Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria ühiskonnaõpetus - 50 õppematerjali

Ühiskond >> Ühiskonnaõpetus
7
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond ­ võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond ­ tööjaotus ­ perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. · Ühised väärtused.(Mi...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
27 allalaadimist
6
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit!...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
71 allalaadimist
2
docx

Demokraatia ehk Rahvavõim

teema: Demokraatia Demokraatia ehk Rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatiat igapäevaelus leidub palju. Demokraatiat leidub koolis, televiisoris kodus, internetis ja teistes kohtades. Minu ümber leidub seda suhteliselt palju. Koolis on demokraatiat ka omakorda palju vaja. Enamus hetki on siis, kui tuleb millegi suhtes kokku leppida midagi. Näiteks ehitusviimistluses tuleb välja selliseid hetki, kus on vaja kokku leppida, mis moodi tuleks viimistleda mingi ruum kuidas seda värvida ja leida erinevaid värvilahendusi. Seda on vajalik kokku leppida, sest kui teed mingit ruumi ning inimesi on rohkem kui üks, kes selle ruumiga parasjagu tegeleb. Vasta...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
14 allalaadimist
2
odt

Põhiseadus

Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2.Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade 3.Paragrahv 28 lõik 3. Laterikkad pered on omavalitsuste erilise hoole all. Sellest ei ole aru saada et omavalitsused ja riik hoolitseks lasterikkaste perede eest. Selle jaoks et lasterikkad pered hakkama saaks on loodud Lasterikaste Perede Liit mida riik toetab väga vähesel määral. Enamik toetusi saadaks omaalgatuslikul meetodil. See seadus tuleks üle vaa...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
28 allalaadimist
1
odt

Kes ma olen ja kuhu ma kuulun?

Kui palju ka ei mõtleks ei leia sellele küsimusele sellist vastust,mis täpselt sobiks. Kuid siiski arvan,et minujaoks on oluline kuuluda perekonda ja kuuluda iseendale.Ja sinna ma kuulungi.Perekond on see,mis teeb minust iseenda. Sest nemad mõjutavad mind ja mina neid, käitumise ja olekuga.Muutes sellega üksteist ja olles osake teineteisest. Osake, kelleta me oleksime hoopis teised inimesed.Minu jaoks on kuuluda perekonda sama asenamatu kui maapeal üleüldse eksisteerida.Need inimesed saadavad sind kindlasti terve elu.Nendega saab jagada kõike,mis ongi minujaoks oluline. Olen oma perekonnaga niivõrd kokku kasvanud,et tõesti ei kujutaks ette kui neid inimesi ei oleks.Kuid tõsiasi on ka see,et alati ei ole kõik nii ilus ja hea perekonnas,probleeme on palju ja nii igalühel.Kõigi elu ju näib pealtn...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
74 allalaadimist
7
odt

Rassism

Üksikisiku,suguvõsa, rahva , kultuuri , tsivilisatsioonina või veel mõnedes teistes nimetamata vormides. Inimene just nagu ei saaks leppida teistsugustega enda kõrval, neid alavääristamata. Erilise vormi on maailmas ajalooliselt saavutanud rassiline halvustamine. See tähendab veendumust, et teatud rassi kuuluvad inimesed on mõnda teise rassi kuuluvate inimestega võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil. Rassism on olnud paljudele inimestele vabanduseks teiste rasside hävitamisele või nende eluviisi muutmisele. Enamikke ühiskondi maailmas iseloomustab või on iseloomustanud sallimatus võõraste suhtes. Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................lk 1 Rassid...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
86 allalaadimist
2
odt

Eesti, 20 aastat enne ja nüüd.

,,Ma võin bemariga sõita 24/7 ja shopata Tartu city Selveris." Kakskümmend aastat tagasi poleks inimesed sellest jutust täpselt aru saanud. Tõlkes oleks see lause nii: Ma võin bmw-ga sõita 24 tundi iga päev ja ostusi teha Tartu linna Selveris. Ei ole lihtne rääkida sõnade või keele muutumisest üldiselt, ilma et räägiks muutunud maailmast ja tavadest. Mis on uus? Kahekümne aastaga on palju muutunud: alates riigist, kus elame, lõpetades toitudega, mida sööme, ilmavaatest ja suhtumisest rääkimata. Selle aja jooksul on Eestis tuttavaks saadud asjade ja nähtusetega, mida mujal ammu tunti või tarvitati, samas on Eesti olnud koos muu maailmaga uute nähtuste avastamise juures. Ühiskond on muutunud põhjani ja on arusaadav, et uut ümbritsevat maailma ei saa kirjeldada eelmise aja sõnadega. Kuidas on muutunud riik ja ühiskond, turumajandus, inimesed, jututeemad, meelelahutus ja muusika, asjade tarbimin...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
52 allalaadimist
1
doc

Demokraatia

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Demokraatia esineb meil igapäev, juba selles, et me võime rääkida, uskuda ja valida seda, mis just meile meeldib ja sobib. Eesti on demokraatne riik , see tähendab seda , et meil on rahva võim, see tähendab seda , et me valime valimistel omale esindajad, ehk valitsuse, kes esindab meid ja võtab seadusid ja muid otsuseid meie eest vastu. Kuigi mulle tundub, et Eestis ei ole täiesti rahva võim, sest valitsus võtab seaduseid ja muid eelnõusid vastu , kuigi see ei pruugi ültse inimestele meeldida. Kuigi kui midagi väga suurt otsustatakse, siis tehakse harva hääletusi , aga need on nii harva , et see ei ole päris see mida mina peaks päris demokraatiaks . Praegusel ajal , kui kõigil on raske ja kärbitakse , tahaks ka rahvas , et näiteks riigikogu palkasi vähendaks või vähendaks riigikogu kohtasid , aga selle asemel hoopis nad kinnitasid oma palgad , millega nad hoopis suurendasid seda , k...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
21 allalaadimist
1
odt

Õiguskord riigis

kaasus-kohtuasi 2. advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. apellatsioonikaebus-I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. kassatsioonikaebus-II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. politsei-riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. kaitsepolitsei-riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. mida reguleerib avalik õigus?reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. 9. mida reguleerib eraõigus?reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. 10. kellel on eesti vabariigis õigus...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
34 allalaadimist
2
odt

Koolivägivald

Alati on neid õpilasi, kes on teistest suuremad, julgemad, ülbemad ja tugevamad.Ja samuti on neid kes on teistest nõrgemad,koledamad,arglikumad ning nohiklikumad.Iseasi on see ,kas vägivald on füüsiline või vaimne.Mõlemad on samamoodi jubedad ja kohutavad. Kõige suurem oht koolivägivalla ohvriteks on sattuda kas uutel õpilastel, kes piisavalt kiiresti ei kohane, psüühiliselt nõrgematel õpilastel, tüsedamatel, prillidega ja teistel lihtsalt erinevatel kaasõppijatel. Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, asjade ära võtmine ning nende peitmine, nende lõhkumine ja määrimine, vägivallaga ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommitamine". Kui räägid ära mis sinuga tehakse ,saad järgmine päev veel hullemini.Aga sellega tuleks riskida, kuna äkki võetakse kiusajatega midagi ette või tehakes neile midagi.Targem oleks kohe klassi vahetada või minna politseisse...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
23 allalaadimist
5
doc

Uurimustöö

Tehniliste erialade osakond Suguvõsa kokkutulek Uurimustöö Kuressaare 2010 Suguvõsa kokkutulek Teemaks valisime suguvõsa kokkutuleku kuna see on väga põnev ja huvitav teema ja samas oleks ka väga hea teada saada kui palju ikkagi hetkel raha selleks läheks.Mõlemad oleme väga tuttavad suguvõsa kokkutulekutega aga nagu alati kes ikka mõtleb reaalsetele kulutustele mis selle kõige taga on.Suguvõsa kokkutulek iseenesest on ju kõigile teada ja tuntud paljudes peredes on see traditsioon olnud juba aastaid võibolla isegi aastakümneid enda perekonnas on esinenud seda viimased paar aastat ja alati on see olnud väga suurejooneline ja meeldejääv. See on päev kus kõik kaua aega eemal viibinud sugulased tulevad ühte kohta kokku ajavad juttu ja tunnevad röömu.Üldiselt korraldatakse suguvõsa kokkutulekuid suviti kuna siis on alati hea vabas õhus nautida saar...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
36 allalaadimist
2
doc

Sotsiaalsus

Teema: "Eesti sotsiaalprobleemid" Kellelt: H P Sotsiaalsus meie ümber on hetkel väga aktuaalne teema. Ülemailmse majanduslangusega oleme hakanud üha enam arutama meie ümbritsevat ühiskonda ning seda, mis meie ümber toimub. Paljudele tundub, et iga päevaga läheb aina raskemaks ning keerulisemaks ühiskonnas hakkama saada. Sotsiaalsus hakkab pihta mõtlemisega, samas peab ka olema tahtejõudu ja oskama ennast edasi arendada. Kui ise olla tubli ja töökas, siis sotsiaalprobleemid ei häiri sind niivõrd palju. Sotsiaalprobleeme ei taheta väga teistele näidata. Paljud turistid, kes külastavad Eestit on öelnud, et esmamulje meist on väga hea ja probleeme nad ei märka. Eesti on heaoluriik. Ka raskel ajal toetatakse raskustes olevaid inimesi ning tehakse juurde uusi töökohti. Tööd on vähe ning paljudel puudub vastav haridus, et paremmatele töökohtadele kandideerida. Sel aastal koolitab Kuressaare Ametikool töötuid. See on hea või...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
39 allalaadimist
1
rtf

Eesti ja Taani riigikorralduse võrdlus

Eesti ja Taani riigikorralduse võrdlus Eesti Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu kuulub Eesti Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister. Eesti krooni emitwweimise ainuõigus on Eesti pangal. Riigikontroll kontrollib riigiasutuste majandustegevust ning riigi vara kasutamist....

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
9 allalaadimist
1
odt

Ühiskonna materjal . ( Kodaniku käsiraamat )

Eesti riigi sümbolid,värvide ja kujundite tähendused. *Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad­ Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1.jaanuar-uusaasta; 2.veebruar-Tartu rahulepingu aastapäev; 24.juuni-jaanipäev; 20august-taasiseseisvumispäev; 24.detsember-jõululaupäev; 25.detsember-esimene jõulupüha; 26.detsember; teine jõulupüha 3.Juhtivate institutsioon...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
14 allalaadimist
7
doc

Inimeseõpetusele tarvis

Sisejuhatus Pereelu on üleni üks draama ­ noorukite armuasjadest abikaasade kisamisvõistluseni, üksteise vihkamisest vanadusmasenduseni. Vahel tõmmatakse oma peretülidesse ka teisi: vanavanemaid, onusid ja tädisid, kasse ja koeri, naabreid, advokaate ja arste ­ ning isegi meedia. ,,Pereraamat" käsitleb pereelu sünnist surmani, kirjaldab paljusid tuttavaid olukordi ning annab praktilist nõu, kuidas hulludest olukordadest välja rabeleda. On võimatu pakkuda välja kõigile sobivaid lahendusi, kuna me pärineme erinevatest kultuuridest, ühes oma erinevate kogemuste ja ainulaadsete perekondlike taustadega. Keegi ei tohiks tunda, et harjutusd on kohustuslikud, eriti kui keegi teie perest arvab, et muutus on viimane asi, mida te vajate. Kui sa arvad, et mõningad harjutused liiale lähvad, ära tee neid. Kui aga otsustad proovid, vaata ette. See raamat ei asenda teraapiat ennast ning vahel on profesionaali abi häda...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
20 allalaadimist
2
doc

Demokraatia igapäevaelus

Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta. Külakoosolekud käivad kõik rahvavõimu saatel, kuna külaelanikud on küla omanikud ning just nende sõna maksab. Külakoosolekul valivad külaelanikud endale külavanema, mis on igaühe enda asi ke...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
38 allalaadimist
12
ppt

Euroopa Liidu riigid

Euroopa Liit Kaili Helü Tep07 Euroopa Liidu riigid Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Eesti liitus Euroopa Liiduga 1.mail 2004 aastal Austria (aastast 1995), Portugal (1986), Belgia (1957), Prantsusmaa (1957), Bulgaaria (2007), Rootsi (1995), Eesti (2004), Rumeenia (2007), Hispaania (1986), Saksamaa (1957; Holland (1957), Saksa DV ala aastast 1990), Iirimaa (1973), Slovakkia (2004), Itaalia (1957), Sloveenia (2004), Kreeka (1981), Soome (1995), Küpros (2004), Suurbritannia (1973), Leedu (2004), Taani (1973), Luksemburg (1957), Tsehhi (2004) Läti (2004), Ungari (2004). Malta (2004), Poola (2004), Euroopa Liidu poliitika Euroopa Liidu aluseks on kolm põ...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
13 allalaadimist
2
docx

3 sotsiaal probleemi

Nendega kaasnevad erinevad sotsiaal probleemid nagu kõrge tase alkoholi joomises ja sellega kaasnevate surmade arv, suur suremustase noorelt, kõrge töötuse tase ja veel palju muid probleeme. Kõrget taset alkoholi joomises, sellist probleemi ei saa vältida mitte mingil moel. Kui alkoholi tootjad vähendaksid kangete alkohoolsete jookide tegemist ja tooksid turule rohkem lahjemat alkoholi siis selline asi on kahe otsaga. Üks asi see, et väheneb alkoholiga seotud surmade arv või hakatakse ostma põranda alust kanget alkoholi ja alkoholiga seotud surmade arv võib tõusta, sest kui see on põranda alune alkohol siis see on tavaliselt ise tehtud ja sa ei tea millest see tehtud on. Alkoholi joomise kõrget taset ja nendega kaasnevate surmade arvu saaks ennetada ainult praegusel ajal sündiv põlvkond, neile tuleks juba lasteaias,...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
22 allalaadimist
9
doc

Islamiusk

Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik AUT - 21 Kristo Kaasik ISLAM Referaat Juhendaja: aineõpetaja Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Islam...........................................................................................................................................3 Islami levik.................................................................................................................................4 Allah...........................................................................................................................................4 Koraan...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
17 allalaadimist
8
pptx

Nädala poliitilised sündmused

Nädala poliitilised sündmused Ilves toetab kahekojalise Euroopa Parlamendi loomist President Toomas Hendrik Ilves ütles Postimehele antud intervjuus, et tema hinnangul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline. «Praegune on olukord on täiesti jabur ja ebaõiglane,» märkis Ilves, kelle sõnul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline ning tähtsamad küsimused, näiteks välispoliitika, kuuluma ülemkotta, kus kõik riigid on võrdsed. Teder: lastele kodakondsuse andmise küsimusi tuleks käsitleda laiemalt Õiguskantsler Indrek Teder ütles, et kuigi tema saab parlamendile teha kodakondsuse seaduse muutmiseks vaid väga konkreetseid ettepanekuid, võiks riigikogu käsitleda alaealistele naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmise küsimusi laiemalt. Ansip: Estonian Airil pole plaani A Peaminister Andrus Ansip rääkis riigikogus arupärimistele vastates, et valitsusel pole Estonian Airiga olemas plaani Agi, mistõtu ei saa rääkida, et oleks ole...

Ühiskonnaõpetus - Kutsekool
6 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun