Kergesti ärritatav, tähelepanu on pidevalt hajuv. Hüperaktiivsuses tõttu ärkab ta hommikul varem, kui teised perekonnaliikmed. Kuigi õhtune uinumine võis venida hilisele õhtutunnile. Ärgades, on kohe tegutsemis valmis. Tavapärased mänguasjad ei huvita. Huvipakkuvamad asjad on need, mida ei lubata võtta või asuvad kuskil kõrgemal, näiteks kapi otsas. Lasteaia grupis hakkab ta teisi kamandama. Segab teisi lapsi mängimise juures, trügib mängudesse, tõukleb, müksab ja võtab teistelt midagi ära. Lasteaias võib olla hüperaktiivsel lapsel neli erinevat staatust: 1Liider 2. Kaasamineja 3
Teda peab pidevalt valvama ega tohi hetkekski üksi jätta, vastaseljuhul võib mõni õnnetus juhtuda. Tähelepanupuudulikkusega hüperaktiivsuseta laps ei torka imikueas millegagi silma. Ta võib olla omaette nohistaja, kelle kohta vanemad ütlevad, et nad lapse olemasolu tähelegi ei pane. 5.2 Väikelapseiga Väikelapse eas jätkub hüperaktiivset last piltlikult öeldes igale poole. Ta ärkab hommikul vara, uut päeva tervitades, kuigi eilne uinumine venis võibolla hilisele õhtutunnile. Peale ärkamist on ta kohe valmis tegutsema. Pisut tunneb ehk huvi oma mänguasjade vastu, kuid tavaliselt kipub laps võtma neid asju, mida võtta ei lubata. Kõige enam köidavad nägemisulatuses olevad esemed- asugu need põrandal või kapi otsas. Täiskasvanu korraldused või keelud ei mõju sageli üldse- laps ei pane neid tähelegi. Kui ta hetkeks kuuletubki, on need mõne aja pärast ununenud.
Pulss 80 lööki minutis; regulaarne; tugevalt tunda. Hingamine 18 korda minutis; hingamine normaalne; kõrvalisi hääli ei esine; ei eritu röga. Vererõhk - 154/95mmHg Käepigistus tugev, liikuvusulatus hea. Lihastoonus normaalne. Kõnnib vastuvõtul normaalselt, aga kurdab aeg-ajalt lonkamist. UNI/PUHKUS Patsient hindab oma unekvaliteeti heaks ta on pärast magamist üldiselt puhanud ja valmis päevasteks toimetusteks. Kui on tööl stressi, siis on uinumine raskem. Uinuda aitab, kui vaadata voodis televiisorit või lugemine. Uneaega tuleb iga öö umbes 6-7 tundi. Puhkab õhtuti töölt koju tulles ja nädalavahetustel. Võõras kohas magamine ei valmista raskusi. Eelistab magada jahedamas kui toas on väga palav, siis on raske uinuda. TAJU/TUNNETAMINE Patsiendi silmanägemine on aastatega väheke halvenenud, kuid prille hetkel ei kasuta. Viimane silmakontroll oli umbes kaks aastat tagasi. Kõrvakuulmisega probleeme ei esine.
· Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi · Selles uneperioodis esinevad ka unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Rahulik ehk aeglane uni: 7580% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 4555% kogu uneajast. · 3. aste Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 38% kogu uneajast. · 4. aste sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada
Ööpäevaste biorütmide muutustele kaasnevad vanemas eas sageli ka unerütmi ehk unefaaside muutused. Teame, et normaalne uni koosneb faasidest. Une aktiivne ja passiivne faas vahelduvad öö jooksul mitu korda. Eakatel inimestel nõrgeneb sügava une ehk passiivne faas, mistõttu uni on pinnalisem ja sageli ärgatakse. 43. Unefaasid. 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55% 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine
Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused (silmad hakkavad tõmblema) Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi Selles uneperioodis esinevad unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Uinumisest järjest sügavamasse unne üle minemine kuni viiendasse REM-une faasi. 1. aste - kerge uni 2. aste uinumine 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. 4. aste - sügav uni ehk deltauni 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni(REM) 13. Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Psühhoanalüütikute järeldusena aitavad unenäod leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte Unenäod ilmuvad üksnes REM une staadiumis, kuna 80% REM unest ärganutest väidavad, et nägid unenägu
abikaasa soovib krvale , kuigi nad on sees kunisuurem personal ( vaja mahutada noor prija elustiili ) omandatakse . Siiskauaaegne teenistuja nitab Sir Henry ja Watson oma tuba , mille kaasaegne vlimus ja kergemad meeleolu ajutiselt leevendada ldiselt masendav hkkond umbes koht . Kuid prast htuskisnge sgituba piltidegapikas reas Baskervilles otsin Sir Henry ja Watson otsustavad varakult magama minna ja loodan, et asjad on parem valguses hommikul. Watson on hdas uinumine kll, ja lbivaikselt , kuulebnaine nutab kusagil maja. 7Peatkk HommikulHall tepoolestrmsamaks suhtud , kuid Watson on ikka melnud heli eile naine nutma . Sir Henry mtleb ta ka seda kuulnud , ja nuab Barrymore teda ksitleda . Teenistuja eitab, et see oli tema naine , veel , kui Watson neb teda varsti prast seda ta kindlasti vlja nagu ta oleks nutnud . Kasvava kahtlused , Watson jtab Sir Henry oma paberimajandust ja lheb vaatamaster
9. Mis on uni, miks me vajame und? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Uni aitab hoidude aktiivsusest ja säilitda energiat. Und on vaja seesmiste jõuvarude taastamiseks. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks. 10. Unefaasid Aeglane ja kiire uni. Aeglane uni: kerge une staadium, 2minutit, tajutakse kukkumistunnet, võpatatkse, tunnetatakse hõljumist, keha lõdvestub üha enam uinumine, kestab 20 minutit. Mõlemas aeglustuvad südametöö ja hingamine, silmad liiguvad suletud laugude taga pikkamööda. 3-4 staadium ehk sügav uni. Kestab 30 minutit, sellel ajal võimalik unes käimine ja rääkimine, sest aju alles aktiivne. Üleminekuseisund, sarnaneb uinumisega. Kiire ehk paradoksaalne une seisund ehk REM-i uni (silmamunad liiguvad kiiresti). Südame löögisagedus on korrapäratud, võib ette tulla näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist
40. Dennetti video. http://www.ted.com/talks/dan_dennett_on_our_consciousness.html . 41. Baarsi arusaam teadvusest. Baars: Global workspace theory. Teadvus nagu teater. Lava, näitlejad, fookuses, annab tähendusi toimuvale, publik, mis omakorda kommenteerib toimuvat, teadmised, lavastaja, lavatagused jõud, kontekst. 42. Une rütmid. I aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. II aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. III aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. IV aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes
õppimisega, öö jooksul 4-5 REM une faasi, esinevad unenäod. Unestaadiumid (une aeg 7-8h): uni koosneb staadiumitest, korduvad 4-5x, ühe tsükli keskmine pikkus 90-110min (staadiumid 1-5=1 tsükkel) 1. Esimene staadium e kerge uni: üleminek ärvelolekust uneseisundisse. Võib esineda ootamatuid lihastõmblusi või kukkumistunnet. Lihastoonuse alanemine, kiirete silma liig kadumine. (1-5% kogu une ajast, 2min) 2. Teine staadium ehk uinumine: silmade liigutused kadunud, lihastoonus mõõdukalt alanenud (50% kua, 20min) 3. Kolmas staadium: 3. ja 4. unestaadium kokku = sügav- ehk aeglane uni. 4. Neljas staadium: silmaliigutusi ei ole, tähtis närvisüsteemi taastumise osas, et tagada ärkvelolekul aktiivne funktsioneerimine. Domineerib 1-2 unetsükli vältel, vähem une teisel poolel. (3+4=20-25% kua,30min) 5. REM uni.
hommikut väheneb, nii, et lõpuks E-staadiumi enam ei saavutata või, kui , siis väga lühikeseks ajaks. Normaalse une puhul esinevad REM-staadiumidumbes iga 1,5 tunni järel. Nende kestus on keskmiselt 20 minutit ja öö jooksul see pikeneb. On tõestatud, et unenäod esinevad sageli või peamiselt REM- une ajal. 51. Une tüübid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes
annaabi.ee 
