Ajaloo arutlus teemal "Ülemaailmse majanduskriisi roll kahe maailmasõja vahel". (0)

Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduses kahe maailmasõja vahel?
Enne Esimest Maailma sõda olid demokraatlikud peaaegu kõik euroopa riigid, enne sõda olid kõik riigid heal järjel, kuid sõda paiskas pikali kõik peale USA, kelle ees oli paljudel värskelt sõjast väljunud Euroopa riikidel kõvasti tasumata võlgasid, mis aitasid niigi heal järjel oleva USA-l maailma esiriigiks tõusta. Sellel ajal, kui teised riigid üritasid paaniliselt ellu jääda suples USA rikkuses ja toretsemises, kuid kuna neil oli korraga käes liiga palju ressursse, ei osanud nad ette näha vale majandamise tagajärjel puhkevat majanduskriisi, mis lõi sassi kogu senise korra Euroopas. Aga kuidas täpselt see Euroopat mõjutas?
Kuna kõik riigid virelesid vaesuses ja kriisis oli vaja midagi ette võtta aga iga riik tegi seda omamoodi: USA-l oli eduka kriisist väljumise tagajaks president Frankiln Delano Roosevelt, kes koostas kriisist väljumise hädaabi plaani, mida hakati kutsuma „New deal“ ehk eesti keeles „Uus kurss “, mis kohandas tootmist, tööturgu ja inimeste hoolekannet. Aga kas see tõesti toimis? Jah, see tõesti toimis hästi ja efektiivselt ning USA tuli kriisist ilma suuremate kahjustusteta juba mõne aastaga välja.
Kuid mida võtsid ette teised riigid? Kuna kriisi algusaastatel valitses enamikes Euroopa riikides demokraati, mille järgi valitsedes aga ei suudetud kriisist piisavalt kiiresti välja rabeleda. Sellise olukorra mõju rahvale ei olnud just hea, sest kuna midagi ei muutunud paremaks hakati mõtlema, et ehk saaks riigi päästmisega paremini hakkama mõni karmikäeline ja kindel valitseja, kes riigi sirgelt raskustest läbi viiks. Nii hakkasid üle Euroopa võimust võtma erinevad diktatuurid, näiteks fašistlik Itaalia, kommunistlik Venemaa ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Õigupoolest olid Euroopas Inglismaa ja Prantsusmaa ainsad, kes kogu kriisi aja vastu pidasid ja vanadele traditsioonidele tuginedes demokraatiast ei loobunud ja sarnaselt USA.le koheselt oma majanduspoliitikat kohendama hakkasid. Kuid kumb oli kriisi ajal efektiivsem, kas demokraatia või diktatuur?
Kuigi kriisist väljudes olid diktatuuririigid edukamad oleks üldises plaanis olnud targem valida demokraatia, sest mitmed erinevad, võimukad diktatuuri juhid ühel kontingendil tihedalt kokku pressituna ei saa lõppeda kuidagi teisiti, kui sõjaga ja kui kõik riigid oleksid püsinud demokraatlikuna oleks ehk isegi õnnestunud teist maailmasõda vältida.
Lõpp kokkuvõttes võib suurt ülemaailmset majanduskriisi seostada ka Teise maailmasõja tekkega, sest tänu ülemaailmsele kriisile just kujunesidki välja mitmed diktatuurid, mis mõjutasid tugevalt Euroopa sisepoliitilist elu.