Eestis on töö ümberkorraldamise või selle kaotamise oht. (0)

Essee
Eestis on töö ümberkorraldamise või selle kaotamise oht. Tööstressi põhjustavad ümberkorraldused ja ebakindlus. Tihtipeale põlevad läbi just pühendunud, korralikud ning ettevõttele lojaalsed töötajad. Töö kaotamine mõjub inimestele erinevalt. Mõnel on kerge leida uus töökoht, nendele võib tööiseloomu muutumine olla isegi positiivne. Mõne jaoks võib see olla aga raske, tuleb toime tulla ka finantsprobleemidega ja see võib tekitada stressi.
Tööstress ei mõjuta mitte ainult tervist ja töötajate heaolu, vaid ka organisatsioonide tootlikkust. Tööl hakkasin käima juba keskkoolis . Mul oli tahtmine teenida lisaraha , saada kogemusi ja leida uusi tutvuseid. Käisin malevates ja hooajalistes töökohtades, kuhu ei ole väga raske saada. Need olid enamjaolt lihtööd ja palk oli sellele ka vastav. Nüüd töötan telefonimüügi spetsialistina. See on raske ja pingerikas töö, kuna see on väga rutiinne. Pingeid tekitab ka keeruline ning pidev planeerimine , muutuvad tööülesanded, tagakiusamised, muud töösuhetest tulenevad probleemid, suurenenud töökoormus, tähtajad , keerulised katsumused, vastutus, mitte meeldiv osa tööülesannetest (alati on ülesandeid, mis on meeldivad ja sobivad ning neid, mis nii väga ei meeldi või ole jõukohased) ja kõik võimalikud ootamatud muudatused. Kuna mul on head suhted asutuse juhatajaga, siis paljud kolleegid on eeldanud, et mul on töökohustuste täitmisel eeliseid ning mulle on tagatud paremad töötingimused ja -ülesandeid. Tegelikkuses töötingimuste ja ülesannete osas ebavõrdsust ei ole. Pigem rohkem vastutust ja keerulisemad, ka põnevamaid ülesandeid, mis tulenevad sellest, et ma olen ennast piisavalt heast küljest tõestanud ja mind usaldatakse.
Keeruline on ka see, et õpin ja töötan samaaegselt. See kitsendab mu valikuid töökohtade suhtes, sest tahan töötada osalise töökoormusega. Kardan, et kui õpin ja teeksin täiskohaga tööd, siis põleksin millalgi läbi. Peale pikkasid ja raskeid tööpäevi on väsitav tegeleda veel ka koolitükkidega. Paljud kohad otsivadki ainult täiskohaga töölisi, mis kitsendab mu valikut töökohtade suhtes. Praegugi otsin uut töökohta, aga see on raske just sellel põhjusel .
Kuigi töövõimekust seostatakse indiviidi enda vastutusega, tunnustatakse ka seda, et tööandjal on selles suur roll. Tööandja ülesanne on anda piisavalt ülesandeid ja vastutusi töötajale, et oleks võimalik areneda ja töökaotuse puhul leida uus töökoht. Kui töökohas on võimalik areneda ja uusi kogemusi saada, siis seda arvestavad ka teised tööpakkujad. Organisatsioonid peaksid pakkuma võimalusi töötajal areneda, et töökaotusest tulenevat stressi ja teadmatust vähendada. Omades sobivaid oskuseid , kogemusi ja individuaalseid omadusi, on töökaotust kergem vältida. Töötutel on lihtsam leida uus töökoht ja töölistel säilitada olemasolev töökoht.
Töötajal ja tööandjal võib aga arusaam indiviidi suutlikkusest teha tööd ja sellest, kuidas see mõjutab tööturgu erineda. Töötajad näevad töövõimekuses võimalust leida endale sobiv töökoht ja vajadusel või soovil minna ühest ettevõttest teise. Tööandja jaoks võib töövõimekus tähendada ettevõttes vaja minevate ülesannete täitmist, mis sõltuvad töötaja oskustest, kogemustest ja teadmistest. Kuid jätkuvalt on neid inimesi, kellel on oskusi ja kogemusi, kuid kellel on raske leida endale sobiv töökoht ja ka ettevõtteid, kes ei leia endale piisavate kogemustega töötajaid. Tööedukust kirjeldatakse tavaliselt kahel moel – töökoha omamine ja piisava palga teenimine . Töövõimekus vihjab sellele, et mõlemad atribuudid on saavutatavad. Tööedukus tähendab seda, et töötaja teab mida ettevõte väljendab ja tahab saada kui ka seda mida ei väljenda.