Kulud - Sotsiaalabi Tervishoid, haiglad Haridus Maanteed Riigikaitse Politsei, päästeamet Abirahad, toetused Palgad Riigivõla intressid 18) Milline on tulumaksu-, sotsiaalmaksu- ja käibemaksumäär 2013. aastal? Tulumaks 21% Sotsiaalmaks 33% Käibemaks 22% 19) Mida tähendab täistööhõive? täistööhõive - olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad 20) Kuidas saab riik tööturgu reguleerida? Riik reguleerib tööturgu üldises plaanis selleks, et tagada töövõtjatele head võimalused töö leidmiseks ning muuta tööandjad ja töövõtjad töösuhetes võimalikult võrdseteks partneriteks.
leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona iseenesestmõistetav olnud naiste tööhõive Eestis oli kogu maailma jaoks enneolematult kõrge. Mis oli selle peaaegu täieliku tööhõive taga? Riik lõi kõigile töökohad ning reeglina oli töölkäimine kohustuslik
Minu kolm peamist huvivaldkonda on? Hobused, raamatud, psühholoogia Ma eelistan töötada järgmiste konkreetsete ülesannete kallal. - Treener, hobuse aretus( umbes 5- 10 aasta pärast. ) Mul on järgmised oskused - Elementaarsed tallitööd, algteadmised ratsutamisest Töö juures hindan kõige rohkem neid kolme väärtust. - Head meeskonda, huvi, paindliku graafikut Minu tugevamad küljed seonduvad järgmiste võimetega. - Kirjandite kirjutamine, emaatia võime 3. Uuri tööturgu Võimalusi pakkuvad ametid on? Tallitöötaja Mina eelistan neist ? Tallitöötaja, kuid seda lühiajaliselt. Karjääriplaan 1) järgneva tööea siht ja selle 1-3 suuremat sammu (tähtaegadega). - Enese koolitamine, samaaegselt hobustega tegelemine ehk sellega raha teenida. Järgmisena luua väike hobusekasvatus talu. Kus on esialgu viis hobust, võimalus teistel inimestel rentida boksikohta. Lisaks veel ratsatunde anda. Tähtaeg on 23. 06.2018.
näha vale majandamise tagajärjel puhkevat majanduskriisi, mis lõi sassi kogu senise korra Euroopas. Aga kuidas täpselt see Euroopat mõjutas? Kuna kõik riigid virelesid vaesuses ja kriisis oli vaja midagi ette võtta aga iga riik tegi seda omamoodi: USA-l oli eduka kriisist väljumise tagajaks president Frankiln Delano Roosevelt, kes koostas kriisist väljumise hädaabi plaani, mida hakati kutsuma ,,New deal" ehk eesti keeles ,,Uus kurss", mis kohandas tootmist, tööturgu ja inimeste hoolekannet. Aga kas see tõesti toimis? Jah, see tõesti toimis hästi ja efektiivselt ning USA tuli kriisist ilma suuremate kahjustusteta juba mõne aastaga välja. Kuid mida võtsid ette teised riigid? Kuna kriisi algusaastatel valitses enamikes Euroopa riikides demokraati, mille järgi valitsedes aga ei suudetud kriisist piisavalt kiiresti välja rabeleda. Sellise olukorra mõju rahvale ei olnud just hea, sest kuna midagi ei muutunud paremaks hakati
1) Tööliste ja talurahva koostöö 2) Vasakparteide domineerimine 3) Keskklassi hiline kujunemine Eelised: 1) Kõrge tööhõive 2) Kõrge toetuste tase 3) Sotsiaalsete vastuolude vähendamine Puudused: 1) Kallis ja bürokraatlik 2) Kõrged maksud 3) Riigi/valitsuse domineerimine Liberaalne heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Turumajanduse domineerimine 2) Poliitiliselt tugev keskklass Eelised: 1) Madalad maksud 2) Stimuleerib aktiivset tööturgu Puudused: 1) Kõrge ebavõrdus 2) Madal teenuste tase vaestele Siirderiik üleminekuriik; riik kus minnakse diktatuurilt üle demokraatiale kuid demokraatia põhimõtted pole täielikult kinnistunud. Ohud: Demokraatia nägemine konfliktsena, kultuuriliste väärtuste langemine, masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi. Demokraatia 3 põhinõuet konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused.
tehtud otsused ja muud tegurid kokkulangevad. Suurema osa oma tulevikust määran mina ise. See millised otsused teen, mängivad rolli edasises elus. Tahan kunagi töötada ametil, mida armastan ja mille eest saan väärt tasu. Siiski pole see nii kerge kui tundub, tuleb ju praegu teha otsused, mis määravad selle, kas saan üldse kunagi teha tööd, mida armastan. Gümnaasiumi lõpp on üks tähtsamaid aegu, kus määran ära kõik edasise. Seega ei taha ma oma valikutel eksida. Praegust tööturgu vaadates võtab silme eest kirjuks , ameteid on nii palju,et valikut on raske teha. See teeb otsutamise veelgi raskemaks. Ometi olen kindel, et saan hakkama ja loodan, et teen õige valiku. Kahjuks või õnneks ei jää kogu otsustamiskoorem minu enda kanda. Mul on olemas pere ja sõbrad, kellelt saan iga kell nõu küsida. Olen palju neilt küsinud, et mida ma oma eluga edasi peaksin tegema. Ent liialt ei taha ma ka nende nõuannetest sõltuda. Olen täiskasvanud inimene ja mul on omad valikud
mis võib pärssida nende kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut. Eri riigid on kehtestatud erinevaid vanusepiiranguid, millest allapoole last tööle ei tohi võtta. Paljudes kolmanda maailma riikides on lapsed tööle võetud varajases nooruses; eriti kasutavad neid rahvusvaheliste korporatsioonide alltöövõtjad. Lapstööjõu kontrollimine ja reguleerimine on kolmanda maailma riikides väga raske, sest lapsed töötavad väljaspool ametlikult reguleeritud tööturgu. Lapstööjõu kasutamine ohustab tulevaste põlvkondade võimet muutustega toime tulla. Lapstööjõudu kasutatakse peamiselt kolmanda maailma riikides. Ühendriikide valitsuse korraldatud uuringu tulemusi järgi (AFP) valmistavad lapstöölised kõige rohkem tooteid Indias, Bangladeshis ja Filipiinidel. Kokku valmistasid 71 Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riigi last üle 130 eri kaubaartikli, mis ulatusid telliskividest ja jalgpallidest pornograafia ja mobiiltelefonide detailideni.
.......................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Viited.................................................................................................................... 10 Üldine Tööturu mõiste Tööturuks nimetatakse süsteemi, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti. Tööturgu võib vaadata kui kaubaturgu, kus nõudluse tekitajaks on ettevõtja ja pakkujaks palgatöötaja. Tööturg ja kaubaturg on tihedalt omavahel seoses. Kellest ja millest koosneb tööturg Tööturuga seotud mõiste puudutab vaid tööealist rahvastikku. Statistikas arvestatakse tööealise rahvastikku hulka kõik 15–74-aastased inimesed. Tööealine rahvastik omakorda jaguneb kaheks: 1. majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud moodustub nendest
mujal oma unistusi täide viia. Millised on peamised nüüdisrände põhjused? Üks mõjuteguriks on nõukogude aja suur sisseränne. Need samad sisserändajad kujundavad olulisel määra tänase väljarände ulatust. Teiseks mõjuteguriks on demograafiline koosseis. See tähendab, et Eestis on palju nii potentsiaalseid tööotsijaid kui ka lahkujaid. Ida- Euroopa tööturule sisenejaid saavadki siseneda lääne vananevasse tööturgu. Kolmandaks teguriks on elatustasemete erinevus Lääne- Euroopaga. Erinevad tasemed põhjustavad inimeste asumist vähem jõukamatest riikidest jõukamatesse. Viimase viie aasta majaduskriis on Eesti väljarändejõe väga kiirelt voolama pannud. Teksti autorid toovad välja rände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lühidalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid?
välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Rohkem on ohustatud madalama haridustasemega noored või üle keskea inimesed, vähem ohustatud aga kõrgharidusega inimesed. Kasutamata tööjõu ressurss on ka need nn. heitunud inimesed, kes on loobunud tööotsingutest ja keda ei määratleta töötute, vaid mitteaktiivsetena. Pidevalt suurenenud heitud isikute osatähtsus mitteaktiivsete hulgas on viimastel aastatel jätkuvalt suurenenud. Eesti tööturgu iseloomustav kõrge töötuse tase, eriti aga pikka aega töötute ning heitunute suurenev hulk oma ühelt poolt arvukate sotsiaaltoetuste, teiselt poolt aga saamata jäävate maksude näol, on riigi jaoks vägagi kulukas. Pikemat aega tööturult eemal olnud inimesed kaotavad oma erialase ettevalmistuse ning tööharjumuse, samuti on nende sulandumine tööturuga järjest raskem. Tööturust võõrandumine põhjustab ka sotsiaalseid probleeme,
rõõmudele. Tallinnas elava vastabiellunud Taneli ja Anna näitel jälgitakse, kuidas üritati toime tulla kasina sissetulekuga unistades samal ajal elust välismaal. Taolised unistused ei kehti muidugi vaid filmis käsitletud aja kohta. On ju kauged maad ja teised kultuurid läbi ajaloo inimestele ahvatlevate ja võimalusterohketena tundunud ning kindlasti on see nii ka tulevikus. Vaid põhjused muutuvad: vastavalt aegadele minnakse välismaale kas õppima või paremat tööturgu otsima, eriti halval juhul põgenetakse ka sõjaliste konfliktide eest. Kõiki neid põhjuseid ühendab aga vajadus uueks alguseks, võimalus muuta halb heaks ning luua eluks paremad tingimused. "Detsembrikuumuses" pole Anna ja Taneli näol tegu pelgalt lapseliku vaimustusega vaid tõsiseltvõetava unistuse ja sooviga põgeneda raskuste ning rahapuuduse eest ja minna Pariisi. Kapriisne Anna kaebab, et tal pole isegi tervet paari sukki jalga panna
Kuidas tagada Eesti jätkusuutlikkus? Jätkusuutlikkus on oluline näitaja iga riigi arengus. Jätkusuutliku arengu korral rahuldatakse praegused vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi enda vajadusi rahuldada. Oluline on liikumine nii keskkondliku, majandusliku, ühiskondliku ning poliitilise arengu suunas lahendamata ühtegi probleemi teiste arvelt. Ka Eesti püüdleb säästva arengu suunas, aga siiski esineb palju probleeme, mis soodsat arengut takistavad. Üheks suurimaks jätkusuutlikkuse probleemiks Eestis on rahvaarvu vähenemine. Väikeriigina peab Eesti oma rahvast ja kultuuri eriti hoidma ja säästma, sest on ka varem juhtunud, et suuremate kultuuride pealetung paneb vähemuskultuurid hääbuma. Eesti rahvaarv väheneb järgneva poole sajandi jooksul suure tõenäosusega. Ennustatakse isegi umbes 20 protsendilist langust. Eriti väheneb tööealise elanikkonna hulk ning rahvas vananeb. Sellist...
Organisatsioonid peaksid pakkuma võimalusi töötajal areneda, et töökaotusest tulenevat stressi ja teadmatust vähendada. Omades sobivaid oskuseid, kogemusi ja individuaalseid omadusi, on töökaotust kergem vältida. Töötutel on lihtsam leida uus töökoht ja töölistel säilitada olemasolev töökoht. Töötajal ja tööandjal võib aga arusaam indiviidi suutlikkusest teha tööd ja sellest, kuidas see mõjutab tööturgu erineda. Töötajad näevad töövõimekuses võimalust leida endale sobiv töökoht ja vajadusel või soovil minna ühest ettevõttest teise. Tööandja jaoks võib töövõimekus tähendada ettevõttes vaja minevate ülesannete täitmist, mis sõltuvad töötaja oskustest, kogemustest ja teadmistest. Kuid jätkuvalt on neid inimesi, kellel on oskusi ja kogemusi, kuid kellel on raske leida endale sobiv töökoht
ühiskonnas kaks kõige suuremat sotsiaalset rühma, mis erinevad teineteisest elutingimuste, staatuse, kogemuste ja vajaduste poolest. Naised ja mehed on erinevad, aga võrdsed. Põhiliseks probleemiks peetakse seda, et on stereotüübid, mis ütlevad, et naised midagi teevad halvemini kui mehed, kuigi tihti see ei ole nii. Statistikaandmed: Eesti tööturul esineb Euroopa Liidu liikmesriikidest suurim sooline lõhe naiste ja meeste keskmistes palkades, ulatudes ligi 30 %-ni. Eesti tööturgu iseloomustab suur horisontaalne ja vertikaalne sooline segregeeritus see tähendab, et naised ja mehed on koondunud erinevatesse tööturu sektoritesse ja valdkondadesse ning ametikohtadele. Vaatamata sellele, et naist on rohkem ning näiliselt meestega võrdsetele võimalustele kandideerida ning saada valituks, on naised Eestis poliitilises otsustusprotsessis, eriti kõrgematel tasanditel, endiselt olulisel määral alaesindatud. Sooline palgalõhe, mis on
teenuste pakkumisel, keskmine maksude tase. Puudused- Tundlik tööjõuturu ja demograafiliste tingimuste suhtes. Karistab töövõtjaid spetsiifilistes sektorites, produtseerib uut vaesus, vähe toetust välaspool kindlustussüsteemi. 3) Liberaalne- Minimaalne riik, põhiline vastutaja on inimene, toetused vaid vaestele, madalad maksud.(Austraalia, Suurbritannia, Iirimaa, USA) Eelised- vähemtundlik demograafilistele protsessidele, madalad üldised maksud, stimuleerib aktiivset tööturgu, eriti madala palgalist. Puudused- Kõrge ebavõrdsus ja suured sotsiaalsed vastuolud, madal teenuste tase vaestele, poliitiliselt tihti ebapopulaarne, negatiivne märk küljes abiprogrammide saajatel. Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktruurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub diktatuurilt üleminek demokraatiale. Ohud- majanduskriis, mille tagajärjel elatustase langeb. Populistlikud, kajanduse toimimise
TÖÖ Töö – eesmärgistatud tegevus mingi (tarbimisväärtust omava) toote valmistamiseks, keskkonna korrastamiseks või teenuse osutamiseks. Miks tehakse tööd? - majanduslik sund töötasu näol - eneseteostus - harjumus, distsipliin Voltaire: Töö hoiab meist eemal kolm suurt häda – igavuse, pahe ja puuduse Brutotöötasu – väljateenitud töötasu enne maksude maksmist. Netotöötasu – jääb alles pärast maksude maksmist. Maha läheb tulumaks, töötuskindlustusmaks, kohustuslik pensionikindlustus. Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötaja brutotöötasu pealt. Miinimumtöötasu – töötasu alammäär, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale töötajale maksta. Keskmine töötasu – teatud perioodi jooksul kõigi töötajate töötasu kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga. Sellega tuleb olla ettevaatlik. Suurem osa töötajaid saab alla keskmise, erinev on piirkonniti ja tegevusalade järgi, ettevõtjate tulu ei ole tö...
Elamine kogukonnas - kogukonnas elamise teenuse sisuks on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi. Laste õiguste konventsioon – dokument, kus alla 18-aastastel isikutel on tagatud kõik inimõigused. Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud...
alla 26. aastaseid noori. See oleks aga juba peale riigi poolt peale sunnitud palkamine ning võiks firmasse halva õhkkonna luua. Oleks veel ka võimalus kuulutada mõned lihtsamad tööd nagu ettekandja-, müüja- ja laomeheamet ,,noorte töödeks" ning kehtestada seadus, et näiteks üle 40 aasta vanused seda teha ei või. Taoline piiramine aga oleks kehtestatud piirist vanemate inimeste diskrimineerimine. Noorte tööhõivet oleks võimalik ka suurendada tööturgu ühtlustades. Selleks tuleks aga alustada kaugemalt, nimelt ühiskonnast. Hetkel on üleüldiseks trendiks, et kõik, kellel vähegi mõistust või raha on, peavad minema kõrgharidust omandama ja soovitatavalt enda ära luua üritama. Rohelisena firma loomine aga ei vii tihti soovitud sihile, vaid pigem kukub läbi, mis viib jälle töötuseni. Kõrgharidusega aga käib kaasas üks probleem: on väljakujuenud populaarsemad erialad, mida väga paljud õpivad nagu näiteks ärijuhtimine
Kuna ressursid (tööjõud, kapital) on piiratud, siis on ühe hüvise tootmise suurendamine võimalik ainult juhul, kui mingi teise hüvise tootmisest osa ressursse ära võetakse. Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste piir. Tootmisvõimaluste piiratus ei ole enamasti siiski absoluutne on mitmeid võimalusi, kuidas saavutada (toota, tarbida) rohkem kui ressursid hetkel võimaldavad. Tööturgu aluseks võttes on näiteks võimalik ressursse väljastpoolt juurde hankida (töötute tagasitoomine tööturule, tööjõu sissetoomine teistest riikidest), olemasolevate ressursside kvaliteeti tõsta (töötajate ümber- ja täiendõpe) ning neid efektiivsemalt kasutada (töötajatele paremate töövahendite muretsemine). Kõik need tegevused suurendavad tootmisvõimalusi. Majanduse 3 põhiküsimust
nõutakse tööluba) või hakkavad nad kohaldama ühenduse korda, mis tähendab, et kõik ELi kodanikud võivad sellesse liikmesriiki vabalt tööle asuda. 1. maist 2006 on oma tööturu eestlastele avanud Soome, Hispaania, Kreeka ja Portugal ning 27. juulist 2006 Itaalia. 1. mail 2007 avas oma tööturu ka Holland. See tähendab, et Eesti kodanikelt ei nõuta nendes riikides töötamiseks enam tööluba. Prantsusmaa, Taani, Belgia ja Luksemburg kavatsevad järk-järgult oma tööturgu uutest liikmesriikidest pärit tööjõule avada. Nimetatud riigid on avanud juba tööturu mitmete ametite raames või lihtsustanud tööloa taotlemise protseduure. Prantsusmaa avas alates 01.01.2008 võõrtööjõule osaliselt oma tööturu. Turg avanes kaheteistkümne, sealhulgas Eesti, EL liikmesriigi töötajaile 150 ametinimetuse osas. Tegemist on enamuses vähest kvalifikatsiooni nõudvate ametitega (nt ehituses). Luksemburg otsustas 1. maist 2009 avada tööjõuturu kaheksale 2004
. . Eestinaiste ja meeste keskmine palgaerinevus 2008 aastal 31,4% Võrreldes Euroopa riikidega, kus keskmine palgalõhe oli samal aastal 17,6% on Eesti naiste ja meeste palgaerinevus suurim . Kuivõrd sooline palgalõhe on üks n-ö väljundnäitaja naiste ja meeste olukorra kohta tööturul, on . selle abil võimalik hinnata Eesti tööturgu soolise võrdõiguslikkuse aspektist Üldise majanduskasvu ees-märkide saavutamise seisukohast on olulised indiviidide võrdsed võimalused end töö-turul . teostada Samas ei maksa alahinnata naiste majandusliku sõltumatuse tähtsust, mis on aluseks naiste ja laste vaesusmäära riski kahanemisele, samuti naiste kogetud vägivalla vähenemisele paari- . ja lähisuhtes Soolist palgalõhet mõjutavate tegurite seas võib tööturul olla peale naiste ja meeste
loovusel, oskustel ja andel ning. On võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. 10.Nimetage intellektuaalse omandi liigid. 1) autoriõigus 2) autoriõigusega kaasnevad õigused 3)tööstusomand 11.Miks on vaja intellektuaalset omandit kaitsta? Et kõrvalised inimesed ei kasutaks ära (levitaks, müüks või pakuks müügiks) teise poolt loodut. Et autoril säiliks oma loodu üle ainuõigus senikaua, kuni ta seda soovib. 12.Kuidas mõjutab tööturgu rahvastiku vananemine? Vananeva rahvastiku mõju tööturule on negatiivne. Tõuseb pensioniiga ning sellepärast peavad järjest vanemad inimesed jääma kauemaks tööturule. Riigil jääb puudu spetsialistidest, sest vanaduses ei suudeta oma tööd aenam efektiivselt teha. 13.Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage oma vastust. Suurem probleem on tööpuudus, sest kasvav tööpuudus on iseloomulik majanduslanguse ja kriisi
.................................................9 1.3.2. Töö ostmine ................................................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ................................................................................16
ROOTSI Pindala: 450 000 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: kroon Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 2 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 71 SKP $/in. 19 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras. Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: No...
MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ...
märksa enam sisenõudlusele tuginev majanduskasv. Finantskriisi lahenemise aeglane kulg ja riigieelarvete valulik konsolideerimine hoidsid väliskeskkonna endiselt ebakindlana. Eesti väliskaubanduse peamistes partnerriikides (euroalal ja ka Rootsis) langes ettevõtete ja tarbijate kindlustunne. Euroala majandus läks 2012. aastal langusesse. Eesti majanduskasv püsis aga sisenõudluse toel positiivne ja see mõjutas ka tööturgu hõive kasvas, tööpuudus vähenes ning jätkus üsna kiire, ligi 6%line palgakasv. Tööjõu pakkumispoolt mõjutavad tugevasti demograafilised arengusuunad, mille kohta on tänu 2011 aastal toimunud rahva- ja eluruumide loenduse andmete avaldamisele palju uut informatsiooni. Eesti elanikkond kahanes vähem kui Leedus ja Lätis tänu Soome lähedusele, mis võimaldas välismaal töötada Eestis elades. Tõesti, transport on
Tööhõive ja tööturg 1.1 Tööhõive mõiste Tööhõive on vaesuse ja tõrjutuse vähendamiseks olulisim valdkond. Seepärast on pikaajalisteks eesmärkideks seatud kogu tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööga hõivatuse saavutamine ning pikaajalise töötuse ja mitteaktiivsuse ning toetustest sõltumise ennetamine. 1.2 Tööhõive Eestis Eesti on rahvaarv olnud viimasel ajal langustrendil ning aastast 2015 hakkab 1990. aastate sündivuse madalseis mõjutama oluliselt tööturgu. See tähendab, et tööjõu küsimus muutub järjest olulisemaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on püüdnud haridussüsteemi ja majanduse vajadustele ühitamisele kaasa aidata koostades tööjõuvajaduse prognoose. 2007. aastal valminud prognoosis kajastatakse võimalikke arenguid tööturul aastani 2014. Töö jõu vajaduse all peetakse silmas vajadust uute inimeste järele. Vajadus tuleneb
sisemajanduse kogutoodangu komponentide keskmise hinna muutumist baasaasta suhtes SKP deflaator ei erinegi väga THI-st (kui graafikutelt neid võrrelda), kuid selle arvutamine on keerukas ja mahukas ning seetõttu kasutatakse inflatsiooni mõõtmisel siiski THI-d Laspeyre indeksid fikseeritud ostukorvi alusel arvutatavad hinnaindeksid (THI) Paasche indeksid muutuva ostukorvi alusel arvutatavad hinnaindeksid (SKP deflaator) 4. Töörusemäär kui tööturgu iseloomustav põhinäitaja SKP ja RT kasv -> riigi maj. tegevuse pos. näitajad Töötus potentsiaalselt võimalik, aga tegelikkuses mitteesinev majandustegevus Töötuse määra kasv maj. tingimuste halvenemine Töötus ehk tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd Tööealine rahvastik - tööturgude ja rahvastiku majandusliku aktiivsuse
MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsük...
Tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud. · palgatoetus - tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus. · toetus ettevõtluse alustamiseks. Ohvriabi- tasuta avalik sotsiaalteenus, kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks, et säilitada või parandada nende toimetulekuvõimet. Kaitstud töö- erivajadusega inimestele töö ja eneseteostuse pakkumine väljaspool avatud tööturgu Toetatud töö- iseseisvalt elava või toetatud elamise teenust kasutava inimese töötamine tavapärases töösuhtes; riigieelarvest makstakse toetust tööandjale või teenust osutavale organisatsioonile, mis kindlustab vajaliku juhendamise. Asendushooldus- vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse eest hoolitsemiseks kohandatav institutsionaalse või avahoolduse vorm. Perekonnas hooldamine- isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.
MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsük...
monopol. Konkurentsi pole. Dumping on see kui keegi teine kastub ka tootma hakata ja mõistlikuma hinnaga müüa, võib suurtootja mõneks ajaks hinnad luua allapoole omahinda, kuni väike võistleja pankrotti läheb või muidu loobub. Pärast tõstab monopoltootja hinna taas kõrgele ja teeb vahepealse kahjumi kiiresti tasa. Omahind on summa, mis kulub toote tootmisele, alghind. Turuhind on omahind + kasum. 4. Arutle, iseloomusta tööturgu. Tööandja on tööjõu otsija ja tema võtab tööle töövõtja, kes on töö otsija. Kui juhtub nii, et tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti, siis see nähtus on tööpuudus. Näiteks praegu Eestis on tööpuudus. Inimesi koondatakse ja iga päevaga tekib uusi ja uusi töövõtjaid, aga tööd pole anda. Kui aga juhtub nii, et pakutavaid töökohti on rohkem kui töö tegijaid, siis seda nimetatakse tööjõupuuduseks
detsember 2008. Uue avaliku teenistuse seaduse peamisteks eesmärkideks on: 1. moderniseerida Eesti avalikku teenistust; 2. kehtestada uus, funktsioonipõhine ametniku definitsioon, mille tulemusel kitseneb ametnike ring; 3. tagada kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele, kehtestades konkursside kohustuslikkuse; 4. luua lihtne, selge ja efektiivne ametnike hindamise süsteem; 5. luua läbipaistev ja õiglane palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust; 6. kehtestada ametiasutustele kohustuslik ametikohtade hindamine, et tagada võrreldavad ja õiglased palgad; 7. määrata avaliku teenistuse eest vastutav institutsioon. Avaliku teenistuse seaduse eelnõu seletuskiri (13.10.2008) punkt 2. Olles tutvunud uue ATSi eelnõu ja selle seletuskirjaga lõin enda jaoks baasteadmised, millede alusel edaspidi analüüsida, milliseid uusi probleeme võiks seadus tekitada
Töötus. Autorid: Triinu Habakuk, Kai Õunapuu Madis Mustasaar, Sven Meltsas. Mõiste töötus tähendab ühelt poolt tööpuudust kui sotsiaalset nähtust, teisalt aga tööeas töövõimeliste ja tööd teha tahtvate isikute töötaolekut. Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt, s.o 1574- aastastelt elanikelt. Juhusliku valiku teel valitakse 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaasist leibkonnad, mille tööealisi liikmeid küsitletakse. Leibkond on põhiliselt ühel aadressil elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse. Igas kvartalis on uuringusse ...
OECD). Kuna sel kontingendil puudub sageli igasugune kontakt tööturuga, on nende tulevikuperspektiivid sobiva töökoha leidmiseks tõsiselt ohus (Jaanus, 2006). 1.2 Noorte tööpuudus Eestis Noorte tööpuudust puudutavaid küsimusi saab käsitleda ainult kõnealuse riigi majandus-, sotsiaal- ja hariduspoliitika kontekstis. Nii on ka Eesti tegevus eelpoolmainitud tegevusvaldkondades ühel või teisel määral seotud noorte tööturgu ja tööpuudust iseloomustavate teguritega. Tööturu reguleerimiseks ja tööpuuduse vähendamiseks on mitmeid vahendeid: täiend- ja ümberõppe programmid, erinevad toetused, maksupoliitika jm. Erinevaid meetmeid rakendades tuleb leida nende vahel tasakaal. Eestis ei ole tasakaalu veel saavutatud, siiani on liiga palju keskendutud passiivsetele tööpoliitika meetmetele. Enam tuleks tähelepanu pöörata aktiivsetele tööpoliitika meetmetele, näiteks koolitused ja
ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine- e. suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Vastulinnastumine- e
makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised agregeeritakse ehk koondatakse majapidamissektoriks ja ettevõtted ettevõttesektoriks). 2. Mis on turg? V: Turg on mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Majandusteoorias ei mõelda turu all konkreetset kauplemiskohta, vaid see on oluliselt laiem mõiste, mis grupeerub lähtuvalt müügiobjektidest. Eristatakse tööturgu, kaubaturgu, valuutaturgu jne. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. 3. Milliseid paralleele võib tõmmata klassikalise turu (nt Keskturg Tallinnas) ning majanduslikus mõttes turu vahel? V: 4. Kuidas on võimalik riigil turgu reguleerida? Millised on peamised vahendid turu reguleerimiseks? V: Mõnikord toimub turul hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev tasakaaluhinnast
ohvri toimetulekuvõimet; ohvriabi osutavad ohvriabitöötajad üle Eesti; ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta, juhendavad suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega. 21. Kaitstud töö - erivajadusega inimestele töö ja eneseteostuse pakkumine väljaspool avatud tööturgu 22. Toetatud töö - Teenus, mille eesmärgiks on iseseisvalt elava või toetatud elamise teenust kasutava inimese töötamine tavapärastes töösuhetes. Seisneb töövõtja ja tööandja toetamises (abistamine, juhendamine, nõustamine) inimese töölerakendamisel ja töökoha ning töötingimuste kohandamisel inimese vajadustele vastavaks. Toetamine võib seejuures toimuva kas tööandjale rahaliste vahendite
struktuure ja käitumisi, näiteks informaalse suhtlemise säilitamine selleks, et võita ühisest visioonist ja kiirest otsuselangetamisest, kuid võib rajada ka võrgusidemeid, et ressursside piiratust kompenseerida. Piirkondlikud ja rahvuslikud innovatsioonisüsteemid erinevad väga palju. Innovatsioonisüsteemi all peame silmas tervet hulka tegijaid – valitus-, rahandus- ja haridusringkondi, tööturgu, teaduse ja tehnoloogia infrastruktuuri jms- , mis moodustavad ettevõtete innovatsioonisüsteemide toimimise taustsüsteemi. Mõnel juhul eksisteerib nende elementide vahel selge sünergia, mis loob toetavad tingimused, milles innovatsioon saab edeneda. (Tidd, Bessant, & Pavitt, 2006) Innovatsiooni üldmajanduslikuks tulemiks on veel majanduse struktuuri kaasajastamine ja korrastamine. Madala innovaatilisusega ja langeva konkurentsivõimega harud satuvad
kultuuriturismi. Põhineb teadmistepõhisel majandusel ja rakendab maksimaalselt innovatsiooni. Tööturg 16. Tööealise elanikkonna jagunemine: töötavad ja mittetöötavad (töötud, koduperenaised jne) 17. Analüüsi Eesti tööealise elanikkonna hõivatuse tabelit lk 30. Millised on järeldused? 18. Mis on aktiivne vananemine? Vananemine, arvestades vananemise kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja vaimseid aspekte. 19. Kuidas mõjutab tööturgu rahvastiku vananemine? Tööturg on pidevas uuenemises, kuna igapäevaselt jääb pensionile vanemaid inimesi, samas aga tuleb rohkelt peale uut tööjõudu noorte näol. 20. Mis tööjõupuudus ja tööpuudus? Tööjõupuudus on kui tööd on, aga töötajaid pole. Tööpuudus on kui töötajad on, aga tööd pole. 21. Mis on struktuurne tööpuudus ja tööjõupuudus? Struktuurse tööpuuduse all peetakse silmas tööjõu kvalifikatsiooni ja töötajate ning
VAESUS JA HUMANITAARABI TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS? Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks. Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Vaesust jaotatakse : Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline vaesus inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=GL8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused. Majanduses oleva raske olukorra tõttu. Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes. Inimesed ei oska õigesti majandada. GLOBAALNE VAESUS: FAKTID JA STATISTIKA Rahkem ...
see inimese heaolu perspektiivist oluline valdkond. Lisaks on kultuuri tarbimine seotud nii töötasude kui ka vaesuse määraga, siis üritab leida ka nende vahel seoseid. 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul Pärast taasiseseisvumist muutus tööturg Eestis suurel määral. Plaanimajandus asendus turumajandusega, tekkis konkurents ning muutusid ametid ja töökohad, mis olid tulutoovamad ning nendega kaasnevad probleemid, mis pingestasid tööturgu.(Raska ja Raitviir, 2005). Kui nõukogudeajal ametlik tööpuudus ei eksisteerinud ning kõigile oli tagatud mingisugune töökoht, siis 90-ndatel hakkasid rollimängima erinevad tegurid mis tagasid majanduslik turvalisuse. 1990 aastate muutuste keerises osutusid tähtsateks teguriteks ühiskonna hierarhias tõusmise või langemise puhul haridustase, omandatud eriala ja kvalifikatsioon, samuti töövõime ja elukoht.(Saar, 2002). Sel ajal hakkas elu aina rohkem
Lisandunud töötajatest 41% olid pensionieas elanikud, 19% olid olnud eelnevalt heitunud ja 18% pikaajaliselt (üle kahe aasta) töötud. Kõige kiirem hõive kasv oli ehitussektoris. Uue languse juures tõi see omakorda kaasa kõige suurema hõive languse just kinnisvara- ja ehitussektoris. See puudutas ka teisi riike ja mitte üksnes Eestit. 2010. aasta esimeses kvartalis oli Eestis töötuid 137 000, kellest 51 000 oli tööd otsinud aasta või kauem. Mis iseloomustab Eesti tööturgu? 2010. aasta lõpuks sai Eesti majanduslangusest üle, peamiselt eksporditulude kasvu toel. Majanduskasvu soodustavate teguritena nähakse tootlikkuse tõusu uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Teguritest tuuakse üha enam esile ka loovust ja tarbijakesksust. Viimastel aastatel on saanud aina selgemaks fakt, et ühiskonnal, mis on suuteline looma sünergiat kultuuri ja äri vahel, on majanduskasvuks rohkem väljavaateid. Kui varem
lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade lõikes laiapõhjaline ning majandusarengu mõju jõuab tööturu näitajatesse viitajaga. Nõrgast majanduskeskkonnast hoolimata oli hõive kasv tempokas, isegi kui arvestada tööealise elanikkonna loomulikku kahanemist ja välisrännet, mis selle aasta tööturu statistikas veel ei kajastu. Kiirenes ka palgakasv, mis viitab suurenevale tööjõu puudusele. Töötuse määr on langenud
Sellest tulenevalt väga paljud inimesed käisid kaugemal tööl, sest nende enda piirkord ei suutnud neile tööd pakkuda. Joonis 3. Pendelrände peamised liikumised. ( Siseministeerium 2010) Tallinna Ülikool 5. Ettevõtete arv regiooniti Tänapäeva ühiskonns ettevõtete eduks ei piisa ainuüksi kasvutingimustest, vaid üha enam on erinevatel piirkonadel vaja pakkuda spetsiifilist oskusteavet, toimivat ja paindlikku tööturgu ning kvaliteetset infrastruktuuri. Erinevate linnapiirkonade majanduskasvu piirab võrreldes teistega suur ajaline kaugus Tallinnast ja tööjõu suhteline madal haridustase. (Siseministeerium) Kui Eestis valitses majandustõus läksid kvalifikatseeritud ettevõtted suurematesse linnapiirkondadesse, seal oli hea infrastruktuur ja võimalused. Ettevõtted leiavad sellistest kohtadest lihtsamini kõrgete oskustega töölisi, kui need etttevõtted, mis asuvad kaugemal tiheasustuspiirkondadest
.................................................9 KOKKUVÕTTE..................................................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Tanapaeval, sotsiaalmaksu kaotamine Eestis on elutahtis teema. Riigikogu Vabaerakonna fraktsioon algatas Riigikogu otsuse eelnõu, millega kohustatakse valitsust töötama valja regulatsioon, mis võimaldab kaotada sotsiaalmaksu kohustusliku miinimumi. Sotsiaalmaksu miinimumi kaotamine elavdab tööturgu ja muudab selle paindlikumaks, vaheneb töötute hulk ja ümbrikupalkade maksmine. Kui töötaja töötab osalise koormusega, tasub tööandja tema eest sotsiaalmaksu ikka vahemalt miinimumpalga pealt ehk siis praegu 128,70 eurot kuus. (Vabaerkond) Kaesoleva töö eesmargiks on anda ülevaade sotsiaalmaksu kaotamisest tekkivatest tuludest ja kuludest. Saamamoodi autor analüüsib erinevad sotsiaalmaksu kaotamisega tekkivad positiivseid ja negatiivseid tulemusi.
Kaks vastandlikku lähenemist tööturule Meeldetuletuseks: Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi
1. investeeringuid Tulemus: võlad kasvavad kiiremini kui tulud. Pankrot!? 2. Tulu ülehindamist eraisikute poolt. Tulemus: ületarbimine ja alasäästmine. Majandusraskused! Kõrge inflatsiooni tõttu kasvab inflatsioonilise ebakindlus. 1. Inflatsiooni tõttu on suhtelise ja absoluutse hinnataseme muutuse eraldamine keeruline. 2 Nõutakse palga indekseerimist 2. indekseerimist. 3. Inflatsiooniline ebakindlus mõjutab ebasoodsalt tööturgu. 4. Firmade ebakindlus tuleviku inflatsiooni suhtes võib takistada pikaajaliste lepingute sõlmimist. Tulemus: Alaneb majanduslik efektiivsus ja potentsiaalne SKP. 22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Indekseerimine Sissetulekute, aga ka maksude regulaarne korrigeerimine hinnaindeksi abil. Kasutatakse vahel arenenud riikide poolt. Täieliku indekseerimise vastu oleks:
Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 2000000 b. 200000 c. 1000000 d. 100000 40. Neoklassikud väidavad, et: a. tööturu analüüsil tuleb igati arvestada sotsioloogilisi aspekte b. tööturu arengutesse peab tihti sekkuma keskvõim c. tööturgu tuleb vaadelda, erinevalt kaupade turust, suletud turuna d. võib vaadelda nõudluse ja pakkumise turuna nagu iga teist turgu 41. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu pakkumine kaasa: a. palkade külmutamise b. inflatsiooni c. palkade languse d. palkade tõusu 42. Mis põhjustab tsüklilise töötuse? a. majanduse tõusude ja mõõnade areng b. ettevõtete kolimine soodsamasse piirkonda c
Alles siis saaks rääkida õiguslikust ja poliitilisest võrdsusest kahe rahvuse vahel. Kõik pole aga niivõrd ühekülgne, ka vene vähemuse panus on õigusliku ja poliitilise integratsiooni seisukohalt oluline. Selleks, et kõik vene vähemuse poolt nõutu tõeks saaks, on mõlemal osapoolel palju teha, aga usun, et teatud kompromissid muudaksid olukorda märgatavalt. 4. Integratsioon tööturul Eesti tööturgu iseloomustavad suured etnilised lõhed ehk tööturu rahvuspõhine segregatsioon. Segregatsioon on nii horisontaalne, mis tähendab, et erinevast rahvusest inimesed jagunevad majandusharu ehk tegevusala alusel kui ka vertikaalne ehk erinevast rahvusest inimesed jagunevad hierarhiliselt ametikohtadesse (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei). Vene vähemuse positsiooni tööturul mõjutavad tegurid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
