Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas? (0)

Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?
Tööpuudus noorte seas on riigis viimaste aastatega üha enam kasvanud Millest on tingitud see, et noored, tööjõulised inimesed hoolimata nende soovist endale igapäevaselt leiba teenida siiski enamjaolt vanemate kulul elama on sunnitud? Üha enam on võtnud nii riik kui ka erinevad organisatsioonid endale eesmärgiks vähendada noorte seas valitsevat tööpuudust. Kas ja milliste vahenditega oleks võimalik efektiivselt suurendada noorte eestlaste tööhõivet, andes neile samaaegselt tulevaseks eluks vajalikke kogemusi?
Noorte madalas tööhõives on osalt süüdi majanduskriis , mistõttu on tööpuudus terves riigis suurenenud, kuid on ka teisi faktoreid, miks just noortel raske tööd leida on. Üheks põhjuseks on näiteks see, et üks firma on korra juba palganud mõne verinoore teenistuja kui see oma ametipostil toime ei tulnud, siis ei julgeta enam kogemusteta töötajat palgata, kartes et ka temal oskustest vajaka jääb. Teiseks põhjuseks on see, et ametikohti põhi- ja keskharidusega inimestele on vähe ning neile pretendeerivad nii noored, kui ka paljud need, kellel Nõukogude Liidu koosseisus kõrgharidus saamata ning karjäär tegemata jäi. Samas on aga raske tööd leida ka neil noortel, kes värskelt bakalaureuse või isegi magistrikraadi omandanud on. Siinkohal tuleb jälle mängu see, et firmad ei usalda tihti mitmeaastase töökogemuseta inimest. Nad eelistavad kasutada kvalifitseeritud tööjõudu, sest neil puudub huvi uuele töötajajale vajaliku kutseoskuse pakkumisest, kuna neil on lihtsam võtta tööle juba töökogemusega inimene.
Selleks, et vähendada tööpuudust noorte seas, tuleks võidelda just nende probleemidega.
Madal tööhõive on kahtlemata probleem, millega tuleb võidelda – üheks abivahendiks oleks nende tööle palkamise soodustamine erinevate vahenditega, sest üldiselt ei taheta noori palgata, kuna neil on vähene või puuduv töökogemus. Samas aga tuleb kuskilt alustada karjääriredelil üles poole ronimist ning seda ei saa teha, kui noore ainsaks võimaluseks tööd leida on seda vaid läbi tutvuste tehes. Riik võiks pakkuda firmadele, kes noori palkavad maksusoodustusi või maksta kinni osa tema palgast, nagu seda praegu töötute puhul tehakse. Taoline käitumine motiveeriks asutusi pakkuma kergemini tööd noortele, sest isegi, kui ta enda ametikohustustega tõesti toime ei tuleks, siis ei oleks firma kaotused nii suured, kuna talle ei olnud vaja nii palju palka maksta või kuna saadi maksusoodustusst. Igal juhul soodustaks see noorte tööle pääsemist ning see annaks neile võimaluse kogemuste saamiseks, millest neil tulevikus kindlasti kasu on. Riiklikult oleks võimalik sellesse probleemi sekkuda veel erinevate kvootide kehtestamisega: näiteks, et igas firmas peab töötama kindel protsent alla 26. aastaseid noori. See oleks aga juba peale riigi poolt peale sunnitud palkamine ning võiks firmasse halva õhkkonna luua. Oleks veel ka võimalus kuulutada mõned lihtsamad tööd nagu ettekandja -, müüja- ja laomeheamet „noorte töödeks“ ning kehtestada seadus, et näiteks üle 40 aasta vanused seda teha ei või. Taoline piiramine aga oleks kehtestatud piirist vanemate inimeste diskrimineerimine.
Noorte tööhõivet oleks võimalik ka suurendada tööturgu ühtlustades. Selleks tuleks aga alustada kaugemalt, nimelt ühiskonnast. Hetkel on üleüldiseks trendiks, et kõik, kellel vähegi mõistust või raha on, peavad minema kõrgharidust omandama ja soovitatavalt enda ära luua üritama. Rohelisena firma loomine aga ei vii tihti soovitud sihile, vaid pigem kukub läbi, mis viib jälle töötuseni. Kõrgharidusega aga käib kaasas üks probleem: on väljakujuenud populaarsemad erialad, mida väga paljud õpivad nagu näiteks ärijuhtimine. See toob endaga aga kaasa selle, et ühe eriala lõpetab liiga palju inimesi korraga ning suur osa neist jääb töötuks. Taoline käitumine tuleneb suuresti sellest, et kutsehariduse maine on viimase kahekümne aastaga tohutult langenud, usutakse, et vaid kõrgharidusega võib elus kuskile jõuda, mis tegelikult tõele ei vasta. Ilmselgelt aga viib taoline suhtumine selleni , et riigis on liiga palju kõrgharidusega inimesi ning liiga vähe neid, kes kutseharidusel põhinevaid töid nagu näiteks keevitamine , oleks nõus tegema. Soodustades enam kutsehariduse omandamist, suudaksime tagada ühtlasema kvalifikatsiooniga inimeste jaotuse tööturul niing seetõttu ka suurema tööhõive. Tasa ja targu üritabki Eesti riik selles suunas mitte, propageerides jõudsalt meedias kutsehariduse omandamist, mis pikemas perspektiivis peaks olukorda tööturul parandama, sest praegusel ajahetkel on just kutseharidusel baseeruvast tööjõust puudus.
Noorte üha kasvava tööpuuduse probleemiga tuleb riigis tegeleda Selleks on mitmeid võimalusi. Kõige enam saab selleks just riik ära teha, pakkudes noori tööle palkavatele asutustele soodustusi või kompensatsiooni ning propageerides kutseharidust, et tagada tasakaal tööturul, mis tagab nii noorte suurema tööhõive kui ka üldise tasakaalu tööturul.