Sotsiaaltöö mõisted (1)

Elamine kogukonnas - kogukonnas elamise teenuse sisuks on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi.
Laste õiguste konventsioon – dokument, kus alla 18-aastastel isikutel on tagatud kõik inimõigused.
Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada.
Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus .
Vältimatu abi – on tervishoiuteenus , mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.
Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitse Eesti Vabariigis.
Sotsiaalnõustamine – sotsiaalteenus, mis annab isikule vajaliku teabe sotsiaalsetest õigustest ja võimalustest.
Invatransport – sotsiaalteenus, mida osutatakse erivajadustega inimestele transportimiseks nende valitud sihtkohta .
Suhteline vaesus – on olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna normide.
Pikaajaline töötus – on aasta või kauem kestnud tööta olek.
Päevakeskus – hoolekandeasutus, mis osutab päevast hooldamist.
Hooldamine asutuses – sotsiaalteenus, (Ööpäevaringne erihooldusteenus on) isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga tagada teenust saava isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuse osutaja territooriumil.
Varjupaik – sotsiaalteenus, mille puhul pakutakse ajutist elamiskohta.
Toetatud igapäevaelu – sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise , igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu.
Isiklik aitaja – sotsiaalteenus, kus aitaja aitab puuetega inimest toimetulekuga.
Võrgustikutöö – suhtevõrgustik ehk sotsiaaltöömeetod sihiks kaasata võimalikult palju teemaga seotuid inimesi(pädevaid, olulisi).
Tugiisik – sotsiaalteenus, kus tugiisik nõustab ja toetab abivajajat.
Juhtumikorraldus – sotsiaaltöömeetod, kus probleemi lahendamist koordineerib üks spetsialist.
Maslow’ püramiid – skeem inimvajaduste hierarhiast (füsioloogilised vajadused, turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus).
Sotsiaalhoolekande seadus – sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid.
Külakorda käimine – arhailine hoolekandesüsteem, kus iga omavalitsus hoolitseb enda hädasolijate eest.
Sotsiaalne erivajadus – oskamatus, suutmatus toime tulla suhetega.
Koostööpartner – on võrgustiku töösse või juhtumisse kaasatud inimene või organisatsioon .
Hooldustalu – talu, mida saavad osta nii pered kui ka hooldekodud , kes soovivad ka erivajadustega inimestele pakkuda neile sobivat, neid arendavat ja rahustavat ööpäevast tegevust.
DI – Euroopa Liidu programm, sihiga asendada asutuses hooldamine kogukonnas elamisega.
Lapse väärkohtlemine – igasuguse mittejuhusliku kahju tekitamine lapse füüsilisele ja emotsionaalsele seisundile.
Absoluutne vaesus – (juhul, kui esmavajadused on rahuldamata) (inimese sissetulekud on alla teatud taset) rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari.
Sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenused: Sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; Sotsiaaltoetus – isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus.
Subsidiaarsus – põhimõte, mille järgi abivajajaid tuleb toetada neile lähimal tasandil (probleemi kohalik lahendus).
Erivajadus – inimene, kes erineb keskmisest, kes vajab tegevuste ja õppeprotsessi, sh kehalistegevuse kohandamist.
Asenduskodu – lastele asenduskoduteenuse osutamise koht.
Toetatud elamine – sotsiaalteenus, kus tagatakse teenuse saajale võimalikult iseseisev toimetulek, elades tavapärasele võimalikult lähedases keskkonnas.
Teisane viktimisatsioon – väljendab ühiskonna hoolimatust kuriteo ohvriks langenud inimeste suhtes.
Eakate avahooldus – sotsiaalteenus, eesmärgiga parandada klientide tervist ja heaolu, toetada nende toimetulekut kodudes ja kogukondades.
Rehabilitatsioon – sotsiaalteenus ja meditsiiline protsess harilikult arstlikule ravile järgnev inimese tervise või töövõime taastumine .
Tugipere – pakub asenduskodu lastekodulapsele ajutist peres elamise võimalust.
Heitumus – kohkumus või hirm millegi või kellegi ees.
Tööturu teenus, selle liigid – teenus, mida osutatakse töötule ja töötajale töö leidmiseks.
Tööturuteenuste liigid on:
1) teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest;
2) töövahendus;
3) tööturukoolitus;
4) karjäärinõustamine;
5)  tööpraktika ;
6) avalik töö;
7) tööharjutus;
8) palgatoetus;
9) ettevõtluse alustamise toetus;
10) tööruumide ja -vahendite kohandamine ;
11) töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine;
12)  abistamine tööintervjuul;
13) tugiisikuga töötamine.
14) tööhõiveprogrammiga kehtestatud tööturuteenused.
Ohvriabi – tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või parandada oskusi toimetulekuks.
Kaitstud töö – erivajadustega inimestele töö ja eneseteostuse pakkumine väljaspool avatud tööturgu.
Toetatud töö – sotsiaalteenus erivajadustega inimestele töö ja eneseteostuse pakkumine avatud tööturul.
Asendushooldus – vanemliku hooleta lastele pakutav teenus kasvamiseks, kas asenduskodus või hooldusperes [kasupere]
Perekonnas hooldamine – sotsiaalteenus, mis pakub lapse hooldamist perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.
Töövõimereform - on kava eesmärgiga aidata leida erivajadustega inimestele tööd.
Toimetulekutoetus - riigipoolne rahaline abi, eesmärgiga tagadada perekonnale esmavajaduste rahuldamine.