ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana) Euroopa päevik lk 4-10, 16-17 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7
Milles seisneb võimude lahusus ja tasakaalustatus? Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja pr...
PRANTSUSMAA Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Prantsusmaa president on François Hollande. Rahvaarv : 64 768 389 Pealinn : Pariis Pindala: 547 030 km2 Iseseivsus : 6.juuni 1523 Rahaühik : Euro Kati Markus 1o.klass 1.oktoober 2012
Prantsuse Vabariik on Lne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, veits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on RO Julgeolekunukogu alaline liige. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemble nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2 ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.
Prantsusmaa Nimi Riigikord - president Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik . President valitakse iga 5 aasta tagant . Praegune Prantsusmaa president on Nicolas Sarkozy Nicolas Sarkozy President Riigikord Parlament koosneb Rahvuskogust (Rahvuskogus on 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2007. aasta juunis. ) ja Senatist Prantsusmaal on majoritaarne valimiskord Palee Versailles Valitsus
Riigi pindala on 587 041ruut kilomeetrit Madagaskar on pindalalt Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km. Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigikeel on malagassi keel. Madagaskari toidud põhinevad peamiselt suurest portsjonist riisist, palju kastmeid, liha, taimetoidud ja suurel määral vürtsikatest lisanditest. Rahvusroad on siis... Ro Ravitoto Ramazava Vary amid' anana Veise ja sealiha, marineeritud äädikas, vesi ja õli, seejärel küpsetatud lehed, sibul, hapukurk ja muud köögiviljad ja maitsestatakse paprikaga.
Riigi pindala on 587 041ruut kilomeetrit Madagaskar on pindalalt Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km. Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigikeel on malagassi keel. ... Madagaskari parlament koosneb Senatist ja Rahvuskogust. Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007. Rahva arv on: 18 620 000, 2008. aasta statistika põhjal. Loodus Kõrgeim tipp madagaskari saarel on põhjaosas asuv mägi Maromokotro, see on 2886 m. kõrge. Elusloodus sai seal areneda vabalt 90 miljonit aastat ülejäänud maailmast isoleerituna.
Sotsiaalsed õigused Igaühel on õigus haridusele. Majanduslikud Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda õigused tulundusühingutesse ja -liitudesse. Kultuurilised õigused Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 3 Lk 1 3. Nimeta mõni presidentaalne, parlamentaarne ja poolpresidentaalne riik. Põhjenda, miks kuulub see vastavasse jaotisse. Valitsemissüstee Näide Põhjendus m Presidentaalne USA Obama on riigipea ja valitsusjuht. Peaminister puudub Parlamentaarne Eesti Presidendil on formaalne roll, prlament võtab vastu seaduseid, riigil n president.
Senat kontrollib presidenti ja muid valitsustegelasi. Parlament ei oma eriti suurt mõju. Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust? Võib mõjutada seaduste vastuvõttu. President on valitsuse juht. Valitus e. administratsioon. Presidendi mõju parlamendile? Õigus panna veto. Pos. - On enim tagatud võimude lahusus. Parlament ei saa valitsust mõjutada ja seetõttu püsib valitsus kaua. Neg. - President võib kongressiga vastuollu sattuda. Nt. USA Poolpresidentaalne Rahvas valib presidendi ja ka parlamenid. Presidendil on suur moraalne õigus ja võim. Valib peaministri, kes valib valitsuse. Õigus vetole. President tegeleb välispoliitikaga. Valitsus tegeleb majanduse ja sots.poliitikaga. Pos. - Tugev täidesaatev võim. Neg. - Võimude lahusus on väiksem, kuid suurem kui parlamentarismi puhul. Nt. FRA, RUS, Leedu Parlamentarism (vabariik/monarhia) Rahvas valib parlamendi, kes valib presidendi. Valitsus sõltub tugevalt parlamendist
Mis on demokraatia? Demokraatia tuleb kreeka pärasest sõnast ning tähendab rahvavõimu. Rahval on õigus osaleda riigi asjades. Demokraatia tunnused ja demokraatia vormid. Valimised,kodanikuühikond,koostöö. Otsedemokraatia: rahvas otsustab riiki puudutavates küsimustes ise. Esindusdemokraatia: rahvas valib endale parlamendi, kes neid esindab. Mis on riik ja riigi tunnused. Ühiskonna poliitiline korraldus, tunnused on territoorium, kodanikkond,suveräänne võim? Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb ...
1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teadu...
Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust, mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad Alsace Akvitaania ·Île-de-France Auvergne ·Languedoc-Roussillon ·Limousin Alam-Normandia ·Lorraine
Paljud kasvatavad toiduaineid vaid omatarbeks. Peamised põllukultuurid on riis, maniokk, suhkruroog, kohv ja vanill. Talunikud kasutavad põldude kündmisel kariloomi. Riis istutatakse märga maapinda. Suvel toovad mussoonid (püsivad ja suure ulatusega tuuled) saarele palju sademeid. Talunikud peavad ka kariloomi ja püüavad kala. Riis on malagasside põhitoit, kohv ja vanill aga müüakse teistesse maadesse. Neid nimetatakse müügikultuurideks. Riigikord Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigis kehtib 1992. aasta põhiseadus, mis võeti vastu 12. augustil 1992 ning mida on muudetud septembris 1995, märtsis 1998 ja aprillis 2007. Madagaskari parlament koosneb Senatist ja Rahvuskogust. Rahaühik Augustini 2003 oli rahaühikuks Madagaskari frank (FMG). Siis võeti kasutusele Madagaskari ariary, kusjuures viis franki vahetati ühe ariary vastu. 4 Esiajalugu
VALIMISED: Eestis valitakse riigikogu(5a); kohalikke omav (4a); EU parlamenti(5a); saab osal referendumil. President-5a, riigikantsler-7a. kandideerimisõ: Riigik-21; EU.parla-21 (Est v Eu kodanik); omav- 21 (Est v Eu kod); presid-40 (Est kod). VALIMISÜST: 1)majoritaarne- nii palju kui saadikute kohti parlas, nii palju ka valimisrongkondi. igast ringk-st saab parla-ti 1. Nt. SB, puudus: soosib suuri erakondi, 40%- 30%-30% süst, siis saab 40%ne, st 60% häältest ei saa võimule. 2)proportsionaalne- saadikute arv ol häälte%st- 10% 10 kohta- häälet pige erakonna ja ideoloogia kui isiku poolt, väikeparteil võimalus (Estis ka valimiskünnis 5%, et saada parlamenti). DEMOKR VALITSEMISE PÕHIVORMID: 1. presidentaalne- USA; rahvas val parla ja presid (kes on peaminsit ja presid rollis). Presid valib valitsuse, õ panna parla otsustele veto, on relvajõudude kõrgeim juht. 2. poolpresidentaalne- rahvas val- *parla *presid- määrab peaministri- valib vali...
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) j...
ametisse. Otsustab ka ministrite tagandamise eest. Seadusandliku võimu intsitutsiooniks on kahekojaline Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub ,, rahakoti võim"- president vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Rahvas valib parlament ja president -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus 3.) Poolpresidentaalne valitsemine Pra President peab parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. President osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud kõsimuste lahendamiseks.Valitsuse töö eest vastutab peaminister. President valitakse rahva poolt. Presidendi valimised toovad alati kaasa täidesaatva võimu ehk valitsuse koosseisu muutuse. Peaminister valib ministrid ametisse, kuid presidendi heakskiit. President vastutab välis-,
NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. ...
Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Riik Nicolas Sarkozy Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne
võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused * Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Haldusjaotus Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3
aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat . Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid. Raudteed Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine. Sõiduteed Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal ja Euroopas esimesel kohal. Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on alates 2012. aasta 15. maist François Hollande, kes sai presidendivalimistel 52% häältest. Nicolas Sarkozy võttis 48% häältest. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1
võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu,...
Haridustee · Lõpetas Bereznikis keskooli · Edasi Uurali Polütehniline Instituut Sverdlovskis · Ehitusinsener ehitusorganisatsioonides Sisepoliitika · NSV Liidu lagunemine, Vene Föderatsiooni ehk Venemaa ja SRÜ(Sõltumatute Riikide Ühendus) teke · Demokraatia katsetamine · Kommunistide vastuhakk ->president tankidega parlamendi vastu 1993 · Oligarhia teke - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte · Poolpresidentaalne riigikord Välispoliitika · Tsetseenia sõda 1994-1996 Tsetseen oli täiesti sõltuv Venemaast, kuid 1991 hukkus kohaliku kommunistliku partei juht Tsetseenias, selle tagajärel aga saadi Tsetseenia kuulutada iseseisvaks vabariigiks. Kuna Tsetseenias oli nii kommuniste kui ka tsetseenlasi, siis tekkis nende vahel kodusõda. Seda püüti alla suruda, kuigi ei õnnestunud. Kutsuti appi Moskva tuli ka appi. Kodusõda
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4
Referaat Zimbabwe Rahvaarv: 12 576 700 Pindala: 390 580 km2 Pealinn: Harare Riik Aafrika lõunaosas, endise nimega Rodeesia. Zimbabwe piirneb idas Mosambiigi, lõunas Lõuna-Aafrika Vabariigi, edelas Botswana ja põhjas Sambiaga. Zimbabwe on poolpresidentaalne vabariik, millel on parlamentaarne valitsus. Zimbabwe pinnamoes domineerib ulatuslik 700- 1200 meetri kõrgune platoo. Selle keskosas kulgeb kirdest edelasse sai kõrgveldi massiiv, mis jaguneb kaheks suureks ahelikuks ning eraldab põhjapoolset Sambesi jõe orgu lõunas laiuvast Limpopo jõe orust. Idas on Inyangani ahelik, kus asub Zimbabwe kõrgeim mäetipp, mis ulatub 2596 meetrini. Kõrgveldist saavad alguse põhja suunduv Sambesi jõgi, lõunasse voolav Limpopo ja paljud väiksemad jõed. Esimesed kaks suubuvad Mosambiigis India ookeani. Maa suurim järv on Kariba tehisveehoidla. Zimbabwe on kuulus oma looduskaitselade poolest, kus taimi ja loomi suurima ho...
Selle vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud President (Valge Maja) otsustab ministrite tagandamise Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimis, mitte parlamendivalimisi Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament ehk Kongress, mis on kahekojaline (Esindajate koda ja Senat) Presidendil on vetoõigus Kongressile pole õigust avaldada admin. survet või umbusaldust Tihedalt seotud täidesaatva võimuga POOLPRESIDENTAALNE Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria Venemaa, Leedu jt. President peab rohkem arvestama parlamendiga Valitsusrolli juhi tuleb jagada peaministriga President ja valitakse otse rahva poolt President nimetab peaministri Presidendil on vetoõigus Tugevamini seotud täidesaatva võimuga Tugevam positsioon täidesaatval võimul PARLAMENTARISM Suurbritannia, Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal, Eestis, Iirimaal jt. Rahvas valib otse parlamendi Parlament valib presidendi
1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed
Peamised korruptsioonivormid. Anglo-Ameerika ja mandri-Euroopa kohtusüsteemid. Eesti kohtusüsteem (maa- ja halduskohtud, ringkonnakohtud, Riigikohus). Kahekojaline parlament: näited, kodade moodustamise alused, tööjaotus. Riigikogu ülesanded. Parlamendipoolne järelevalve valitsuse tegevuse üle. Seadusloome Riigikogus. Valitsuse moodustamine Eesti Vabariigis. Loetle taasiseseisvunud Eesti valitsusjuhid. Eesti Vabariigi valitsuse praegune koosseis. Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine (vastavad näited). Eesti kahetasandiline haldussüsteem. Eesti maakonnad ja halduskeskused (kaart). KOV rahastamine. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Riigikogu näitel. Euroopa Liidu institutsioonid (Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa parlament, Euroopa Kohus). Eestlased Euroopa Liidus. Euroopa Liidu juhtivad ametikohad. Euroopa Liidu kujunemine. Euroopa Liit enne ja nüüd (nn vanad liikmesriigid ning 2004. ja 2007. aasta laienemised).
tegeletakse seal surfamisega. Külastatuimad kohad: meremuuseum, St-Martini kirik, Chapelle Imperiale- suurim ja parim hotell, sokolaadimuuseum, kasiinod Barriere ja Bellevue. Valitsus, riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (577 liiget), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist (321 liiget), mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse samamoodi iga 5 aasta tagant. Praegune president on Nicolas Sarkozy. Prantsusmaa on jaotatud 22-ks piirkonnaks. 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh)
PRANTSUSMAA 2009 Sissejuhatus Prantsusmaa on kuulub NATO-sse, on Euroopa Liidu asutajaliige ja ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus. Oli kriise, nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid. Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal.
rahvusteta riik) Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, USA KOHTUVÕIM põhiül: vaidluste lahendamine, tõlgendamine. Põhiseaduslikkuse järelvalve! Konstitutsioonikohtus- Saksamaa. Üldkohtud- Eesti, USA. Poliitiline kogu- Prantsusmaa Valitsemissüsteemid: parlamentaarne, presidentaalne, poolpresidentaalne Ametikkonna kujunemine 5 Karjääri süsteem: atesteerimine. Ametnikkonda kinnine, korporatiivne. Sisse paäšeda raske, aga sees olla lihtne. Positsioonisüsteem: voolavus suur, paindlik. Ametnikkonda on vajalik, sest ta on püsiv võrreldes valitsusega. Organisatsiooniline mälu. Spetsialistid, mida ei ole poliitikud, kogemus ja kvalifikatsioon.
valijailt suhteliselt väikse poolthäälte arvu saanud erakond mõjutada parlamendi tööd ebaproportsionaalselt suurel määral. Puuduseks on veel keerukas häälte lugemise, millest valijad aru ei saa. Valimiskäitumine. Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt (näiteks Eestis valitakse parlament iga 4 aasta tagant, president 5 ja kohalik võim 4 aasta tagant). Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. b) Presidentaalne demokraatia, poolpresidentaalne demokraatia Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga. Donald Trump President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada
parlamendi saadikukohti. b)vähemusvalitsus- valitsuse moodustanud parteidel puudub enamus parlamendis. Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega · Otsustab nende tagandamise Valitsemiskorraldus: presidentaalne, poolpresidentaalne, parlamentaarne Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament · Seaduse algatamise õigus on parlamendisaadikuil · Presidendil on vetoõigus · Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt · Parlament kontrollib kõrgemate riigiametnike ja suursaadikute nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. Presidentaalne valitsemise plussid ja miinused +valitsused on pikaajalised - vastastikuse tegevuse takistamine, blokeerimine
DEMOKRAATLIKE RIIKIDE ARENG Sisepoliitilised muutused a) Suurbritannias: konstitutsiooniline monarhia alates 1936-1952 George VI, alates 1952 Elisabeth II vaheldumisi olid võimul konservatiivid ja leiboristid impeerium lagunes Põhja-Iirimaa tekitas tervaid konflikte b) Prantsusmaal: 1946a. võeti vastu uus põhiseadus ning kehtima hakkas IV vabariik presidentaalne 1947-ndani valitsuses ka kommunistid 1958 V vabariik. Poolpresidentaalne. Impeerium lagunes 1968 noorterahutused c) Saksamaa Liitvabariik 1949 uus põhiseadus, millega kehtestati föderatiivne vabariik. Kahekojaline parlament: Bundestag ja Bundesrat Okupatsioonireziim lõppes 1951 1955 liitus NATOga Majanduslikud muutused a) Suurbritannias Leiboristid lõid tervisekindlustuse, riigistati palju ettevõtteid, ehitati maju vaestele 1949 liituti Marshalli plaaniga 1973 liituti Euroopa Majandusühendusega
seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus – ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas – alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Riigikogu ülesanded: •võtab vastu seadusi ja otsuseid; •otsustab rahvahääletuse korraldamise; •valib Vabariigi Presidendi; •ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid;
Eestist valitud euroopa parlamendi saadikud I.Tarand, S.Kallas (roheliste fraktsioon), Vilja Savisaar(keskerakond), Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir ja Tunne Kelam, kristina ojuland Euroopa deokraatide ja liberaalide liidu franktsioon ojuland, oviir, savisaar Euroopa Rahvapartei T.Kelam Padar Euroopa parlamendi sotsiaal demokraatide fraktsioon Kordamisküsimused: 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? Presidentaalne rahvas valib nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust täites ka peaministri ül. Poolpresidentaalne rahvas valib presidendi ja parlamendi, parlament hääletab valitsuse, president juhib seda, president nimetab peaministri kes juhib ka valitsust. Parlamentaarne rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab ametisse valitsuse, valitsus annab parlamendile aru. 2
Majanduskriisiga kaasneb ka poliitiline kriis. Tekkis Eesti vabadussõdalaste liit, kes hakkas nõudma põhiseaduse muutmist. 30ndate aastate algul toimus 2 põhiseaduslikku kriisi 12. märts 1934.a toimus riigipööre, mille organiseerisid Päts ja Laidoner. Pannakse alus n-ö vaikivale ajastule, purustatakse Vapside partei, peatatakse parlamendi tegevus, luuakse üheparteiline süsteem, seega on alus pandud autoritaarsele diktatuurile. 1938. a võetakse vastu uus põhiseadus, poolpresidentaalne riik, parlament oli kahekojaline ja prlament valib presidendi. 2. Heaoluriik ja selle jätkusuutlikus Nüüdisühiskonna rajamine saab alguse industriaalühiskonna tekkimisest. Asjaolu, et inimesed liikusid maalt linna ning asusid tehastes tööle, muutis oluliselt nende elulaadi: suurpere- väikepereks, töö- ja puhkeaeg määrati kindlaks, kasutati kella, kasutusele tuli raha. Oli selge, et riigi funktsioon laieneb. Lisaks klassikalistele ülesannetele pidi riik
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
kongress arvestab seadusi luues. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkojast ehk esindajate kojast ning ülemkojast ehk senatist. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi konflikti korral või senat presidendi tagandada. USA president valitase iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis erineb presidentalismist eelkõige selle poolest, et president peab parlamenti rohkem arvestama ning peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Säärane valitsemiskord on näiteks Prantsusmaa, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes ja Venemaal. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakondade eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki oma
mida kongress arvestab seadusi luues. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkojast e esindajate kojast ning ülemkojast e senatist. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism e poolpresidentaalne valitsemisviis erineb presidentalismist eelkõige selle poolest, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ning peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Säärane valitsemiskord on nt Pr-l, Portugalis, Isalndil, Austrias, Soomes ja Venemaal. Parlamentarism Parlamentarism kujunes SB-s. Nii peetakse Inglise parlamenti klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole
· mõõdukas mitmeparteisüsteem 3 kuni 5 tähtsamat parteid tavaliselt koalitsioonid (otsene ja kaudne koalitsioon) · äärmuslik mitmeparteisüsteem Poliitiline rezim Võim võime allutada inimest temast väljapool seisvale võõrale tahtele Poiliitiline reziim on võimu kasutamise viis ehk võimu teostamise meetodite süsteem Tüübid: · konstitutsiooniline pol.reziim (demokraatlik) parlamentaarne, presidentaalne, poolpresidentaalne · diktatuur autoritaarne, totalitaarne Demokraatia rahvavõim (kr demokratia < demos rahvas + kratos võim). Tegemist on pol.reziimiga, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Vormideks on vahetu demokraatia ja esindusdemokraatia (tänapäevane). Valitsus täitevvõimu rakendav organ. Parlamentaarne valitsus luuakse parlamendi enamuse tahte kohaselt Võimulahusus idee ulatub antiikaega. Locke ja Montesquiue. Võim jagatakse kolmeks seadusandlik,
Liberaalne reþiim Autoritaarne reþiim Totalitaarne reþiim Õigusriik Sotsiaalriik Ilmalik riik, klerikaalne riik, teokraatlik riik Monarhia Absoluutne monarhia Dualistlik monarhia Parlamentaarne monarhia Vabariik Presidentaalne vabariik Ühendriikide mudel Ladina-Ameerika presidentaalne mudel Aasia ja Aafrika mudel Poolpresidentaalne vabariik Parlamentaarne vabariik Nõukogude vabariik Riikliku korralduse (riigi territoriaalse korralduse) vormid Unitaarriik Föderatsioon 1 Valimised ja referendum Valimiste mõiste ja liigid Subjektiivse valimisõiguse printsiibid Tsensused Vaba osavõtt Võrdne valimisõigus
arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus - ta võib tagasi lükata parlamendis vastuvõetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast - alamkojast ehk esindajatekojast ning ülemkojast ehk senatist. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga nelja aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga võrreldes on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid: o Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: o Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on
arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakondade eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki tõmmata oma ideoloogiaga kaasa.
arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakondade eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki tõmmata oma ideoloogiaga kaasa.
seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakondade eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki tõmmata oma ideoloogiaga kaasa.
võetud seadusi. 10 Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkoda e esindajate koda ning ülemkoda e senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism e poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamiseks erinevuseks presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja lisaks presidendile on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Seda valitsemisviisi iseloomustab järgmine: 1. President valitakse rahva poolt 7-ks aastaks. 2. President on kui täidesaatev võim ning see väljendub järgmises: ta nimetab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
