Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Montaazitööde konspekt (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Konstruktsioonide montaaz
-On industrialiseeritud ehitustöö. Mida kõrgem on monteeritavate konstruktsioonide tehaseline valmidus seda vähem vajatakse ehitusplatsil tööd ja aega ehituse monteerimiseks. Mitmesuguste ehitiste püstitamisel on montaaz põhitöö mis avaldab otsest mõju ehitise valmimise tähtajale. Konstruktsioonide montaaz on komlekstöö. Mis koosneb trantspordi, ettevalmistus ja montaazitöödest.
Trantsporditöö
On konstruktsioonide kohalevedu kas koheseks monteerimiseks või ladustamiseks laoplatsile.
Ettevalmistustöö
Konstruktsiooni kinnitamine tropi, traaversi või konksde külge, samuti varustamine töölavade ja seadmetega konstruktsiooni rihtimiseks ja ajutiseks kinnitamiseks
Montaazitöödest
On konstruktsiooni haaramine tõstmiseks, tõstmine, paigaldamine, rihtimine ning ajutune ja lõplik kinnitamine.
Konsrtuktsioone monteeritakse voolu meetodil koos trantspordi, laadmis ja montaazitööde komplekse mehaniseerimisega. Monteerimiseks ettenähtud konsrtuktsiooni elemendid võtab vastu selleks ettenähtud inimene. Kontrollitake mõõtmeid ning ka tugevust. Konsrtuktsioonide montaazil tuleb silmas pidada montaazi õiget järjekorda. Konsrtuktsioonide montaaz peab toimuma isiku juhtumisel kellel on selleks spetsiaalne tehniline ettevalmistus. Montaazi lubatakse vaid pärast ehitiste aluste, vundamentide ja muude aluskonstruktsioonide ja tariraudude kõrguse ja asendi kontrollimist ja vundamentide tagasitäitmist
Laadimine ja ladustamine
Suurelemndid tuleb ehitusplatsil ladustada kooskõlas monteerimis järjekorraga. Seejuures tuleb silmas pidada, et elemendid peavad asuma laoseisundis, mis on lähedale nende asendile pärsat paigaldamist, välja arvatud sambad mida hoitakse horisontaalasendis. Konstruksioonide ladumine ehitusplatsil virnadesse tuleb silmas pidada järgmisi reegleid:
  • Maapind peab olema ühtlase kandevõimega ja tasaseks planeeritud
  • Virnalaotud elemente peab olema võimalik vabalt haarata ja montaaziks ette anda
  • Virnadevahelised läbikäigud peavad vastama projektis antud juhistele
  • Läbikäigu laius peab olema vähemalt 0,7 m
  • Vahekaugus kahe naabervirna vahel 0,2 m
  • Virnastamise kõrguseks ei tohi olla rohkem kui 2,5 m
    Trossid
    Trossid valmistatakse kõrgemargilisest terastraadist läbimõõduga 0,5 - 2 mm. Mille tõmbetugevus on 140-200 kg/mm2. Üksikud terastraadid kedratakse keermeteks. Keermed omakorda orgaanilisest materjalist südamiku ümber trossiks. Keermete arv trossis võib olla 6, 7, 8, 18 ja 34. Ehitus tõstevahentites kasutatakse 6 keermega kanepsüdamikuga trosse. Ehitusel kasutatavate trosside keermes on 19, 37 või 61 traati. Mida rohkem on traate samamõõduga keermes, seda painduvam on tross . Südamiku eesmärgiks on trossile painduvuse ja pehmuse andmine. Südamik on määrdeõliga immautatud.
    Tropid
    Tropks nimetatakse vahendit mille abil tõstetav last kinnitatakse tõstemasina konksu külge. Tropid valmistatakse 15.4-37 mm läbimõõduga trossidest. Tropid jagunevad kerg ja harudega troppideks. Kergtropid on universaaltropid. Harudega tropid võivad 2, 4 või 6 harulised
    Konksud
    Elemendi haaramiseks kinnitatakse tropi otsa konksud.
    Traavers
    Traavers on jäik tala või ferm mille külge on kinnitatud ripptrossid. Kasutatakse pikkade ja suurete elementide tõstmiseks
    KT Küsimused
  • Iseloomusta transpordi, ettevalmistus ja montaazi töid
  • Kuidas peab töötama montaazitöö
  • Konstruksiooni elementide transport
  • Ehituskonstruktsioonide veo organiseerimine
  • Konstruktsioonielementide laadimine ja ladustamine
  • Trossid, tropid, konksud, traaversid ja karabinid
    Ühekorruselise hoone montaaz
    Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushooned põhilised konstruksiooni elemendid on vundamedid, sambad, kraanatalad, fermid , katusepaneelid, välisseina paneelid , katusepaneeli toetavad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambareavahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m,
    Montaazi meetodid
    Hoonete karkassi võib monteerida diferentseeritud , kompleksel või kombineeritud meetodeil.
    Diferentseeritud montaazil paigaltatakse kraanaga järjest kõik ühetüübilised elemendid kogu hoone või selle haardeala ulatuses. Algul paigaltatakse vundamendi kannud ja sambad. Pärast sammaste rihtimist ja monolitimist. Paigaltatakse neile vajadusel kraanatalad koos pikisidemetega ja alles pärast seda kõik fermid ja katusepaneelid
    Kompleksel montaazil e. kompleks montaazi paigldab montaazi mehhanism algul kõik karkassi ühe sektsiooni konstruktsiooni elemendid mille tulemusena saadakse karkassi jäik ja lõpetatud kastsektsioon. Edasi monteritakse lõplikult järgmine kastsektsioon jne.
    Konbineeritud montaaz sisaldab nii diferentseeritud kui ka kompleks montaazi elemente. Harilikult monteeritakse siin esimene kastsektsioon kompleks meetodil mille tulemusel saadakse jäik nn. majaksektsioon. Edasi monteeritakse tavaliselt diferentseeritud meetodil. Sammastega samaaegselt monteeritakse raske tehnoloogia seadmed . Paraleelselt kandekonstruktsiooni montaasiga tuleb laduda või monteerida seinu, teha põrandaid jne.
    Kannvundamendi montaaz
    Kannvundamentide aukude asukohad määratakse telgde ristumis kohtade järgi. Aukude põhi viimistletakse käsitsi. Aukude põhjad niveleeritakse ühele rõht tasapinnale ja tasantatakse vajaduse korral kuni 10 cm paksuse liivakihiga. Kannvundamendile tehakse markeriga tsentrisse teljemärgid, samuti peavad teljemärgis jääma pärast vundamendi paigaldust telgede kohale ja jääma telgede suunas.
    Kannvundamendid võib kohale tuua kogu hoone tarvis ja asetada nad ajutiselt vundamendi aukude lähedusse
    Umbes 20 cm augu põhjast kõrgemal peatatakse vundamend kannu allalaskmine, seejärel monteerijad pööravad vundamendi teljemärgid kohakuti. Pärast kannude paigladamist peavad kannude põhjad olema täpselt ettenähtud kõrgusel.
    Vundamendi talade montaaz
    Vundamendi või sokli talade otsad toetatakse kannvundamendi otstele, paigaltatud tsementmördi kihile . Talad monteeritakse harilikult talad monteritakse vahetult enne seinapaneelide paigaldust. Vundamendi või soklitalade alla tuleb asetada 20-50 cm paksune kergkruusa kiht.
    Sammaste montaazi
    Enne sammaste troppimist ja tõstmist peavad vundamendi kannude põhjad niveliiri abil olema rihitud rangelt ühele horisontaaltasapinnale. Enne sammaste troppimist tuleb nende külge kinnitada ka reelid ja vajadusel ka korv töölavad. Kuni 5 t sambaid võib tõsta ümber samba haaravate trossidega. Ümber samba haaramiseks kasutatakse universaaltroppi. Enne samba montaazi algust paigaltatakse kannu põhjale jäigast mõrdist või betoonist tasnduskiht mille sammas oma raskusega tihedaks muudab. Ja seega surve kogu samba ristlõike ulatuses ühtlaselt kannu põhjale üle kannab
    Enne paigaldamist tuleb samba d vundamendi kandade lähedale asetada
    Olevenalt samba mõõtmetest ja kannu sügavusest kasutatakse 20-30 cm sügavuse kihiliselt
    Kui samba külje laius on kuni 40 cm aestatakse samba ogale küljele üks kiil , kui külg on laiem siis 2 kiilu . Kõige otstarbekamad on betoon või raudbetoon kiilud. Sambad rihitakse rangelt vertikaalasendisse samaaegselt nende ajutise kinnitamisega. Sambaid rihitakse kahe teodoliidiga. Monoliitimiseks nimetatakse raudbetoon elementide liitekohtade kinnitegemist. Kindlama ja tihedama liitekoha saab kui kasutada paisuvat tsementi . Samba monoliitmiseks nimetatakse vundamendi kannus asuva samba alumise otsa ümber oleva tühimiku täitmist betooniga mille mark peab olema vähemalt samba berooni margiga. Metall või puit kiiludega kinnitaud sammasmonoliiditakse kahes järgus. Esimene järk kuni kiilu alumiste otsteni ja kui betoon on saavutanud 50% ettenähtud tugevuses tõmmatakse kiilud välja.
    Kraanatalade paigaldamine
    Kraanatalad võib paigaldasa pärast sammaste paigaldamist, rihtrimist ja lõplikku kinnitamist. Kraanatalad paigaltatakse sammastel olevatele konsoolidele. Enne kraanatalade paigaldamise tuleb sammastele märkida tala ülemine tasapind nivelliirigaja konsoolidele kraanatala telg, samuuti tuleb kontrollida.
    Paigaltatud tala kinnitatakse ajutiselt samba konsoolile.
    Eelmontaaziks asetatakse vermile spetsiaalsele alusele e. stendile kus verm hoitakse vertikaalses asendis.
    Vermi tõstmine ja paigaldamine
    Verme tuleb troppida aind traaversiga. Tõstetav verm tuleb asetada enne maapinnale piki hoone löövi vertikaalasendis. Kiikumise vältimiseks tõstmisel tuleb vermi otstesse kinnitada juhtumis köied. Kohe pärast paigaldamnist verm rihitakse ja kontrollitakse. Järgmine verm kinnitatakse eelmise külge ja rihitakse reguleeritavate rõhttugedega
    Teraskonstruktsioonide montaaz
    Teraskonstruktsioone kasutatakse peamiselt tööstus ehitistel, ühiskondlike hoonete ehitamisel ja rajatste ehitamisel. Teraskonstruktsioonides monteeritakse tööstus ja kõrghoonete karkass, samuti korstnaid, gaasimahuteid, mobiilimaste, kõrgepinge liinide maste jne. Laialdaselt kasutatakse teraskonstruktsioone sildade ja kraanade ehitamisel. Teraskonstruktsioonide suur tugevus ja kergus on põhilisteks eelisteks. Montaazil karkassiks ühentatakse poltide, neetide ja keevituseda.
    Terase puudusks on roostatamine ja tules deformeerumine. Seepärast kasutatakse vastutusrikkamates konstruksioonides roostevaba terast. Alati kaetakse terase pinnad roostekaitse vahendid.
    Sammaste montaaz
    Terassambad võivad olla täisseinalised- või liitsambad. Samba alumises osas on samba jalg, jala all asub samba alusplaat . nn. Samba tald mille kaudu toetub sammas vahetult vundamendile või vundamendil asuvale tugiplaadile. Sammas kinnitatakse vundamendi külge sissebetoonitud ankrupoltidega.
    Terassambat tropitakse tavaliselt poolautomaatse troppimis klambiga mille lukustuspulk suunatakse läbi sambas oleva montaaziaugu. Samba paigaldamisel tuleb ankrutele keerata samba talla alumised mutrid mis paigaltatakse nivelliiriga ettenähtud kõrgusele. Tõstame samba alumiste mutrite peale ja keerame pealmiseks kinnitamiseks kinni.
    Kui sammas on rihitud värvime korrosiooni värviga ankru poldid ja mutrid ja valame samba jala aluse ja sambajala pealmise osa 5 cm kõrgemalt kui ankru poldid.
    Rihitud sammaste kinnikeratud mutrid punktitakse kinni.
    Terasvermide montaaz
    Vermide tuulesidemed paigaltatakse alles pärast sammaste ja nendevaheliste jäikusidemete rihtimist ja lõplikku kinnitamist.
    Ühentatud vermid ehk vermipaar haaratakse tõstmisel vähemalt neljast punktist. Tõstmiseks kasutatakse troppe või traaversit. Vermid rihitakse kohe peale nende paigaldamist. Vermi tugisõlmede kõrgust kontrollitakse nivelliiriga. Otsekohe peale iga järgmise vermi paigaldamist, rihtimist ja kinnitamist asetatakse neile tsingitud profiilplekk mille paksus on 0.6-1.5 mm ja ribide kõrgus 40-120mm
    Lehtterasest konstruksioonide montaaz
    Lehtterasest konsrtuktsioone kasutatakse mitmesuguste mahutite, gaasihoidlate, kõrgahjude kestade jne. Lehtterasest konsrtuktsioonide mõõtmed on väga suured ei ole võimalik neid valmiskujul trantspotida. Neil juhtudel valmistatakse konstruksioonid sageli tasapinnalistest osadest või osadest mis tehases spetsiaalsete masinatega kokku rullitakse . Rullitud konsrtuktsioonide metalli paksus ei ületa tavaliselt 10mm-trit
    Terasest lehtkonstruktsioonid monteeritakse tavaliselt samade montaazikraanade ja messanismide abil, mida kasutatakse ka teiste metallkonstruktsioonide monteerimisel. Ühtlasti kasutatakse seadmeid mille abil saab lehti liitekohtadel kohakuti viia ja keevitamise ajal ühes tasapinnas hoida. Selleks kasutatakse mehhaanilisi ja elektromagnetilisi fiksaatoreid.
    Vahelae paneelide montaaz
    Harilikult kasutatakse 79 või 119 cm õõnespaneele. Pärast viimase plokirea paigaldamist ja nivveliiri järgi rihtimist esetatakse seinale mördikiht millele paigaltatakse vahelae paneelid esmalt hoome ühele poolele siis teisele. Mört asetatakse ja tasantatakse iga paneeli otsa alla eraldi. Paneeleida alumised pinnad peavad asetsema peale paigaldamist ühel tasapinnal . Seepärast tuleb mördikihi ühtlasele paksusele ja tasandamisele pöörata erilist tähelepanu. Pärast paneelide paigaldamist tuleb nendevahelised pilud täita tsementmördiga. Kui pilude vahele on sattunud tellise kilde või muud prahti tuleb see kõrvaldada.
    Trepi montaaz
    Trepi marsid podestid monteritakse üheaegselt seinaplokkidega. Esimene vahepodest ja trepi marss paigaltatakse üheaegselt trepikoja siseseinte plokkidega. Korruse podest ja teine trepi marss paigaltatakse korruse montaazi lõpul. Trepi marss peab jääma tõstmisel ettenähtud asendisse. Trepi tõstmiseks kasutatakse 4 harulist troppi. Trepimarsi sobimiseks tuleb erilist töhelepanu pöörata podestide täpsele montaazile.
    Tööriistsad ja abivahendid
    Müürsepa kellu , Mördilabidas, Tellisevasar, Meislid, Montaazikangid, Harilikud kangid, Vuukrauad, Kiilud, Mördikastid.
    Töökaitse montaazitöödel
    Montaazitood on seotud raskete ja suurete elementide tõstmise ja teisaladamisega. Raskete ja võimsate masinatega töötamisega suures kõrgusus. See nõuab töödel suurt tähelepanu ja nende täpset varem läbivõetud organiseerimist. Tööd tuleb läbi viia kooskõlas tööde läbiviimis projektiga.
    Mis peab käsitlema:
    Operatsioonide tehnilist järjekorda ja töökohtade organiseerimist, samuti ohutuks tööks vajalikke seadmeid(töölavad, teisaltatavad töötrepid, redelid jm.).
    Monteerijate ohutuid töömeetodeid suurelemenride paigaldamisel
    Suurpaneelide, plokkide, sammaste, talade, vermide, trepimarsside, vaheseinte jm ladustamist
    Troppimisviisid
    Iseseisvale tööle kõrgmaontaazil lubatakse töölisi kellel on vastav kategooria, vanus vähemalt 18 ja kes on arstlikult läbivaadatud ja kellel on kõrgmontaazi
    Kõrgmontaaziks loetakse töid mida tehakse enam kui 5 meetri kõrgusel maapinnast , vahelaest või töölaudisest. Seejuures on kukkumise vältimiseks põhiliseks abinõuks kaitsevöö, ilma milleta kõrgmontaazil töötada ei tohi. Kohustulik on kaitsekiiver. Elemendid ja konstruktsioonid tuleb troppida nii, et nad antaks paigalduskohale võmalikult õiges asendis. Kõik signaalid annab vaid üks isik. Signaali Stopp võib anda iga töötaja kes märkab ohtu! Inimeste viibimine monteeritavas korruses, üks korrus madalamas samas haardealas on keelatud. Lubamatu on konstruksioonide tõstmine üle monteerijate töökoha. Element lastakse paigalduskohae nii, et ta jääb esialgu ~20-30 cm kõrgemale. Sellest asendist suunavad monteerijad elemendi projektis ettenähtud kohale. Inimeste viibimine elementidel ja konstruksioonidel nende tõstmise ajal on rangelt keelatud! Tõstetuid elemente ei tohi jätta rippuma. Paigaltatud elemente ja konsrtuktsioone lubatakse lahti troppida vaid pärast nende tugevat ja püsivat kinnitust. Tööliste kõndimist vermil, riivil või talal on lubatud vaid siis kui piki elementi 1,2 meetri kõrgusele on pingutatud tross kaitsevöö karabini kinnitamiseks. Trepimarsse tuleb kinnitada koos nende külge kinnitatud kaitsetarandiga.
    Montaazitööd on keelatud kõrgelasuvas tuulte eest kaitsmata kohas kui tuule tugevus on 6 palli ja üle selle, samuti kiilasjääga ja tugevas lume või vihma sajus. Lehtteraste montaaz on keelatud kui tuule kiirus on 7 m/s või üle selle.
    Suurplokkidest elamuseinte monteerimisel tuleb kasutada inventaarseid töölavasid. Trpikodade väliseinte montaazil aga teisaltatavaid platvorme. Monteerijate töökoht plokkide paigaldamisel peab olema organiseeritud nii, et monteerijail ei tuleks viibida seinal ega monteeritaval elemendil. Monteerijad peavad asuma vaheleal või spetsiaalsetel inventaarsetel töölavadel. Monteeritava ploki või elemendi asetamine töölava laudisele on keelatud.
    Teraskonstruktsioonide montaaz
    Terassammaste montaaz
    Terasfermide montaaz
    Ankrute paigaldus vundamenti
    Lehtteras konstruksiooni montaaz
    Trepi montaaz
    Töökaitse montaazitöödel
  • Vasakule Paremale
    Montaazitööde konspekt #1 Montaazitööde konspekt #2 Montaazitööde konspekt #3 Montaazitööde konspekt #4 Montaazitööde konspekt #5 Montaazitööde konspekt #6 Montaazitööde konspekt #7 Montaazitööde konspekt #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor dud66 Õppematerjali autor
    PKHK montaazitööde konspekt

    Sisu: Konstruktsioonide montaaz, trantsport, ettevalmistus, laadimine ja ladustamine, trossid, tropid, konksud, treeverid, ühekorruselise hoone montaaz, montaazi meetodid, kannvundamendi montaaz, sammaste montaaz, kraanatalade montaaz, vermid, teraskonstruktsioonide montaaz, terasvermide montaaz, lehtterasest konstruktsioonide montaaz, vahelae montaaz, trepi montaaz, tööriistad, töökaitse montaazil

    Sarnased õppematerjalid

    Betoonelementide montaaž
    2
    docx

    Betoonelementide montaaž

    toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambarea vahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m. Montaazi meetodid: Hoonete karkassi võib monteerida kompleksel, kombineeritud või diferentseeritud meetodeil. Kompleksel montaazil ehk kompleks montaazil paigaldab montaazi mehhanism algul kõik karkassi ühe sektsiooni konstruktsiooni elemendid, mille tulemusena saadakse karkassi jäik ja lõpetatud kastsektsioon. Edasi monteeritakse lõplikult järgmine kastsektsioon jne. Kombineeritud montaaz sisaldab nii diferentseeritud kui ka kompleks montaazi elemente. Harilikult monteeritakse siin esimene kastsektsioon kompleks meetodil mille tulemusel saadakse jäik nn. majaksektsioon. Edasi monteeritakse tavaliselt diferentseeritud meetodil

    Ehituskonstruktsioonid
    MONTAAZi TÖÖd
    84
    pdf

    MONTAAZi TÖÖd

    1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: ƒ 25-30% ehituse üldmaksumusest ja ƒ kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: ƒ paneeliveokid ƒ autobetoonisegistid ja betooniveokid ƒ treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D Vastavalt kategooriale määratakse tee tehnilised parameetrid: AUTOTEE NORMAALPROFIIL i=1,5-4% 4-5% 4-5% 1:m 1:m 3. MONTAAŽITÖÖD

    Ehitus
    Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia
    48
    pdf

    Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia

    ................................. 11 2.1.5 Pinnase koorimine ................................................................................................................. 12 2.1.6 Veetõrje .................................................................................................................................. 12 2.1.7 Töökorralduse nõuded ........................................................................................................... 12 3. Ehitus- ja montaazitööd ...................................................................................................................... 15 3.1 Esitatavad nõuded ........................................................................................................................ 16 3.1.1 Elementide pinnad ................................................................................................................. 16 3.1.2 Praod ja vigastused .................................................

    Ehitus
    Ehituse organiseerimise kursuseprojekt
    33
    doc

    Ehituse organiseerimise kursuseprojekt

    ....................................................29 Enne mullatööde algust tähistatakse töötlemisele kuuluval alal seal paiknevad allmaakommunikatsioonid. Kaevamistöödeks neis kohtades on vaja vastavate organisatsioonide kirjalikke lubasid ja nende esindajate juuresolek.......................................29 5.2.3 Tõstetööd........................................................................................................................... 30 5.2.4 Montaazitööd ja töötamine kõrgustel................................................................................ 30 5.2.5 Töötamine elektritööriistadega..........................................................................................30 5.2.6 Tolmutekitavad tööd..........................................................................................................30 5.2.7 Jalakäijate ohutus..................................................................................

    Ehituse organiseerimine
    Müüritiste ladumine
    36
    pdf

    Müüritiste ladumine

    7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a­ ehituspaekivi, b ­ tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c ­ klombitud soklikivi, d ­ normaalmõõtmetega tellis, e ­ moodultellis, f ­ pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a ­ kiv

    Hooned
    Hoone osad
    56
    pdf

    Hoone osad

    Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994.

    Ehitus
    TTK Eksamiküsimused Hoone osad
    84
    pdf

    TTK Eksamiküsimused Hoone osad

    Eksamiküsimused EI-21, KEI-21 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt:

    Hoone osad
    Hoone osade Eksam
    118
    pdf

    Hoone osade Eksam

    Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17

    Eelarvestamine




    Kommentaarid (2)

    jyrikal profiilipilt
    Jüri kallaste: Sain endale otsitud vastuse.
    14:19 09-11-2009
    doch_power profiilipilt
    doch_power: normaalne
    11:57 13-11-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun