Tööpuudus (0)

Tööpuudus
2012. aasta teises pooles mõjutas tööturu arengut Eestis mõõdukas ja varasemast märksa enam sisenõudlusele tuginev majanduskasv . Finantskriisi lahenemise aeglane kulg ja riigieelarvete valu­lik konsolideerimine hoidsid väliskeskkonna endiselt ebakindlana. Eesti väliskaubanduse peamis­tes partnerriikides (euroalal ja ka Rootsis) langes ettevõtete ja tarbijate kindlustunne. Euroala ma­jandus läks 2012. aastal langusesse. Eesti majanduskasv püsis aga sisenõudluse toel positiivne ja see mõjutas ka tööturgu – hõive kasvas, tööpuudus vähenes ning jätkus üsna kiire, ligi 6%line palgakasv.
Tööjõu pakkumispoolt mõjutavad tugevasti demograafilised arengusuunad , mille kohta on tänu 2011 aastal toimunud rahva- ja eluruumide loenduse andmete avaldamisele palju uut informatsiooni. Eesti elanikkond kahanes vähem kui Leedus ja Lätis tänu Soome lähedusele, mis võimaldas välismaal töötada Eestis elades . Tõesti, transport on naaberriikidesse odav ning on nii mõnigi inimene , kes sõidavad igapäev Tallinna ja Soome vahet , et saaks vähegi kõrgemat palka teenida. Kuna Eestis on rändesaldo väga suur , siis tuleks ikkagi kaaluda Eesti tööjõu panust majanduskasvu.
Noorte (15–24aastased) tööjõus osalemine vähenes 2012. aasta teises pooles võrreldes aastatagu­sega 0,7 protsendipunkti, mis pole suur muutus. Pikemas vaates mõjutab noorte tööjõus osalemist märkimisväärselt selle grupi vanuselise struktuuri muutumine. Keskkoolieas noortest (15–19aasta­sed) on üle 95% õpingute tõttu mitteaktiivsed . Oluline mõjur on majandustsükkel – noorte tööjõus osalemine suurenes buumi ajal soodsate töövõimaluste tõttu, kriisi ajal aga vähenes. Noorte töö­jõus osalemist mõjutab märkimisväärselt see, kui tavapärane on riigis osaajaga ja paindliku graa­fikuga töötamine. Eestis töötas 15–24aastastest hõivatud noortest 2012. aastal osaajaga 18,6%, aga 25–49aastatest vaid 8,2%. Noorte aktiivsust võib suurendada ka võimalus saada ame­tialane väljaõpe töökohal, mille puhul ei saa tihti vedada selget piiri õppe ja töötamise vahel. Eestis aga domineerib klassiruumis toimuv kutseõpe. Minu arvates , see ongi üks peamisi põhjusi ,miks noored on tööturul mitteaktiivsed. Paljude jaoks on tähtis omandada haridus , aga väga raske on leida selline tasuv töökoht, kus saab käija nii koolis kui ka tööl. Enamus tunnid ja loengud toimuvad päevasel ajal ja siis ei jätku jaksu töötamiseks öösel. Nii tulebi paljudel valida, kas õppida või töödata. Nüüd uue haridusreformiga seoses jätkub veel vähem aega töötamiseks õpingute kõrval , sest õppekoormus tuleb täita 75% ulatuses. Nagu tööturu ülevaates märgiti, siis õppemaksu puudumise tõttu , väheneb motivatsioon töötamiseks. Haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete arv kasvas – ja seda enamjaolt vanemaealiste meeste seas. Eesti töövõi­metuspensioni süsteem erineb tavapärastest selle poolest, et töövõimetuspensioni saamine ei piira õigust töötada. Töövõimetuspensionäride hõive määr oli 2012. aastal 38%. ­
Tööhõive kasvas 2012. aasta kolmandas kvartalis 1,2% ja neljandas kvartalis 1,7% ning aasta kok­kuvõttes2,8%. Kriisijärgne kiire taastumine sai sellega ootuspäraselt läbi ning hõive kasv jätkub edaspidi palju aeglasemas tempos. Samas olid Eesti hõive arengusuunad märgatavalt soodsa­mad kui enamuses Euroopa Liidu riikides, kus hõive kahanes. Kõige laiem hõivenäitaja hõlmab nii Eestis kui ka välismaal töötavaid Eesti elanikke. Kogu aasta vältel suurenes välismaal töötavate Eesti elanike arv kiiremini kui Eestis hõivatute oma. Pendeltöötajate arv on üsna suur ka võrreldes viimase kümnendi jooksul lõplikult väljarännanute arvuga. Eestlastel on väga hea töödata naaberriikides , nt Soomes ja Rootsis tänu odavate sõidukulude tõttu. Leedus põhjustas töötamine teistes riikides suure väljarände.
Hõivatud võib jagada tööalase seisundi järgi palgatöötajateks (enamuse moodustavad ettevõtjad) ja mittepalgatöötajateks. 2012 aasta teises pooles aeglustus Eestis töötavate palgatöötajate arv ning viimases kvartalis see langes 2011 aasta sama perioodiga võrreldes. Palgatöötajate arvu vähenemist tasakaalustas aga mittepalgatöötajate 10,9% kasv kolman­das ja 23,8% kasv neljandas kvartalis. Ettevõtjate arv vähenes märgatavalt kriisi ajal ning taastumine algas 2011. aastal. Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes on Eestis ettevõtjate osakaal hõives pigem väike. Kriisieelse 2007. aastaga võrreldes oli erasektori hõive 2012. aastal 7,7% väiksem (sealjuures Eesti ettevõtetes 10,5% madalam). Avalikus sektoris, kus hõive langes kriisi ajal vähem, oli töötajaid 2012. aastal 4,5% enam kui 2007. aastal. Koguhõivest moodustas avalik sektor 2012. aastal 26%, mis on lähedal buumieelsele tasemele . Eestis hõivatud ehitajate arv kasvas siiski aasta arvestuses vaid esimeses ja teises kvartalis, aasta teises pooles aga langes. Eelmisel aastal langesid töötunnid hõivatu kohta 1,8%. Töötundide arvu kahanemise taga oli osaajaga töötajate arvu suurenemine. Osaajaga töötajate osakaal oli suurem noorte ning üle 50aastaste seas. Siin on jälle väga suureks põhjuseks õpingud. Noored soovivad kooli kõrvalt ka õppida.
Piirkonniti puudutas tööstussektori langus kõige enam Tallinnat ja Lõuna- Eestit. Kui pea kõigis piirkondades tasakaalustas hõive langust tööstuses selle kasv teenindussektoris,siis aasta kokkuvõttes jäi miinusesse vaid Lõuna-Eesti. Siin on hea tuua näide Pärnust ja Pärnumaalt. Talveperioodil on väga raske saada tööd, siis ei ole turiste , ega ka linnal sissetulekut . Suveperioodil , kui linn on täis turiste , kes soovivad majutust, sööki ja odavaid tooteid , on teenindussektoris rohkem tööd.
Statistikaameti andmetel oli 2012. aastal töötuse määr Eestis 10,2%. Kuivõrd hõive kasvas 2012. aastal teenindus- ning kahanes tööstussektoris, langes naiste töötuse määr veidi rohkem (2,5 protsendipunkti) kui meeste oma (2,1 protsendipunkti). Riskirühmi vaadates paranes 2012. aastal noorte olukord tööturul märgatavalt. Riskirühmana võib vaadelda selliseid noori, kes on töötud või mitteaktiivsed, kuid mitte õpingute tõttu ning jäeti välja ajateenijad , rasedus -või lapsehoolduspuhkusel olijad, välja arvatud need, kes olid eelnevalt töötud. Haridustaseme järgi oli 2012. aastal kõrgharidusega tööjõu töötuse määr 6,3%, keskharidusega 12% ja algharidusega 30%. Eestlaste töötuse määr oli 2012. aastal 7,3% ja mitte-eestlaste oma 15,8%. Mitte-eestlaste hulgas oli töötus suurem määratlemata kodakondsusega inimeste hulgas. Oma rolli mängib siin vähene eesti keele oskus, kuid ka elamine Ida-Virumaal, kus töökohti luuakse vähem kui Eestis keskmiselt ( need mõjurid ei selgita kogu töötusmäära erinevust). Minu arvates mõjutab siin ka töötusemäära elukoht. Näiteks , Vene piiri äärsetel aladel ja Tallinnas on elanike seas väga palju venelasi. Kui nad saavad hakkama suheldes vene keeles ja ei vaja siin juures Eesti keelt , siis ei soovigi nad Eesti keelt õppida. See , aga raskendabki vene noorte võimalusi saada tööd Eestis.
Edaspidi sõltub tööpuuduse areng peamiselt väliskeskkonna ja eriti Eesti peamiste kaubandus­partnerite nõudluse taastumisest.
Olgugi , et räägitakse koguaeg , et palgad tõusevad , ikkagi kasvab meie riigis tööpuudus. Kõrged hinnad ja maksud sunnivad inimesi otsima tööd mujalt , mitte Eestist. Sel põhjuselgi rändavad paljud noored siit kaugele ja see mõjutab suuresti Eesti majandust.