Eesti tööturu olukord (1)

Eesti tööturu olukord
Eesti tööturu järjest suurenev probleem on heitunud inimeste hulk. Tegemist on inimestega, kes on reeglina pikaajalised töötud ning kes sooviksid töötada ja oleksid selleks võimelised, kuid kes on tööotsingutest loobunud . Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika , kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole.
Eesti majanduse jätkusuutliku arengu aluseks peaks olema tööealise elanikkonna maksimaalne rakendamine. Kahjuks on tööturuindikaatorite tendentsid Eesti puhul võrreldes Euroopaga pigem vastupidised. Kui Euroopa Liidus on enamjaolt trend (eriti naiste puhul) suurenev tööhõive, siis Eestis on töötavate inimeste hulk pidevalt vähenenud.
Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate teguritena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Rohkem on ohustatud madalama haridustasemega noored või üle keskea inimesed, vähem ohustatud aga kõrgharidusega inimesed.
Kasutamata tööjõu ressurss on ka need nn. heitunud inimesed, kes on loobunud tööotsingutest ja keda ei määratleta töötute, vaid mitteaktiivsetena. Pidevalt suurenenud heitud isikute osatähtsus mitteaktiivsete hulgas on viimastel aastatel jätkuvalt suurenenud.
Eesti tööturgu iseloomustav kõrge töötuse tase, eriti aga pikka aega töötute ning heitunute suurenev hulk oma ühelt poolt arvukate sotsiaaltoetuste, teiselt poolt aga saamata jäävate maksude näol, on riigi jaoks vägagi kulukas . Pikemat aega tööturult eemal olnud inimesed kaotavad oma erialase ettevalmistuse ning tööharjumuse, samuti on nende sulandumine tööturuga järjest raskem. Tööturust võõrandumine põhjustab ka sotsiaalseid probleeme, pingestades nii veelgi enam teravat sotsiaalmajanduslikku olukorda.Paljude Eesti ja välismaiste ettevõtete areng on kohapeal pidurdumas just tööjõupuuduse tõttu.
Raskused personali värbamisel on aga kujunenud järjest murettekitavamaks probleemiks. Väljaspool suuremaid keskusi on kvalifitseeritud tööjõudu peaaegu võimatu leida. Ettevalmistatud inimeste nappus on kaasa toonud palkade kiire kasvu peaaegu kõigis majandusvaldkondades.
Eestil oleks viimane aeg probleemiga aktiivselt tegeleda. Paraku toimuvad siin lahendused väga vaevaliselt. Tööjõupuudusele soovitatakse otsida leevendust küll haridussüsteemist, olemasolevate võimaluste paremast ärakasutamisest või võõrtööjõu riiki toomise lihtsustamisest, kuid ühtne tegevusplaan riigil puudub.
Näha on kahte vajalikku tegevussuunda. Esiteks, üldharidussüsteem, noorte kutsenõustamine ja riikliku koolitustellimuse süsteem peaks tagama riigile eluliselt tähtsate tootmisvaldkondade personaliga kindlustamise. Teiseks, vajalikud välisspetsialistid peaks Eesti tööandjad vajadusel saama rahvusvaheliselt tööturult värvata kiiresti ja ilma erilise bürokraatiata.
Eesti Põlevkivi personalijuht Anniki Teelahk arvab , et alustuseks tuleks siiski eelkõige peeglisse vaadata ja tõsta ettevõtete efektiivsust . Sisemise potentsiaali ärakasutamine tugevdab ettevõtet. Ühe väljapääsu näevad valitsus koolituskaardil. Töötukassa võttis kasutusele koolituskaardid, mille alusel on end töötuna kirja pannud inimesel võimalik osaleda juba varem omandatud erialaoskuste täienduskoolitusel. Kaardi rahaline väärtus võib ulatuda 15 000 kroonini. Õppida saab täienduskoolituskursustel: näiteks varasema ametiga seotud tarkvarakoolitustel, sõidukijuhi täienduskoolitusel, teeninduse ja tööstuse spetsialistide täienduskoolitusel jne.Täienduskoolituse valdkondade loetelu täiendatakse ja täpsustatakse vastavalt vajadusele.
Mis Eesti tööturust siis saab? Eks see sõltub eelkõige Eesti poliitikutest ja ettevõtjatest, samuti Euroopa seaduseandjatest, kes eestlastele ühe käega juhtnööre ja teise käega toetusi jagavad. Edu saavutamiseks tuleb tõenäoliselt kombineerida ning leiutada midagi uut, mis tõstaks töötajate arvu.
Kasutatud kirjandus:
www. postimees .ee
www.äripäev.ee
www. innove .ee
http://teadus.err.ee
www.e24.ee