Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõistatused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui kirikutorn peenem kui karjavits?
  • Kui muna pikem kui puu?
  • Kui isand tolmab kui tont?
MÕISTATUSED
1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt.
2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane.
3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba.
4) Väike mees, terav kirves .
5) Valge poiss, rohelised juuksed.
6) Punane pullike, jõhvist lõoke.
7) Kuldkera keset koplit .
8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab.
VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv)
 Üks teeb timp- tamp , teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti.
(Hobune)
 Sööda kui venda, seo kui varast.
(Hobune)
 Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda.
(Hobune)
 Tüügas ülespidi, latv alaspidi.
(Hobuse või lehma saba)
 Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits.
(Lehm)
 Kuum kivi aida ääre all.
(Lehma udar)
 Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma.
(Lehma keel)
 Rähn raiub raudses linnas.
(Kell või krapp lehma kaelas)
 Pere sööb, laud laulab.
(Emis imetab põrsaid)
 Mees läheb metsa, selg teibaid täis.
(Siga)
 Mees künnab, ei ole atra ega hobust.
(Siga tuhnib)
 Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse.
(Lammas)
Tuhat tutulutulist, sada sarvilist.
(Kari)
 Neli teevad aset, kaks näitavad tuld , üks heidab magama.
( Kass )
 Pärval karjas, öösel orjas.
(Koer)
 Mees läheb metsa, mõõk seljas .
(Kass)
 Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel.
(Kass)
 Valge vaat, punane pulk ees.
( Hani )
 Nina niki -riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli- ralli .
(Hiireke)
 Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas .
( Kana )
Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas .
(Kana)
 Must mees murul, tükk liha turjal.
(Kukk)
 Luust suu ja lihast habe.
(Kukk)
 Vesi jookseb vastumäge üles.
(Loom joob)
 Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti.
(Hobune)
 Sööda kui venda, seo kui varast.
(Hobune)
 Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda.
(Hobune)
 Tüügas ülespidi, latv alaspidi.
(Hobuse või lehma saba)
 Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits.
(Lehm)
 Kuum kivi aida ääre all.
(Lehma udar)
 Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma.
(Lehma keel)
 Rähn raiub raudses linnas.
(Kell või krapp lehma kaelas)
 Pere sööb, laud laulab.
(Emis imetab põrsaid)
 Mees läheb metsa, selg teibaid täis.
(Siga)
 Mees künnab, ei ole atra ega hobust.
(Siga tuhnib)
 Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse.
(Lammas)
 Tuhat tutulutulist, sada sarvilist.
(Kari)
 Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama.
(Kass)
 Pärval karjas, öösel orjas.
(Koer)
 Mees läheb metsa, mõõk seljas.
(Kass)
 Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel.
(Kass)
 Valge vaat, punane pulk ees.
(Hani)
 Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli.
(Hiireke)
 Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas.
(Kana)
 Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas.
(Kana)
 Must mees murul, tükk liha turjal.
(Kukk)
 Luust suu ja lihast habe.
(Kukk)
 Vesi jookseb vastumäge üles.
(Loom joob)
Kuigi mul pole jalgu ega käsi,
käimast ööl ega päeval ei väsi.
Minuta läbi keegi ei saa,
mõtle ja mõistata, kes olen ma?
*****
Kübar mul kui päevavari,
punab nagu pohlamari.
Valgeid täppe siin ja seal
on tal ilustuseks peal.
Minust toredamat pole,
kõige kaunim metsas olen.
*****
Kasvult olen pikk ja sale .
Päikse poole pööran pale .
Kullakarva krooni kannan,
söögiks õli sulle annan.
*****
Ma ei puudu kuskil majas,
igaüks mind väga vajab.
Mõnikord toon silma vee,
aga näo sul puhtaks teen.
/Õiged vastused: kell, kärbseseen, päevalill, seep /
- Neiu ehib Hiiumaal, ehted paistavad meie maal?
(Päike)
- Kuldkera keset koplit?
(Päike)
Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa?
(Kuu ja päike)
Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi?
(Kuu)
- Laut lambaid täis, kerapeaga oinas keskel?
(Tähed ja kuu)
- Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp õue peal?
(Tähed ja kuu)
- Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab?
(Pilv)
- Noorik nutab nurga taga?
(Tuul)
- Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal?
(Äike)
- Mees ehitab kirveta silla?
( Pakane )
- Kõrvuta kuulen , keeleta kostan?
(Kaja)
- Liivatera ei kanna, maja kannab?
(Vesi)
- Vana vakk , uus kaas?
(Vesi ja jää)
- Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits?
( Vihm )
- Mujal maal pannakse hobust ette, siiamaale paistab look?
(Vikerkaar)
- Siidilõngaste seotud, kuldlõngast kootud , istub ilma ääre peal?
(Vikerkaar)
- Mõõdupuu üle metsa?
(Vikerkaar)
- Helmeid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski?
(Kaste)
- Org täis, mägi täis, aga peosse ei saa?
(Udu)
- Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil?
( Rahe )
- Õues mäena, toas veena?
(Lumi)
- Soomemaal raiutakse puid, laastud lendavad siia?
(Lumesadu)
- Eit pühib toa taga, tolm keerutab ukse ees?
( Tuisk )
- Karu tõusis pahnast, karvu kõik maailm täis?
(Tuisk)
- Liigeldi ja loogeldi, aasast läbi allapoole?
(Jõgi)
- Jookseb ööd ja päevad läbi, ära ei väsi iialgi?
(Jõgi)
- Igavene tünnikene, pooleaastane kaanekene?
(Jää järve peal)
- Pole merd , pole maad, laevad ei uju, käia ei saa?
(Soo)
- Sõidan, sõidan — jälgi ei jää, lõikan, lõikan — verd ei tule?
( Paadiga sõitmime)
- Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta?
(Laev merel)
- Veest lukk , puust võti?
( Sild )
- Mees kaheteistkümne näoga?
(Aasta)
- Ühel emal seitse last?
(Nädal)
- Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa , igas pesas seitse muna?
(Aasta kuud, nädalad, päevad)
Top of Form
Bottom of Form
Üks hani, kaks kaela?
(Püksid)
Susi risti aia peal, suu ammuli?
(Särk kuivab)
- Vihma kardab, külma ei karda ?
(Kasukas)
- Üks kala, kaks saba?
(Põll)
- Kogu päeva kiips -kaaps, õhtul luts nurka?
(Kingad)
- Päeval mauk ja öösel soolikas ?
(Sokk)
- Pisike poisike, raudsed juuksed?
(Peahari)
- Ise klaasist, inimese nägu peas?
(Peegel)
- Hani haljas, pea paljas, nina niinega seotud, saba veega leotud?
(Saunaviht)
- Tüdruk ühe silmaga?
(Nõel)
- Ümmargusem kui muna, pikem kui puu?
(Lõngakera)
- Keeletu, meeletu, varjab vara varga eest?
(Lukk)
- Istub kui isand , tolmab kui tont?
(Korsten)
- Hiir läheb auku , saba jääb välja?
(Võti)
- Mek-mäk mäe otsas, neli sarve peas?
( Tuuleveski )
Mõistatused #1 Mõistatused #2 Mõistatused #3 Mõistatused #4 Mõistatused #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katuha Õppematerjali autor
mõistatused koos vastustega :)

Sarnased õppematerjalid

Vanasõnad
1
odt

Vanasõnad

Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) ? Valge

Kirjandus
Mõistatused
15
pdf

Mõistatused

etnograafiliste lahendobjektide endi kadumist igapäevasest olmest. Kui ei tunta enam vokki, margapuud, lähkrit, ahjuroopi, atra, äket ega linatööriistu, ei tehta kodus leiba ega võid, ei kedrata, koota kangast ega parandata jalatseid, ei peeta toitu ja kehakatteid andvaid koduloomi, ei võidelda alatasa täide ja kirpudega jne., siis kaovad paratamatult ka nende riistade, tööde ja loomadega seotud mõistatused. Keerdküsimus jt. naljale tuginevad perifeersed vormid seevastu on küll taandunud peamiselt laste traditsiooni, kuid see traditsioon ise on pulbitsevalt elujõuline ja intensiivne. Võib siis öelda, et mõistatuszanri endisest keskmest on praeguseks saanud kiduv perifeeria ja endisest perifeeriast lopsakalt õilmitsev kese. 2 Mõistatusjutud Mõistatuste varasem minevik üldse on tihedalt seotud jutuliste (narratiivsete) kontekstidega.

Folkloristika alused
Ütlusfolkloor-vanasõnad ja kõnekäänud
13
pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Täna on pühapäev." Laisk v

Kultuur
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

Kirjandus
Neid linde me tunneme
36
pdf

Neid linde me tunneme

A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND ­ TARTU 2006 Õppe

Bioloogia
Naljandid ja anekdoodid
15
pdf

Naljandid ja anekdoodid

NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autoriloomingu vahe pole ajaloolises plaa

Kultuur
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel
LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES
32
docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

..................................................................... 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed............................................................. 25 6. Mängud...................................................................................... 33 7. Luuletused, jutud, vanasõnad, mõistatused............................................. 36 8. Teemaga seonduvad meisterdused....................................................... 60 9. Lisad (tantsud, laulud, pildimaterjal, CD)............................................... 62 10. Kasutatud ja täiendav materjal.......................................................... SISSEJUHATUS Muistsed eestlased kujutasid ette, et pööripäeval päike (päev) pöörab end. Päike on kolm päeva oma pesas

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun